Sisu:Pooled sõlmisid müügilepingu. Müügilepingu alusel müüs ja paigaldas kaupleja tarbija sõidukile generaatori. Selgus, et paigaldatud generaator ei olnud nõuetekohane. Vastavalt VÕS § 217 lg 1 peab müüdud asi olema lepingutingimustele vastav. Puudub vaidlus selle üle, et seade ei olenud lepingutingimustele vastav, kuna valmistajatehas selle tuvastas ja selle ka parandas. Kaupleja keeldus asja parandamast või asendamast pakkudes tarbijale, et parandab või asendab generaatori 3 koo jooksul. Seetõttu ostis tarbija uue generaatori koos paigaldusega. Kaupleja keeldub puudusega asja eest raha tagastamast, kuna parandas selle. Selline vastuväide ei ole õiguspärane. Arvestades, et tarbija sõidukile paigaldati uus töökorras generaator, on vea parandamise viisik valitud mitte asja parandamine vaid selle asendamine. Kauplejal puudus õigus generaatori asendamise eest tarbijalt tasu nõuda. Kaupleja väide, et generaatori viga tekkis halvasti kinnitatud akuklemmist ei ole tõendatud ega asjakohane. Esiteks oleks kaupleja generaatori kinnitamisel pidanud akuklemmi nõuetekohaselt kinnitama. Teiseks ei ole selle põhjuse esinemine millegagi tõendatud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Kaupleja rikkus lepingut paigaldades tarbijale vigase generaatori ja kauplejal endal tulnuks kanda sellega seotud kahju. Seega on tarbijal kaupleja vastu lepingust tuleneva kahju hüvitamise nõue. Vastavalt esitatu asjaoludele oli uue generaatori paigaldamise kulu tarbijale 410 eurot. 7Riigikohus on tsiviilasjas otsuses nr 2-17-1937 punktides 15 ja 16 selgitanud, et müügilepingu rikkumiseks on muu hulgas see, kui müüdud ese ei vasta lepingutingimustele ehk on puudustega. Müügilepingu ese on puudustega, kui see ei ole vähemalt keskmise kvaliteediga (VÕS § 77 lõige 1 ja VÕS § 217 lõige 2 punkt 2). Müüja vastutab sellise puuduse eest eelkõige siis, kui on täidetud järgnevad tingimused: 1) puudus oli olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale (VÕS § 218 lõige 1); 2) puudus ei tulenenud ostjast (VÕS § 101 lõige 3); 3) ostja ei teadnud ega pidanudki lepingu sõlmimise ajal puudusest teadma (VÕS § 218 lõige 4); 4) sõlmitud ei ole müüja vastutust piiravat kokkulepet või müüja ei saa sellele tugineda (VÕS § 221 lõige 2); 5) ostja on müüjale mõistliku aja jooksul puudusest teatanud (VÕS § 220 lõige 1), puudus tekkis müüja tahtluse või raske hooletuse tõttu või kui müüja puudusest teadis või pidi teadma, kuid ei avaldanud seda ostjale (VÕS § 221 lõige 1). Kaupleja rikkus kohustust asendada oma kulul üleantud puudusega asi. Asja puuduse esinemine on tõendatud. Puuduvad tõendid, et selle on põhjustanud tarbija. Tarbija teatas puudusest mõistliku aja jooksul. Kaupleja eksitas tarbijat selle suhtes, kuidas peaks käima tema poolt tarbijale müüdiud puudusega detaili asendamine. Kauplejapoolne eksitamine on pahatahtlik ja kauplejapoolne lepingurikkumine on käsitatav tahtliku lepingurikkumisena. Kutseliselt tegutsev kaupleja sai ja pidi koheselt suutma määrata, kas generaator on töökorras või mitte. Arvestades asjaolusid ja fakti, et teise generaatoriga toimis auto normaalselt, sai kaupleja kohe aru, et viga oli tema poolt müüdud puudusega generaatoris, lisaks oli ebakvaliteetne ka kaupleja teenus - akuklemm oli halvasti kinnitatud. Kui kaupleja tarbijale raha viivitamatult ei tagasta, on tarbijal asjakohane ja perspektiivne esitada kaupleja vastu hagi kohtule. .