Sisu:Pooled on sõlminud mitu töövõtulepingut, kaupleja teostas tarbija sõiduki erinevaid remonditöid.  Töövõtulepingud on suulised. Lepingute täpset sisu ei ole võimalik tuvastada.  Tarbija tugineb enda selgitustele ning kirjavahetusele sotsiaalmeedias. Antud kirjavahetuse põhjal ei ole võimalik tuvastada poolte kokkuleppeid. Kirjavahetus on tarbija sõiduki mootori remondi ning puuduste teemal ja sisaldab erinevaid soovitusi, kuid selles ei ole kokkuleppeid. Tarbija väitel on tal alus lepingust taganemiseks ja tasutu tagasinõudmiseks VÕS § 189 alusel. Tarbija ei ole tõendanud, et kaupleja tehtud töö oli puudustega. Tõendamiskohustus on tarbijavaidluste komisjonis analoogne kohtumenetlusega. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse § 230 lg 1 peab isik, kes on mingi asjaolu esitanud, selle tõendama. Esitatu põhjal eeldab tarbija ilmselt, et teostatud remondi tulemina peaks tema sõiduk olema korras. Samas ei ole pooled nii kokku leppinud, esitatu põhjal on pigem kokku lepitud selles, et teostatakse erinevaid konkreetseid parandusi. Kaupleja ei ole andnud garantiid, et mingi töö teostamine kõrvaldab sõiduki või selle mootori kõik puudused. Esitatu alusel ei ole tõendatud, et kaupleja on tarbijaga sõlmitud lepingust tulenevaid kaupleja kohustusi rikkunud ja tarbijal tekkis alus lepingust taganemiseks. Seega ei ole tarbija esitatud lepingust taganemise avaldus kehtiv ja tarbijal puudub alus tasutu tagasinõudmiseks.  Asjaolusid arvestades ei saa eeldada, et pooltel on võimalik vaidlusaluste asjaolude kohta usaldusväärseid tõendeid esitada.