Sisu:Esitatu kohaselt sõlmisid pooled maakleriteenuse osutamise lepingu (VÕS § 658). Maakler pidi otsima tarbijale sobiva eluruumi ja vahendama üürilepingu sõlmimist. Tarbija väitel ei ole vahendatud korter tarbija esitatud tingimustele vastav. Samas on korteri üürileping alla kirjutatud, selle põhjal on maakler enda ülesande täitnud. Tarbija on ise üürilepingu allkirjastanud ja leping sisaldab kokkulepet, et eluruumis lemmikloomade pidamine ei ole lubatud. Maakleril ei ole vastutust selle eest, et tarbija sellise lepingu sõlmis. Esitatud asjaolude ja tõendite põhjal tarbija algselt soovis, et korteris oleks lubatud lemmiklooma pidamine ning seejärel sõlmis üürilepingu, milles oli tingimus, et korteris ei või pidada lemmiklooma. Esitatu põhjal on tarbija enda soovi muutnud, see on tarbija õigus. Tarbija soovib lepingu üles öelda ja kogu makstud tasu tagastamist. Lepingu ülesütlemise alus saab olla lepingu (maaklerileping) oluline rikkumine (VÕS §116). Antud juhul ei ole lepingurikkumine tõendatud. Tarbija sõlmis üürilepingu, mis sisaldas tingimust, et korteris ei või lemmikloomi pidada. Kui see tingimus olnuks tarbijale vastuvõetamatu, siis pidanuks tarbija jätma lepingu sõlmimata. Kuna tarbija sõlmis lepingu ja teadis, et selline tingimus on lepingus, tõendab see, et niisugune oli tarbija soov lepingu sõlmimise ajal.  Vaidluste kohtueelsel lahendamisel kehtib analoogselt kohtumenetlusega TsMS § 230 sätestatud põhimõte, et pool, kes mingile asjaolule tugineb, peab selle tõendama. Praegu ei ole esitatud tõendatud, et kaupleja oleks lepingut rikkunud. Puudub kaupleja kohustise rikkumine (VÕS § 100), esitatu põhjal on kaupleja lepingu täitnud. Kui puudub kaupleja lepingurikkumine ei ole tarbijal alust lepingu ülesütlemiseks, tarbija vastav avaldus ei ole kehtiv. Kuna lepingut ei ole kehtivalt üles öeldud, siis ei saa tarbija nõuda VÕS § 189 alusel kauplejale tasutu tagastamist.