Sisu:Kaupleja pakub teenust, mis seisneb investeeringu tegemise võimaluste pakkumises. Kliendil on võimalik paigutada enda raha erinevatesse äriprojektidesse ja vastavalt projekti edukusele saada kasu. Investeering realiseeritakse sõlmides klientidega laenulepingud, kaupleja kohustub kasutama saadud laenu sihtotstarbeliselt ja maksma selle tagasi vastavalt lepingutingimustele. Komisjoni hinnangul on kliendid sellistes lepingutes käsitatavad tarbijatena tarbijakaitseseaduse mõttes, teenuse sisu on investeeriumisvõimaluste pakkumine. Investeeringu lõppeesmärk on tulu teenimine, kuid kaupleja teenus on investeeringu vahendamine. Avaldaja on esitanud nõude, kus on esitatud arvukad alternatiivid. Kokkuvõtlikult ei ole avaldaja esitanud ühest hinnangut selle kohta, missugusel õiguslikul alusel nõue on esitatud. Komisjonil on võimalik menetleda vaid lepingusuhet ja lepingurikkumnisest tulenevat nõuet. Lepinguvälistest suhetest ja alusetust rikastumisest tulenevaid nõudeid ei ole tarbijavaidluste komisjonil pädevust lahendada. Arvestades avaldaja sõlmitud laenulepingut on avaldaja nõustunud laenu tagasimaksmisega lepingus sätestatud tingimustel ja korras. Sõlmitud laenuleping ei ole tavapärane laenuleping vaid laenulepinguna on vormistatud investeerimine konkreetsesse äriprojekti, laenuandjal on arvestades laenulepingust ka riskid, mis on seotud investeeringu edu või ebaeduga. Avalduses tugineb avaldaja sellele, et ta ei ole mõistnud, et tegemist ei ole hariliku laenulepinguga ja talle on antud valeinfot. Arvestades laenulepingu sätteid saab keskmine mõistlik isik aru, et tegemist ei ole hariliku laenulepinguga. Laenu tagasimiksmine on sõltuvusse seatud arvukatest lisatingimustest. Lepingutingimused ei ole seadusevastased, need on saanud lepingu osaks. Komisjonile esitatu põhjal on leping kehtiv. Tarbijavaidluste komisjon saab tarbijakaitseseaduse § 1 lg 2 ja 4 ja § 40 kohaselt lahendada tarbija ja kaupleja lepingust tulenevat vaidlust. Komisjon ei saa poolte lepingut muuta ega tühistada. Lepinguvaidlus eeldab poolte lepingut ja lepingurikkumist (võlaõigusseadus-VÕS § 100), see loob võimaluse kasutada õiguskaitsevahendeid (VÕS § 101). Vastavalt VÕS § 8 lg 2 on leping pooltele täitmiseks kohustuslik, ühel poolel puudub võimalus nõuda teiselt, et see täidaks lepingu viisil, mis erineb kokkulepitust ja samuti ei saa nõuda, et teine pool võtab vastu täitmise lepingus kokkulepitust erineval viisil. Lepingu muutmist saab nõuda VÕS § 97 sätestatud aluste esinemisel, sellist nõ'uet ei ole esitatud ja selle nõude esitamise eeldused ei ole esitatu põhjal täidetud. Tarbija ei ole esitanud asjaolusid, väiteid ega tõendeid selle kohta, et poolte vahel sõlmitud lepoingus kasutatavad tüüptingimused oleks vastuolus seadusega või, et need ei ole saanud lepingu osaks. Kaupleja ei ole tarbijaga sõlmitud lepingut rikkunud. Avaldaja ei ole tõendanud ega põhistanud kaupleja poolt ühegi lepingutingimuse rikkumist. Avaldaja on esitanud alternatiivse nõude ja jäänud üldsõnaliseks. Avalduse ja sellele lisatu põhjal ei ole kaupleja sõlmitud lepingut rikkunud. Lepingu ülesütlemise avaldus ei ole kehtiv, kuna puudub kaupleja oluline lepingurikkumine, mille esinemise korral oleks alus leping üls öelda. Avaldaja ei ole rikkumist tõendanud. Kohtumenetluses peab pool vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 230 tõendama asjaolusid, millele ta tugineb, seda põhimõtet tuleb rakendada ka vaidluste kohtueelses lahendamises. Avalaja on esitatud põhjaliku ja hinnanguterohke käsitluse, ja viited erinevatele regulatsioonidele ja normidele, mille alusel on ühel isikul teise vastu nõue esitada. Avaldaja ei ole esitatud asjaolusid tõendanud.