Sisu:Pooled sõlmisid müügilepingu.Vaidlus puudub, et kaupleja poolt esmaselt üleantud asi oli puudusega. Kaupleja väidab, et asja asendamisel üle antud asi vastas nõuetele. Tarbija väitel oli asi endiselt puudustega.Pooled vaidlevad selle osas, kas teisel üleandmisel üleantud kapi möödud olid kokkulepituga vastavuses. Poolte esitatud tõendid ja väited selle kohta on vastuolulised, mistõttu ei võta komisjon selle osas seisukohta, sest muu asjaolu tõttu on ilmne, et kaupleja poolt asja asendamisel üleantu asi ei vastanud nõuetele.Asja asendamisel anti koos kapiga tarbija väitel üle praoga äravoolusüsteem. Kaupleja vaidleb sellele vastu ja tugineb sellele, et pragu saanuks märgata 3 meetri kauguselt. Kaupleja järeldab, et tarbija pidanuks puudust kohe märkama ja kuna tarbija puudust kohe ei märganud, siis järelikult seda ei olnud.Kaupleja väitel veeühenduse tegemine ja valamu kasutamine näitab, et tarbija asus toodet faktiliselt kasutama vaatamata sellele, et kõikide detailide lõplik fikseerimine ja silikoonimine olid tegemata. Kaupleja hinnangul tuleb veekahjustuse tekkimise hindamisel eelkõige arvestada asjaoluga, et tarbija ühendas valamukapi veesüsteemiga ja võttis valamu kasutusele enne, kui paigaldus oli nõuetekohaselt lõpetatud. Kui veeühendust ei oleks avatud ja valamut kasutusele võetud, ei oleks vesi saanud mööblikonstruktsiooni sattuda ka juhul, kui äravooludetailis esines tarbija väidetud tootmisviga, mille esinemisega kaupleja ei nõustu. Seega oli veeühenduse avamine ja valamu kasutuselevõtt veekahjustuse tekkimise vältimatuks eelduseks.  Komisjoni hinnangul eespool esitatud kaupleja väited ei ole õiged. Veekahju ei tekkinud põhjuslikus seoses vale paigaldusega vaid sellest, et üks detailidest oli prao või kahjustusega. Kaupleja ei ole tõendanud, et kui kapp oleks lõpuni paigaldatud, siis kahju tekkinud ei oleks, kuigi vigane detail oli olemas.Poolte peamine vaidlus on vaidlus praaktoru, kahjustatud toru või defektiga toru üle. Seda lahendades peab komisjon arvestama VÕS § 218 lg 2, mis sätestab, et tarbijalemüügi puhul vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis ilmneb kahe aasta jooksul alates asja ostjale üleandmisest.Esitatu põhjal on usutav, et detailil oli puudus ajal, mil see tarbijale üle anti, VÕS § 218 lg 1 ja TsMS 230 lg 1 koosmõjus tõlgendades on kaupleja tõendamiskoormis tõendada see, et defekti ei olnud ning see tekkis ajal, mis asi oli tarbija valduses.On fakt, et äravoolutoru puudus avastati tarbija poolt ja siis, kui asi oli tarbijale üle antud. VÕS § 218 lg 22 kohaselt tarbijalemüügi puhul eeldatakse, et ühe aasta jooksul alates asja ostjale üleandmisest ilmnenud lepingutingimustele mittevastavus oli olemas asja üleandmise ajal, kui selline eeldus ei ole vastuolus asja või puuduse olemusega.Ei ole tõendeid selle kohta, et tarbija tegevus tekitas üleantud asja puuduse. Hinnates äravoolusüsteemi puuduse kohta esitatud asjaolusid ja tõendeid kogumis leiab komisjon, et kaupleja poolt asja asendamisel oli üleantud asi olulise puudusega ja asi sai kahjustada põhjuslikus seoses selle puudusega.Tarbija ei rikkunud kohustist (VÕS § 100) kapi paigaldamisel. Tarbijal ei ole keeldu ostetud kappi paigaldades selle jalgu lühemaks teha ega mistahes muid kohandusi teha. Tarbija võib eeldada, et kõik kapi ja manuste detailid on terved.Asjaolu, et tarbija algselt hindas, et lekke põhjus on tihend ja hiljem, et hoopis pragunenud äravoolusüsteem, ei saa tõlgendada tarbija kahjuks. Tarbija ei pea kohe aru saama, mis oli lekke põhjus.Kaupleja väide, et tarbija oleks pidanud lekke enne paigaldamist või kohe pärast seda avastama, ei ole õige. Esiteks ei pruukinud leke kohe pärast paigaldustööd kohe avalduda. Teiseks ei ole tarbijal lepingust ega seadusest tulenevat kohustust leida kaupleja üleantu puudus kohe ja enne selle paigaldamist. Kolmandaks - kaupleja poolt üleantud äravoolutoru ei või olla puudusega.Kaupleja on esitanud tarbija vastu kahju hüvitamise nõude ja teinud tasaarvestuse avalduse. Kauplejale tagastatava asja kahjustus on põhjuslikus seoses sellega, et kaupleja andis tarbijale üle puudusega asja (§ 2171 lg 2 p 1).Olukorras, kus tarbija tegi kapi kohandusi (jalad lühemaks jms), oli tarbija asja omanik ning seega ei olnud kapi paigaldamisviis mingil viisil õigusvastane ja ei ole tõendeid, et see tekitas asjale veekahjustuse. Kaupleja kahju hüvitamise nõude põhjendatuse välistab VÕS § 127 lg 3 - tarbija ei pidanud ette nägema, et kaupleja on kapiga koos müünud puudusega vee äravoolusüsteemi ja selle leke kahjustab kappi ja siis tarbija taganeb lepingust ja tagastab kapi. Kaupleja ei saa tasaarvestada nõuet, kauplejal puudub kahju hüvitamise nõue tarbija vastu (VÕS § 197 lg 1).Kapi kahjustamise eest vastutab kaupleja VÕS § 100, §115, § 2171 lg 2 p 1, § 218 lg 22 , § 127, § 132 alusel andes üle puudusega asja. Rikkumine on oluline, sest kaupleja andis mittevastava asja tarbijale üle püüdes asendada eelnevat mittevastavat asja.Tarbija võis olukorras, kus puudusega asja asendamine ei õnnestunud, kohe lepingust taganeda VÕS § 223 lg 1 p 3 alusel. Viidatud sätte alusel ei ole müüjal võimalust korrata asja asendamist mitu korda, kui teine pool lepingust taganeb.Tarbija lepingust  taganemine on seaduslik, taganemise tahteavalduse on kaupleja kätte saanud, tahteavaldus on kehtiv (TsÜS § 69 lg 1). Poolte müügileping on lõppenud.Kauplejal on kohustus VÕS § 189 lg 1 alusel tarbijale tagastada saadud ettemaksu summa. Kauplejal puudub tarbija vastu nõue, mida tasaarvestada.