Sisu:Tarbijavaidluste komisjon jättis tarbija avalduse rahuldamata, leides, et tarbija parkis sõiduki BP16 tsooni, kuid registreeris parkimise ekslikult BP11 tsoonis. Komisjoni hinnangul olid parkimistsoonid, nende ulatus ja parkimistingimused kohapeal piisavalt selgelt tähistatud ning tähelepanelikul juhil oli võimalik tuvastada õige parkimistsoon ja registreerida parkimine vastavas kioskis. Komisjon leidis, et parkimislepingu tingimus, mille kohaselt tuleb tasuta parkimisaja kasutamiseks registreerida parkimine õiges tsoonis, oli kehtiv ja mõistlik ning selle rikkumise korral oli kauplejal õigus nõuda 50-eurost leppetrahvi. Seetõttu ei olnud alust leppetrahvi tühistamiseks ning tarbija nõue jäeti rahuldamata.

Sisu:Tarbijavaidluste komisjon jättis tarbija avalduse rahuldamata, leides, et tarbija parkis sõiduki BP11 tsooni, kuid registreeris parkimise ekslikult BP16 tsooni teenindavas parkimiskioskis. Komisjoni hinnangul olid parkimistsoonid, nende piirid ja parkimistingimused kohapeal piisavalt selgelt tähistatud ning tähelepanelikul juhil oli võimalik neist aru saada. Kuna parkimine registreeriti vales tsoonis, rikkus tarbija parkimislepingu tingimusi ning kauplejal oli õigus nõuda 50-eurost leppetrahvi.

Sisu:Märkus: EDASI PÖÖRDUTUD KOHTUSSE   Tarbija palus tuvastada, et kauplejal puudus õigus nõuda temalt parkimistingimuste rikkumise eest arve tasumist.  Komisjon nõustus tarbijaga ja rahuldas tarbija nõude.

Sisu:Tarbija vaidlustas temale parkimislepingu tingimuste eest määratud leppetrahvi ja taotles leppetrahvi tühistamist. Komisjon tuvastas, et mõlemad parkimislepingu pooled olid olnud hooletud ja rahuldas tarbija nõude osaliselt. 

Sisu:Tarbija ja kaupleja vaidlevad leppetrahvi üle. Tarbija parkis puuetega inimestele ettenähtud parkimiskohale, kuid ei paigaldanud õigust omavat kaarti nähtavale kohale.

Sisu:Tarbija ja kaupleja vaidlevad leppetrahvi nõudeõiguse üle.

Sisu:Kaupleja ja tarbija vaidlevad sõidukijuhile väljastatud leppetrahvi üle.

Sisu:Tarbija vaidleb vastu leppetrahvi nõudele, tuginedes segasele parkimiskorraldusele.

Sisu:Tarbija parkis oma sõiduki eraparklas, mille parkimistingimustes on märgitud, et parkimine on lubatud ainult parkimiskella kasutades. Tarbija ei kasutanud parkimiskella ning parkimiskorraldaja nõuab tarbijalt leppetrahvi tasumist. Komisjon leidis, et tarbija väide, mille kohaselt polnud antud parklas hästi arusaadav, et tegemist on eraparklaga ja et on nõutav parkimiskella kasutamine, ei leidnud tõendamist. Komisjon jättis avalduse rahuldamata.

Sisu:Tarbija palus tuvastada, et kauplejal puudus õigus nõuda temalt leppetrahvi. Komisjon jättis nõude rahuldamata, kuna kaupleja tõendas lepingutingimustes ettenähtud leppetrahvi määramise õigust.

Sisu:Tarbija palus tuvastada, et kauplejal puudus õigus nõuda temalt parkimistingimuste rikkumise eest arve tasumist.  Komisjon nõustus tarbijaga ja rahuldas tarbija nõude.

Sisu:Tarbija palus tuvastada, et kauplejal puudus õigus nõuda temalt parkimistingimuste rikkumise eest arve tasumist.  Komisjon nõustus tarbijaga, pooled ei olnud kokku leppinud, et tarbija maksab kauplejale parkimistingimuste rikkumisel teenustasu,  komisjon rahuldas tarbija nõude.

Sisu:Kaupleja on esitanud tarbija vastu leppetrahvinõude seoses sellega, et tarbija parkis sõiduki, kuid ei täitnud nõuet märkida parkimiskellale parkimise alguse aeg. Vaidlust selle üle, et pooltel oli lepingusuhe, ei ole. Tulenevalt TsMS § 230 peab isik tõendama enda esitatud asjaolud. See põhimõte rakendub analoogia korras ka vaidluste kohtueelsel lahendamisel. Kaupleja väitel on leppetrahvinõue tõendatud kaupleja vastuse lisa 4 esitatud fotodega. Lisas 4 on kaupleja esitanud 3 fotot, mille alusel peaks olema tuvastatav, et tarbija ei ole parkimiskellale märkinud parkimise alguse aega. Kaupleja esitatud fotodelt ei ole tuvastatav, et parkimiskellale ei ole märgitud parkimise alguse aeg. Fotodel on näha sõiduk ja parkimiskell ning leppetrahviteade, kuid parkimise alguse aja märkimine ei ole tuvastatav, sest pildistatud on liiga kaugelt. Kuna kaupleja ei ole tõendanud tarbija poolset lepingurikkumist ei ole kauplejal tarbija vastu leppetrahvinõuet. Kui põhinõue puudub, ei ole alust ka kõrvalnõuete esitamiseks. Kauplejal tulnuks nõue tõendada, ehk tõendada (VÕS § 100, 101) tarbija lepingurikkumine ja sellest tulenev kaupleja õigus rakendada õiguskaitsevahendeid. Kuna leppetrahvinõuet ei tõendatud, on tarbija poolt nõude vaidlustamine õige.