Juba 1440 inimeseni on jõudnud selle ettevõtte bränding ja tema tegevusi jälgib 12 Storybooki kasutajat. Keskmiselt on ettevõtet hinnatud 5,0 punktiga ja kommenteeritud 1 kord.

Tegevusaruanne 2023

Seltsi eesmärgiks on liikmete ühistegevuse ja ühiste vahenditega Seltsile kasutusse antud Põltsamaa rendijahipiirkonnas jahipidamise arendamine, jahiloomade ja -lindude arvukuse reguleerimine, jahifauna keskkonnasäästlik ja jätkusuutlik kasutamine, looduskeskkonna mitmekesisuse säilitamine, keskkonnahoiu ja keskkonnasäästliku mõtteviisi propageerimine, Seltsi liikmete ühistegevuse korraldamine ja koordineerimine ning õiguste ja huvide esindamine.

Põltsamaa Jahiseltsil on rendijahi piirkond 53 560 ha, millest 51 523 ha on jahimaid ja jahiseltsis oli keskmiselt 181 liiget.

Seoses eelmisel aastal uute jahinduslikuks eesmärgiks maade kasutamise lepingute sõlmimisega esines nii keeldujaid lepingut sõlmimast või keelati jaht kinnistul tervikuna. Lõpuks saavutasime ca 83% jahimaadest lepingutega kaetuse, mille alusel keskkonnaamet pikendas jahipiirkonna kasutusõigust kümneks (10)aastaks ning seega on jahipiirkonna kasutusõigus aastani 2032.

Üldkoosolekute vahel juhib seltsi tegevust 10 liikmeline juhatus, kes koguneb vastavalt vajadusele. 2023 aastal toimus 6(kuus) juhatuse koosolekut ja 1 korraline üldkoosolek. Põltsamaa Jahiseltsi esindajad osalevad aktiivselt maakonna jahindusnõukogu töös ning oleme esindatud

EJS volinike koosolekul kolme liikmega. Meie jahiseltsi liige Aigar Jürjens on ka EJS juhatuse liige.

EJS volikogul tunnustati Põltsamaa jahiseltsi jahimehi Ilvese teenetemärgiga Leo Tõnsonit ja Kopra teenetemärgiga Aadi Tüksammelit, Aksel

Kaselat ja Avo Müüri.

4 novembril toimus jahiseltsi aastapäevapidu, kohal olid esinejad ja tantsuks mängis ansambel. Peol osalenud 110 osavõtjat jäid õhtuga rahule.

Jahimaja on avatud lisaks kõigile jahimeestele ka ümbruskonna koolidele ja lasteaedadele. Kahel korral käisid koolilapsed jahimaja ja siin väljapandud topistega tutvumas, ühel korral lasteaia grupp jahimajas ja ühel korral käis jahiseltsi esindaja lasteaias tutvustamas jahimeeste tegevusi seoses looduse kaitsmise ja liigirikkuse tagamisega looduses. Sellised kohtumised annavad meile võimaluse oma tegemisi tutvustada.

Topisekollektsiooni pole rohkem võimalik esialgu täiendada ruumi vaba pinna puudumise tõttu.

Vabariiklik jahimeeste kokkutulek toimus Ida-Virumaal kaevandusmuuseumi territooriumil, millest ka meie jahiseltsi jahimehed aktiivselt osa võtsid.

2023 aastal jahimajas remonte ei teostanud. Jahisaarelt kõrvaldati mõned ohtlikud puud ja heakord teostati ühiskondlikus korras. Puhastati ja värviti Jahimeeste sillake.

Jahiselts ostis kinnistu Rahu tee 7, Lustivere külas, et seal välja ehitada normidele vastav esmase töötlemise ruum ja ühes osas ruum koosolekute läbiviimiseks. See kinnistu on jahiseltsi omand.

Rahu tee 7 kinnistu ostu finantseeris esmalt küll jahiselts 11255€ (enampakkumisel kujunenud ostu hind) ja notari tasu 142,08€, kokku 11397,08€ oma eelarvest, kuid kaasrahastas täies soetusmaksumuses Lustivere jahtkond, müües lihaks 5 põtra kogusummas 7393,68€ koos käibemaksuga ja jahtkonna liikmed tegid annetusi 27 jahimeest 150€ iga jahimees kokku 4050€. Kes ei tasunud annetust 2023 aastal, peab seda tegema 2024 aastal.

Korraldati juba traditsiooniliseks saanud laskevõistlused kahes laskekohas. Osavõtjaid jääb aasta aastalt vähemaks.

Kuna oli suuruluki laskekatsete korraldamise osas vaheaasta aasta, siis kogu aasta jooksul koostati 24 protokolli 74 jahimehega.

Kokku oli jahiseltsi liikmeid aasta lõpuga 181. Oli mõningaid lahkujaid ja juurde tulijaid. 70 – 80 aastaseid jahimehi on kokku 19 ja 80a ja vanemaid jahimehi on 12.

Põltsamaa Jahiseltsil on halduslepingud EJS ga jahitunnistuste pikendamiseks, suuruluki laskekatsete vastuvõtmiseks ja suuruluki laskekatse tunnistuse väljastamiseks, välismaalastele jahitunnistuste väljastamiseks ning suuruluki laskekatse vastuvõtmiseks ning tunnistuse väljastamiseks. EJS ga on leping SAK meetmete rakendamiseks, see tähendab emiste sigimisorganite üleandmiseks Vetametile ning hukkunud loomade matmiseks või konteinerisse viimiseks. Sel aastal ei olnud kohustust uurida metssigu SAK vereproovide osas, välja arvatud juhul kui liha realiseeriti lihatööstustele.

Veterinaar- ja Toiduametiga on leping riskiloomade (rebaste ja kährikute) peade uurimiseks, aastas anti üle VTA-le 14 proovikõlbulikku pead.

Jahindusnõukogu poolt seatud kohustuslikud suurulukite küttimise limiidid said täidetud. Põtru kütiti 38 , metssigu küttisime 155 looma , metskitsi küttisime 162.

Suurkiskjatest kütiti 2 karu ja 1 hunt.

2022 aastal liitusime projektiga Ulukid teel, mille käigus paigaldasime Tallinn-Tartu maantee kahele lõigule, Kalme lõik 760 meetrit ja Raja lõik 550 meetrit, tee ääres olevatele helkurpostidele lisahelkurid metsapoolsetele külgedele. 2023 aastal nendel lõikudel ei registreeritud ühtegi metsloomaga kokkupõrget, ehk siis järeldus, et need helkurid peletavad loomad teelt eemale.

2024 aastal jätkab Põltsamaa Jahiselts tegevusi oma põhikirjaliste eesmärkide ja lepingutega võetud kohustuste täitmisel.

Kõige enam teeb muret koprakahjustuste tekkimine nii riigimetsas kui ka erametsades. Oleme võimalust mööda likvideerinud kopratamme ja püüdnud loomade arvukust hoida mõistlikus piirides.

Kuna metssigade arv näitab mõningat kasvutrendi, mida on näha ka kütitavate loomade arvust (115 looma 2022- 155 looma 2023)on lootused sigade küttimisele suurenenud. Juhul muidugi, kui SAK nakatumised ei kasva, mida lõunapoolsetes maakondades juba on juhtunud.

Metskitsedel läheb tunduvalt halvemini, seda ilmselt halbadest talvedest ja suurenenud kiskjate survest tulenevalt. Seega tuleb jahimeestel targalt tegutseda ja säästa olemasolevat populatsiooni arvukuse veelgi allapoole minekust. Võrdluseks 2022 kütiti 368 metskitse ja 2023 kütiti 162 metskitse.