Keskkonnaamet avaldab teadaande keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 58 lõike 3 alusel.

Keskkonnaamet teatab, et Järvekivi Osaühing (registrikood: 16852099) (aadress Pärnu mnt 158/1, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 11317) 12.01.2024 esitatud keskkonnaloa taotluse (registreeritud KOTKAS-s 12.01.2024 menetluse nr M-126319 juurde) alusel anti keskkonnaluba nr KL-522691 Männiku IV liivakarjääri mäeeraldisel ehitusliiva kaevandamiseks.

Männiku IV liivakarjäär asub Harju maakonnas Saku vallas Männiku külas riigile kuuluval kinnistul Viimsi metskond 10 (katastritunnus 71801:001:2151, registriosa nr 12079050), mille riigivara valitseja on Kliimaministeerium ja volitatud asutus Riigimetsa Majandamise Keskus.

Männiku IV liivakarjäär on uus mäeeraldis, mille pindala on 6,75 ha ning teenindusmaa pindala 7,75 ha. Taotletav mäeeraldis hõlmab Tallinna-Saku liivamaardla (registrikaart nr 109) ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokki 66, hõlmates seda osaliselt. Taotletava mäeeraldisega hõlmatavad varukogused on järgmised:

66 plokk – ehitusliiv, aktiivne tarbevaru: 315 tuh m³; kaevandatav varu: 243 tuh m³

Maavara kavandatav kasutusvaldkond on teede- ja üldehitus. Kaevandamise keskmine aastamäär on 60 tuh m³, kaevandatud maa korrastatakse metsamaaks ja kaitsealustele liikidele sobilikuks elupaigaks. Keskkonnaluba nr KL-522691 kehtib 5 aastat, s.o kuupäevani 14.03.2030.

Keskkonnaloale määrati järgmised kõrvaltingimused:

1. Juhul kui mäetööde käigus tekib avarii, tuleb vajalike vahenditega (absorbent, õlipüünised) reostuse levik kiirelt ja ohutult lokaliseerida ning reostunud pinnas üle anda vastavat jäätmekäitluslitsentsi omavale ettevõttele;
2. masinate korraline hooldus teostada selleks ettevalmistatud platsil;
3. juhul kui tolm põhjustab häiringuid ümbruskonna aladele või elanikele, tuleb karjääritegevusega seonduva tolmu leviku piiramiseks kaevandamise ja vedude perioodil kuival ajal, kui ööpäeva keskmine välistemperatuur on üle +5°C, niisutada karjäärisiseseid teid ja platse;
4. rajatava Kangru liiklussõlme ja kaevandatava ala vahele peab jääma minimaalselt 25 m laiune kaevandamata vöönd loomade liikumiseks (sh kõre ja kivisisaliku, kelle püsielupaigaga taotletav ala kattub);
5. kändude juurimist teostada soojal aastaajal (üle +5°C), et pinnases varjuvad loomad (sh kõre ja kivisisalik) suudaksid vajadusel raadatavalt alalt ära liikuda;
6. raadamist ja kaevandamist korraldada kahes järgus ehk osas, lähtudes seejuures Männiku kõre ja kivisisaliku püsielupaiga kaitse eeskirjast. Järgmise osa raadamisega võib alustada tingimusel, et eelmise osa varu on ammendatud ja ala korrastamist on alustatud. Teise osa kaevandamine on allesjäänud 25-50 m riba taristu ääres Kangru sõlmest. Järkudena raadamisel ja kaevandamisel hajutatakse pinnases varjuvate isendite suremusriski;
7. Männiku kõre ja kivisisaliku püsielupaigaga kattuvas osas tuleb korrastada mäeeraldis ja selle teenindusmaa kõre ja kivisisaliku elutingimustele vastavaks alaks – ala tuleb jätta avatud liivapinnasega ja rajada alale päikesele avatud liivavallid ja madalaveelised sigimisveekogud. Tagada, et ei tekiks alade kinnikasvamist. Bioloogilist korrastamist alal teha ei tohi. Elupaiga rajamisel tuleb tööde planeerimisele kaasata vastav ekspert ning järgida kõre kaitse tegevuskava, arvestades ka Kangru liiklussõlme jalakäijate silla alla rajatava läbipääsuga kõredele;
8. vastavalt kavandatud mäeeraldisele jääb selle piir tulevasest kergliiklusteest ca 3 meetri kaugusele. Kergliiklusteega piirneval mäeeraldise osal on vajalik kaevandamisel jätta nõlvatervikud, et oleks tagatud ohutus;
9. väljaveoteid ei ole võimalik otse riigiteele 15 Tallinn-Rapla-Türi ega Kangru liiklussõlme rampidele lubada;
10. ajutine väljavedu on võimalik, kui materjali kasutatakse Kangru liiklussõlme või Rail Baltica põhitrassi ehitusobjektidel. Vajab täpsemat kooskõlastamist Transpordiameti, Rail Baltic Estonia OÜ ja töövõtjatega;
11. karjääri varud tuleb ammendada võimalikult kiiresti ja alustada elupaikade ning looduslike alade taastamisega juba kaevandamise ajal;
12. ulukite liikumisvõimaluste tagamiseks on ala tõkestamine (tarastamine) keelatud, et säilitada loomade liikumisvabadus ja nende ligipääs elutähtsatele ressurssidele;
13. kaevandamisala servadesse jäävad nõlvad (karjääri põhja- ja lõunaservas) tuleb kujundada vähemalt osaliselt laugemaks (nt 1:3), see on oluline eelkõige puhkeotstarbe jaoks, et ei jääks liikumist raskendavaid järsakuid;
14. vajalikud raadamistööd teostada väljaspool loomastiku ja linnustiku sigimisperioodi;
15. 25-50 m kaugusel taristu äärest (täiendava 25 m laiusele ribale kaevandamata vööndist läänes) tuleb kaevandamise järgsel ala korrastamisel istutada üksikpuid (10-25 m vahedega). Püsielupaiga metsastamine on keelatud;
16. kaevandamine on lubatud kuni kõrguseni 43,6 abs m. Mäeeraldise ala liigniiskeks jäämise võimalust ja puhta liivaga täitmise vajadust arutada liigieksperdiga ning käsitleda korrastamisprojektis.

Haldusakti ja muude asjasse puutuvate dokumentidega (sh keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsusega) on võimalik tutvuda tööpäeviti lähimas Keskkonnaameti kontoris (telefon +372 662 5999, e-posti aadress info@keskkonnaamet.ee).
Digitaalselt on dokumendid kättesaadavad Keskkonnaameti keskkonnaotsuste infosüsteemis https://kotkas.envir.ee/menetlus/M-126319.

Keskkonnaamet avaldab teadaande keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 47 lõike 2 alusel.

Keskkonnaamet teatab, et Järvekivi Osaühing (registrikood: 16852099) (aadress Pärnu mnt 158/1, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 11317) 12.01.2024 esitatud Männiku IV liivakarjääri keskkonnaloa taotluse (registreeritud KOTKAS 12.01.2024 menetluse nr M-126319 juurde) alusel on valminud keskkonnaloa nr KL-522691 ja keskkonnaloa andmise otsuse eelnõud.

Taotletav Männiku IV liivakarjäär asub Harju maakonnas Saku vallas Männiku külas riigile kuuluval kinnistul Viimsi metskond 10 (katastritunnus 71801:001:2151, registriosa nr 12079050), mille riigivara valitseja on Kliimaministeerium ja volitatud asutus Riigimetsa Majandamise Keskus.

Taotletav Männiku IV liivakarjäär on uus mäeeraldis, mille pindala on 6,75 ha ning teenindusmaa pindala 7,75 ha. Taotletava mäeeraldise teenindusmaa kattub põhjaosas ehitusliiva passiivse tarbevaru plokiga 62, mille tuleviku kaevandamisväärtust ei muudeta. Mäeeraldise vertikaalpiir on määratud veepealsele liivavaru osale, horisontaalpiir on valitud selliselt, et see ei kattuks rajatava Kangru liiklussõlme teekaitsevööndiga ega Rail Baltic raudteetrassi ehitusvööndiga. Taotletav mäeeraldis hõlmab Tallinna-Saku liivamaardla (registrikaart nr 109) ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokki 66, hõlmates seda osaliselt. Taotletava mäeeraldisega hõlmatavad varukogused on järgmised:

66 plokk – ehitusliiv, aktiivne tarbevaru: 315 tuh m³; kaevandatav varu: 243 tuh m³

Maavara kasutusaladeks on teede- ja üldehitus. Kaevandamise keskmiseks aastamääraks taotletakse 60 tuh m³. Keskkonnaloa kehtivusajaks taotletakse 5 aastat ja kaevandatud maa korrastatakse metsamaaks ning kaitsealustele liikidele sobilikuks elupaigaks.

Antavale keskkonnaloale kavandatakse seada järgmised kõrvaltingimused:

1. Juhul kui mäetööde käigus tekib avarii, tuleb vajalike vahenditega (absorbent, õlipüünised) reostuse levik kiirelt ja ohutult lokaliseerida ning reostunud pinnas üle anda vastavat jäätmekäitluslitsentsi omavale ettevõttele;
2. masinate korraline hooldus teostada selleks ettevalmistatud platsil;
3. juhul kui tolm põhjustab häiringuid ümbruskonna aladele või elanikele, tuleb karjääritegevusega seonduva tolmu leviku piiramiseks kaevandamise ja vedude perioodil kuival ajal, kui ööpäeva keskmine välistemperatuur on üle +5°C, niisutada karjäärisiseseid teid ja platse;
4. rajatava Kangru liiklussõlme ja kaevandatava ala vahele peab jääma minimaalselt 25 m laiune kaevandamata vöönd loomade liikumiseks (sh kõre ja kivisisaliku, kelle püsielupaigaga taotletav ala kattub);
5. kändude juurimist teostada soojal aastaajal (üle +5°C), et pinnases varjuvad loomad (sh kõre ja kivisisalik) suudaksid vajadusel raadatavalt alalt ära liikuda;
6. raadamist ja kaevandamist korraldada kahes järgus ehk osas, lähtudes seejuures Männiku kõre ja kivisisaliku püsielupaiga kaitse eeskirjast. Järgmise osa raadamisega võib alustada tingimusel, et eelmise osa varu on ammendatud ja ala korrastamist on alustatud. Teise osa kaevandamine on allesjäänud 25-50 m riba taristu ääres Kangru sõlmest. Järkudena raadamisel ja kaevandamisel hajutatakse pinnases varjuvate isendite suremusriski;
7. projekteeritava Männiku kõre ja kivisisaliku püsielupaigaga kattuvas osas tuleb korrastada mäeeraldis ja selle teenindusmaa kõre ja kivisisaliku elutingimustele vastavaks alaks – ala tuleb jätta avatud liivapinnasega ja rajada alale päikesele avatud liivavallid ja madalaveelised sigimisveekogud. Tagada, et ei tekiks alade kinnikasvamist. Bioloogilist korrastamist alal teha ei tohi. Elupaiga rajamisel tuleb tööde planeerimisele kaasata vastav ekspert ning järgida kõre kaitse tegevuskava, arvestades ka Kangru liiklussõlme jalakäijate silla alla rajatava läbipääsuga kõredele;
8. vastavalt kavandatud mäeeraldisele jääb selle piir tulevasest kergliiklusteest ca 3 meetri kaugusele. Kergliiklusteega piirneval mäeeraldise osal on vajalik kaevandamisel jätta nõlvatervikud, et oleks tagatud ohutus;
9. väljaveoteid ei ole võimalik otse riigiteele 15 Tallinn-Rapla-Türi ega Kangru liiklussõlme rampidele lubada;
10. ajutine väljavedu on võimalik, kui materjali kasutatakse Kangru liiklussõlme või Rail Baltica põhitrassi ehitusobjektidel. Vajab täpsemat kooskõlastamist Transpordiameti, Rail Baltic Estonia OÜ ja töövõtjatega;
11. karjääri varud tuleb ammendada võimalikult kiiresti ja alustada elupaikade ning looduslike alade taastamisega juba kaevandamise ajal;
12. ulukite liikumisvõimaluste tagamiseks on ala tõkestamine (tarastamine) keelatud, et säilitada loomade liikumisvabadus ja nende ligipääs elutähtsatele ressurssidele;
13. kaevandamisala servadesse jäävad nõlvad (karjääri põhja- ja lõunaservas) tuleb kujundada vähemalt osaliselt laugemaks (nt 1:3), see on oluline eelkõige puhkeotstarbe jaoks, et ei jääks liikumist raskendavaid järsakuid;
14. vajalikud raadamistööd teostada väljaspool loomastiku ja linnustiku sigimisperioodi;
15. 25-50 m kaugusel taristu äärest (täiendava 25 m laiusele ribale kaevandamata vööndist läänes) tuleb kaevandamise järgsel ala korrastamisel istutada üksikpuid (10-25 m vahedega). Püsielupaiga metsastamine on keelatud.

Eelnõu(de) , loa taotluse ja muude asjassepuutuvate dokumentidega on võimalik tutvuda tööpäeviti lähimas Keskkonnaameti kontoris (+372 662 5999, info@keskkonnaamet.ee).
Eelnõud on digitaalselt kättesaadavad keskkonnaotsuste infosüsteemis https://kotkas.envir.ee/menetlus/M-126319

Ettepanekuid ja vastuväiteid eelnõu(de)le saab esitada Keskkonnaametile suuliselt või kirjalikult e-posti aadressil info@keskkonnaamet.ee või postiaadressil Roheline 64, 80010 Pärnu kahe nädala jooksul alates teate ilmumisest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.
 Keskkonnaamet teeb ettepaneku asja arutamiseks ilma avalikku istungit läbi viimata.