Sisu:Pooled on sõlminud käsunuduslepingu. Tarbija väitel on kaupleja lepingut rikkunud ja tarbijal taganes selle tõttu lepingust. Võlaõigusseaduse § 631 alusel kumbki lepingupool võib nii tähtajalise kui tähtajatu käsunduslepingu üles öelda käesoleva seaduse §-s 630 sätestatut järgimata, kui ilmneb, et kõiki asjaolusid arvesse võttes ja mõlema lepingupoole huvisid kaaludes ei või oodata, et lepingut üles öelda sooviv pool jätkaks käsunduslepingu täitmist kuni ülesütlemistähtaja või lepingu tähtaja möödumiseni või käsundi täitmiseni. Vastavalt VÕS § 629 lõikele 1 kui käsundisaajale tuleb tasu maksta pärast käsundi täitmist või käsundi täitmiseks antud tähtaja möödumist ja käsundusleping lõpeb enne käsundi täitmist või selle täitmiseks antud tähtaja möödumist, on käsundisaajal õigus mõistlikule osale tasust. Sel juhul on käsundisaajal õigus saada kogu tasu üksnes juhul, kui leping lõppes käsundiandjast tuleneva asjaolu tõttu ja tasu maksmine on asjaolusid arvestades õiglane. Tarbija on tuginenud lepingurikkumisele ja esitanud kaupleja kohta rea etteheiteid. Samas ei ole esitatud etteheited seostatud pooltevahelise lepinguga viisil, mis võimaldaks tuvastada, kas lepingurikkumine on toimunud. Asjaolu, kuidas üks isik teise isiku käitumist hindab on hinnang, vastava käitumisakti toimumine tuleb tõendada. Kui selline käitumine on vastuolus seaduse või lepinguga, tuleb avaldajal see vastuolu välja tuua selgitades kuidas ja missugust normi on rikutud. Esitutu põhjal ei ole võimalik rikkumist tuvastada. Tarbija hinnang mingi asjaolu kohta ei ole samastatav lepingurikkumisega. Tarbijavaidluste komisjoni menetluses ei kogu komisjon poolte esitatud asjaolude kohta tõendeid. Kui pool esitab mingi asjaolu, siis tuleb see poolel endal tõendada. Esitatud asjaolu tuleb seostada poolte õigussuhte ja esitatud nõudega. Vaidluste kohtueelses lahendamises rakendub tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 230 lõikes 1 sätestatud põhimõte, mille kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Lepingurikkumine on VÕS § 100 kohaselt võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kui toimunud on lepingurikkumine, võib kahjustatud isik rakendada VÕS § 101 lg 1 sätestatud õiguskaitsevahendeid. Tarbija esitatust ei selgu kaupleja lepingurikkumist. Kui poolte leping lõppes käsundiandjast tuleneva asjaolu tõttu tuleb arvestada VÕS § 629, mille kohaselt käsundisaajal on õigus mõistlikule osale tasust. Sel juhul on käsundisaajal õigus saada kogu tasu üksnes juhul, kui leping lõppes käsundiandjast tuleneva asjaolu tõttu ja tasu maksmine on asjaolusid arvestades õiglane. Kuna kaupleja lepingurikkumine ei ole tõendatud ja käsundisaaja oli valmis tegema kokkulepitu ja käsundisaaja oli koolituse ette valmistanud ning korraldanud ja ei hoidnud seoses sellega, et tarbija koolitusest loobus, mitte midagi kokku, on käsundisaajal antud juhul õigus saada kogu tasu.