OtherPooled sõlmisid üürilepingu.Tarbija vaidlustab leppetrahvi määramise, kuna ta oli parkimise eest tasunud. Kaupleja vastuses põhjendatakse peamiselt seda, et pooltel on leping. Vaidlus ei seisne selles vaid asjaolus, kas lepingu alusel võis parkida 24 tundi ööpäevas või üksnes öisel ajal.Vaidlust ei ole selles, et tarbija tahe oli suunatud sellele, et omandada 24 tunnine parkimisõigus. Vaidlus puudub ka selles, et kaupleja tahe antud lepingu alusel oli pakkuda üksnes öist parkimist.Vaidluse lahendamiseks tuleb kindlaks teha, mida kaupleja tarbijale lepingu sõlmimisel pakkus. Asjakohane tõend on kaupleja vastuse lisa 3 – „Parkimisloa ostu vaade“. Selle veebilehe alusel kujunes tarbija arusaam selle kohta, mis teenust talle pakutakse. Kaupleja vastuse lisa 3 ülaosa viitab sellele, et tegemist on parkimisõigusega parklas Lennuki 24EP66). Seejärel on, et 30 minuti parkimise hind on 2,5 eur ja 24 tunnise parkimise hind on 18 eur. Seejärel on, et 1 kuu parkimise hind on 41 eur. Eelnevast allpool, on teave öise kuukardi kohta, kuid millestki ei selgu, kas ja kuidas see on seotud eelnevaga. Hind märgitakse reeglina pärast esitatud pakkumust, pärast hinda esitatu eelneva tekstiga seostatav. Tarbijatele selliselt esitatud lepingueelne teave on tõlgendatav 1 kuu 24H parkimisõiguse müügina parklas Lennuki 24EP66,VÕS § 39 lg 1 sätestab, et tüüptingimust tuleb tõlgendada nii, nagu teise lepingupoolega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. Kahtluse korral tõlgendatakse tüüptingimust tingimuse kasutaja kahjuks. Selle alusel ei ole võimalik antud veebilehe teavet öise kuukardi kohta tõlgendada tarbija kahjuks lepingutingimusena, mille kohaselt omandas tarbija parkimisõiguse vaid öiseks ajaks.  Esitatu kohaselt ostis tarbija parklas Lennuki 24EP66 kuuks ajaks 24 tunnise parkimisõiguse ööpäevas.Tarbija ei rikkunud lepingut ja kauplejal puudus õigus esitada tarbijale leppetrahvi nõuet. Tarbija ei ole kohustust rikkunud (VÕS § 100, 271 lg 1) jättes parkimise eest tasumata. Kaupleja on kohustist rikkunud esitades alusetu leppetrahvi nõude (VÕS § 100, 271 lg 1). Tarbija tasus leppetrahvi, vältimaks viiviseid ja võimalikku maksehäire avaldamist. Kaupleja poolt alusetu leppetrahvi nõudmine on tarbijale tekitanud kahju (VÕS § 115). Sellise kahju hüvitamine on VÕS § 271 lg 1 ja 158 lg 1 kaitsealas) - alusetu leppetrahvi nõude esitamisega tekitatud kahju hüvitamist saab nõuda. Kaupleja vastuse lisas 3 esitatud veebilehe teave on arusaamatu ja või vähemalt vastuoluline ja eksitav. Kaupleja andis tarbijale pakutava teenuse kohta eksitavat teavet ja nõudis seejärel leppetrahvi. Kaupleja professionaalse teenusepakkujana oleks pidanud viga möönma ja leppetrahvinõudest loobuma ning lepingust loobunud tarbijale lepingut täitma ja parkimist võimaldama ning kui tarbija lepingust taganes, siis olukorda selgitama. Tarbijale on tekkinud kahju ja see on kaupleja rikkumisega põhjuslikus seoses. Kaupleja rikkumist vabandavaid ega vastutust välistavaid asjaolusid ei ole. Kaupleja on tarbijalt alusetult saanud 50 eurot ja kauplejal on VÕS § 101 lg 1 p 3 alusel kohustus see tarbijale koos VÕS § 94 ja § 113 sätestatud viivisintressiga tagastada.

OtherPooled on sõlminud üürilepingu.Tarbija vaidlustab leppetrahvi saamise lepingu osaks ja leppetrahvi summa. Tegemist on tähistatud eraparklaga. Esitatud ei ole ühtegi asjaolu, mille alusel leppetrahvi sätestav punkt tüüptingimustes ei ole lepingu osaks saanud või see on tühine.VÕS § 162 lg 3 kohaselt leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupool ei või leppetrahvi vähendamist nõuda pärast seda, kui ta on leppetrahvi tasunud.Esitatu kohaselt ei ole kahtlust, et poolte vahel on lepingusuhe. Parkides vastavalt tähistatud eraparklasse tekib parklavaldaja ja parkla kasutaja vahel konkludentselt lepingusuhe.Pooltel on tüüptingimustega leping, lepingutingimused sätestavad lepingurikkumise korral võimaluse esitada leppetrahvi nõue. Leppetrahvi suurust ei saa vaidlustada pärast leppetrahvi maksmist.Tarbija on kohustust rikkunud (VÕS § 100, 271 lg 1) jättes parkimise eest tasumata. Lepingus on lepingurikkumise korral leppetrahvi tasumise kohustus, tarbijal oli VÕS § 158 lg 1 alusel kohustus leppetrahv tasuda.

OtherVaidlust ei ole selles, et poolte vahel oli üürileping parkimiskoha kasutamiseks. Tarbija parkis sõiduki invakohale ja kaupleja esitas sellega seoses leppetrahvinõude. Tarbija leiab, et kaupleja kasutatud liikluskorraldusvahendid ei ole lepingu osaks saanud ja need ei ole märgatavad. Invakoha tähistus peab olema vastavalt VV 22.02.2011 määruse nr 12 “Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele”  lisa 5 liiklusmärk tähisega 575d. Vastavalt EVS 613 liiklusmärgid pannakse üldjuhul teest paremale nii, et need ei takistaks kergliiklejaid ega jääks sõidukite varju, kõrgus teepinnast: 2,0 m kuni 4,0 m. Esitatu kohaselt oli vaidlusaluses kohas liikluskorraldus määratud liiklusmärgiga ja see asus viidatud standardi kohaselt. Liiklusmärk on esitatud fotol nähtav ning avaldaja etteheited selle asukohale ei võimalda väita, et see on paigaldatud valesti või ei too endaga kaasa õiguslikku tagajärge. Esitatud asjaolude kohaselt on kaupleja kasutatud liikluskorraldusvahendist tulenev norm lepingu osaks saanud, tarbija on lepingut rikkunud ja kauplejal on sellest tulenevalt leppetrahvi nõudeõigus. Tarbijale esitatud leppetrahvinõue on kehtiv. Esitatud asjaolud ei anna alust nõude rahuldamiseks. Pooltel on üürileping , avaldaja on enda kohustist rikkunud (VÕS § 100), kauplejal on VÕS § 158 kohaselt leppetrahvi nõudeõigus.  

OtherPooltel on kehtiv üürileping parkimiskoha kasutamiseks. Tarbija vaidlustab parkimisega seotud leppetrahvi.  Tarbija tugineb sellele, et tema kasutatavas äpis ei ole tegemist tasulise parkimisalaga. Liikluses tuleb järgida liikluskorraldusvahendeid. Eramaal määrab liikluskorralduse maaomanik liikluskorraldusvahenditega. Äpp ei ole õiguslikku tähendust omav ega liiklusmärke muutva õigusjõuga. Kohas, kus tarbija parkis, on kaupleja vastuse lisa 2 alusel liikluskorraldusvahenditest selgelt nähtav, et parkimisala kasutusõigus saadakse ainult Olerex AS loaga või parkimisekella kasutades. Tarbija on kohustist rikkunud (VÕS § 100) ja kauplejal on tarbija vastu kehtiv leppetrahvi nõue (VÕS § 158). Rikkumist vabandavad ja tarbija vastutust välistavad asjaolud puuduvad. Esitatud leppetrahvi nõue ei ole alusetu.

OtherPooled on sõlminud üürilepingu parkimiskoha kasutamiseks.  Vaidlus puudub selles, et parkimine oli tasuta 1 tund, kuid tarbija parkis tasu maksmata sellest kauem. Tarbija leiab, et leppetrahvinõue on alusetu, sest lepingurikkumine ei olnud tahtlik. Vastutus lepingurikkumise eest ei ole seotud tahtlusega välja arvatud, kui nii on kokku lepitud või õigusaktiga sätestatud. Üürilepingu rikkumise puhul ei ole vastutus seotud rikkuja süü ega selle vormiga. Kui üürnikul on tasu maksmise kohustus ja üürnik tasu ei maksa, on see lepingurikkumine. Kui lepingus on leppetrahvi nõudmise õigus, siis on kauplejal alus nõuda leppetrahvi tasumist. Tarbija vastuväited sellele, et parkimistingimused ei olnud eraldi valgustatud või parkimistingimuste muudatus oli üllatuslik, ei ole lepingurikkumist vabandavad. Esitatud tõendite kohaselt olid lepingutingimused teatavaks tehtud tavapärasel viisil ning teenusekasutaja riisiko on see, et ta igakordselt enne teenuse kasutamist märkab ja tuvastab, missugune on tarbitava teenuse hind ja muud lepingutingimused.   Vastavalt VÕS § 271 üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Esitatu põhjal on tarbija rikkunud lepingu põhitingimust. Tarbija esitatud väited ei õigusta parkimiskoha tasuta kasutamist. Vaidlus puudub selles, et lepingus oli leppetrahvi kokkulepe. Kaupleja sai vastavalt VÕS § 158 lg 1 nõuda leppetrahvi. Tarbija on kohustust rikkunud (VÕS § 100) ja kauplejal on alus esitada leppetrahvi nõue. 

OtherKaupleja ja tarbija vaidlevad parkimisõiguse üle.

OtherTarbija vaidlustas kaupleja väljastatud leppetrahvi. Komisjon rahuldas tarbija avalduse põhjusel, et leppetrahvi aluseks olev tüüptinigmus ei ole kehtiv. Tarbijale tekkis 33 korda kõrgem leppetrahvikohustus (100 eurot), kui 24 tunni parkimistasu (3 eurot), mille osas esitas kaupleja tarbijale nõude summas 70 eurot.

OtherTarbija vaidlustab leppetrahvi valesti parkimise eest.

OtherTarbija vaidlustas leppetrahvi, leides, et piisavalt informatsiooni ei olnud kättesaadav. See omakorda tõi kaasa lepingu rikkumise.

OtherTarbija ei nõustu kaupleja väljastatud leppetrahviga ning palus leppetrahvi tühistamist.

OtherTarbija ja kaupleja vaidlevad parkimistasu maksmise kohustuse üle olukorras, kus tarbija on muutunud enda kontaktandmeid ega teadnud seetõttu muutunud hinnakirjast. Tarbija nõue on alusetu.

OtherTarbija ja kaupleja vaidlevad leppetrahvi väljastamise üle. Tarbija ei nõustunud, et parkis tasulise parkimise alal.

OtherKaupleja ja tarbija vaidlevad leppetrahvi väljastamise õiguse üle. Tarbija väidab, et lähtus lumiste olude tõttu valedest märkidest ning põhjendas sellega parkimise eest tasumata jätmist.

OtherTarbija palus tuvastada, et kauplejal puudus õigus nõuda temalt leppetrahvi. Asjaolude kohaselt oli kaupleja tähistanud parkimisala arusaamatult, tarbija sisestas sõiduki parkimise alustamisel ebaõige tsooni numbri. Kaupleja kontrollis tarbija sõiduki parkimise andmeid ja tuvastas, et tarbija oli parkimise lõpetanud  ja jätnud sõiduki parklast ära viimata. Kontrollimise ajal ei olnud tarbija sõiduki parkimist ega parkimistasu arvestust alustatud.  Komisjon tuvastas tarbija poolt lepingutingimuse rikkumise ja jättis tarbija nõude rahuldamata. 

OtherKaupleja ja tarbija vaidlevad parkimislepingu rikkumise puhuks kokkulepitud leppetrahvi kujunemise aluste üle. 

OtherPooled sõlmisid parkimiskoha kasutamise lepingu.  Kaupleja nõudis tarbijalt leppetrahvi tasumist, tarbija tasus leppetrahvi summas 40 eurot. Tarbija väitel ei ole tal lepingusuhet kauplejaga. Tarbija väide ei ole õige ja on vastuolus asjas kogutud tõenditega. Vaidlusalune parkimine toimus kohas, mis on tähistatud liikluskorraldusvahenditega, selgelt on aru saada, et tegemist on tasulise parkimise alaga.  Tarbija väide, et liikluskorraldusvahendeid ei ole näha on vastuolus esitatud fotodega. Fotodel kujutatud märgid on hästi nähtavad ja neist on aru saada, et märkide vahele jääval alal on tasulise parkimise ala. Vaidlus puudub, et sellised märgid olid parkimiskohas. Kohtupraktika ja seaduse tõlgendamise meetodite rakendamine kinnitavad seda, et kui juht pargib enda sõiduki kohta, kus liikluskorraldusvahenditega on sätestatud tasuline parkimine, siis tekib sõidukivaldaja ning parkla valdaja vahel lepingusuhe. Avaldaja ei eita, et parkis sellel alal, seega ei ole kahtlust, et kuna ala oli nähtavalt ja arusaadavalt tähistatud, siis tekkis pooltel lepingusuhe. Leping on pooltele täitmiseks kohustuslik - VÕS § 8 lg 2. Avaldaja viited kaupluse haldusjuhi väidetele ei ole asjakohased, need ei saa olla tõendid avalduse lahendamisel, arvestades, et liiklust reguleeritakse liikluskorraldusvahenditega, tuleb liikluskorraldus tuvastada nende alusel. Tarbija viited sellele, et temalt nõutud leppetrahvi summa on ebamõistlik ja õigusvastane, ei ole põhjendatud. Parkimiskorra rikkumise aeg ei muuda leppetrahvi suurust ja viide, et nõutud leppetrahv ei ole keskmise tarbija suhtes õiglane, ei ole arusaadav. Ei ole tõendatud, missugune tarbija on antud olukorras keskmine ja pole ka tõendatud, kas tarbija vastab sellele tunnusele. Avaldaja on lepingut rikkunud (VÕS 100) ja kauplejal tekkis alus õiguskaitsevahendite rakendamiseks ja leppetrahvi (VÕS § 158) nõudmiseks. Avaldaja rikkumist vabandavaid ega vastutust välistavaid asjaolusid ei ole. Nõude summa on põhjendatud.              

OtherTarbija palus tuvastada, et kauplejal puudus õigus nõuda temalt leppetrahvi. Komisjon jättis nõude rahuldamata, kuna kaupleja tõendas lepingutingimustes ettenähtud leppetrahvi määramise õigust.

OtherTarbija ja kaupleja vahel oli vaidlus küsimuses, kas tarbija parkis tasulisele parkimisealale ning kas tarbija pargitud sõiduki asukoht oli tuvastatav. Tarbija soovis kaupleja väljastatud leppetrahvi tühistamist.

OtherKomisjon nõustub kauplejaga selles, et parkimiskella näidu õigsuse eest vastutab sõiduki juht; komisjon jagab kaupleja seisukohta ka selles, et parkimiskontrolörilt ei saa nõuda, et ta lisaks parkimiskella näidule kontrolliks sõiduki parkimisalale saabumise aega muude andmete põhjal. Seega võib jaatada parkimiskontrolöri õigust määrata leppetrahv temal olemasolevate andmete alusel. Eelnevast ei saa aga teha järeldust, et kauplejal puudub kohustus kontrollida tegelikke asjaolusid tarbija algatatud vaidemenetluses. Arvestades lepingu sõlmimise ja rikkumise tuvastamise asjaolusid (juhil puudub võimalus anda selgitusi), tuleb vaidemenetluses kauplejalt eeldada tegelike asjaolude väljaselgitamist ja nendel asjaoludel hinnata, kas leppetrahvi kohaldamiseks oli sisulist alust või ei olnud.

OtherTarbija esitas kaupleja vastu kahju hüvitamise nõude. Tarbija nõue oli tõendamata ja rahuldamisele ei kuulunud.