OtherTarbija palus tunnistada tühiseks kaupleja poolt etteteatamise tähtaja rikkumisega edastatud elektrienergia müügilepingu ülesütlemise ning selle järgselt esitatud lepingu ennetähtaegse lõpetamise tasu nõude. Komisjon tuvastas ülesütlemise rikkumise ja rahuldas tarbija nõude.

OtherPoolte vaidlus on selles, kas kaupleja on tarbijale teinud tahteavalduse selle kohta, et gaasi hind muutub ja kui tahteavaldus on tehtud, siis kas see on tarbijale teatavaks tehtud. Tarbija on esitanud väite, et temale ei ole e-kirja teel esitatud teadet ega arvet, millest selgub kaupleja tahteavaldus hinna muutmiseks. Kaupleja vastuse kohaselt on tarbija väide tõendamata ja asjakohatu. Analoogselt tsiviilkohtumenetlusega (TsMS § 5 lg 1 ja § 230 lg 1) lahendatakse ka kohtueelselt vaidlusi poolte esitatud asjaolude ja tõendite põhjal. Vaidlus on tahteavalduse kättetoimetamise üle. Tahteavalduse tegija peab selle saajale teatavaks tegema (TsÜS § 69 lg 2). Käesoleval juhul on seega tõendamiskoormis kauplejal. Kaupleja peab tõendama, et on tahteavalduse tarbijale teatavaks teinud. Kaupleja ei ole tahteavalduse teatavaks tegemise kohta esitanud tõendeid selle kohta, missugune oli tehtud tahteavaldus ega ka seda, kuidas, mis päeval ja mis kell on see tarbijale teatavaks tehtud. Üldine jutt sellest, et saadeti e-kiri, ei ole tahteavalduse kättetoimetamine ega selle tõendamine. Pool valib ise viisi enda menetlusõiguste kasutamiseks. Antud juhul ei ole kaupleja enda väiteid tõendanud ja tahteavalduse kättetoimetamise kohta ei ole kaupleja esitanud mingeid tõendeid, ei ole esitatud tõendeid, mis kuupäeval ning mis kell ja kuidas on kaupleja tarbijale arved esitanud ja mis tõendab nende saamist. Samas on tarbija avaldanud, et ei eita, et kaupleja on tahteavalduse teinud. Tarbija ei avalda, millal ja kuidas ta arved sai. Tarbija väitel on küsimus selles, kuidas teavitamine on tehtud. Tarbija on esitanud arved, millel on teave hinnamuudatuse kohta. Sellest järeldub, et tarbijale on need arved saadetud ja tarbija on need kätte saanud. Tarbija väitel on arvel hinnamuudatuse teavitamine lubamatu, sest isik ei eelda, et arvel teavitatakse hinnamuudatusest. Antud juhul on hinnamuudatuse teave arvel nähtav, kiri ei ole märkamatult väike ega ka sisult arusaamatu. Tarbija on esitanud teooria, et tal ei ole kohustust e-kirju vaadata ja selle tõttu ei pruugi talle e-kirjade sisu teatavaks saada. Tarbija on lepingusuhtes teisele poolele andnud enda e-posti aadressi ning järelduvalt võib seda poolte suhtluses kasutada.  Tarbija väide, et arvel avaldatud lisateave ei pruugi olla parim viis teadete esitamisel, on õige. Tarbija esitatud Eesti Gaasi teate näidis on kahtluseta teadete tegemise parem praktika, kui teavituste esitamine lisatekstina arvel, kuna arve saaja eeldab, et arve on dokument, millega tehakse talle teatavaks antud perioodi eest tasumisele kuuluv summa ja selle kujunemine. Pärast arve summat esitatud muu teave võib jääda tähelepanuta, sest ei saa eeldada, et arve saaja pöörab arve saamisel tähelepanu muule, kui selles tasumise kohustuse kohta avaldatu. Kui teavitus või tahteavaldus on pealkirjastatud, kui ARVE, siis ei saa adressaat eeldada, et tegemist ei ole arvega vaid ka tahteavaldusega pooltevahelise lepingu muutmiseks. Muu teabe esitamisel võiks see selgelt ja tähelepanu püüdvalt sisalduda ka dokumendi pealkirjas. Kaupleja ei ole teavet esitanud parimal viisil. Asjaolusid arvestades on tahteavaldus siiski tehtud ja ka tarbijale kätte toimetatud.    

OtherIseenesest on õige tarbija arvamus selles, et lepingulise suhte muutmine saab üldjuhul toimuda lepingupoolte kokkuleppel. Komisjon selgitab tarbijale, et lisaks kokkuleppele võib lepingu ühepoolse muutmise õigus tuleneda lepingust (VÕS § 13 lg 1). Kõnealusel juhul on pooled lepingu sõlmimisel kokku leppinud, et hind kehtestatakse hinnaperioodide kaupa müüja (kaupleja) poolt. Seega ei ole järgnevaks hinnaperioodiks hinna muutmise teate saatmine lepingu muutmise ettepanek vaid kaupleja poolt lepingus ettenähtud viisil kehtestatud muudatusest (uuest hinnast) teavitamine. Teade on esitatud piisavalt nähtaval ja selgel viisil ning tarbijal oli võimalus sellega nõustuda või siis mittenõustumise korral lepingust vabaneda. Kauplejalt teate saamisest alates 30 päeva kestel oli tarbijal õigus lepingu muutmisega mitte nõustuda, so teatada lepingu ülesütlemisest. Sellisel juhul kehtinuks leping kuni lõppemiseni muutmata kujul. Lepingu p 4.2 teise lause järgi on pooled lepingu sõlmimisel andnud vaikimisele nõustumise tähenduse, mis on tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 4 kohaselt lubatav. Vaikimine loetakse nõusolekuks, kui see tuleneb seadusest, poolte kokkuleppest või pooltevahelisest praktikast.

OtherELTS §-s 88 sisalduv lepingu lõpetamise tasu põhjendatuse nõue ei ole formaalne. Seaduse mõtteks ei ole lepingusse formaalsete põhjenduste sisse viimine, vaid nõutava tasu sisuline põhjendatus. Tarbijalt hüvitise nõudmine on lubatav vaid asjaoludele vastavas mõistlikus ulatuses. Õiguse analoogia järgi võib tähtajalise elektrilepingu lõpetamise tasu võrrelda krediidiandja õigusega nõuda laenu ennetähtaegse tagastamise korral sellega põhjustatava kahju eest ilma tõendamise koormuseta laenusaajalt mõistlikku hüvitist ja seda ületavas osas hüvitist kauplejale põhjustatud ja tõendatud kahju ulatuses (TsÜS § 4 ja VÕS § 411). ELTS §-s 88 ettenähtud lepingu lõpetamise tasu on olemuselt samalaadne hüvitis. Komisjoni arvates ei ole põhjendatud võtta hüvitise arvestuse aluseks kogu lepingu periood, sõltumata sellest, millal ja millises olukorras leping üles öeldakse. Komisjoni hinnangul ei vasta kaupleja poolt sõnastatud lepingu lõpetamise tasu käsitav tingimus elektrituruseaduses ettenähtud nõuetele ja on VÕS § 42 järgi tühine. Kaupleja arvestusest (20,00 eurot kuu kohta) ei ole võimalik aru saada, millise kahju võib lepingu ennetähtaegne lõpetamine kaupleja poolele kaasa tuua näiteks olukorras, kus turuolukord on muutnud lepingu kauplejale ebasoodsaks. Seega rakenduks tarbijal hüvitise tasumise kohustus ka siis, kui hüvitatavat kahju kauplejal ei esine. Tarbijale ei ole lepingu sõlmimisel piisavalt selgitatud, millise kahju ärahoidmist temalt tähtaegses lepingus püsimisega oodatakse (VÕS § 127 lg 2 ja 3). Võimalikult tekkinud või tulevikus tekkiva kahju olemasolu tuleb põhistada ja tõendada hüvitise nõude esitajal, mida kaupleja tasu arvestamise selgitamisel teinud ei ole.

OtherKui kaupleja soovib tarbijale lepingu muutmise pakkumuse edastada arvel, siis tuleb arve ja lepingu muutmise tahteavaldus selgelt eristada viisil, mis on tarbija jaoks lihtsasti märgatav. Arve ja lepingu muutmise tahteavalduse edastamisel tarbijale e-kirja teel (sh e-kirja manusena) tuleb e-kirja pealkirjas ja sisus kajastada ka lepingu muutmise tahteavalduse olemasolu. Arve edastamisel ainult tarbija internetipanka (nt püsimaksekorraldus), tuleb lepingu muutmise tahteavaldus edastada eraldi tarbija kontaktandmetele, kuivõrd internetipanka ei saa üldjuhul käsitleda tarbija kontaktandmena ja üldise teabevahetusvahendina ning tarbija ei pruugi vastavat tahteavaldust kätte saada“

OtherVÕS §-s 113'' lg 2 on reguleeritud tarbijalt sissenõudmiskulude ja kahju hüvitise nõudmine peale lepingu lõppemist. Majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja (nõue kuni 500 eurot) võib pärast lepingu lõppemist nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot. Kui kohustuse täitmisega viivitamisest tekkinud võla sissenõudmisega seotud kahju suurus ületab sissenõudmiskulude hüvitise määra, võib võlausaldaja nõuda viivist ja sissenõudmiskulude hüvitise määra ületava kahju hüvitamist üksnes erandlikel asjaoludel, eelkõige kui sissenõudmistoimingud on olnud erakordselt keerukad. Kahju tõendamise koormus lasub hüvitise nõude esitajal. Kõnealusel juhul ei ole kaupleja tõendanud tarbijale tasuliste meeldetuletuskirjade saatmist. Kaupleja ei ole esile toonud mingeid asjaolusid, mis annaks õigus nõuda tarbijalt kahju hüvitamist muul kui seaduses ettenähtud viisil. Seaduses ettenähtu järgi ei ole kahju hüvitise nõude eeldused täidetud. Kestvuslepingu viimase perioodi arve (6,89) sissenõudmiseks ca 5 korda suurema sissenõudekulu tekitamine ei ole varasemat korrektset maksekäitumist arvestades proportsionaalne.