Sisu:Kaupleja osutas tarbijale jäätmeveo teenust, tarbija esitas kauplejale nõude hüvitada prügikonteineri tühjendamisel konteineri kahjustamisega tekkinud kahju. Tarbija nõue jäi rahuldamata, kuna ei olnud tõendatud.

Sisu:Kaupleja osutas tarbijale jäätmeveo teenust, poolte vahel tekkis vaidlus teenustasu arve hilinemisega maksmise tõttu tarbijale esitatud viivise ja sissenõudmiskulude nõude osas. Komisjon tuvastas, et tarbija hilines arve maksmisega, seetõttu rahuldas nõude osaliselt.

Sisu:Seadus ja selle alusel vastu võetud muud õigusaktid või muud kokkulepped mõjutavad konkreetset võlasuhet vaid juhul, kui seaduses sätestatust ei ole lubatud poolte kokkuleppel kõrvale kalduda või kui seadusest kõrvalekaldumine oleks vastuolus avaliku korra või heade kommetega (VÕS § 5). Komisjonile ei ole esitatud mingeid tõendeid, mille alusel saaks tuvastada, et kaupleja on lepingu sõlmimisel kõrvale kaldunud jäätmeveoteenusele esitatavatest seadusest tulenevatest kohustuslikest nõuetest. Tarbijaga sõlmitud lepingu siduvust ei mõjuta asjaolu, et segapakendijäätmete vedu kõnealuses piirkonnas on hankelepingu järgi üksnes soovituslik. Komisjonile ei ole esitatud mingeid tõendeid, millest saaks järeldada, et lepingu lisa 1 jõustumine segapakendi konteineri tühjendamisel oleks sõlmitud edasilükkava tingimusega tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 102 tähenduses. Leping jõustus poolte allkirjastamisest. Seega ei oma tarbija suhtes lepingu täitmisel tähendust, kas ja kui palju on tema piirkonnas teisi segapakendijäätmete äraveo tellijaid. Kaupleja ei ole esile toonud asjaolusid, mis oleksid hinnatavad tellija rikkumistena ja annaksid alust tellimuste täitmisest keeldumiseks VÕS § 110 alusel. Kaupleja väited teenuse kulukusest ja hinna ebamõistlikkusest ei ole hinnatavad rikkumise vabandatavusega VÕS § 103 tähenduses.

Sisu:Pooltel on töövõtuleping. Kaupleja on tuginenud sellele, et kuna tema veok 2 korda teostas reovee äraveo, siis on teenus osutatud. Kaupleja väited ei ole õiged. Vastavalt töövõtulepingule tuleb osutada teenus, milles on kokku lepitud, lepingu alusel ei saa tasu nõuda tellimata teenuse eest. Kaupleja esitatu põhjal ei näinud kaupleja töötaja õiget kaevuluuki. Seega on tegemist kaupleja töötaja eksitusega, mille tulemusena jäi tellitud teenus - fekaalivedu, tegemata. Selle eest, et kaupleja töötaja kogemata tühjendas vale mahuti, ei ole kauplejal võimalik tasu nõuda. Tulenevalt esitatust on kaupleja tarbijale varem fekaaliveoteenust osutanud. Seega pidi kaupleja tulenevalt VÕS § 25 varasema tava ja praktika kohaselt teadma, et osutada tuleb fekaaliveoteenus, mitte vedada ära muid vedelikke. Kuna kaupleja on esitanud arve teenuste eest, mida tarbija ei ole tellinud, on tarbijal õigus nõuda seda osa tasust, mis tellitud teenusele ei vasta, tagasi. Tarbijal on õigus nõuda kahju hüvitamist (VÕS § 100, 101 lg 1 p 3, 115, 641 lg 1, 642 lg 1). Tarbijale osutatud teenus ei vastanud nõuetele, sest tasu nõuti ka töö eest, mida tellitud ei olnud. Kaupleja vaidleb vastu nõude summale väites, et teenuse hind ei sõltu äraveetava mahust. Vaidlus ei ole teenuse hinna üle vaid kahju hüvitise summa üle. Tarbija on kahju suurust hinnanud arusaadaval viisil, nõude summa põhistus on kooskõlas VÕS § 132, nõude summa on seostatud veetud mahtude ja teenuse eest nõutud summaga ja leitud kahju summa lähtuvalt tegelikult tellitud ja tellimata mahu proportsioonile. Kaupleja hinnakiri ei kohaldu kahju hüvitise nõuetele. Kaupleja väide, et kauplejal on olnud kulu ka seoses vale reovee äraveoga, ei ole asjakohane, sest kulu põhjustas kaupleja endale ise, kuna eksis mahutiga.

Sisu:Tarbijale kuuluvale prügikonteinerile tekkis peale 09.03.2020 teostatud jäätmevedu kahjustus ja tarbija soovis konteineri parandust või selle asendamist samaväärsega. Kaupleja leidis, et tegemist on tavapärase prügikonteineri amortisatsiooniga. Komisjon leidis, et vigastus on tekkinud käsunduslepingu täitmise käigus ning kohustas kauplejat asendama katkise prügikonteineri samaväärse tervega.

Sisu:Tarbija soovis üheks päevaks prügikonteinerit ning kaupleja kinnitas, et paigaldab konteineri vastavalt tellimusele. Tarbija üllatuseks oli konteiner enne tööpäeva lõppu ära viidud, mistõttu jäi tarbijal osa konteinerist täitmata. Kaupleja kinnitas, et konteiner veeti minema kl 14:47. Poolte vahel oli vaidlus, kuidas tõlgendada poolte vahel kokkulepitud aega, millal konteiner oli tarbija kasutada. Komisjoni hinnangul mõlemal juhul, kas kaupleja teadis tarbija tegelikku tahet või mitte, tuleb asuda seisukohale, et tarbija esitas tellimuse konteinerile üheks päevaks, sooviga kasutada konteinerit terve tööpäeva ulatuses. Kui kaupleja töötajate tööpäev kestab teisiti kui tavapäraselt kl 8:00-17:00, siis oleks kaupleja pidanud sellest tarbijat lepingu sõlmimisel teavitama. Kaupleja ei võimaldanud tarbijale kasutada konteinerit lepingus kokkulepitud ajal, mistõttu jäi tarbijal plaanitud konteineri täitmine poolikuks ja ta ei saanud planeeritud töösooritusi teha. Tarbijal tekkis kaupleja poolt lepingu mittenõuetekohase täitmise tõttu kahju. VÕS § 29 lg 1, VÕS § 115 lg 1, VÕS § 619, TsÜS § 75 lg 1

Sisu:Vaidluse asjaolude kohaselt lõpetati poolte vahel sõlmitud teenuse osutamise leping. Pärast lepingu lõpetamist esitas kaupleja tarbija mitte lepingujärgsele e-posti aadressile arve ning enne seda loovutas nõude inkassofirmale. Inkassofirma asus nõuet sisse nõudma tarbijaga seotud isikult, kes ei olnud lepingupool. Komisjon asus seisukohale, et kaupleja loovutas inkassofirmale nõudeõiguse, mis ei olnud sissenõutavaks muutunud, kuna arvet ei toimetatud enne loovutust tarbijale kätte. Nimetatust tulenevalt leidis komisjon, et nõude ja selle kõrvalnõuete esitamine tarbija ja tarbijaga seotud isiku vastu on alusetu. Lisaks juhtis komisjon tähelepanu asjaolule, et lepingu alusel tekkinud võlakohustus saab tekkida vaid lepingupoolel ja see tuleb tuvastada lepingu alusel. TsÜS § 69 lg 1, TsMS § 230 lg 1 HARJU MAAKOHTU 29.12.2017 õigeksvõtul põhineva kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-17-16754 rahuldati Eesti Keskkonnateenused AS hagi R.K. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.

Sisu:Lepingu kestuse ajal võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Selle nõude esitamise eelduseks on meeldetuletuskirja saatmine. Samuti peavad võlasuhete pooled teineteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest. Kümme korda suurema sissenõudekulu tekitamine tarbijale on selgelt vastuolus hea usu põhimõttega. Tarbijal on õigus nõuda ebamõistlikult suure sissenõudmiskulu vähendamist mõistliku suuruseni. JäätS § 69 lg 1; VÕS § 6; VÕS § 113; VÕS § 162