Keskkonnaamet avaldab teadaande keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 58 lõike 3 alusel.

Keskkonnaamet teatab, et OÜ EE Ressursid (registrikood: 10350712) (aadress Toompuiestee 35, Põhja-Tallinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond) taotluse alusel väljastati 10.06.2022 korralduse nr DM-117305-10 alusel keskkonnaluba nr KL- 515171 maapõue kaevandamiseks Letipea liivakarjääris.

Letipea liivakarjääri mäeeraldis asub Eesti Vabariigi territoriaalmeres, Lääne-Viru maakonnas Viru-Nigula valla territooriumile jäävast Letipea neeme tipust 9,2 km kaugusel põhja suunas. Letipea liivakarjääri mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa pindala on 99,77 ha.

Mäeeraldis hõlmab Letipea liivamaardla (registrikaart nr 928) ehitusliiva aktiivse tarbevaru 1 plokki, ehituskruusa aktiivse tarbevaru 2 plokki ja täiteliiva aktiivse tarbevaru 3 plokki, hõlmates 1 ja 2 plokki osaliselt. Seisuga 01.12.2013 on aktiivse tarbevaru kogus Letipea liivakarjääris, plokkide kaupa järgmine:
plokk 1 aT – ehitusliiv 1 584 tuh m³, millest kaevandatav varu on 1 551 tuh m³;
plokk 2 aT – ehituskruus 104 tuh m³, millest kaevandatav varu on 102 tuh m³;
plokk 3 aT – täiteliiv 224 tuh m³, millest kaevandatav varu on 223 tuh m³.

Keskmiseks aastaseks kaevandamise mahuks on taotluse andmetel planeeritud 125 tuh m3.

Mere sügavus on Letipea maardla piires 6 … 24 m. Maardla paikneb laugete nõlvade ja tasase harjaga loodesuunalisel (NW) seljandikul.

Alast ca 580 m kaugusel põhjasuunas asub Sala saar ja ca 2 900 m kaugusel põhjasuunas Põhja-Uhtju saar. Letipea liivamaardla kirdepiirist ca 400 m kaugusel kirdes asub väike madalik, millest osa keskmise ja paguvee korral ulatub üle merepinna.

Mäeeraldise ja selle teenindusmaa põhjaosa kattub osaliselt III kaitsekategooria kaitsealuse loomaliigi hallhüljes (Halichoerus grypus; keskkonnaregistri kood KLO9100107) elupaigaga. Mäeeraldis piirneb põhjaküljes kaitstava loodusobjektiga Uhtju looduskaitseala (keskkonnaregistrikood KLO1000017), mis kuulub ühtlasi Natura 2000 võrgustikku kuuluvasse Uhtju loodusalale (keskkonnaregistrikood EE0060220).

Letipea liivamaardla paikneb Eesti Vabariigi sisemeres, kus kaevandamisega muudetud merepõhja reljeef tasandub pärast kaevandamist veesamba raskusjõu ja lainetusest põhjustatud hoovuste tõttu. Seega taastub alal veekogu.

Keskkonnaministeerium algatas 05.03.2015 kirjaga nr 12-9/14/3811-7 keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 16 lg 2 p 1 alusel keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH).

Letipea liivamaardlas kaevandamisega kaasneva KMH aruanne kiideti heaks keskkonnaministri 15.04.2021 kirjaga nr 7-12/19/1072-17 ja nõuetele vastavaks tunnistamise teade avalikustati Ametlikes Teadaannetes 19.04.2021 (teadaande nr 1746537).

Keskkonnaministri 15.04.2021 kirja nr 7-12/19/1072-17 kohaselt tuleb kavandatava tegevuse elluviimisel arvestada KMH tulemusi, sh KMH aruande peatükis 9 toodud tegevusega kaasneda võiva negatiivse mõju ennetamise ja leevendusmeetmeid, peatükis 10 toodud keskkonnaseisundi jälgimismeetmeid (ehk seiremeetmeid) ja peatükis 11 toodud ettepanekuid.

Nendele tuginedes seati keskkonnaloale järgmised kõrvaltingimused:

1. Enne MaaPS § 6 lg 1 mõistes kaevandamistegevusega alustamist tuleb koostada seirekava vastavalt 15.04.2021 kirjaga nr 7-12/19/1072-17 heaks kiidetud „Eesti sisemeres asuva Letipea liivamaardla kaevandamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne“ (OÜ Inseneribüroo STEIGER; töö nr 16/1593; Tallinn 2021).

2. Seirekava (punkt 1) koostamisel tuleb aluseks võtta dokumendis „Eesti sisemeres asuva Letipea liivamaardla kaevandamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne“ (OÜ Inseneribüroo STEIGER; töö nr 16/1593; Tallinn 2021) käsitletud III alternatiivi kriteeriume, leevendus- ja seiremeetmeid ning soovitusi.

3. Seirekava (punkt 1) koostamisel tuleb lisaks punktis 2 nimetatule lähtuda käesoleva korralduse peatükis 3.4 toodud nõuetele.

4. Loa andja poolt kinnitatud seirekavas nõutud seirete, vaatluste jms tulemused tuleb esitada loa andjale.

5. Kaevandamistegevus, MaaPS § 6 lg 1 mõistes, ei ole lubatud lindude pesitsemisperioodil 15. aprillist kuni 15. augustini. Seiretulemuste põhjal on võimalik kaevandamise ajalisi piiranguid korrigeerida.

6. Võimalusel kaaluda pinnasepump-süvendaja kasutamist, mis tarvitab kütusena LNG-d.

7. Kaevandamistegevusel tekkiva heljumi vähendamiseks tuleb kasutada ühte pinnasepump-süvendajat. Pinnasepump-süvendaja ülevool tuleb juhtida vertikaalse torustiku kaudu otse merepõhja.

8. Tulenevalt Muinsuskaitseameti 22.09.2017 kirjas nr 1.1-7/2312-1 kirjeldatust tuleb enne MaaPS § 6 lg 1 kohase kaevandamistegevusega alustamist selgitada allveearheoloogilise uuringuga välja veealuse kultuuripärandi olemasolu. Juhul, kui allveearheoloogilise uuringu käigus või hiljem kaevandamistegevuse käigus leitakse kultuuriväärtusi, tuleb leiukoht säilitada muutmata kujul ning teavitada leiust Muinsuskaitseametit.

9. Kaevandamisel vette sattunud veest kergemad ained tuleb ära korjata enne laiali valgumist. Veest raskemaid reostuse komponente, mis kogunevad mere põhja, tuleb pinnasepumbaga välja pumbata ja settimispaigal töödelda.

10. Uhtju looduskaitseala kaitse-eeskirja (Vabariigi Valitsuse 29.03.2018 määrus nr 25) kohaselt on looduskaitseala Uhtju sihtkaitsevööndis keelatud, arvestades määrusega nr 25 sätestatud erisusi, inimeste viibimine Uhtju saarel ja seda ümbritseval merealal sihtkaitsevööndi piires ning Sala saarel ja loodudel 1. aprillist kuni 15. juulini.

11. Larvide esinemisperioodil ning räime ja lesta kudemisperioodil 15. aprillist - 30. juunini vältida kaevandamistegevus. Heljumi vähendamiseks tuleb kaevandamine peatada lõuna ja kagu tuulte korral ning olukorras, kus tuule kiirus ületab 15 m/s. Arvestades, et heljumi looduslikuks fooniks on ~10 mg/l ning tugeva tuule korral ligi kaks korda rohkem, tuleb heljumi jõudmisel 20 mg/l kaevandamine ajutiselt peatada kuni heljumi settimiseni. Heljumi sisalduse jälgimisel peab lähtuma poijaamade pidevseire tulemustest (tabel V8).

12. Keskkonnaloaga lubatud tegevusega tuleb alustada mäeeraldise lõunatipust ning selliselt, et pinnasepump-süvendaja jääb Lõuna-Uhtju saarest kagus asuvast karist vähemalt ca 1 200 m kaugusele.

13. Kui seirekavas nähakse ette jälgimis-, mõõtmis- vms seadmete paigutamist kaitsealustele loodusobjektidele, tuleb selline tegevus kooskõlastada loa andjaga.

14. Juhul, kui seire tulemus näitab, et hüljeste poegimine Sala saartel toimub, tuleb hüljeste poegimisperioodil 01. veebruarist kuni 10. aprillini MaaPS § 6 lg 1 mõistes kaevandamistegevus peatada ja karvavahetusperioodil 15. maist kuni 15. juunini vältida. Kui seire tulemus näitab, et Sala saartel poegimist ei toimu, võib liiva kaevandamist mäeeraldise lõunaosas jätkata kuni 15. aprillini.

15. Juhul, kui seire tulemusena ilmnevad olulised järjepidevad muutused hüljeste käitumisreaktsioonides, tuleb pinnasepump-süvendaja suunata mäeeraldisel hüljeste asukohast eemale, nii kaugele, et saaks taastuda hüljeste tavapärane käitumine (sel juhul on võimalik mäeeraldise eemal olevas piirkonnas kaevandamisega jätkata). Juhul kui eeltoodud meede ei ole rakendatav, tuleb kaevandamine ajutiselt peatada vaadeldavate hüljeste tavapäraste käitumisreaktsioonide taastumiseni.

16. Hüljeste soodsa seisundi tagamiseks on oluline jälgida, et müra tasemed Sala saarel ja sellest kagu suunas paiknevate karide juures ei ületaks 110 dB re 1 µPa vees ja 100 dB re 20 µPa õhus. Selle tagamiseks on soovitatav kaevandamisega alustada mäeeraldise lõunatipust selliselt, et pinnasepump-süvendaja jääb Lõuna-Uhtju saarest kagus asuvast karist vähemalt 1 200 m kaugusele.

17. Kaevandamistegevus tuleb katkestada, kui tuule kiirus ületab 15 m/s.

Haldusakti ja muude asjasse puutuvate dokumentidega on võimalik tutvuda eelneval etteteatamisel lähimas Keskkonnaameti kontorites üle Eesti
Digitaalselt on dokumendid kättesaadavad Keskkonnaameti keskkonnaotsuste infosüsteemis https://kotkas.envir.ee/permits/public_application_view?proceeding_id=17417.

Keskkonnaamet avaldab teadaande keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 47 lõike 2 alusel.

Keskkonnaamet teatab, et OÜ EE Ressursid (registrikood: 10350712) (aadress Toompuiestee 35, Põhja-Tallinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond) poolt 12.08.2014 Keskkonnaministeeriumile esitatud taotluse alusel on valminud Letipea liivakarjääri keskkonnaloa andmise otsuse ja loa eelnõu.

Letipea liivakarjääri mäeeraldis asub Eesti Vabariigi territoriaalmeres, Lääne-Viru maakonnas Viru-Nigula valla territooriumile jäävast Letipea neeme tipust 9,2 km kaugusel põhja suunas. Letipea liivakarjääri mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa pindala on 99,77 ha.

Keskkonnaministeerium algatas 05.03.2015 kirjaga nr 12-9/14/3811-7 keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 16 lg 2 p 1 alusel keskkonnamõju hindamise (KMH). Letipea liivamaardlas kaevandamisega kaasneva KMH aruanne kiideti heaks keskkonnaministri 15.04.2021 kirjaga nr 7-12/19/1072-17 ja nõuetele vastavaks tunnistamise teade avalikustati Ametlikes Teadaannetes 19.04.2021 (teadaande nr 1746537).

Mäeeraldis hõlmab Letipea liivamaardla (registrikaart nr 928) ehitusliiva aktiivse tarbevaru 1 plokki, ehituskruusa aktiivse tarbevaru 2 plokki ja täiteliiva aktiivse tarbevaru 3 plokki, hõlmates 1 ja 2 plokki osaliselt. Seisuga 01.12.2013 on aktiivse tarbevaru kogus Letipea liivakarjääris, plokkide kaupa järgmine:
plokk 1 aT – ehitusliiv 1 584 tuh m³, millest kaevandatav varu on 1 551 tuh m³;
plokk 2 aT – ehituskruus 104 tuh m³, millest kaevandatav varu on 102 tuh m³;
plokk 3 aT – täiteliiv 224 tuh m³, millest kaevandatav varu on 223 102 tuh m³.
Keskmiseks aastaseks kaevandamise mahuks on taotluse andmetel planeeritud 125 tuh m3.

Mere sügavus on Letipea maardla piires 6 … 24 m. Maardla paikneb laugete nõlvade ja tasase harjaga loodesuunalisel (NW) seljandikul.
Alast ca 580 m kaugusel põhjasuunas asub Sala saar ja ca 2 900 m kaugusel põhjasuunas Põhja-Uhtju saar. Letipea liivamaardla kirdepiirist ca 400 m kaugusel kirdes asub väike madalik, millest osa keskmise ja paguvee korral ulatub üle merepinna.
Mäeeraldise ja selle teenindusmaa põhjaosa kattub osaliselt III kaitsekategooria kaitsealuse loomaliigi hallhüljes (Halichoerus grypus; keskkonnaregistri kood KLO9100107) elupaigaga. Mäeeraldis piirneb põhjaküljes kaitstava loodusobjektiga Uhtju looduskaitseala (keskkonnaregistrikood KLO1000017), mis kuulub ühtlasi Natura 2000 võrgustikku kuuluvasse Uhtju loodusalale (keskkonnaregistrikood EE0060220).

Keskkonnaloale nr KL- 515171 seatakse järgmised kõrvaltingimused:

1. Enne MaaPS § 6 lg 1 mõistes kaevandamistegevusega alustamist tuleb koostada seirekava vastavalt 15.04.2021 kirjaga nr 7-12/19/1072-17 heaks kiidetud „Eesti sisemeres asuva Letipea liivamaardla kaevandamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne“ (OÜ Inseneribüroo STEIGER; töö nr 16/1593; Tallinn 2021).

2. Seirekava (punkt 1) koostamisel tuleb aluseks võtta dokumendis „Eesti sisemeres asuva Letipea liivamaardla kaevandamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne“ (OÜ Inseneribüroo STEIGER; töö nr 16/1593; Tallinn 2021) käsitletud III alternatiivi kriteeriume, leevendus- ja seiremeetmeid ning soovitusi.

3. Seirekava (punkt 1) koostamisel tuleb lisaks punktis 2 nimetatule lähtuda käesoleva korralduse peatükis 3.4 toodud nõuetele.

4. Loa andja poolt kinnitatud seirekavas nõutud seirete, vaatluste jms tulemused tuleb esitada loa andjale.

5. Kaevandamistegevus, MaaPS § 6 lg 1 mõistes, ei ole lubatud lindude pesitsemisperioodil 15. aprillist kuni 15. augustini. Seiretulemuste põhjal on võimalik kaevandamise ajalisi piiranguid korrigeerida.

6. Võimalusel kaaluda pinnasepump-süvendaja kasutamist, mis tarvitab kütusena LNG-d.

7. Kaevandamistegevusel tekkiva heljumi vähendamiseks tuleb kasutada ühte pinnasepump-süvendajat. Pinnasepump-süvendaja ülevool tuleb juhtida vertikaalse torustiku kaudu otse merepõhja.

8. Tulenevalt Muinsuskaitseameti 22.09.2017 kirjas nr 1.1-7/2312-1 kirjeldatust tuleb enne MaaPS § 6 lg 1 kohase kaevandamistegevusega alustamist selgitada allveearheoloogilise uuringuga välja veealuse kultuuripärandi olemasolu. Juhul, kui allveearheoloogilise uuringu käigus või hiljem kaevandamistegevuse käigus leitakse kultuuriväärtusi, tuleb leiukoht säilitada muutmata kujul ning teavitada leiust Muinsuskaitseametit.

9. Kaevandamisel vette sattunud veest kergemad ained tuleb ära korjata enne laiali valgumist. Veest raskemaid reostuse komponente, mis kogunevad mere põhja, tuleb pinnasepumbaga välja pumbata ja settimispaigal töödelda.

10. Uhtju looduskaitseala kaitse-eeskirja (Vabariigi Valitsuse 29.03.2018 määrus nr 25) kohaselt on looduskaitseala Uhtju sihtkaitsevööndis keelatud, arvestades määrusega nr 25 sätestatud erisusi, inimeste viibimine Uhtju saarel ja seda ümbritseval merealal sihtkaitsevööndi piires ning Sala saarel ja loodudel 1. aprillist kuni 15. juulini.

11. Larvide esinemisperioodil ning räime ja lesta kudemisperioodil 15. aprillist - 30. juunini vältida kaevandamistegevus. Heljumi vähendamiseks tuleb kaevandamine peatada lõuna ja kagu tuulte korral ning olukorras, kus tuule kiirus ületab 15 m/s. Arvestades, et heljumi looduslikuks fooniks on ~10 mg/l ning tugeva tuule korral ligi kaks korda rohkem, tuleb heljumi jõudmisel 20 mg/l kaevandamine ajutiselt peatada kuni heljumi settimiseni. Heljumi sisalduse jälgimisel peab lähtuma poijaamade pidevseire tulemustest (tabel V8).

12. Keskkonnaloaga lubatud tegevusega tuleb alustada mäeeraldise lõunatipust ning selliselt, et pinnasepump-süvendaja jääb Lõuna-Uhtju saarest kagus asuvast karist vähemalt ca 1 200 m kaugusele.

13. Kui seirekavas nähakse ette jälgimis-, mõõtmis- vms seadmete paigutamist kaitsealustele loodusobjektidele, tuleb selline tegevus kooskõlastada loa andjaga.

14. Juhul, kui seire tulemus näitab, et hüljeste poegimine Sala saartel toimub, tuleb hüljeste poegimisperioodil 01. veebruarist kuni 10. aprillini MaaPS § 6 lg 1 mõistes kaevandamistegevus peatada ja karvavahetusperioodil 15. maist kuni 15. juunini vältida. Kui seire tulemus näitab, et Sala saartel poegimist ei toimu, võib liiva kaevandamist mäeeraldise lõunaosas jätkata kuni 15. aprillini.

15. Juhul, kui seire tulemusena ilmnevad olulised järjepidevad muutused hüljeste käitumisreaktsioonides, tuleb pinnasepump-süvendaja suunata mäeeraldisel hüljeste asukohast eemale, nii kaugele, et saaks taastuda hüljeste tavapärane käitumine (sel juhul on võimalik mäeeraldise eemal olevas piirkonnas kaevandamisega jätkata). Juhul kui eeltoodud meede ei ole rakendatav, tuleb kaevandamine ajutiselt peatada vaadeldavate hüljeste tavapäraste käitumisreaktsioonide taastumiseni.

16. Hüljeste soodsa seisundi tagamiseks on oluline jälgida, et müra tasemed Sala saarel ja sellest kagu suunas paiknevate karide juures ei ületaks 110 dB re 1 µPa vees ja 100 dB re 20 µPa õhus. Selle tagamiseks on soovitatav kaevandamisega alustada mäeeraldise lõunatipust selliselt, et pinnasepump-süvendaja jääb Lõuna-Uhtju saarest kagus asuvast karist vähemalt 1 200 m kaugusele.

17. Kaevandamistegevus tuleb katkestada, kui tuule kiirus ületab 15 m/s.

Eelnõu(de)  ja muude asjassepuutuvate dokumentidega on võimalik tutvuda eelneval kokkuleppel (info@keskkonnaamet.ee; 5656 4094) Keskkonnaameti kontorites üle Eesti.
Eelnõud on digitaalselt kättesaadavad keskkonnaotsuste infosüsteemis https://kotkas.envir.ee/permits/public_application_view?proceeding_id=17417

Ettepanekuid ja vastuväiteid eelnõu(de)le saab esitada Keskkonnaametile suuliselt või kirjalikult e-posti aadressil info@keskonnaamet.ee alates teate ilmumisest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.