Sisu:06.01.2026 tellis tarbija kauplejalt sõiduki vea - käivituse probleemid - kõrvaldamise teenuse. Kaupleja vahetas sõidukil eelsüüteküünlad ja tarbija tasus kauplejale 316.30 eurot. Järgmisel päeval pärast auto kättesaamist ei käivitunud auto ja tarbija pukseeris auto kauplejale. Kaupleja tuvastas vead eelsüüteküünaldega seotud elektrisüsteemis, tegi vajalikud remonditööd ja esitas tarbijale arve 560.88 eurot. Tarbija arvega ei nõustunud, kuna leidis, et esimesel korral tehtud töö oli puudustega ja kauplejal oleks tulnud teha vajalikud tööd ühekorraga. Kahe nädala pärast tasus tarbija arve, et sõiduk enda valdusesse saada. Komisjon leidis, et avaldus on tõendamata. Esimese töövõtulepingu kohaselt kohustus kaupleja vahetama tarbija sõidukil eelsüüteküünlad. Kuna tarbija sõiduk järgmisel päeval ei käivitunud, siis oli vajalik teha täiendavaid elektritöid. Esitatud dokumentide kohaselt oli komisjoni hinnangul tegemist kahe eraldiseisva töövõtulepinguga ning kauplejal oli õigus saada mõlema töövõtulepingu täitmise eest tasu. Tarbija ei ole esitanud komisjonile tõendeid, et kaupleja oleks tarbijaga sõlmitud  töövõtulepingut rikkunud. Kuna kaupleja keeldus tarbija pretensiooni rahuldamast, siis TsMS § 230 lg 1 põhimõttest lähtuvalt pidi omakorda tarbija tõendama, et pärast esimese töövõtulepingu täitmist sõidukil tekkinud käivitumisprobleem oli seotud kaupleja poolt esimese töövõtulepingu mittenõuetekohase täitmisega. TsMS § 230 lg 1 peab nii kohtus kui vaidluste kohtueelsel lahendamisel pool tõendama neid asjaolusid, millele ta tugineb. Tarbija ei ole esitanud komisjonile selliseid tõendeid, mis võimaldaksid tarbija avaldust rahuldada.