Sisu:Tarbija ostis kaupleja korraldatud oksjonilt kasutatud sõiduki. Tarbija leiab, et sõiduki seisund ei vastanud kuulutuses kirjeldatule. Tarbija oli sunnitud sõidukile tegema töid, et saada sõiduk seisundisse, mis vastas oksjoni kuulutuses avaldatule. Tarbija leiab, et kaupleja peab hüvitama kulutused summas 1511 eurot. Kaupleja avaldusega ei nõustunud. Tarbijale müüdi oksjonil kasutatud sõiduk. Tarbija tehtud kulud on tavapärased kulud, mis sellises seisundis sõidukile oli vaja teha. Komisjonile pole esitatud tõendeid, et  kaupleja oleks oksjoni kuulutusel reklaaminud sõidukit kui uut sõidukit või sõidukit, millel ei müügihetkel ühtegi vigastust. Tegemist oli 12 aastat vana sõidukiga. Tarbija poolt esitatud AM Autoservice OÜ arve sisaldab sõiduki kuluosade vahetust. Arvel ei nähtu selliseid rikkeid või puudusi, mida saaks pidada sõiduki varjatud puudusteks, mis olid olemas juba müügilepingu sõlmimise ajal või mis ei võimaldaks sõidukiga liikluses osaleda. Komisjoni hinnangul on tegemist töödega, mis võisid olla vajalikud 12 aastase sõiduki uueväärseks muutmiseks. Komisjoni hinnangul ei müünud seetõttu kaupleja tarbijale sellist sõidukit, mille seisukord oli halvem sellest, mida tarbija võis mõistlikult oodata. Tarbija ei saanud eeldada et ta ostis kauplejalt uue veatu sõiduki. Ülaltoodust tulenevalt leidis komisjon, et kaupleja ei ole müügilepingu tingimusi rikkunud ning  jättis seetõttu avalduse rahuldamata.

Sisu:Tarbija  ostis 02.06.2024.kauplejalt  sõiduki Volvo S80 reg märgiga 419AYP, hinnaga 900 eurot.  Tasus tarbija ostu eest sularahas. Tarbija avalduse kohaselt tekkis samal päeval  peale  42 km läbimist probleem käigukastiga ja tarbija oli sunnitud teisaldama auto koju. Komisjon leidis, et tarbija poolt tõendina esitatud oksjoni kuulutuselt nähtus, et kaupleja oli teadlik sõiduki käigukasti probleemist. Kaupleja sellest tarbijat ei teavitanud. VÕS § 221 lg 1 p 2 kohaselt võib ostja tugineda lepingutingimustele mittevastavusele kui müüja puudusest teadis või pidi teadma, kuid ei avaldanud seda ostjale.Komisjoni hinnangul olid müügi hetkel sõidukil olemas sellised varjatud puudused, mis välistavad sõidukiga liikluses osalemise. Tegemist ei ole selliste puudustega, mis on omased sarnastele kasutatud sõidukitele. Ostes sõiduki võis tarbija eeldada, et ta võib ja saab ostetud sõidukiga liikluses osaleda. Komisjoni hinnangul oli täidetud nii formaalsed kui materiaalsed eeldused lepingust taganemiseks, mistõttu komisjon rahuldas tarbija avalduse ning mõistis kauplejalt VÕS § 189 lg 1 alusel sõiduki maksumuse summas 900 eurot välja. VÕS § 223 lg 7 kohaselt tarbijalemüügi lepingust taganemise korral tagastab tarbija müüjale asja müüja kulul. Tarbija ostuhinna tagasisaamise nõue muutub sissenõutavaks alates asja müüjale tagastamisest või selle tagasisaatmise tõendamisest. Avaldaja peab sõiduki kauplejale tagastama. Kaupleja peab lisaks hüvitama tagastamise kulu.

Sisu:Tarbija ostis 12.08.2023 kauplejalt sõiduki Volvo XC90 reg märgiga 565 BDH, hinnaga 2999 eurot. Ostu finantseeris Primero Finance OÜ, kes laenu- ja tagatisomandamise lepingu nr 11082023/0350 p 3.1.1 kohaselt kanti sõiduki omanikuna liiklusregistrisse, avaldaja kanti liiklusregistrisse sõiduki vastutava kasutajana. Komisjoni leiab, et tarbijal on õigus esitada nõue kaupleja vastu. Komisjon viitas põhjendustes RKTKo kohtulahendi 2-16-3600 p 12.3. Tarbija avalduse kohaselt ilmnesid autol varjatud puudused. Tarbija soovis lepingust taganeda. Kaupleja leidis, et pole müügilepingut rikkunud. Tarbija nõudeks oli lepingust taganemine ja kahju hüvitamine. Komisjon leidis, et VÕS § 223 lg 1 p 4 ja 5 kohaselt on ostjal õigus müügilepingust taganeda. Lepingutingimustele mittevastavust tuleb jaatada siis, kui asjal on puudusi, mida müüdud asjaga võrreldavatel kasutatud asjadel tavaliselt ei esine. Komisjoni hinnangul müüs kaupleja tarbijale sõiduki, mida liikluses kasutada ei tohi, mistõttu on lepingust taganemine asjakohane. Tarbija peab sõiduki tagastama kauplejale.

Sisu:Pooled sõlmisid sõiduki müügilepingu. Sõlmitud lepingus ei ole viiteid , et sõidukil on varjatud puudusi. Sõiduk on enne müügilepingu sõlmimist läbinud tehnilise ülevaatuse ning ostja võis eeldada, et sõiduki dokumentides kajastuv märge, et sõiduk vastab tehnoülevaatusel seatavatele nõuetele, on õige. Sõiduki kasutamise käigus avastas tarbija sõiduki varjatud puudused, mille tõttu sõiduki liikluses kasutamine kas ei ole õiguspärane või on ohtlik. Tarbija on varjatud puuduste esinemise tõendanud, samuti nende puuduste kõrvaldamiskulud. Vastavalt VÕS § 218 lg 22 tarbijalemüügi puhul eeldatakse, et ühe aasta jooksul alates asja ostjale üleandmisest ilmnenud lepingutingimustele mittevastavus oli olemas asja üleandmise ajal, kui selline eeldus ei ole vastuolus asja või puuduse olemusega. Sõiduk peab olema liiklusseaduses ja selle rakendusaktides sätestatud tehnoseisundis. Tarbijale esitatud ja sõiduki registreerimistunnistusest nähtuvate andmete kohaselt täitis sõiduk eelviidatud nõudeid. Tegelikkuses ei vastanud sõiduk tehnonõuetele. Tarbija on esitanud kahju hüvitamise nõude, saamaks kauplejalt hüvitist summa ulatuses, mis on vajalik asja puuduste kõrvaldamiseks. Kaupleja on enda kohust rikkunud (VÕS § 100) andes üle asja, mis ei vasta lepingutingimustele. Kaupleja on rikkumise eest vastutav. Kauplejal on kohustus anda üle varjatud puudusteta asi, kui kaupleja ei ole varjatud puudusest teatanud. Kaupleja ei teatanud tarbijale ühestki puudusest ja tulenevalt VÕS § 217 lg 2 p 2 võis tarbija eeldada, et antud sõiduk on tehnoseisundis, mis lubab seda liikluses kasutada. Kaupleja vastutust välistavaid ega rikkumist vabandavaid asjaolusid ei ole esitatud. Esitatud kahju hüvitamise nõue on VÕS § 127 ja 132 sätestatud kahju hüvitamise eesmärgi ja piiridega kooskõlas. Arvestades, et kaupleja ei esitanud tarbija esitatud asjaolude kohta ühtegi vastuväidet ega enda seisukohta tarbija nõude kohta, loeb komisjon tarbija esitatud asjaolud viitega TsMS § 407 lg 1 viimase lausele kaupleja poolt omaks võetuks.

Sisu:Pooled sõlmisid müügilepingu. Tarbija esitatud asjaolude kohaselt sõidukiga enne oksjonil pakkumuste tegemist ei tutvunud. Tarbija sai ta sõiduki seisundist teada, kui sõidukile järele läks ja seda nägi.  Pooltevahelises müügilepingus ei ole fikseeritud sõiduki puudusi. Tarbija võis eeldada, et sõiduk on sellises seisundis, mis nähtub selle müügikuulutusest. Müügikuulutuse põhjal on sõidukil keevitamist vajav põhi, muid puudusi ei ole esitatud. Tarbija võib asja valduse saamisel lepingust taganeda, kui selgub, et asi ei vasta lepingu tingimustele. Tarbija esitatu kohaselt ei vastanud asi lepingutingimustele. Olulisteks puudusteks on puuduv turvarihmade kinnitamise võimalus, roostes raam, kütusepaak on kinnitatud ebastandardse lahendusega, sõidukit ei saa tavapärasel viisil tankida.  Esitatud puuduste loetelu põhjal ei ole müügilepingu ese  lepingutingimustele vastav VÕS §  217(1) lg 3 p 1 tähenduses, sellist sõidukit ei saa tavapärasel viisil kasutada. Tarbija lepingust taganemise avaldus kehtib, kauplejal on kohustus lepingusumma tagasimaksmiseks (VÕS § 189 lg 1). 

Sisu:Pooled sõlmisid kasutatud sõiduki müügilepingu. Müüdud sõidukil ei ole katalüsaatorit, sõiduk ei läbi selleta tehnoülevaatust. VÕS § 218 lg 1 esimene lause sätestab, et müüja vastutab asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. Katalüsaatorita auto ei vasta nõuetele, sest sellega ei või liigelda. VÕS § 218 lg 4 kohaselt ei vastuta müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui ostja lepingu sõlmimisel asja lepingutingimustele mittevastavust teadis või pidi teadma. Ostja ei teadnud ega pidanud puudusest teadma. VÕS § 220 lg 1 kohaselt peab ostja teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Esitatu kohaselt teatas ostja veast kohe, kui see ilmnes. Kaupleja on esitanud väite, et tarbija on ise summutit manipuleerinud, väide on tõendamata. Kaupleja viitab, et ta ei ole sõidukile andnud garantiid, väide on asjakohatu, vaidlust ei ole ka garantii anti vaid nõue on esitatud tuginevalt üleantud asja puudusele. Tehingujärgne nõude esitamise võimalus kauplejale on kolm aastat (aegumine). Kokkuvõtvalt on komisjon seisukohal, et kaupleja rikkus poolte vahelist lepingut ja vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1). Lepingu rikkumise korral võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised eeldused (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-173-12, tsiviilasjas nr 3-2-1-100-15, p 20): 1) võlgnik on lepingut rikkunud (VÕS § 115 lg 1), 2) võlgnik vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1), 3) võlausaldajale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128), 4) kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2), 5) kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena võlgnikule lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3) ning 6) rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Asi ei vasta lepingutingimustele, kui sellele ei ole õigusaktiga ettenähtuid või tavaliselt eeldatavaid omadusi VÕS § 217(1) lg 3 p 1). Sõidukit peab tohtima teeliikluses kasutada. Kaupleja üle antud sõiduk ei vasta lepingutingimustele. Kaupleja on vastutav rikkumise eest, kuna andis üle varjatud puudusega asja. Puudus ei olnud nähtav ega arusaadav enne, kui tarbija viis sõiduki tehnoülevaatusele. Asjaolusid arvestades oli asjal puudus juba selle tarbijale üleandmise ajal. Võlausaldajale tekkis kahju asja parandamiskulude kaudu, kaupleja keeldus asja ise parandamast. Kulude suurus on tõendatud ja ei ole vaidlustatud. Kaupleja rikkumise ja tekkinud kahju vahel on põhjuslik seos, sellise kahju tekkimine on kasutatud sõidukite müügiga tegelevale kauplejale ette nähtav.

Sisu:Tarbija ostis kauplejalt kasutatud sõiduauto, millel olid roostekahjustused põhjaosas. Tarbija soovis lepingust taganeda. Komisjon lõpetas menetluse, kuna esitatud materjalide alusel ei olnud komisjonil võimalik kontrollida sõiduki vastavust lepingutingimustele.

Sisu:Tarbija ostis 08.02.2022 kauplejalt sõiduki Mitsubishi Pajero Wagon hinnaga 1220 eurot. Kaupleja tagastas tarbijale aku probleemi tõttu 50 eurot. Kaupleja ei ole komisjonile antud vastuses müügitehingu ja müügisumma kohta käivaid tarbija väiteid vaidlustanud. Komisjon leidis, et VÕS § 223 lg 1 p 4 ja 5 kohaselt on ostjal õigus müügilepingust taganeda. Lepingutingimustele mittevastavust tuleb jaatada siis, kui asjal on puudusi, mida müüdud asjaga võrreldavatel kasutatud asjadel tavaliselt ei esine. Komisjoni hinnangul müüs kaupleja tarbijale sõiduki, mida liikluses kasutada ei tohi, mistõttu on lepingust taganemine asjakohane. Tarbija tagastas sõiduki kauplejale, mistõttu peab kaupleja hüvitama müügisumma 1170 ning transpordikulu Saku – Loo, kuna sõidukit polnud võimalik liikluses kasutada.

Sisu:Tarbija ostis kauplejalt sõiduki, mis ei vasta lepingutingimustele. Tarbijal õigus lepingust taganeda.

Sisu:Kahju hüvitamise nõude korral VÕS § 115 ja § 127 lg 1 p 4 alusel tuleb avalduse esitamisel esile tuua asjaolud ja esitada tõendid kahju suuruse, kahju tekitanud isiku õigusvastase käitumise ja kausaalse seose olemasolu kohta tekkinud kahju ja tekitanud isiku õigusvastase käitumise vahel.

Sisu:Tarbija ostis sõiduki, millega peale ostmist sõita ei olnud võimalik. Kaupleja puudusi ei kõrvaldanud. Tarbijal õigus taganeda lepingust.

Sisu:Kuna kaupleja rahuldas tarbija nõude ja tagastas tarbijale kauba eest saadud raha, siis TKS § 55 lg 1 p 1 alusel kuulub menetlus lõpetamisele.

Sisu:Tarbija ja Kaupleja sõlmisid müügilepingu sõiduki Renault Megane ostuks hinnaga 867 eurot. Sõidukil ilmnes peale lepingu sõlmimist hulgaliselt vigu, mida Kaupleja ei olnud müügikuulutuses märkinud. Tarbija esitas lepingust taganemise avalduse ja nõudis ümberregistreerimisega seotud kulu hüvitamist. Komisjon rahuldas lepingust taganemise avalduse, aga jättis ümberregistreerimisega seotud kulu välja mõistmata, sest Tarbija oli selle teenuse saanud.