Sisu:Pooled sõlmisid kehtivalt ehituse töövõtulepingu. Tarbija on kauplejale lepingu alusel tasunud 5026,2 eurot. Tarbija esitatud tõendite kohaselt puudub kahtlus, et töö on poolik ja teostatud ebakvaliteetselt. Esitatu kohaselt oli leping sõlmitud fikseeritud hinnaga lepinguna. Tulenevalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 639 oli kauplejal kohustus teha töö kokkulepitud hinnaga. Kaupleja väitel oli lepingu hind liiga madal. Esitatu kohaselt toimus lepingu sõlmimine vähempakkumisena ning see, missugust hinda kaupleja pakkus, oli kaupleja riisiko. Kaupleja tunnistab tööde puudusi, kuid hindab neid summale 330 eurot, selle hinnangu kohta ei ole kaupleja mingeid tõendeid esitanud. Tarbija on esitanud tõendi tegemata jäetud töö väärtuse kohta, milleks on 3026,2 eurot. Kaupleja on tarbija esitatud arvamust kritiseerinud, kuid kaupleja ei ole esitanud ühtegi tõendit puuduste kõrvaldamise ja tegemata töö hinna kohta. Kaupleja esitatu alusel ei ole alust jätta tarbija esitatud tõend arvestamata. Kaupleja ei ole esitanud asjaolusid ega tõendeid, mille kohta saaks temapoolset lepingu täitmist pidada vastavaks ning puuduste või tegemata töö väärtuseks hinnata 330 eurot. Poolte esitatu kohaselt on kaupleja enda lepingulist kohustust rikkunud (VÕS § 100), jättes kokkulepitud töö nii mahu kui kvaliteedi osas tegemata ja rikkudes ka lepingu tähtaega. Kaupleja on tunnistamud puudustega töö tegemist. Tarbijal on õigus kasutada õiguskaitsevahendina kahju hüvitamise nõuet (VÕS § 101 lg 1 p 3). Tarbija on lepingu hinna kauplejale tasunud kuid ei ole saanud lepingule vastavat sooritust - kokkulepitud mahu ja kvaliteediga tööd. Tarbijale on tekkinud kahju seeläbi, et tarbija peab selle tulemuse saavutamiseks, mille ta pidi saama kauplejapoolse lepingu täitmise korral, tegema täiendavaid kulusid. Seega on tarbijale tekkinud kahju põhjuslikus seoses kaupleja kohustuse rikkumisega. Kahju hüvitamise eesmärk (VÕS § 127) on kahjustatud isiku asetamine olukorda, milles ta oleks olnud juhul, kui teise poole kohustuse rikkumist ei oleks esinenud. Tarbija soovib hüvitisega saavutada olukorda, milles ta oleks olnud juhul, kui kaupleja ei oleks lepingut rikkunud. Nõude summa on tõendatud asjatundja arvamusega. Kaupleja on viidanud , et kaupleja poolt tehtu vastab tasutud summale. Kaupleja põhjendab seda sellega, et kaupleja on teinud tööd piisavalt ja teinud kulutusi materjalidele ning transpordile. Kaupleja viitab veel sellele, et tarbija soovis korteri remonti liiga odava hinnaga ning sellele, et kaupleja on esitanud hinnapakkumise 40% tavahinnast soodsamana. Kaupleja viitab ka asjaolule, et korter oli väga halvas seisukorras, seinad olid kõvarad jne. Kaupleja esitatud väited ei välista kaupleja vastutust ega ole kohustuse rikkumist vabandavad. Tarbija võib soovida töö tegemist võimalikult väikse kuluga, see ei ole õigusvastane. Kehtiv leping on pooltele täitmiseks kohustuslik ja fikseeritud hinnaga lepingu puhul ei ole oluline, kui suur on kaupleja kulu lepingu täitmisele, enda kulude õige arvestamine enne pakkumuse esitamist ja lepingu sõlmimist oli kaupleja riisiko. Kaupleja ei pakkunud suvalise korteri remonti vaid konkreetse korteri remonti. Korteri seisukorras ja seeläbi töömahus ja materjalikulus veendumine oli kaupleja riisiko. Kuna kaupleja sõlmis lepingu antud korteris remonditööde tegemiseks kokkulepitud hinnaga, lasus kauplejal kohustus leping täita. Vastutust välistavaid ega rikkumist vabandavaid asjaolusid ei esine. Poolte vaidluses on tõendamise kohustus sellel, kes esitab mingi asjaolu, seda sätestab tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 230 lg 1 ning antud põhimõte rakendub ka vaidluste kohtueelsel lahendamisel. Komisjon selgitas kauplejale, et kaupleja ei ole enda vastuväiteid avaldusele tõendanud.