Kohtutäitur Rannar Liitmaa avaldab teadaande täitemenetluse seadustiku (TMS) § 10 lõike 2 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 317 lõike 3 alusel.

Kohtutäitur teatab, et tema büroos on menetluses täiteasi võlgniku Technobuild OÜ (registrikood: 11033623) suhtes sissenõudja MAKSU JA TOLLIAMET (70000349) avalduse ning täitedokumendi (TARTU MAAKOHUS 24.01.2024 otsus nr. MÄÄRUS:Ä 30032857 /) alusel. Kohtutäitur teatab, et arestis 03.09.2024 seisuga võlgnikule Technobuild OÜ (registrikood: 11033623) kuuluva rahalise vahendi krediidiasutuses ning Maksu- ja Tolliametis.

Arestimise akt on kättesaadav Kohtutäitur Rannar Liitmaa büroos Rüütli 51, Pärnu. Kontakttelefon on 4429973 ja e-post RannarLiitmaa.byroo@taitur.just.ee.

Võlgnik ja sissenõudja võivad kohtutäituri määratud hinna kohtutäiturile esitatava kaebusega vaidlustada ja esitada kaebuse kohtutäituri otsuse või tegevuse peale kohtutäiturile 10 päeva jooksul alates päevast, mil kaebaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest. Kaebuse kohtutäituri tegevuse peale vaatab kohtutäitur läbi menetlusosaliste osavõtul 15 päeva jooksul ja teeb läbivaatamisest arvates 10 päeva jooksul otsuse. Kohtutäitur teatab menetlusosalistele kaebuse läbivaatamise aja. Menetlusosalise kaebuse läbivaatamisele ilmumata jäämine ei takista kaebuse läbivaatamist (TMS § 217). Kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa (TMS § 218).

Kolmas isik, kellel on sundtäitmise eseme suhtes selle sundtäitmist takistav õigus, eriti omandiõigus või piiratud asjaõigus, võib esitada hagi vara arestist vabastamiseks või sundtäitmise muul põhjusel lubamatuks tunnistamiseks kohtule, kelle tööpiirkonnas sundtäitmine toimub. Kui enampakkumise toimumise ajaks ei ole arestitud vara suhtes enampakkumist takistava õiguse omaja esitanud kohtutäiturile kokkulepet või kohtulahendit vara aresti alt vabastamiseks või täitemenetluse peatamiseks või lõpetamiseks ning vara enampakkumisel müüakse, kaotab kolmas isik õiguse varale ja tal on õigus üksnes enampakkumise tulemile (TMS § 222). Käesoleva teatega teavitatakse võlgnikku arestimisakti koostamisest.

Tartu Maakohtu registriosakond avaldab teadaande äriseadustiku (ÄS) § 60 lõike 2 alusel.

Technobuild OÜ (registrikood: 11033623) ei ole esitanud 2013., 2014., 2015., 2016., 2017., 2018., 2019., 2020. aasta majandusaasta aruannet ega esitanud registripidajale mõjuvat põhjust, mis takistab tal aruannet esitamast kuue kuu jooksul alates kustutamishoiatuse (määruse nr Ä 30032857 / M11) tegemisest.

Kõigil võlausaldajatel on võimalik teatada oma nõuetest äriühingu vastu ja taotleda likvideerimismenetluse läbiviimist kuue kuu jooksul alates käesoleva teate avaldamisest. Vastasel korral võidakse äriühing registrist kustutada likvideerimismenetluseta (ÄS § 60 lg 2).

Kui äriühingu võlausaldaja või äriühing esitab käesoleva teate avaldamisest alates kuue kuu jooksul äriühingu likvideerimise taotluse, otsustab registripidaja äriühingu sundlõpetamise (ÄS § 60 lg 4).

Kui äriühing ei ole kuue kuu jooksul alates käesoleva teate avaldamisest esitanud registripidajale majandusaasta aruannet ega esitanud ja põhistanud registripidajale mõjuvat põhjust, mis takistab tal aruannet esitamast, ning äriühingu võlausaldajad ei ole taotlenud äriühingu likvideerimist, võib registripidaja äriühingu äriregistrist kustutada (ÄS § 60 lg 3).

Maksu- ja Tolliamet avaldab teadaande maksukorralduse seaduse (MKS) § 55 alusel.

Menetlusosalisele Technobuild OÜ (registrikood: 11033623) toimetatakse kätte 01.03.2021 korraldus nr 9-1.4/120891 2021. a jaanuarikuu maksudeklaratsiooni vorm TSD esitamiseks kümne päeva jooksul korralduse kättetoimetamisest arvates.
Korraldusega pandud kohustuse täitmata jätmisel on Maksu- ja Tolliametil õigus rakendada sunniraha, mille suurus on 100 eurot iga tähtaegselt esitamata deklaratsiooni kohta.

Dokumendi resolutiivosa loetakse kättetoimetatuks kümne päeva möödumisel käesoleva teadaande avaldamisest (MKS § 55).
 
Dokumentide terviktekstidega on võimalik tutvuda Maksu- ja Tolliameti lähimas teenindusbüroos.

Pärnu Maakohus (Pärnu kohtumaja) avaldab teadaande tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 317 lõike 3 alusel.

Pärnu Maakohus (Pärnu kohtumaja) toimetab kostjale, Technobuild OÜ (registrikood: 11033623), avalikult kätte Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja 15.02.2018 hagi läbivaatamata jätmise ja 15.02.2017 kompromissi määruse (teadmiseks) tsiviilasjas 2-17-1046 Eesti Vabariigi (Maksu-ja Tolliameti kaudu) hagis Technobuild OÜ, Andres Kesküla ja Elo Kesküla vastu tehingute kehtetuks tunnistamiseks ja kostjate kohustamiseks tahteavalduste tegemiseks.

RESOLUTSIOON (hagi läbi vaatamata jätmine)
1. Jätta Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) hagiavaldus Technobuild OÜ vastu tehingu kehtetuks tunnistamiseks läbi vaatamata, kuna hageja on hagi tagasi võtnud.
2. Technobuild OÜ vastu esitatud nõudega seotud menetluskulud jäävad iga kulu kandnud menetlusosalise enda kanda. Hüvitatavate kulude puudumise tõttu kohus kulude suurust kindlaks ei määra.
3. Toimetada määrus menetlusosalistele kätte.
4. Kostjale Technobuild OÜ-le toimetada käesolev kohtumäärus ja 15.02.2018 määrus samas tsiviilasjas hageja ja kostjate Andres Kesküla ja Elo Kesküla vahelise kompromissi kinnitamise kohta kätte avalikult väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisega TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel. Dokumendid loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtete väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.
Edasikaebamise kord
Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates kohtumääruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest.

RESOLUTSIOON (kompromissi määrus)

1. Kinnitada hageja ja kostjate 2 ja 3 vahel kirjalikult sõlmitud, Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) esindaja Marju Vahing-Mõttuse poolt 13.02.2018, kostja Andres Kesküla poolt 12.02.2018 ja kostja Elo Kesküla poolt 13.02.2018 digitaalselt allkirjastatud järgmine kompromiss:
1.1. Maksu- ja Tolliamet võtab TsMS § 424 lõikele 1 tuginedes tagasi Technobuild OÜ kui kostja 1 vastu tsiviilasjas nr 2-17-1046 esitatud hagi.
1.2. Andres Kesküla võtab endale kohustuse tasuda Technobuild OÜ maksuvõlg 35 000,00 eurot (edaspidi kompromissisumma), mis koosneb 2015 veebruari kuni juuli käibemaksukohustuste tasumata osast (09.02.2018 seisuga) summas 22 362,83 eurot ja intressist summas 12 637,17 eurot ning mille sissenõudmiseks Andres Keskülalt on Maksu- ja Tolliamet teinud 04.12.2017 vastutusotsuse nr 13-7/00743-54, lähtudes alljärgnevast maksegraafikust:
Maksetähtpäev Summa eurodes
1. 12.02.2018 2050,00
2. 12.03.2018 1500,00
3. 12.04.2018 1500,00
4. 12.05.2018 1500,00
5. 12.06.2018 1500,00
6. 12.07.2018 490,00
7. 12.08.2018 490,00
8. 12.09.2018 490,00
9. 12.10.2018 490,00
10. 12.11.2018 490,00
11. 12.12.2018 490,00
12. 12.01.2019 490,00
13. 12.02.2019 490,00
14. 12.03.2019 490,00
15. 12.04.2019 490,00
16. 12.05.2019 490,00
17. 12.06.2019 490,00
18. 12.07.2019 490,00
19. 12.08.2019 490,00
20. 12.09.2019 490,00
21. 12.10.2019 490,00
22. 12.11.2019 490,00
23. 12.12.2019 490,00
24. 12.01.2020 490,00
25. 12.02.2020 490,00
26. 12.03.2020 490,00
27. 12.04.2020 490,00
28. 12.05.2020 490,00
29. 12.06.2020 490,00
30. 12.07.2020 490,00
31. 12.08.2020 490,00
32. 12.09.2020 490,00
33. 12.10.2020 490,00
34. 12.11.2020 490,00
35. 12.12.2020 490,00
36. 12.01.2021 490,00
37. 12.02.2021 490,00
38. 12.03.2021 490,00
39. 12.04.2021 490,00
40. 12.05.2021 490,00
41. 12.06.2021 490,00
42. 12.07.2021 490,00
43. 12.08.2021 490,00
44. 12.09.2021 490,00
45. 12.10.2021 490,00
46. 12.11.2021 490,00
47. 12.12.2021 490,00
48. 12.01.2022 490,00
49. 12.02.2022 490,00
50. 12.03.2022 490,00
51. 12.04.2022 490,00
52. 12.05.2022 490,00
53. 12.06.2022 490,00
54. 12.07.2022 490,00
55. 12.08.2022 490,00
56. 12.09.2022 490,00
57. 12.10.2022 490,00
58. 12.11.2022 490,00
59. 12.12.2022 490,00
60. 12.01.2023 490,00
Kokku 35 000,00
1.3. Andres Kesküla kohustub tasuma kompromissi punktis 1.2 toodud osamaksed Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole nr EE351010052031000004 (SEB Pank AS), nr EE522200221013264447 (Swedbank AS), nr EE401700017002872300 (Luminor Bank) või nr EE873300333499990003 (Danske Bank A/S Eesti filiaal), kasutades iga makse tegemisel viitenumbrit 003192241127 ning märkides selgitusse „Kompromiss tsiviilasjas nr 2-17-1046“.
1.4. Kompromissi punktis 1.2 toodud osamaksed võib Andres Kesküla eest tasuda ka kolmas isik, kasutades maksekorraldusel kompromissi punktis 1.3. toodud rekvisiite.
1.5. Andres Keskülal on õigus täita kompromissi punktis 1.2 nimetatud rahaline kohustus enne maksetähtaegade saabumist.
1.6. Kui Andres Kesküla on täielikult või osaliselt viivituses ühe (1) kompromissi punktis 1.2 nimetatud osamakse tasumisega rohkem kui kolmkümmend (30) päeva, on Maksu- ja Tolliametil õigus lõpetada kompromissi punktis 1.2 toodud kokkulepe rahalise kohustuse ositi täitmise kohta ning allutada kompromiss viivitamatule sundtäitmisele, tuginedes kompromissi punktis 1.11 viidatud kokkuleppele.
1.7. Maksu- ja Tolliamet kohustub mitte alustama Andres Keskülale 04.12.2017 tehtud vastutusotsuse nr 13-7/00743-54 sundtäitmist kompromissi kehtivuse ajal, tingimusel, et Andres Kesküla on tähtaegselt täitnud kompromissi punktis 1.2. nimetatud kohustused. Pärast kompromissisumma kohast ja täielikku tasumist ei ole Maksu- ja Tolliametil Andres Kesküla vastu 04.12.2017 vastutusotsusest nr 13-7/00743-54 tulenevaid nõudeid.
1.8. Maksu- ja Tolliamet palub kustutada kinnistusregistri registriosade nr 4007506 ja 4449106 III jakku tsiviilasjas nr 2-17-1046 hagi tagamise korras Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) kasuks 26.01.2017 sisse kantud kinnisasja käsutamise keelumärked.
1.9. Maksu- ja Tolliamet palub kustutada kinnistusregistri registriosa nr 614705 III jakku Maksu- ja Tolliameti avalduse alusel Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) kasuks 08.06.2017 sisse kantud keelumärke, mis keelab Andres Keskülal kinnisasja käsutada.
1.10. Maksu- ja Tolliamet kohustub kahe (2) tööpäeva jooksul kompromissi punktis 1.11 nimetatud hüpoteegi kinnistusraamatusse kandmise päevast arvates vabastama oma 30.05.2017 korraldusega kohaldatud blokeeringust Andres Keskülale kuuluvad 438 Pärnu REV AS-i aktsiat.
1.11. Andres Kesküla ja Elo Kesküla seavad kinnistusregistri registriosa nr 614705 (kinnistu asukoht A. H. Tammsaare pst 56 // 58, Pärnu linn, Pärnu, Pärnu maakond) IV jakku esimesele vabale järjekohale hüpoteegi Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) kasuks hüpoteegisummaga nelikümmend neli tuhat (44 000) eurot koos igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamiseks. Hüpoteegiga on tagatud kõik Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) nõuded Andres Kesküla vastu, mis tulenevad tsiviilasjas nr 2-17-1046 kinnitatud kompromissist, sh kompromissisumma ja võimalikud sissenõudmiskulud.
Andres Kesküla, Elo Kesküla ja Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) on hüpoteegi seadmises kokku leppinud ning soovivad vastava õigusmuudatuse kinnistusraamatusse kandmist tsiviilasjas nr 2-17-1046 kompromissi kinnitava kohtumääruse alusel. Andres Kesküla ja Elo Kesküla lubavad ja Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) avaldab soovi kanda kinnistusregistri registriosa nr 614705 IV jakku esimesele vabale järjekohale hüpoteek Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) kasuks hüpoteegisummaga nelikümmend neli tuhat (44 000) eurot koos igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamiseks.
Tsiviilasjas nr 2-17-1046 kinnitatud kompromissist tulenevate Andres Kesküla kohustuste täitmata jätmise korral on hüpoteegipidajal Eesti Vabariigil (Maksu- ja Tolliameti kaudu) õigus nõuda sundtäitmist vastavalt täitemenetluse seadustikus sätestatud korrale. Maksu- ja Tolliamet ning Andres Kesküla ja Elo Kesküla lepivad kokku, et kinnistusregistri registriosa numbriga 614705 kinnistu igakordne omanik allub kohesele sundtäitmisele tsiviilasjas nr 2-17-1046 kinnitatud kohtulikust kompromissist tulenevate hüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamiseks. Elo Kesküla annab nõusoleku pöörata sissenõue abikaasade ühisvarasse kuuluvale kinnisasjale registriosa numbriga 614705.
1.12. Andres Kesküla kohustub viivitamatult teavitama Maksu- ja Tolliametit e-posti aadressil ylle.ilves@emta.ee kavatsusest suurendada kinnistusregistri registriossa nr 614705 10.04.2014 Danske Bank A/S-i kasuks sisse kantud ja esimesel järjekohal oleva hüpoteegiga tagatud nõudeid, võtta uusi kohustusi ja tagada neid nimetatud hüpoteegiga ja/või soovist loovutada see hüpoteek. Viidatud tingimus(t)e saabumisel on Maksu- ja Tolliametil õigus hinnata tagatise piisavust ning tagatise ebapiisavuse korral või vajadusel nõuda lisatagatist. Juhul, kui Andres Kesküla ei anna asendus- või lisatagatist kompromissiga võetud kohustuste täitmise tagamiseks, on Maksu- ja Tolliametil õigus lõpetada kompromissi punktis 1.2 toodud kokkulepe rahalise kohustuse ositi täitmise kohta ning allutada kompromiss viivitamatule sundtäitmisele, tuginedes kompromissi punktis 1.11 viidatud kokkuleppele.
1.13. Pooled paluvad kohtul edastada kompromissi kinnitav jõustunud kohtumäärus kompromissi punktides 1.8, 1.9 ja 1.11 sisalduvate kinnistamisavalduste alusel kinnistusraamatusse kannete tegemiseks Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale.
1.14. Maksu- ja Tolliamet kohustub pärast kompromissisumma täielikku tasumist esitama kinnistusosakonnale avalduse kompromissi punktis 1.11 nimetatud hüpoteegi kustutamiseks. Maksu- ja Tolliamet esitab nimetatud avalduse kümne (10) tööpäeva jooksul arvates päevast, mil Andres Kesküla teavitab Maksu- ja Tolliametit kompromissi punktis 1.2 nimetatud kohustuse täielikust täitmisest.
1.15. Pooled kinnitavad, et alates kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumisest ei ole neil üksteise suhtes mistahes nõudeid seoses tsiviilasjaga nr 2-17-1046, välja arvatud kompromissi tingimustest tulenevad nõuded.
1.16. Pooled lepivad kokku, et menetluskulud tsiviilasjas nr 2-17-1046 jäävad nende endi kanda ning pooled ei nõua üksteiselt menetluskulude hüvitamist.
1.17. Pooled lepivad kokku, et Maksu- ja Tolliamet lõpetab Andres Kesküla kompromissiga hõlmatud maksuvõla kohta info kuvamise oma avalikus võlapäringus kompromissi kehtivuse ajaks hiljemalt kolme (3) tööpäeva jooksul alates kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumisest.
1.18. Pooled on lähtudes TsMS § 64 lg 2 ja § 66 lg 4 kokku leppinud, et lühendavad Pärnu Maakohtu poolt tehtava kompromissi kinnitava määruse vaidlustamise tähtaega kolme (3) kalendripäevani arvates kohtumääruse poolte poolt kättesaamisest.
1.19. Kompromiss on konfidentsiaalne ja ei kuulu avaldamisele kolmandatele isikutele.
1.20. Kompromissi allkirjastamisel kinnitavad pooled, et on kompromissi tingimustega tutvunud, neist aru saanud ja nendega nõus
2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas 2-17-1046.
3. Menetluskulud on jaotatud poolte kokkuleppega. Kohus täiendavalt kulusid ei jaota. Hüvitatavate kulude puudumise tõttu kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra.
4. Tühistada Pärnu Maakohtu 20.01.2017 kohtumääruse alusel kohaldatud hagi tagamise abinõu ja kustutada hagi tagamiseks Andres Kesküla ja Elo Kesküla ühisomandisse kuuluvale kinnistule asukohaga Karujõe, Säästla küla, Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu maakond (registriosa number 4007506) ja kinnistule asukohaga Tiidoranna, Marksa küla, Pärnu linn, Pärnu maakond (registriosa number 4449106) Eesti Vabariigi (Maksu-ja Tolliameti kaudu) kasuks seatud käsutamise keelumärked.
5. Määrus toimetada kätte menetlusosalistele ning edastada jõustumise järel kinnistusraamatusse kannete tegemise ja keelumärgete kustutamise (määruse punktid 1.9, 1.11 ja punkt 3) osas täitmiseks Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale. Määruse punktis 1.11 nimetatud hüpoteegi kinnistusraamatusse kandmisel nõutava riigilõivu tasumise eest vastutavad menetlusosalised.
Edasikaebamise kord
TsMS § 661 lg 4 ja poolte kokkuleppe alusel võib kohtumääruse peale esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 3 kalendripäeva jooksul alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest.

Dokument on Teile kättesaadav ka avalikus e-toimikus (http://www.e-toimik.ee). Sisenemiseks saab kasutada ID-kaarti või mobiil-ID-d.

Dokument loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel käesoleva teadaande avaldamisest (TsMS § 317 lg 5).
 

Maksu- ja Tolliamet avaldab teadaande maksukorralduse seaduse (MKS) § 55 alusel.

Menetlusosalisele Technobuild OÃœ (registrikood: 11033623) toimetatakse kätte 05.09.2017 intressinõue nr 13-3/144392, millega Maksu- ja Tolliamet kohustas maksukohustuslast Technobuild OÃœ tasuma intressivõla kogusummas 12 637,17 eurot Maksu- ja Tolliameti vastavale pangakontole nr EE351010052031000004 AS SEB Pank; nr EE522200221013264447 AS Swedbank; nr EE401700017002872300 Nordea Bank AB Eesti filiaal või nr EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaal kümne päeva jooksul intressinõude saamise päevast arvates. Kohustuse tähtaegse täitmata jätmise korral algatab maksuhaldur sundtäitmise MKS 13. peatükis ning täitemenetlust reguleerivates õigusaktides sätestatud korras. Maksuhaldur palub maksuarvestuse hõlbustamiseks märkida maksekorralduse teostamisel viitenumber 003190119109.

Dokumendi resolutiivosa loetakse kättetoimetatuks kümne päeva möödumisel käesoleva teadaande avaldamisest (MKS § 55).
 
Dokumentide terviktekstidega on võimalik tutvuda Maksu- ja Tolliameti lähimas teenindusbüroos.

Pärnu Maakohus (Pärnu kohtumaja) avaldab teadaande tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 317 lõike 3 alusel.

Pärnu Maakohus (Pärnu kohtumaja) toimetab kostjale, Technobuild OÜ (registrikood: 11033623), avalikult kätte Eesti Vabariigi ( Maksu- ja Tolliameti kaudu) poolt 19.01.2017 esitatud hagiavalduse lisadega Technobuild OÜ, Andres Kesküla ja Elo Kesküla vastu tehingu kehtetuks tunnistamiseks ning kohtumääruse 20.01.2017 hagi tagamiseks, kohtumääruse 20.01.2017 hagi menetlusse võtmiseks kostjatelt kirjaliku vastuse nõudega, ning trükivea parandamise määruse 26.01.2017 hagi tagamise määruses. Tsiviilasja number 2-17-1046.

Menetlusdokumentidega saab tutvuda Pärnu Maakohtu Pärnu Rüütli tn 19 kohtumaja kantseleis.
Hageja taotleb
1. Tunnistada kehtetuks 20.01.2015 tehing (müügi- ja asjaõigusleping), millega Technobuild OÜ võõrandas A. Keskülale ja E. Keskülale kinnistud registriosa numbritega 4007506 ja 4449106 ning millega läksid need kinnistud Technobuild OÜ omandist välja.

2. Kohustada kostjaid andma tahteavaldused kinnistusraamatu registriosas nr 4007506 A. Kesküla ja E. Kesküla omandiõiguse kohta tehtud kande kustutamiseks ning Technobuild OÜ (rg-kood 11033623) omanikuna sissekandmiseks, asendades tahteavaldused kohtuotsusega.

3. Kohustada kostjaid andma tahteavaldused kinnistusraamatu registriosas nr 4449106 A. Kesküla ja E. Kesküla omandiõiguse kohta tehtud kande kustutamiseks ning Technobuild OÜ (rg-kood 11033623) omanikuna sissekandmiseks, asendades tahteavaldused kohtuotsusega.

4. Jätta menetluskulud kostjate kanda.

5. Hagi tagamise korras arestida kinnistud.

Kohus määras:
1. Võtta hagiavaldus menetlusse.
2.Toimetada hagimaterjalid ja kohtumäärus kostjatele kätte ning edastada kohtumäärus hagejale.
3. Menetlusosalised on kohustatud viivitamata kohtule teatama, kui asi on võimalik lahendada kompromissiga või muul viisil kokkuleppel.
4. Kostjatel esitada kohtule kirjalik vastus koos lisade ja ärakirjadega 14 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest.
5. Rahuldada Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) hagi tagamise taotlus.

Selgitused kostjale kirjaliku vastuse koostamiseks:
Kostja vastus peab sisaldama järgmisi andmeid:
1. Kostja isikuandmed: nimi, isikukood (selle puudumisel sünniaeg), elu- ja töökoht, sidevahendite numbrid. Kui kostjat esindab menetluses esindaja, siis teatada tema andmed ja esitada volitusi tõendav dokument.
2. kas kostjal on vastuväiteid selle kohta, et kohus asja menetlusse võttis või on kostja arvates alust hagi läbi vaatamata jätmiseks (TsMS § 371, § 423);
3. kas kostja võtab hagi õigeks, tunnistades hagiavalduses tema vastu esitatud nõudeid. Juhul kui kostja tunnistab hagi, samuti kui kostja leiab, et asja on võimalik lahendada kompromissiga või muul viisil kokkuleppega, tuleb kostjal võtta ühendust hageja või tema esindajaga;
4. kui kostja hagi ei tunnista, tuleb kirjalikus vastuses esitada kõik oma vastuväited hagile;
5. kostja seisukoht hageja esitatud faktiväidete kohta;
6. tõendite loetelu, mida kostja soovib kasutada oma väidete tõendamiseks ja/või hageja väidete ümberlükkamiseks, näidates konkreetselt ära, millist asjaolu millise tõendiga tõendada tahetakse. Koos vastusega tuleb esitada kõik tõendid või põhistatud taotlus tõendite kogumiseks, kui kostja vajab tõendite kättesaamiseks kohtu abi;
7. seisukoht hagiavalduses esitatud taotluste suhtes; kõik muud taotlused ja väited esitatud hagi kohta. Kas kostja soovib esitada vastuhagi.
8. menetluskulude jaotamise viis;
Hagile tähtajaliselt vastamata jätmisel võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ulatuses, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks (TsMS § 407). Tagaseljaotsuse võib pöörata viivitamatule täitmisele. Viivitamatu täitmise peatamine toimub tagatise vastu. Menetlus taastamine pärast tagaseljaotsuse tegemist on tasuline.
Selgitused pooltele:
9. Kõik menetlusdokumendid peale hagiavalduse ja kohtulahendi edastatakse menetlusosalistele lihtposti või e-posti teel.
10. Menetlusosalistel on õigus olla ärakuulatud. Ärakuulamiseks peab esitama taotluse.
11. Kompromissi sõlmimisel tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust (TsMS §150 lg2 p1).
12. Hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel. Hagimenetluses peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited (TsMS § 5, § 230 lg 1).
13. Menetlusosalistel tuleb kõik avaldused, taotlused, vastuväited ja kaebused esitada eesti keeles selgesti loetavas masina- või arvutikirjas A4 formaadis. Paberkandjal dokumendid tuleb esitada koos ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule.
14. Kohtule esitatavad menetlusdokumendid peavad saabuma kohtusse hiljemalt tähtaja viimasel päeval.
15. Elektrooniliselt saab menetlusosaline menetluse dokumente näha veebilehe www.e-toimik.ee kaudu ID-kaardi abil ning esitada dokumente menetlusse E-toimiku töölaual, kasutades linki „esita dokument menetlusse“ ja sisestades käesoleva kohtuasja numbri. E posti teel esitatavad dokumendid tuleb saata digitaalselt allkirjastatult e-posti aadressile: pmkparnu.menetlus@kohus.ee.
16. Advokaadid, juristid, notarid, kohtutäiturid, pankrotihaldurid, riigi- või kohaliku omavalitsuse asutused ja muud juriidilised isikud esitavad avaldused, kaebused ja muud dokumendid kohtule E-toimiku kaudu elektrooniliselt, kui ei ole mõjuvat põhjust esitada menetlusdokument teises vormis (TsMS § 336 lg 5, 6).
17. Kui menetlusdokument edastatakse elektrooniliselt, lihtkirjana või faksi teel, peab saaja saatma kohtule dokumendi kättesaamise kohta kinnituse viivitamata. Seda kohustust rikkunud menetlusosalist või tema esindajat võib kohus trahvida (TsMS § 3111 lg 5).
18. Kui menetlusdokument on saajale samas kohtumenetluses kätte toimetatud, või kui menetlusdokumendi saaja on avaldanud samas kohtumenetluses kohtule enda või oma esindaja aadressi või sidevahendi andmed, võib edaspidi saata menetlusdokumendi või teabe selle kättesaadavaks tegemise kohta sama aadressi või sidevahendi andmeid kasutades ning menetlusdokument loetakse saatmisest kolme (3) tööpäeva möödumisel saajale kätte toimetatuks. Samas korras võib kohus menetlusdokumente kätte toimetada nende saatmisega ka: 1) teises käimasolevas kohtumenetluses kohtule teadaolevat menetlusosalise aadressi või muu sidevahendi andmeid kasutades; 2) hagimenetlusele eelnenud maksekäsu kiirmenetluses kohtule teadaolevat menetlusosalise aadressi või muu sidevahendi andmeid kasutades. (TsMS § 3141 lg 1-3).
19. Menetlusosaline peab kohtule ja teistele menetlusosalistele viivitamata teatama oma aadressi ja/või mistahes sidevahendi andmete muutumisest (TsMS § 200 lg 4, § 394 lg 4).

Hoiatused pooltele:
1. Menetlusosaline on kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt, kohus ei luba menetlusosalisel ega tema esindajal või nõustajal õigusi kuritarvitada, menetlust venitada ega kohut eksitusse viia. (TsMS § 200).
2. Menetlusosalised peavad menetluses esitama oma avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited nii varakult, kui menetluse seisund seda võimaldab ning see on menetluse kiireks ja õigeks lahendamiseks vajalik. Menetluse venimisest tingitud menetluskulud kannab menetluse venimise põhjustanud menetlusosaline ja kohus võib teda ka trahvida (TsMS § 169, § 329, § 333).
3. Kui menetlusosaline esitab avalduse, taotluse, tõendi või vastuväite pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus (TsMS § 331).
4. Vastuväited kohtu tegevuse kohta menetluse juhtimisel, samuti vastuväite menetlussätte rikkumise kohta tuleb menetlusosalisel esitada hiljemalt kohtuistungi lõpus, kus rikkumine toimus, või rikkumisele järgnenud esimeses kohtule esitatud menetlusdokumendis, vastasel korral ei saa ta vastuväidet hiljem esitada, välja arvatud kui ta ei teadnud viga või ei pidanud viga teadma (TsMS § 333).
5. Kui isik seadusliku aluseta keeldub dokumendi vastuvõtmisest, loetakse dokument kätte toimetatuks alates selle vastuvõtmisest keeldumisest (TsMS § 325).
6. Hagile tähtajaliselt vastamata jätmisel võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ulatuses, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks (TsMS § 407). Tagaseljaotsuse võib pöörata viivitamatule täitmisele. Viivitamatu täitmise peatamine toimub tagatise vastu. Menetlus taastamine pärast tagaseljaotsuse tegemist on tasuline.
7. Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (TsMS § 162,)
8. Hagi õigeksvõtmisel rahuldab kohus hagi. Hagi kohesel õigeksvõtmisel kannab menetluskulud hageja, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks (TsMS § 168, § 440).
Teadete jätmine ning üldinfo saamine: telefon 4479527; e-post pmkparnu.menetlus@kohus.ee. Kohtu aadress: Kuninga 22, Pärnu 80099

Dokument on Teile kättesaadav ka avalikus e-toimikus (http://www.e-toimik.ee). Sisenemiseks saab kasutada ID-kaarti või mobiil-ID-d.

Dokument loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel käesoleva teadaande avaldamisest (TsMS § 317 lg 5).
 

Kohtutäitur Heimo Vilpuu avaldab teadaande täitemenetluse seadustiku (TMS) § 10 lõike 2 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 317 lõike 3 alusel.

Kohtutäitur edastab võlgnikule TECHNOBUILD OÜ (registrikood: 11033623) täitmisteate. Sissenõudjaks on Maksu- ja Tolliamet (70000349). Nõude summa suurus on 25088,06 eurot. Nõude summale lisandub täitemenetluse alustamise tasu ja kohtutäituri tasu vastavalt kohtutäituri tasu väljamõistmise otsusele.

Kohtutäitur teeb Teile ettepaneku täitedokumendi (Maksu- ja Tolliameti 01.12.2015 maksuhalduri haldusakt 12.2-3/034392-9) vabatahtlikuks täitmiseks. Vabatahtliku täitmise tähtaeg on 13.03.2017.

Kui täitedokumenti ei ole vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaja jooksul täidetud, kohustub kohtutäitur tarvitusele võtma kõik täitemenetluse seadustikus lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks (eelkõige sissenõude pööramine võlgniku varale) ning nõuab kohtutäituri tasu kohtutäituri seaduses sätestatud täies määras. Täitemenetluse käigus võivad nõudele lisanduda täiendavad täitekulud, sealhulgas kohtutäituri lisatasu täitetoimingute läbiviimise eest. Täitekulud kannab võlgnik.

Kõik sissenõutavad summad (sealhulgas täitekulud) tuleb tasuda Kohtutäitur Heimo Vilpuu ametialasele arvelduskontole EE652200221017187863. Maksekorralduse selgitusse palun märkida: Täiteasi number 039/2017/96 ja võlgniku nimi, kelle eest tasutakse (kui maksja ja võlgnik on erinevad isikud).

Täitedokumendi täitmisel vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaja jooksul tuleb võlgnikul tasuda koos täitekuludega 25232,06 eurot. Vabatahtliku tasumise tähtaja möödumisel on võlgnetava summa suurus koos täitekuludega 27992,06 eurot.

Kui võlgnik tasub täitedokumendist tuleneva nõude enne täitmisteate kättetoimetamist otse sissenõudjale, siis tuleb kohtutäiturile esitada tasumist tõendav dokument. Täitedokumendi tasumine otse sissenõudjale ei vabasta võlgnikku täitekulude tasumise kohustusest, kui tasumine toimus pärast sissenõudja avalduse esitamist kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks.

Seoses täitedokumendiga on võlgnikul õigus taotleda kohtutäituri vastuvõtule saamist. Selleks tuleb võlgnikul võtta ühendust kohtutäituri bürooga. Vastuvõtu ajad teisipäeviti ja neljapäeviti kell 10.00-12.00 ja 13.00-15.00.

Võlgnikul on kohustus teavitada kohtutäiturit esimesel võimalusel tema ülalpidamisel olevatest isikutest ja krediidiasutusest, kus võlgnik soovib kasutada seadusega ettenähtud mittearestitavat sissetulekut või muudest olulistest asjaoludest, mis võivad mõjutada täitemenetluse läbiviimist, eelkõige info mittearestitava sissetuleku kohta. Mittearestitavate sissetulekute loetelu on sätestatud TMS §-s 131. Sissetulekud tuleb kohtutäiturile dokumentaalselt tõendada (otsus toetuse maksmiseks, tõend vastavalt asutuselt, pangakonto väljavõte jne.) Ühekordsed sissetulekud tuleb iga kord eraldi tõendada. Sissetulekut tõendavad dokumendid tuleb saata kohtutäiturile aadressil Tallinna 18, 72711 Paide või e-posti teel Heimo.Vilpuu@taitur.just.ee.

Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel või kohtutäituri tasu ebaõige määramise kohta võib esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui menetlusosaline sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest. Kohtutäiturile võib esitada taotluse kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks TsMS-s sätestatud korras. Kui menetlusosaline ei esita tähtaja jooksul kaebust, kaotab ta õiguse hiljem tugineda asjaoludele, mida ta oleks võinud esitada kaebuses. Kohtutäitur teatab menetlusosalistele kaebuse läbivaatamise aja. Menetlusosalise kaebuse läbivaatamisele ilmumata jäämine ei takista kaebuse läbivaatamist (TMS § 217). Kohtutäituri otsuse peale võib kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates esitada kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa (TMS § 218).

Täitmisteade loetakse võlgnikule kättetoimetatuks kümne päeva jooksul alates käesoleva teate avaldamisest (TMS § 24 lg 5). Võlgnik võib avaldada täitmisteate kättesaamisel talle menetlusdokumentide edastamise viisi ja kontaktandmed, kuhu edastatud dokumendid loetakse kohtutäituri poolt kättetoimetatuks. Kohtutäitur kohustab võlgnikku viivitamatult teatama kohtutäiturile oma kontaktandmed, mille abil on võimalik võlgnikule dokumente kätte toimetada. Kui võlgnik seda ei tee või kui edastatud andmed on ebaõiged, võib kohtutäitur ka need dokumendid, mis tuleb seaduse kohaselt kätte toimetada, edastada võlgnikule enda valitud viisil.

Võlgnikul on õigus esitada sissenõudja vastu hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi võib esitada täitemenetluse lõpuni. Hagi rahuldamise korral jäävad täitekulud sissenõudja kanda.

Pärnu Maakohus (Pärnu kohtumaja) avaldab teadaande tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 317 lõike 3 alusel.

Pärnu Maakohus (Pärnu kohtumaja) toimetab kostjale, Technobuild OÜ (registrikood: 11033623), avalikult kätte Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja 28.10.2016 määruse tsiviilasjas 2-13-46160 OÜ Laanemaa hagis Technobuild OÜ vastu 4360 euro ja leppetrahvi 3042,90 euro nõudes.

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu OÜ Laanemaa poolt hagist loobumine ning lõpetada menetlus OÜ Laanemaa hagis Technobuild OÜ vastu 4 360 euro ja leppetrahvi 3 042.90 euro nõudes.
2. Toimetada kostjale Tehnobuild OÜ-le määrus kätte avalikult määruse väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisega.
Dokumendid loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.
3. Määrus saata pooltele.

Menetluskulude jaotus.

Jätta menetluskulud hageja, OÜ Laanemaa, kanda.
Kostjal, Technobuild OÜ, menetluskulude rahalist nõuet ei ole.

Tagastada hagejale OÜ-le Laanemaa 03.10.2013.a Jaanus Kallaste kontolt Rahandusministeeriumi kontole (Harju Maakohtu viitenumbrile 2900072123, siire Pärnu Maakohtu viitenumbrile 2900072369) tasutud riigilõivust 400 eurost pool summas 200 eurot OÜ Laanemaa kontole nr EE301010220074181013, AS SEB Pank.

Määrus saata täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.

Edasikaebamise kord Määrusele on õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.
Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel hagimenetluses või hagita menetluses määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Dokument on Teile kättesaadav ka avalikus e-toimikus (http://www.e-toimik.ee). Sisenemiseks saab kasutada ID-kaarti või mobiil-ID-d.

Dokument loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel käesoleva teadaande avaldamisest (TsMS § 317 lg 5).
 

Tartu Maakohtu registriosakond avaldab teadaande äriseadustiku (ÄS) § 60 lõike 2 alusel.

Technobuild OÜ (registrikood: 11033623) ei ole esitanud 2013., 2014. aasta majandusaasta aruannet ega esitanud registripidajale mõjuvat põhjust, mis takistab tal aruannet esitamast kuue kuu jooksul alates kustutamishoiatuse (määruse nr Ä 30032857 / M7) tegemisest.

Kõigil võlausaldajatel on võimalik teatada oma nõuetest äriühingu vastu ja taotleda likvideerimismenetluse läbiviimist kuue kuu jooksul alates käesoleva teate avaldamisest. Vastasel korral võidakse äriühing registrist kustutada likvideerimismenetluseta (ÄS § 60 lg 2).

Kui äriühingu võlausaldaja või äriühing esitab käesoleva teate avaldamisest alates kuue kuu jooksul äriühingu likvideerimise taotluse, otsustab registripidaja äriühingu sundlõpetamise (ÄS § 60 lg 4).

Kui äriühing ei ole kuue kuu jooksul alates käesoleva teate avaldamisest esitanud registripidajale majandusaasta aruannet ega esitanud ja põhistanud registripidajale mõjuvat põhjust, mis takistab tal aruannet esitamast, ning äriühingu võlausaldajad ei ole taotlenud äriühingu likvideerimist, võib registripidaja äriühingu äriregistrist kustutada (ÄS § 60 lg 3).

Pärnu Maakohus (Pärnu kohtumaja) avaldab teadaande tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 317 lõike 3 alusel.

Pärnu Maakohus (Pärnu kohtumaja) kutsub kostjana isiku, Technobuild OÜ (registrikood: 11033623), kohtusse OÜ Laanemaa hagi Technobuild OÜ vastu 4360 euro ja leppetrahvi 3042.90 euro nõudes.

Istung toimub 26.10.2016 algusega kell 10.00 Pärnu Maakohtu Rüütli tn kohtumaja saalis 2, korrus II.

Kohtuistungile palume kaasa võtta isikut tõendav dokument. Kui kutsutu ei saa kohtusse ilmuda, peab ta sellest kohtule õigel ajal teatama ja kohtusse ilmumise takistust põhistama (TsMS § 345).

Kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kui hageja vastavat taotlust ei esita või kui kohus taotlust ei rahulda, lükkab kohus asja arutamise edasi (TsMS § 410).

Kui pooled või üks pool kohtuistungilt puudub, võib kohus lahendada asja sisuliselt, kui hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud (TsMS § 414 lg 1).

Dokument on Teile kättesaadav ka avalikus e-toimikus (http://www.e-toimik.ee). Sisenemiseks saab kasutada ID-kaarti või mobiil-ID-d.

Kohtukutse loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel käesoleva teadaande avaldamisest (TsMS § 317 lg 5).

Pärnu Maakohus (Pärnu kohtumaja) avaldab teadaande tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 317 lõike 3 alusel.

Pärnu Maakohus (Pärnu kohtumaja) toimetab kostjale, Technobuild OÜ (registrikood: 11033623), avalikult kätte 17.12.2015.a. muudetud hagiavalduse, 13.06.2016.a. määrus muudetud hagiavalduse menetlusse võtmise kohta ja 13.06.2016.a. määrus hagist osaliselt loobumise kohta.

17.12.2015.a. muudetud hagiavaldus.

AVALDUS HAGI ESEME MUUTMISEKS tsiviilasjas nr 2-13-46160
03. oktoobril 2013 esitas hageja hagiavalduse Technobuild OÜ, endise ärinimega Keska Consult OÜ, vastu kahju hüvitamise 4 622 euro ja leppetrahvi 3 042.90 euro nõudes.
Käesolevaga esitab hageja oma seisukoha ja arvamuse kujundamise raames avalduse hagi eseme muutmiseks tsiviilasjas nr 2-13-46160 ning palub kohtul jätte tähelepanuta hageja 26. oktoobril 2015 esitatud hagiavalduse täpsustus.
Hagi eseme muutmise raames palub hageja kahju hüvitamise ja leppetrahvi nõude asemel lugeda hagi esemeks lepingu alusel üleantu tagastamise nõue ja leppetrahvi nõue.
Lähtuvalt TsMS § 376 lg 1 võib pärast hagi menetlusse võtmist ja kostjale kättetoimetamist hageja muuta hagi eset või alust üksnes kostja või kohtu nõusolekul. Kostja nõusolekut eeldatakse, kui ta ei esita hagi muutmisele viivitamata vastuväidet. TsMS § 376 lg 2 kohaselt nõustub kohus hagi muutmisega üksnes mõjuval põhjusel, eelkõige kui senises menetluses esitatud faktiväited ja tõendid võimaldavad muudetud hagi lahendada eeldatavasti kiiremini ja säästlikumalt.
Seega juhul kui kostja vaidleb hagi eseme muutmisele vastu, palub hageja kohtu nõusolekut hagi muutmiseks. Hageja hinnangul esinevad konkreetsel juhul mõjuvad põhjused hagi muutmiseks nõusoleku andmiseks, eelkõige võimaldavad senises menetluses esitatud faktiväited ja tõendid muudetud hagi lahendada kiiremini ja seoses sellega ka säästlikumalt.
Võimalus erandkorras muuta hagi, kui sellega nõustub kohus, teenib kahtlemata esmajoones menetlusökonoomia eesmärki. Uus menetlus lisaks olemasolevale menetlusele koormaks veelgi enam kohtusüsteemi. Lisaks ei oleks hageja hinnangul otstarbekas sundida pooli vaidlusega mingi teise nurga alt nö otsast peale hakkama, millise tegevusega kaasneks ka menetlusosaliste menetluskulude suurenemine.
Riigikohtu tsiviilkolleegium on kohtuasjas nr 3-2-1-3-14 26. märtsil 2014 tehtud määruses leidnud, et
uue hagi esitamine rikub menetlusökonoomia põhimõtet, sest see oleks vastuolus TsMS §-s 2 sätestatud põhimõttega lahendada tsiviilasja õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Riigikohus on selgitanud, et menetlusökonoomia on põhiseaduslik õigusväärtus, mille sisuks on vältida muu hulgas põhjendamatute ja pahatahtlike avalduste menetlemist, kuna selliste avalduste menetlemine võib kaasa tuua kohtusüsteemi ülekoormatuse ning seega suutmatuse pakkuda isikutele tõhusat õiguskaitset mõistliku aja jooksul. Uue hagi esitamine oleks põhjendatud vaid juhul, kui varasem hagiavaldus jääb lõplikult menetlusse võtmata ja vastav määrus jõustub.
Konkreetsel juhul ei ole hagi aluseks olevad asjaolud muutunud, eesmärgilt on kõik hageja esitatud nõuded suunatud teatava rahasumma saamisele. Hageja leiab, et tegemist ei ole hagi muutmisega sellisel viisil, mis ei võimaldaks asja säästlikumat lahendamist. Lisaks on hagi muutmise avaldus esitatud võrdlemisi varases protsessistaadiumis, elik ka see asjaolu toetab menetlusökonoomika printsiipi.
Selleks, et hagiavaldus oleks ülevaatlik ja selge, esitab hageja hagiavalduse uuesti terviktekstina.

HAGIAVALDUS lepingu alusel üleantu tagastamise ja leppetrahvi nõudes

I. Hagi aluseks olevad asjaolud
1.1. Technobuild OÜ, endise ärinimega Keska Consult OÜ ja OÜ Laanemaa vahel on 21. mail 2010 sõlmitud ehituse töövõtuleping (edaspidi nimetatud Leping, lisa 1) Pärnumaal, Tori vallas, Võlli külas, Laaneoja talus rajatava maneeži raudbetoonist vundamentide ehituse ning metallkarkasside montaažiks vastavalt kostja hinnapakkumisele ja hageja projektdokumentatsioonile.
1.2. Kostja ei ole oma Lepingujärgseid kohustusi nõuetekohaselt täitnud ja jättis osa Lepingujärgsetest tööst tegemata. Kostja jättis tegemata järgmised Lepingujärgsed, Lepingu lisaks olevas hinnapakkumises järjekohtadel 9 kuni 14 ja järjekohal nr 19 nimetatud tööd:
1.2.1. seinavööle tihendatud killustikaluse ehitus (Lepingujärgne maksumus 134,21 eurot, hageja poolt tasutud);
1.2.2. seinavöö armeering ja raketise ehitus (Lepingujärgne maksumus 517,68 eurot, hageja poolt tasutud);
1.2.3. seinavöö valamine, lahtirakestamine ja järelhooldus (Lepingujärgne maksumus 719,01 eurot, hageja poolt tasutud);
1.2.4. pandusele tihendatud liiv- või killustikalus (Lepingujärgne maksumus 368,13 eurot, hageja poolt tasutud);
1.2.5. panduse raketise ehitus ja armeerimine (Lepingujärgne maksumus 883,51 eurot);
1.2.6. panduse valamine, lahtirakestamine ja järelhooldus (ette tasutud Lepingujärgne maksumus 1546,15 eurot, hageja poolt tasutud);
1.2.7. ehitusplatsi koristustööd (Lepingujärgne maksumus 191,73 eurot, hageja poolt tasutud).
Ühtekokku jättis kostja tegemata tööd rahalise maksumusega 4360,48 euro suuruses summas. Edaspidi lähtub hageja hagiavalduses ümardatud summast 4360 eurot.
Hageja tasus tegemata tööde eest ette täies mahus 20. juuniks 2012. Nimelt tasus hageja ka kogu ettemaksu hõlmava kostja esitatud arve nr 960 6311 euro suuruses summas, tasudes viimase osamakse 341,72 euro suuruses summas 20. juunil 2012 (asjaolu tõendab Laanemaa OÜ pangakonto nr EE301010220074181013 väljavõte, ekslikult on arve nr 960 asemel hageja poolt tasumisel viidatud arve numbrile 952, lisa 2). Seda hoolimata Lepingujärgsest kohustusest (sätestatud Lepingu punktis 6.1., 9.2.) tasuda reaalselt teostatud ja vastuvõetud töö eest.
Hageja tasus nimetatud tööde eest seega ette, Lepingus kokkulepitud tööd vastu saamata.
1.3. Hageja hinnangul puudub hageja ja kostja vahel vaidlus hagiavalduse punktis 1.2. nimetatud tööde tegemata jätmises. Taolist asjaolu tõendab pooltevahelises tsiviilasjas nr 2-14-62822 kostja 19. jaanuaril 2015 esitatud vastuse (kõnealune dokument lisa 3) punkti 1.1.5. viiendas lõigus märgitu. Nimelt väidab kostja järgnevat: „Taaskord kohtutee ettevõtmise vältimiseks tasus hageja kostjale 2011 aasta lõpus ja 2012 aasta alguses viimase arve 960 raames muu hulgas vundamenditööde eest summas 4360,00 eurot. Tegelikkuses neid töid kostja poolt ei tehtud ja hageja lubas need kas ise teha või siis tellida kostjalt ning tasuda nende eest eraldi. Nimetatud summa jäigi kostjale tema nõude katteks õigeaegselt ning täismahus mitte tasutud kompromissjärgsete summade eest.“
Siinjuures ei võta hageja omaks kostja väiteid, mille kohaselt olevat hageja ettemaksu ilma töid tegemata kostjale väidetavalt hilinemisega tasutud summade hüvitiseks jätta soovinud, samuti väidet, mille kohaselt lubas hageja tol ajahetkel tööd kas ise teha või kostjalt täiendava tasu eest tellida.
1.4. 30. jaanuaril 2012 allkirjastasid pooled tööde üleandmise-vastuvõtmise akti nr 7 (lisa 4) muuhulgas ka tegelikult teostamata ja hagiavalduse punktis 1.2. kirjeldatud tööde osas, kuid hageja hinnangul on taoline dokument tööde lõpliku vastuvõtmise vaates formaalne ning ei kajasta poolte ühist arusaama tegelikest asjaoludest.
Reaalselt oli tegemist tööde puudustega vastuvõtmisega ühes kohustusega puudused viivitamatult likvideerida. Kahetsusväärselt ei osanud hageja, olemata professionaalne ehitusettevõtja, vormistada tööde üleandmise-vastuvõtmise akti ühes lisatud vaegtööde nimekirja- ja likvideerimise kuupäevaga, milline praktika on ehitusalal tavapärane.
Sellest vormistuslikust puudusest hoolimata ei saa tähelepanuta jätta kahte asjaolu, nimelt seda, et mõlemad pooled olid tööde olulises mahus tegematajätmisest teadlikud ning pooled olid kokku leppinud tegemata tööde viivitamatus lõpetamises. Sõnaga, võlaõigusseaduse § 644 lg 1 mõistes saab tellija kohustuse teatada töö mittevastavusest Lepingule lugeda täidetuks. Lisaks suulistele kokkulepetele töö mittevastavuse likvideerimiseks tõendab pooltevaheline meilivahetus ajavahemikus 30. mai 2012 kuni 10. september 2012 (väljavõte pooltevahelisest meilivahetusest lisa 5) täiendavalt, et tellija tuletas korduvalt töövõtjale nii suuliselt kui meilitsi meelde viimase kohustust tegemata töö juba tasutud raha eest teostada. Siinjuures viitab hageja näiteks 18. juuli 2012 hageja meilile, milles hageja pärib järgnevat: „Kas saaksime kindla seisu maneeži soklipaneelide paigaldamise osas? Korduvatest lubadustest hoolimata olete jätnud töödega alustamata. Andrus on kaks korda vee välja pumbanud sealt ja tekitanud kulusid mõttetult!“, millele kostja on 19. juulil 2012 vastanud, et kui saate sissesõidutee ja maneeži sisu ära täidetud, andke teada. Siis vaatame platsi taas üle ning alustame nädala jooksul ka töödega.
Siinjuures ei võta hageja omaks kostja eeldatavasti esitatavat väidet, mille kohaselt takistas väidetavalt tellija sissesõidutee olukord tööde teostamist.
1.5. Töö tegemise esialgne lepinguline tähtaeg oli Lepingu punkti 3.2.5. kohaselt 05. juuli 2010.a. Võttes siiski arvesse nii tellijast tuleneva viivituse, nimelt jaanuarist 2011 kuni märtsi lõpuni 2011 olid Lepingu järgsed tööd kostja poolt hageja arvete tasumiseks algatatud maksekäsu kiirmenetluse ajaks peatatud, samuti poolte maksekäsu kiirmenetlusele eelnevad ja ka hilisemad ning kahjuks suulises vormis, elik tõendamata kokkulepped töö teostamise tähtaja osas, saab ja tuleb hageja hinnangul Lepingu täitmise tähtajaks lugeda 30. jaanuari 2012.a., mil pooled ka reaalselt ühes kohustusega puudused likvideerida töö vastu võtsid. Juhul kui kostja viidatud ja suuresti hinnangulist täitmise tähtpäeva omaks ei võta, esitab hageja detailse Lepingujärgse arvestuse täitmise tähtpäeva määramiseks, võttes arvesse Tellijast tuleneva viivituse kalendripäeva täpsusega.
1.6. Enne käesolevas punktis kirjeldatud ja Lepingu rikkumise heastamiseks antud viimast, lõplikku tähtaega, 28. septembrit 2012, edastas hageja nii suuliselt kui kirjalikult korduvaid ja ohtraid nõudeid Lepingu nõuetekohaseks täitmiseks ning andis täiendavaid tähtaegu töö teostamiseks.
Lõpliku heastamistähtaja andis hageja 23.09.2012.a, edastades kostjale e-kirjaga pöördumise (lisa 6), milles palus kostjal alustada töö teostamisega viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 28. septembril 2012. Nimetatud kirjas teatas hageja täiendavalt, et juhul kui kostja ei alusta hiljemalt 28. septembril 2012 tööde teostamisega, palub hageja lugeda Leping seisuga 28. september üles öelduks, samuti esitas hageja Lepingujärgse leppetrahvi nõude 3042,9 euro suuruses summas.
Nimelt on pooled Lepingu punktis 10.1.1. kokku leppinud muuhulgas tingimuse, mille järgi on leppetrahv käesoleva lepinguga kokkulepitud mahus tööde teostamata jätmise eest töövõtja poolt kümme (10) protsenti käesoleva lepingu kogu mahu pealt, kohaldamises. Tulenevalt Lepingu mahust on 10 protsenti 3042,9 euro suurune summa. Kõnealuse e-kirja saatmine on johtuvalt konkreetse meiliserveri eripärast vajadusel tõendatav fotojäädvustustega hageja elektronposti väljaminevate kirjade kaustast.
1.7. Eelnevas punktis viidatud 23.09.2012.a avalduse tagajärjena pidasid pooled läbirääkimisi lepingulise suhte ennistamiseks, muuhulgas andis kostja 07. jaanuaril 2013 lubaduse lõpetada kõik Lepingujärgsed tööd hiljemalt kevadeks 2013. Siiski ei olnud konkreetsel juhul tegemist pooltevahelise lepingulise suhte taastamisega põhjusel, et konkreetsel juhul läbirääkimistele reaalset töö teostamist ega selle tegemisega alustamist ei järgnenud.
Hageja vastavasisulist väidet kostjapoolse lubaduse andmise kohta ei saa küll konkreetsel juhul tõendada väljavõttega ehituspäevikust, millisele võimalusele hageja asjas 26.09.2014 toimunud eelistungil viitas, ehituspäevikus taoline leht mingil põhjusel puudub. Samuti ei soostu toonane Tori valla ehitusnõunik hr Arvi Arrovald vastavat kokkulepet tõendama, ehkki on meilitsi hagejale väitnud, et ta umbmääraselt kunagi asju ei tee (tuleb mingil ajal ära teha …jne) ja määrab alati tähtaja, et asi ka toimiks.
Siiski soovib hageja käesoleva punktis viidatud lubaduse tõendamiseks esitada asjas toimuval (eel)istungil asitõendina hageja ja kostja vahel Are poe ees, Pärnumaal 7. jaanuaril 2013 toimunud kohtumise helisalvestuse. Asitõendi hagiavaldusest erineval ajal esitamine on tingitud tehnilistest põhjustest. Nimelt ei ole helifaili e-toimiku kaudu esitamine faili laiendi tõttu võimalik ning heilifaili transformeerimine dokumentaalse tõendi vaates aktsepteeritavasse failiformaati ei ole võimalik.
Nimelt kohtusid pooled 7. jaanuaril 2013 põhjusel, et hageja soovis ehituspäevikut saada, selle valda viia ja tegemata tööde osas saada kõigest hoolimata tähtaja nende lõpetamiseks. Sellise tähtaja paikapanemist nõudis hagejalt ka Tori valla ehitusnõunik Hr Arvid Arroval. Helisalvestusest ei tulene küll konkreetset töödega lõpetamise päeva, kostja räägib töödega lõpetamisest kevadel, kuid lähtuvalt mõistliku inimese arusaamast mõtleb kostja siin eelduslikult 2013. aasta kevadet.
Hageja esitab käesolevaga kirjalikult vormistatud väljavõtte kõnealusest lindistusest: „Kostja: Tegin selle kolm eksemplari. Osad ... /arusaamatu sõna/ tööde all. Sinul endal on ka veel on ju. Läheb ka teistele. Sa plaanid homme sinna minna vä? Okay. Aga tule Tammsaarest läbi, ma jätan selle kausta sinna. Ma lähen ise hommiku suht vara ära. Ja ma panen selle garantiijupi siia vahele. Ja panen selle, mis need olid, tööpäeviku siia vahele. Aga need ma panen siia siis kolmes eksemplaris, need päevikud on ju ja kaetud tööde aktid ka, et nendele oleks tegelt sinu allkirja ka vaja ja üks eksemplar minule tagasi. Ja üks eksemplar läheb järelevalvele. Ma panen kleepsud sinna külge, millisest vahest välja võtta. Sinna ei ole küll - üks läheb sulle, üks valda ja üks järelevalvele. Ja selle tekstiosa sinna. Ja panin selle sokliosa vaegtööde kuupäeva ka siia - kevadel, kui umbrohtu ... /arusaamatu sõna/ teeme ära!!! Aga ma hoiatan et ma ilmselt panen sinna tagumisse majja isa kätte, et ütle et kaust on vaja Tori kohta.“
1.8. Hoolimata mitmetest hageja antud täiendavatest tähtaegadest ja kokkulepetest tegemata töödega lõpetamise tähtaja kohta kostja töö tegemisega reaalset ei alustanud.
1.9. Hageja on seega püüdnud kostjaga kokku leppida asja kohtuvälises lahendamises, andes järjest uusi täiendavaid tähtaegu Lepingu täitmiseks, samuti palus korduvalt ühiselt ehitusplatsi külastada, selgitamaks töö teostamise asjaolusid ja tingimusi, mispeale kostja hoolimata vastavasisulisest lubadusest ei ilmunud kokkulepitud ajal kohale. Kostja on paljasõnaliselt väitnud, et on hageja teadmata ehitusplatsil viibinud ning Lepingujärgset tööd ei saa nõuetekohaselt teostada tulenevalt ebasobivatest tee- ja ehitusplatsi oludest. Hageja taolise väitega nõustuda ei saa, hageja hinnangul võimaldasid tee- ja ehitusplatsi olud töö teostamist. Samuti on hageja korduvalt eemaldanud sadevee taldmike vaheliselt alalt vahetult enne kokkulepitud töödega jätkamise aega, reaalselt ei ole kostja kokkulepitud ajal teostamata tööde tegemist alustanud.
Seepeale edastas hageja 05. oktoobril 2012 kostja meilile lepingu rikkumisest tuleneva töövõtulepingu erakorralise ülesütlemise avalduse (lisa 7), milles luges Lepingu erakorralise ülesütlemise avalduse jõustunuks avalduses märgitus kuupäevast, 28. septembrist 2012.
Kostja eelnevas punktis nimetatud e-kirjale mingil moel ei reageerinud, mispeale hageja saatis 11. oktoobril 2012 Lepingu rikkumisest tuleneva töövõtulepingu erakorralise ülesütlemise avalduse kostjale ka tähitud kirjaga (tähtkirja saatmist tõendav kviitung lisa 8).
Eelviidatud avalduse tagajärjena pidasid pooled läbirääkimisi lepingulise suhte ennistamiseks, elik kostja sai kõnealuse dokumendi kätte, muuhulgas andis kostja hagiavalduse punktis 1.7. kirjeldatud 07. jaanuari 2013 lubaduse lõpetada kõik Lepingujärgsed tööd hiljemalt kevadel 2013. Siiski ei ole konkreetsel juhul tegemist pooltevahelise lepingulise suhte taastamisega põhjusel, et konkreetsel juhul läbirääkimistele reaalset töö teostamist ega selle tegemisega alustamist ei järgnenud.
Hageja väidab siinjuures, et kostja vastuses esialgsele hagiavaldusele viidatud 28.12.2010 meil, milles kostja teatab Lepingu lõpetamisest, elik millest nähtub kostja tahe leping üles öelda, ei toonud reaalselt kaasa tol ajahetkel soovitud õiguslikku tagajärge. Seda põhjusel, et pooled jätkasid Lepingu täitmist, ehk oma tegevusega, kaudsete tahteavaldustega ennistasid pooled lepingulise suhte. Taolist asjaolu tõendab hagiavalduse punktis 1.7. kirjeldatud 7. jaanuari 2013 kohtumise helisalvestus, milles kostja räägib töödega lõpetamisest eelduslikult 2013. aasta kevadel.
1.10. Hoolimata korduvatest lubadustest tegemata töö teostada kostja lubadust ei täitnud, seega kaotas hageja lõpuks mõistliku huvi kostja kohustuste edasise täitmise vastu ja hageja luges Lepingu erakorralise ülesütlemise avalduse 05. oktoobrist 2012 jõustunuks avalduses märgitus kuupäevast, 28. septembrist 2012. Hageja leiab, et on kostjale andnud piisavalt täiendavaid tähtaegu Lepingu täitmiseks.
Hageja leiab, et eelviidatud dokumendi sisu on tõlgendatav ka Lepingust taganemisena olulise lepingu rikkumise asjaoludel.
Nimelt poolte vahel ei ole vaidlust, et tööd on tegemata, maht, millises osas tööd on tegemata, moodustab olulise osa lepingu kogumahust, hageja hinnangul on seega tegemist olulise lepingurikkumisega, millist kostja ei ole hoolimata korduvalt antud täiendavatest tähtaegadest ja omalt poolt antud lubadustest töö teostada heastanud.
Tulenevalt asjaolust, et Leping oli olemuselt ositi täidetav, kuulub kohaldamisele ka VÕS § 116 lg 3, mis reguleerib ositi täitmisele kuuluvast lepingust taganemist. Sätte loogika järgi tuleb osadena täitmisele kuuluva lepingu rikkumise korral eeldada, et taganeda saab vaid selle kohustuse või osa suhtes, mida rikuti. Kogu lepingust võib sel juhul taganeda vaid siis, kui taganeda sooviv pool tõendab, et tal ei ole õigustatult osalise täitmise vastu huvi või kui rikkumist saab lugeda oluliseks kogu lepingu suhtes. Siinjuures palub hageja lugeda end Lepingust taganenuks reaalselt tegemata tööde osas, millised on kirjeldatud hagiavalduse punktis 1.2., ümardatud kogumaksumusega 4360 euro suuruses summas.
Võlaõigusseaduse § 189 lg 1 kohaselt lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Taganemisest tulenevad kohustused peavad lepingupooled täitma üheaegselt, kusjuures vastavalt kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 111 sätestatut. Tagastatavalt rahalt tuleb tasuda intressi raha saamisest alates.
Seega peavad taganemise tagajärjena lepingupooled tagastama teineteisel lepingu järgi üleantu. Kui üleantu on võimalik tagastada, tuleb seda teha.
Tulenevalt asjaolust, et Lepingust taganetakse tegemata tööde osas, ei ole konkreetsel juhul kostjal hageja poolt temale üleantu tagastamise nõudega (tegemata tööde ees ette tasutud rahasumma 4360 euro suuruses summas) korreleeruvat nõuet, elik üleantud asja, mida hageja saaks tagastada.
Mis puutub asjaolusse, et hageja ei ole Lepingust taganemist vormistanud korrektselt taganemisena, vaid erakorralise ülesütlemisena, siis palub hageja kohtul käsitleda viidatud avaldust Lepingust taganemise avaldusena ja palub siinjuures juhinduda Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 05. juuni 2013 otsusest asjas nr 3-2-1-59-13, mil Riigikohus on analoogseks puhuks, mil pool ei ole nii tark, et avaldust korrektselt vormistada, otsuse punktis 14 andnud suunised. Nimelt sedastab Riigikohus järgnevat- kuigi kohtud on viidanud sellele, et hageja rikkus lepingulisi kohustusi, on viidatud lepingu lõpetamise alusena VÕS §-le 655. Ringkonnakohus peab asja uuel läbivaatamisel muu hulgas selgelt tuvastama, kas eeldused lepingust taganemiseks olid täidetud või mitte ja kas kostja avaldust võiks tõlgendada lepingust taganemise avaldusena.
1.11. Kostjapoolne olulise Lepingu rikkumise, millest tulenevalt loeb hageja end Lepingust taganenuks tegemata tööde osas, tagajärjel nõuab hageja lepingu alusel üleantu tagastamist ja leppetrahvi tasumist kogusummas 7402.9 (seitse tuhat nelisada kaks eurot ja üheksakümmend senti) eurot ja seisneb järgnevas:
1) Lepingujärgsete tegemata tööde eest tasutud ettemaks 4360 euro suuruses summas;
2) Lepingujärgne leppetrahv 3042,9 euro suuruses summas.
1.11.1. Leppetrahvi nõudmise kavatsusest teatamine
Lepingus on pooled kokku leppinud kostjapoolseks Lepingu rikkumise tarbeks kaks erinevat sanktsiooni- Lepingu punktis 11.2. on pooled kokku leppinud, et lepingu tähtaegadest mittekinnipidamisel Töövõtja süül maksab Töövõtja Tellijale viivist üks tuhat (1000) krooni iga viivitatud päeva eest, Lepingu punktis 10.1.1. aga on pooled kokku leppinud, et leppetrahv käesoleva lepinguga kokkulepitud mahus tööde teostamata jätmise eest Tööettevõtja poolt on kümme (10) protsenti käesoleva lepingu kogu mahu pealt.
Lepingu kogumaksumus oli Lepingu p 2.1. kohaselt 476 111 krooni, mis võrdub 30 429,04 euro suuruse summaga, 10% moodustab seega 3042,9 euro suuruse summa.
Tulenevalt asjaolust, et poolte vahel puudub sisuliselt vaidlus tegemata tööde osas, teavitas hageja kostjat Lepingulise mahuga seotud leppetrahvi nõudmise kavatsusest oma 21. septembri 2012 kirjas, teatades, et juhul kui töövõtja ei alusta hiljemalt 28. septembril 2012 tööde teostamisega, palub tellija lugeda Leping seisuga 28. september üles öelduks ja hüvitada muuhulgas lepingujärgne leppetrahv 3042,9 euro suuruses summas. Hageja ei kasutanud oma Lepingus ettenähtud õigust esitada täiendavalt leppetrahvinõue ka täitmisega viivitamise eest.
Arvestades, et eelduslikult veel augustis 2012 oli hagejal küll kostja paljasõnaliseks osutunud lubadused lepinguliste töödega jätkata, ei saa leppetrahvi nõudest teavitamist pidada hilinemisega teatamiseks VÕS § 159 lg 2 mõistes. Nimelt VÕS § 159 lg 2 kohaselt kaotab kahjustatud pool õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab.
Kuidas sisustada siinjuures mõistet mõistlik aeg? Siinjuures on Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi lahendis 29. aprillist 2008 tsiviilasjas nr 3-2-1-28-08 otsuse punktis 13 asunud seisukohale, et mõiste "mõistlik aeg" on määratlemata õigusmõiste. Seda tuleb kohaldada iga juhtumi eripärasid silmas pidades ning seega võib kolm kuud teatud juhul olla ka ebamõistlikult pikk tähtaeg.
Võlaõigusseaduse § 159 lg 2 nimetatud mõistliku aja osas on Riigikohus korduvalt märkinud, et selle aja pikkus sõltub asjaoludest ning võib igal konkreetsel juhul olla erinev, kuid peab jääma kohustuse rikkumise avastamise ja nõude aegumise aja vahele.
Nende asjaolude all, mis mõjutavad mõistliku aja pikkust, on Riigikohus eraldi välja toonud täitmise vastuvõtmise aja. Sellega seoses on Riigikohus lugenud mõistlikuks ka leppetrahvi nõudest teatamise rohkem kui pool aastat pärast rikkumise avastamist, kui teade esitati vahetult pärast leppetrahviga tagatud kohustuse täitmist. Riigikohtu hinnangul oleks ebaõiglane tulemus, kus töövõtja vabaneks viivitamisega seotud leppetrahvi maksmise kohustusest, kui ta on nö piisavalt kaua viivitanud (Riigikohtu otsus 21. detsembrist 2011. a tsiviilasjas nr 3-2-1-142-11, punkt 17).
1.12. Hageja leiab, et tulenevalt eeltoodust on konkreetsel juhul tõendatud kostjapoolne oluline lepingurikkumine, mis seisnes Lepingujärgsete tööde olulises osas tegematajätmises, lepingu olulise rikkumisega seoses hagejapoolne lepingust taganemine ja seega hagejal tekkinud nõudeõigus lepingu alusel üleantu tagastamiseks ning enne lepingust taganemist tekkinud leppetrahvi nõue kogusummas 7402,9 (seitse tuhat nelisada kaks eurot ja üheksakümmend senti) eurot ja põhjuslik seos nende asjaolude vahel.
1. Menetluslikud küsimused
1.13. Vastavalt TsMS § 133 lg 1 kohaselt arvutatakse hagihind põhinõude ja kõrvalnõude järgi. Põhinõude, lepingu alusel üleantu tagastamise nõude suuruseks on 4360 (neli tuhat kolmsada kuuskümmend) eurot, kõrvalnõude, leppetrahvi suuruseks on 3042,9 (kolm tuhat nelikümmend kaks eurot ja üheksakümmend senti) eurot. Seega on hagihind 7402,9 (seitse tuhat nelisada kaks eurot ja üheksakümmend senti) eurot.
1.14. Hageja soovib asja arutamist kohtuistungil.
1.15. Riigilõiv hagiavalduse esitamise eest summas 400 eurot on tasutud Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas nr 10220034796011 SEB 13. oktoobril 2013.
Arvestades eeltoodut ja juhindudes VÕS § 108 lg 1, 116 lg 1, lg 2 p 5 ja lg 3; § 161 lg 2, § 189 lg 1, § 641 lg 2 p 1 ning TsMS § 104, 162 lg 1
palun:
1) välja mõista lepingu alusel üleantu (tegemata tööde eest tasutud ettemaks) 4360 (neli tuhat kolmsada kuuskümmend) euro suuruse summas ja leppetrahv summas 3042,9 (kolm tuhat nelikümmend kaks eurot ja üheksa senti) eurot. Väljamõistetud summad kanda OÜ Laanemaa kontole 10220074181013;
2) jätta menetluskulud kostja kanda.
Juhul kui kostja ei vasta hagile kohtu poolt antud tähtaja jooksul, palub hageja vastavalt TsMS § 407 lg 1 hagi tagaseljaotsusega rahuldada ja tulenevalt TsMS §1741 lg 3 määrata kostja kanda menetluskulud.
Lisa:
1) ehituse töövõtuleping;
2) OÜ Laanemaa pangakonto nr EE301010220074181013 väljavõte;
3) Kostja vastus 19.01.2014 tsiviilasjas nr 2-14-62822;
4) Akt nr 7 30. jaanuar 2012;
5) väljavõte pooltevahelisest meilivahetusest;
6) OÜ Laanemaa 21.09.2012 pöördumine
7) töövõtulepingu erakorralise ülesütlemise avaldus 05.10.2012;
8) tähtkirja saatmist tõendav kviitung nr 56827.

13.06.2016.a. määrus muudetud hagiavalduse menetlusse võtmise kohta.
RESOLUTSIOON
1. Võtta menetlusse hageja, OÜ Laanemaa, 17.12.2015.a muudetud hagiavaldus Technobuild OÜ vastu 4 360 euro nõudmiseks ning teatada hagi menetlusse võtmisest menetlusosalistele ning toimetada asja menetlusse võtmise määrus ning 17.12.2015.a muudetud hagiavalduse terviktekst kostjale kätte.
2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 393 lg 2 p 1, § 394 lg 1, 2 alusel kohustada kostja Technobuild OÜ-d hagile kirjalikult vastama 14 päeva jooksul hagi kättetoimetamisest alates.
Vastuses hagile tuleb teatada:
1) kas Teil on vastuväiteid selle kohta, et kohus asja menetlusse võttis või on alust jätta hagi läbi vaatamata või asjas menetlus lõpetada;
2) kas Te võtate hagi õigeks, tunnistades hagiavalduses Teie vastu suunatud nõuet;
3) kõik oma taotlused ja väited ning tõendid iga esitatud faktilise väite tõendamiseks;
4) kas Te soovite esitada vastuhagi;
5) kuidas tuleb Teie arvates jaotada kohtukulud;
6) kas Te olete nõus kirjaliku menetlusega või soovite asja läbivaatamist kohtuistungil;
7) kas Teie arvates on võimalik lahendada asi kompromissiga või muul viisil kokkuleppel.
8) Kui Teid esindab menetluses esindaja, tuleb vastuses märkida ka esindaja andmed. Kui te soovite menetluses kasutada tõlki, tuleb seda vastuses märkida ja võimaluse korral esitada tõlgi andmed (TsMS § 394 lg 3).
9) Kui hagiavalduses märgitud kostja andmed on ebaõiged, peate Te kohtule teatama õiged andmed (TsMS § 394 lg 4).
Kohtule esitatav vastus peab olema Teie poolt allkirjastatud (digitaalselt või paberkandjal).
Ühtlasi selgitame, et:
1) Menetlusosalise poolt kohtule esitatavas menetlusdokumendis märgitakse menetlusosaliste ning nende esindajate nimed ja aadressid ning sidevahendite numbrid, kohtu nimetus, menetluses olevas asjas tsiviilasja number, menetlusdokumendi lisade nimekiri (TsMS § 338 lg 1 p 1, 2, 4, 7).
2) Menetlusdokumendis märgitakse menetlusosalise või tema esindaja allkiri, faksi teel edastatava dokumendi puhul allkirja koopia, elektroonilise dokumendi puhul digitaalallkiri või muu isikusamasuse tuvastamist võimaldav tunnus (TsMS § 338 lg 1 p 8). Kui menetlusdokumendi allkirjastab menetlusosalise esindaja, lisatakse asjas esimesele esindaja esitatud menetlusdokumendile volikiri või muu esindusõigust tõendav dokument. Kui menetlusdokumendi allkirjastab esindajana advokaat, ei pea volikirja esitama, kuid kohtul on õigus selle esitamist nõuda ( TsMS § 339 lg 1).
3) Füüsilise isiku kohta tuleb menetlusdokumendis märkida tema isikukood, selle puudumisel sünniaeg. Avalikku registrisse kantud juriidilise isiku kohta tuleb märkida tema registrikood, selle puudumisel tegutsemise õiguslik alus (TsMS § 338 lg 2).
4) Kirjalikule vastusele lisatakse kirjalikus vastuses viidatud ja Teie käes olevate dokumentide originaalid või ärakirjad, välja arvatud juhul, kui need on juba kohtule esitatud (TsMS § 339 lg 2).
5) Menetlusosaline peab kohtusse esitatavad kirjalikud dokumendid ja nende lisad esitatama koos dokumentide teistele menetlusosalistele kättetoimetamiseks nõutava arvu ärakirjadega (TsMS § 340 lg 1). Posti teel esitades tuleb dokumendid saata Pärnu Maakohtu Pärnu Kohtumajja aadressil Kuninga 22, Pärnu 80099 või tuua nimetatud aadressil asuvasse kohtu kantseleisse. TsMS § 340 lg 1 sätestatut ei kohaldata dokumentide või nende lisade suhtes, mis on teistel menetlusosalistel olemas originaali või ärakirjana. Sel juhul tuleb kohtule ka teatada, milliste menetlusdokumentide ärakirjasid ei esitata ja miks menetlusosaline arvab, et need on teisel menetlusosalisel olemas (TsMS § 340 lg 2). Nimetatud lõikes sätestatut ei kohaldata dokumentide elektroonilisel esitamisel (TsMS § 340 lg 21) ja ka juhul, kui advokaat saadab menetlusdokumentide ärakirjad teist menetlusosalist esindavale advokaadile ja kinnitab seda kohtule (TsMS § 340 lg 3). Kohtule elektrooniliselt esitatud dokumendist korraldab kohus ärakirjade või väljatrükkide tegemise, kui teisele menetlusosalisele ei saa eeldatavasti elektroonilist dokumenti edastada või ta ei saa selle sisuga eeldatavasti tutvuda või seda välja trükkida (TsMS § 340 lg 4).
Menetlusdokumentide elektroonselt esitamise kohustus on menetlusosalise lepingulisel esindajal (kes on menetlusosalise töötaja või teenistuja), notaril, kohtutäituril, pankrotihalduril, riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutusel ning muul juriidilisel isikul, kui ei ole mõjuvat põhjust esitada dokument muus vormis (TsMS § 336 lg 5). Menetlusdokument tuleb elektroonselt esitada avaliku E-toimiku kaudu ja seda ei või teha e-posti teel, v.a mõjuval põhjusel (TsMS § 336 lg 6). Avaliku toimiku veebiaadress on https://www.e-toimik.ee/, kuhu saate siseneda ID-kaardi abil ning E-toimiku töölaual, kasutades linki „esita dokument menetlusse“ ja sisestades käesoleva kohtuasja numbri, saate esitada menetlusse dokumente. Kohtu e-posti aadress on pmkparnu.menetlus@kohus.ee.
Kui kohtule ei esitata kirjalikku vastust ja selle lisasid elektroonselt või avaliku E-toimiku kaudu, tuleb need esitada kohtule selgesti loetavas masina- või arvutikirjas A4 formaadis (TsMS § 334 lg 1) ja originaalallkirjaga.
6) Kohus võib toimetada menetlusdokumendi kätte elektrooniliselt selleks ettenähtud infosüsteemi (avalik E-toimik) kaudu, edastades seal dokumendi kättesaadavaks tegemise kohta teavituse:
1. kohtule avaldatud (ei pea olema samas kohtuasjas) elektronpostiaadressil ja telefoninumbril;
2. füüsilisest isikust ettevõtja või juriidilise isiku kohta Eestis peetava registri infosüsteemis registreeritud elektronpostiaadressil ja telefoninumbril;
3. adressaadi ja tema seadusliku esindaja rahvastikuregistrisse kantud elektronpostiaadressil ja telefoninumbril;
4. muus riigi andmekogus, mille andmebaasist on kohtul võimalik ise elektroonilise päringu tegemisega andmeid kontrollida, oleval adressaadi ja tema seadusliku esindaja elektronpostiaadressil ja telefoninumbril;
5. Eesti isikukoodi olemasolu korral adressaadi ja tema seadusliku esindaja elektronpostiaadressil isikukood@eesti.ee.
(TsMS § 3111 lg 1)
61) Kohus võib teavituse dokumendi kättesaadavaks tegemise kohta edastada ka avalikust arvutivõrgust leitud telefoninumbril, elektronpostiaadressil, virtuaalse sotsiaalvõrgustiku oletataval kasutajakonto lehel või muu virtuaalse suhtluskeskkonna lehel, mida avalikus arvutivõrgus avaldatud teabe kohaselt võib adressaat eeldatavasti kasutada või millel edastatud teave võib eeldatavasti jõuda adressaadini. Kohus avaldab adressaadi oletataval virtuaalse sotsiaalvõrgustiku kasutajakonto lehel või muu virtuaalse suhtluskeskkonna lehel teavituse võimaluse korral viisil, mille kohaselt teavitus ei ole muule isikule peale adressaadi nähtav (TsMS § 3111 lg 2).
62) Menetlusdokument loetakse kätte toimetatuks, kui saaja avab selle infosüsteemis või kinnitab infosüsteemis selle vastuvõtmist dokumenti avamata, samuti siis, kui seda teeb muu isik, kellel saaja võimaldab infosüsteemis dokumente näha. Dokumendi kättetoimetamise registreerib infosüsteem automaatselt (TsMS § 3111 lg 3).
63) Kui saajal ei ole eeldatavasti võimalik kasutada menetlusdokumentide kättetoimetamiseks kasutatavat infosüsteemi või infosüsteemi kaudu kättetoimetamine ei ole tehniliselt võimalik, võib kohus toimetada saajale menetlusdokumendi elektrooniliselt kätte ka muul viisil, täites seejuures käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–5 sätestatud teavitamise nõuded ja andmete otsimise nõude (TsMS § 3111 lg 4).
64) Menetlusdokument loetakse käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud korras saajale kättetoimetatuks, kui saaja kinnitab kirjalikult, faksi teel või elektrooniliselt menetlusdokumendi kättesaamist. Kinnituses tuleb märkida dokumendi kättesaamise kuupäev ning kinnituse peab olema allkirjastanud saaja või tema esindaja. Elektrooniline kinnitus peab olema varustatud saatja digitaalallkirjaga või edastatud muul sellesarnasel turvalisel viisil, mis võimaldab tuvastada saatja ja saatmise aja, välja arvatud juhul, kui kohtul ei ole põhjust kahelda, et digitaalallkirjastamata kinnituse on saatnud saaja või tema esindaja. Kohtule võib elektroonilise kinnituse saata elektronposti teel, kui saaja elektronpostiaadress on kohtule teada ning võib eeldada, et volitamata isikul puudub sellele juurdepääs, samuti juhul, kui kohus on juba sama kohtuasja käigus sellel elektronpostiaadressil dokumente edastanud või kui menetlusosaline on ise avaldanud kohtule oma elektronpostiaadressi. Saaja peab käesolevas lõikes nimetatud kinnituse saatma kohtule viivitamata. Seda kohustust rikkunud menetlusosalist või tema esindajat võib kohus trahvida (TsMS § 3111 lg 5).
7) Kui menetlusosalise ja tema esindaja aadress/elukoht/viibimiskoht või e-posti aadress menetluse kestel (ka ajutiselt) muutub, tuleb sellest viivitamata kohtule teatada (TsMS § 200 lg 4).
8) Kui menetlusdokument on saajale samas kohtumenetluses kätte toimetatud, võib saata menetlusdokumendi või teabe selle kättesaadavaks tegemise kohta sama aadressi või sidevahendi andmeid kasutades ning menetlusdokument loetakse saatmisest kolme tööpäeva möödumisel saajale kättetoimetatuks. Kui menetlusdokumendi saaja on avaldanud samas kohtumenetluses kohtule enda või oma esindaja aadressi või sidevahendi andmed, võib saata menetlusdokumendi või teabe selle kättesaadavaks tegemise kohta sama aadressi või sidevahendi andmeid kasutades ning menetlusdokument loetakse saatmisest kolme tööpäeva möödumisel saajale kättetoimetatuks. Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud korras võib kohus menetlusdokumente kätte toimetada nende saatmisega ka:
1) teises käimasolevas kohtumenetluses kohtule teadaolevat menetlusosalise aadressi või muu sidevahendi andmeid kasutades; 2) hagimenetlusele eelnenud maksekäsu kiirmenetluses kohtule teadaolevat menetlusosalise aadressi või muu sidevahendi andmeid kasutades. (TsMS § 3141 lg 1-3).
Võimalikud menetluslikud tagajärjed:
1) Kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. (TsMS § 407 lg 1). Tagaseljaotsuse võib TsMS § 407 lg 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (TsMS § 407 lg 3).
2) Kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi (TsMS § 440 lg 1). Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata (TsMS § 440 lg 3). Poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool selle omaks võtab. Omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest (TsMS § 231 lg 2, 4).
3) Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (TsMS § 162 lg 1). Kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. (TsMS § 162 lg 4). Kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks (TsMS § 168 lg 6).
4) Kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muuhulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel, kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kui hageja vastavalt taotlust ei esita või kui kohus taotlust ei rahulda, lükkab kohus asja arutamise edasi (TsMS § 410).
5) Eelmenetluses avalduste, taotluste, tõendite ja vastuväidete kohtu poolt määratud ajaks esitamata jätmisel menetleb kohus seda üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus (TsMS § 237 lg 1, § 331 lg 1).
Menetlusosalisena on kostjal õigus:
1) tutvuda toimikuga ja saada sellest ärakirju (ärakirjad on tasulised);
2) teada asja menetleva kohtu koosseisu;
3) esitada taandusi kohtuniku, eksperdi ja tõlgi vastu taandamise alusest teadasaamisel;
4) esitada tõendeid;
5) vaielda vastu teiste menetlusosaliste taotlustele ja põhjendustele;
6) esitada kirjalikke küsimusi tunnistajaile ning ekspertidele;
7) saada dokumendina vormistatud kohtulahendi tõestatud ärakirju.
Hagejal on õigus muuta hagi alust või eset (mitte mõlemat korraga!), suurendada või vähendada oma nõuet või loobuda hagist, kostjal aga õigus hagi õigeks võtta. Pärast hagi menetlusse võtmist ja selle kostjale kättetoimetamist on hagi muutmine võimalik vaid kostja või kohtu nõusolekul (TsMS § 376).
Lisaks eelnevale on kohtuistungi pidamise korral Teil õigus:
1) võtta osa tõendite vaatlusest ja uurimisest;
2) anda kohtule seletusi ja esitada põhjendusi kõigi asja arutamisel tõusetunud küsimuste kohta;
3) esitada küsimusi teistele menetlusosalistele, tunnistajatele ja ekspertidele.
Määrus saata pooltele.
Edasikaebamise kord Määrus ei ole edasikaevatav.
Menetluse käik ja kohtumääruse põhjendused.
1. OÜ Laanemaa esitas hagi hagi Technobuild OÜ vastu kahju hüvitamiseks summas 4 622 eurot ja leppetrahvi nõudmiseks summas 3 042.90 eurot.
26.10.2015.a esitas hageja avalduse hagist osaliseks loobumiseks kahju osas summas 262 eurot. 17.12.2015.a esitas hageja avalduse hagi muutmiseks koos hagiavalduse terviktekstiga. Hageja palub kostjalt välja mõista lepingu alusel üle antud (tegemata tööde eest tasutud ettemaks) 4360 eurot ja leppetrahvi 3 042.90 eurot. 04.01.2016.a määrusega saatis kohus kostjale hageja poolt 26.10.2015.a esitatud avalduse hagist osaliselt loobumise kohta, 17.12.2015.a avalduse hagi muutmiseks koos hagiavalduse terviktekstiga. Kostjale ei õnnestunud kätte toimetada 26.10.2015.a avaldust hagist osaliseks loobumiseks, 17.12.2015.a hageja avaldust hagi muutmiseks koos hagiavalduse terviktekstiga ning Pärnu Maakohtu 04.01.2016.a määrust ei äriregistris märgitud asukoha aadressil ega elektronposti aadressil. 03.05.2016.a määrusega kohus toimetas kostjale, Technobuild OÜ-le 26.10.2015.a avalduse hagist osaliseks loobumiseks, 17.12.2015.a hageja avalduse hagi muutmiseks koos hagiavalduse terviktekstiga ning Pärnu Maakohtu 04.01.2016.a määruse menetlusdokumendite väljavõtete väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisega. Dokumendid loeti avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Kostja vastuväidet avaldusele hagi muutmiseks kohtu poolt antud tähtpäevaks s.o. 01.06.2016.a. ei esitanud.
2. TsMS § § 376 kohaselt (1) Pärast hagi menetlusse võtmist ja kostjale kättetoimetamist võib hageja muuta hagi eset või alust üksnes kostja või kohtu nõusolekul. Kostja nõusolekut eeldatakse, kui ta ei esita hagi muutmisele viivitamata vastuväidet. (2) Kohus nõustub hagi muutmisega üksnes mõjuval põhjusel, eelkõige kui senises menetluses esitatud faktiväited ja tõendid võimaldavad muudetud hagi lahendada eeldatavasti kiiremini ja säästlikumalt. (3) Hagi muutmise avaldusele kohaldatakse hagiavalduse kohta sätestatut.
17.12.2015.a muudetud hagiavalduses hageja palub kostjalt välja mõista kahju nõude asemel lepingu alusel üle antud (tegemata tööde eest tasutud ettemaks) 4360 eurot ja leppetrahvi 3 042.90 eurot. Kohus andis 04.01.2016.a määrusega TsMS § 199 lg 1 p 6 alusel kostjale tähtaja hageja 17.12.2015.a avaldustele hagi muutmiseks vastamiseks. Kostja kohtule hagi muutmise avaldusele kohtu poolt antud tähtpäevaks vastuväidet ei ole esitanud.
Kohus on seisukohal, et kuivõrd senises menetluses esitatud faktiväited ja tõendid võimaldavad muudetud hagi lahendada eeldatavasti kiiremini ja säästlikumalt, siis seetõttu kohus nõustub hagi muutmisega, võtab selle menetlusse ja nõuab kostjalt kirjaliku vastuse.

13.06.2016.a. määrus hagist osaliselt loobumise kohta.
RESOLUTSIOON
1. Võtta vastu OÜ Laanemaa osaline loobumine hagist ning lõpetada menetlus OÜ Laanemaa hagis Technobuild OÜ vastu kahju summas 262 euro nõudmiseks.
2. Määrus saata pooltele.
Menetluskulude jaotus.
Jätta menetluskulud hagist loobutud kahju nõude osas summas 262.- eurot hageja, OÜ Laanemaa kanda.
Kostjal, Technobuild OÜ, hagist loobutud osas menetluskulude rahalist nõuet ei ole.
Edasikaebamise kord Määrusele on õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.
Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel hagimenetluses või hagita menetluses määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Menetluse käik ja kohtu seisukoht.
1. Pärnu Maakohtu menetluses on OÜ Laanemaa hagi Technobuild OÜ vastu kahju hüvitamise 4 622 euro ja leppetrahvi 3 042.90 euro nõudes.
26.10.2015.a esitas hageja avalduse hagist osaliseks loobumiseks summas 262 eurot. 17.12.2015.a esitas hageja avalduse hagi eseme muutmiseks koos hagiavalduse terviktekstiga.
04.01.2016.a määrusega saatis kohus kostjale hageja poolt 26.10.2015.a esitatud avalduse hagist osaliselt loobumise kohta ja kohustas kostjat esitama vastus loobutud nõude osas. Kohus märkis, et kui kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima ja esitama menetluskulude nimekirja 7 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.
Kostjale ei õnnestunud kätte toimetada 26.10.2015.a avaldust hagist osaliseks loobumiseks, 17.12.2015.a hageja avaldust hagi muutmiseks koos hagiavalduse terviktekstiga ning Pärnu Maakohtu 04.01.016.a määrust ei äriregistris märgitud asukoha aadressil ega elektronposti aadressil. 03.05.2016.a määrusega kohus toimetas kostjale, Technobuild OÜ-le 26.10.2015.a avalduse hagist osaliseks loobumiseks, 17.12.2015.a hageja avalduse hagi muutmiseks koos hagiavalduse terviktekstiga ning Pärnu Maakohtu 04.01.2016.a määruse menetlusdokumendite väljavõtete väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisega. Dokumendid loeti avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Kostja omapoolset seisukohta hagiavaldusest osaliselt loobumisele kohtu poolt antud tähtpäevaks s.o. 01.06.2016.a. ei esitanud. Samuti ei ole kostja esitanud menetluskulude nimekirja.
3.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 429 lg 1 kohaselt hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.
Kuivõrd hageja on hagist osaliselt loobunud, siis seetõttu kohus võtab hagist osalise loobumise vastu, sest see ei riku avalikku huvi ning lõpetab asjas menetluse hageja poolt märgitud ulatuses.
TsMS § 168 lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kuivõrd hageja on hagist osaliselt loobunud rahuldust saamata, siis menetluskulud tuleb jätta hagist loobutud osas hageja enda kanda.
TsMS § 429 lg 3 kohaselt, kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kui kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima. Kostja menetluskulude rahalist nõuet ei ole esitanud.

Dokument on Teile kättesaadav ka avalikus e-toimikus (http://www.e-toimik.ee). Sisenemiseks saab kasutada ID-kaarti või mobiil-ID-d.

Dokument loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel käesoleva teadaande avaldamisest (TsMS § 317 lg 5).
 

Pärnu Maakohus (Pärnu kohtumaja) avaldab teadaande tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 317 lõike 3 alusel.

Pärnu Maakohus (Pärnu kohtumaja) toimetab kostjale, Technobuild OÜ (registrikood: 11033623), avalikult kätte 26.10.2015.a. avalduse hagist osaliseks loobumiseks, 17.12.2015.a. avalduse hagi eseme muutmiseks koos hagiavalduse terviktekstiga ja 04.01.2016.a. kohtumääruse.

26.10.2015.a. avaldus.
Hageja ei ole siinjuures ülaltoodud arvutustes kahjusummale lisanud sadevee väljapumpamise maksumust 262 euro suuruses summas, seda põhjusel, et siinjuures loobub hageja tõendamise keerukuse tõttu osaliselt esialgselt esitatud nõudest, loobudes sadevee väljapumpamisega tekitatud kahju nõudest 262 euro suuruses summas, millise summa võrra hageja põhinõuet vähendab. Osalise nõudest loobumise kohta seaduses erisätted puuduvad, seega palub hageja analoogiat kohaldades siinset osalist loobumist lugeda kirjalikuks avalduseks nõudest osaliseks loobumiseks TsMS § 429 lg 1 mõistes.

17.12.2015.a. avaldus.
03. oktoobril 2013 esitas hageja hagiavalduse Technobuild OÜ, endise ärinimega Keska Consult OÜ, vastu kahju hüvitamise 4 622 euro ja leppetrahvi 3 042.90 euro nõudes. Käesolevaga esitab hageja oma seisukoha ja arvamuse kujundamise raames avalduse hagi eseme muutmiseks tsiviilasjas nr 2-13-46160 ning palub kohtul jätte tähelepanuta hageja 26. oktoobril 2015 esitatud hagiavalduse täpsustus. Hagi eseme muutmise raames palub hageja kahju hüvitamise ja leppetrahvi nõude asemel lugeda hagi esemeks lepingu alusel üleantu tagastamise nõue ja leppetrahvi nõue. Lähtuvalt TsMS § 376 lg 1 võib pärast hagi menetlusse võtmist ja kostjale kättetoimetamist hageja muuta hagi eset või alust üksnes kostja või kohtu nõusolekul. Kostja nõusolekut eeldatakse, kui ta ei esita hagi muutmisele viivitamata vastuväidet. TsMS § 376 lg 2 kohaselt nõustub kohus hagi muutmisega üksnes mõjuval põhjusel, eelkõige kui senises menetluses esitatud faktiväited ja tõendid võimaldavad muudetud hagi lahendada eeldatavasti kiiremini ja säästlikumalt. Seega juhul kui kostja vaidleb hagi eseme muutmisele vastu, palub hageja kohtu nõusolekut hagi muutmiseks. Hageja hinnangul esinevad konkreetsel juhul mõjuvad põhjused hagi muutmiseks nõusoleku andmiseks, eelkõige võimaldavad senises menetluses esitatud faktiväited ja tõendid muudetud hagi lahendada kiiremini ja seoses sellega ka säästlikumalt. Võimalus erandkorras muuta hagi, kui sellega nõustub kohus, teenib kahtlemata esmajoones menetlusökonoomia eesmärki. Uus menetlus lisaks olemasolevale menetlusele koormaks veelgi enam kohtusüsteemi. Lisaks ei oleks hageja hinnangul otstarbekas sundida pooli vaidlusega mingi teise nurga alt nö otsast peale hakkama, millise tegevusega kaasneks ka menetlusosaliste menetluskulude suurenemine. Riigikohtu tsiviilkolleegium on kohtuasjas nr 3-2-1-3-14 26. märtsil 2014 tehtud määruses leidnud, et uue hagi esitamine rikub menetlusökonoomia põhimõtet, sest see oleks vastuolus TsMS §-s 2 sätestatud põhimõttega lahendada tsiviilasja õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Riigikohus on selgitanud, et menetlusökonoomia on põhiseaduslik õigusväärtus, mille sisuks on vältida muu hulgas põhjendamatute ja pahatahtlike avalduste menetlemist, kuna selliste avalduste menetlemine võib kaasa tuua kohtusüsteemi ülekoormatuse ning seega suutmatuse pakkuda isikutele tõhusat õiguskaitset mõistliku aja jooksul. Uue hagi esitamine oleks põhjendatud vaid juhul, kui varasem hagiavaldus jääb lõplikult menetlusse võtmata ja vastav määrus jõustub. Konkreetsel juhul ei ole hagi aluseks olevad asjaolud muutunud, eesmärgilt on kõik hageja esitatud nõuded suunatud teatava rahasumma saamisele. Hageja leiab, et tegemist ei ole hagi muutmisega sellisel viisil, mis ei võimaldaks asja säästlikumat lahendamist. Lisaks on hagi muutmise avaldus esitatud võrdlemisi varases protsessistaadiumis, elik ka see asjaolu toetab menetlusökonoomika printsiipi. Selleks, et hagiavaldus oleks ülevaatlik ja selge, esitab hageja hagiavalduse uuesti terviktekstina.
HAGIAVALDUS lepingu alusel üleantu tagastamise ja leppetrahvi nõudes
I. Hagi aluseks olevad asjaolud
1.1. Technobuild OÜ, endise ärinimega Keska Consult OÜ ja OÜ Laanemaa vahel on 21. mail 2010 sõlmitud ehituse töövõtuleping (edaspidi nimetatud Leping, lisa 1) Pärnumaal, Tori vallas, Võlli külas, Laaneoja talus rajatava maneeži raudbetoonist vundamentide ehituse ning metallkarkasside montaažiks vastavalt kostja hinnapakkumisele ja hageja projektdokumentatsioonile.
1.2. Kostja ei ole oma Lepingujärgseid kohustusi nõuetekohaselt täitnud ja jättis osa Lepingujärgsetest tööst tegemata. Kostja jättis tegemata järgmised Lepingujärgsed, Lepingu lisaks olevas hinnapakkumises järjekohtadel 9 kuni 14 ja järjekohal nr 19 nimetatud tööd:
1.2.1. seinavööle tihendatud killustikaluse ehitus (Lepingujärgne maksumus 134,21 eurot, hageja poolt tasutud);
1.2.2. seinavöö armeering ja raketise ehitus (Lepingujärgne maksumus 517,68 eurot, hageja poolt tasutud);
1.2.3. seinavöö valamine, lahtirakestamine ja järelhooldus (Lepingujärgne maksumus 719,01 eurot, hageja poolt tasutud);
1.2.4. pandusele tihendatud liiv- või killustikalus (Lepingujärgne maksumus 368,13 eurot, hageja poolt tasutud);
1.2.5. panduse raketise ehitus ja armeerimine (Lepingujärgne maksumus 883,51 eurot);
1.2.6. panduse valamine, lahtirakestamine ja järelhooldus (ette tasutud Lepingujärgne maksumus 1546,15 eurot, hageja poolt tasutud);
1.2.7. ehitusplatsi koristustööd (Lepingujärgne maksumus 191,73 eurot, hageja poolt tasutud). Ühtekokku jättis kostja tegemata tööd rahalise maksumusega 4360,48 euro suuruses summas. Edaspidi lähtub hageja hagiavalduses ümardatud summast 4360 eurot.
Hageja tasus tegemata tööde eest ette täies mahus 20. juuniks 2012. Nimelt tasus hageja ka kogu ettemaksu hõlmava kostja esitatud arve nr 960 6311 euro suuruses summas, tasudes viimase osamakse 341,72 euro suuruses summas 20. juunil 2012 (asjaolu tõendab Laanemaa OÜ pangakonto nr EE301010220074181013 väljavõte, ekslikult on arve nr 960 asemel hageja poolt tasumisel viidatud arve numbrile 952, lisa 2). Seda hoolimata Lepingujärgsest kohustusest (sätestatud Lepingu punktis 6.1., 9.2.) tasuda reaalselt teostatud ja vastuvõetud töö eest. Hageja tasus nimetatud tööde eest seega ette, Lepingus kokkulepitud tööd vastu saamata.
1.3. Hageja hinnangul puudub hageja ja kostja vahel vaidlus hagiavalduse punktis 1.2. nimetatud tööde tegemata jätmises. Taolist asjaolu tõendab pooltevahelises tsiviilasjas nr 2-14-62822 kostja 19. jaanuaril 2015 esitatud vastuse (kõnealune dokument lisa 3) punkti 1.1.5. viiendas lõigus märgitu. Nimelt väidab kostja järgnevat: „Taaskord kohtutee ettevõtmise vältimiseks tasus hageja kostjale 2011 aasta lõpus ja 2012 aasta alguses viimase arve 960 raames muu hulgas vundamenditööde eest summas 4360,00 eurot. Tegelikkuses neid töid kostja poolt ei tehtud ja hageja lubas need kas ise teha või siis tellida kostjalt ning tasuda nende eest eraldi. Nimetatud summa jäigi kostjale tema nõude katteks õigeaegselt ning täismahus mitte tasutud kompromissjärgsete summade eest.“ Siinjuures ei võta hageja omaks kostja väiteid, mille kohaselt olevat hageja ettemaksu ilma töid tegemata kostjale väidetavalt hilinemisega tasutud summade hüvitiseks jätta soovinud, samuti väidet, mille kohaselt lubas hageja tol ajahetkel tööd kas ise teha või kostjalt täiendava tasu eest tellida.
1.4. 30. jaanuaril 2012 allkirjastasid pooled tööde üleandmise-vastuvõtmise akti nr 7 (lisa 4) muuhulgas ka tegelikult teostamata ja hagiavalduse punktis 1.2. kirjeldatud tööde osas, kuid hageja hinnangul on taoline dokument tööde lõpliku vastuvõtmise vaates formaalne ning ei kajasta poolte ühist arusaama tegelikest asjaoludest.
Reaalselt oli tegemist tööde puudustega vastuvõtmisega ühes kohustusega puudused viivitamatult likvideerida. Kahetsusväärselt ei osanud hageja, olemata professionaalne ehitusettevõtja, vormistada tööde üleandmise-vastuvõtmise akti ühes lisatud vaegtööde nimekirja- ja likvideerimise kuupäevaga, milline praktika on ehitusalal tavapärane.
Sellest vormistuslikust puudusest hoolimata ei saa tähelepanuta jätta kahte asjaolu, nimelt seda, et mõlemad pooled olid tööde olulises mahus tegematajätmisest teadlikud ning pooled olid kokku leppinud tegemata tööde viivitamatus lõpetamises. Sõnaga, võlaõigusseaduse § 644 lg 1 mõistes saab tellija kohustuse teatada töö mittevastavusest Lepingule lugeda täidetuks. Lisaks suulistele kokkulepetele töö mittevastavuse likvideerimiseks tõendab pooltevaheline meilivahetus ajavahemikus 30. mai 2012 kuni 10. september 2012 (väljavõte pooltevahelisest meilivahetusest lisa 5) täiendavalt, et tellija tuletas korduvalt töövõtjale nii suuliselt kui meilitsi meelde viimase kohustust tegemata töö juba tasutud raha eest teostada. Siinjuures viitab hageja näiteks 18. juuli 2012 hageja meilile, milles hageja pärib järgnevat: „Kas saaksime kindla seisu maneeži soklipaneelide paigaldamise osas? Korduvatest lubadustest hoolimata olete jätnud töödega alustamata. Andrus on kaks korda vee välja pumbanud sealt ja tekitanud kulusid mõttetult!“, millele kostja on 19. juulil 2012 vastanud, et kui saate sissesõidutee ja maneeži sisu ära täidetud, andke teada. Siis vaatame platsi taas üle ning alustame nädala jooksul ka töödega.
Siinjuures ei võta hageja omaks kostja eeldatavasti esitatavat väidet, mille kohaselt takistas väidetavalt tellija sissesõidutee olukord tööde teostamist.
1.5. Töö tegemise esialgne lepinguline tähtaeg oli Lepingu punkti 3.2.5. kohaselt 05. juuli 2010.a. Võttes siiski arvesse nii tellijast tuleneva viivituse, nimelt jaanuarist 2011 kuni märtsi lõpuni 2011 olid Lepingu järgsed tööd kostja poolt hageja arvete tasumiseks algatatud maksekäsu kiirmenetluse ajaks peatatud, samuti poolte maksekäsu kiirmenetlusele eelnevad ja ka hilisemad ning kahjuks suulises vormis, elik tõendamata kokkulepped töö teostamise tähtaja osas, saab ja tuleb hageja hinnangul Lepingu täitmise tähtajaks lugeda 30. jaanuari 2012.a., mil pooled ka reaalselt ühes kohustusega puudused likvideerida töö vastu võtsid. Juhul kui kostja viidatud ja suuresti hinnangulist täitmise tähtpäeva omaks ei võta, esitab hageja detailse Lepingujärgse arvestuse täitmise tähtpäeva määramiseks, võttes arvesse Tellijast tuleneva viivituse kalendripäeva täpsusega.
1.6. Enne käesolevas punktis kirjeldatud ja Lepingu rikkumise heastamiseks antud viimast, lõplikku tähtaega, 28. septembrit 2012, edastas hageja nii suuliselt kui kirjalikult korduvaid ja ohtraid nõudeid Lepingu nõuetekohaseks täitmiseks ning andis täiendavaid tähtaegu töö teostamiseks. Lõpliku heastamistähtaja andis hageja 23.09.2012.a, edastades kostjale e-kirjaga pöördumise (lisa 6), milles palus kostjal alustada töö teostamisega viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 28. septembril 2012. Nimetatud kirjas teatas hageja täiendavalt, et juhul kui kostja ei alusta hiljemalt 28. septembril 2012 tööde teostamisega, palub hageja lugeda Leping seisuga 28. september üles öelduks, samuti esitas hageja Lepingujärgse leppetrahvi nõude 3042,9 euro suuruses summas. Nimelt on pooled Lepingu punktis 10.1.1. kokku leppinud muuhulgas tingimuse, mille järgi on leppetrahv käesoleva lepinguga kokkulepitud mahus tööde teostamata jätmise eest töövõtja poolt kümme (10) protsenti käesoleva lepingu kogu mahu pealt, kohaldamises. Tulenevalt Lepingu mahust on 10 protsenti 3042,9 euro suurune summa. Kõnealuse e-kirja saatmine on johtuvalt konkreetse meiliserveri eripärast vajadusel tõendatav fotojäädvustustega hageja elektronposti väljaminevate kirjade kaustast.
1.7. Eelnevas punktis viidatud 23.09.2012.a avalduse tagajärjena pidasid pooled läbirääkimisi lepingulise suhte ennistamiseks, muuhulgas andis kostja 07. jaanuaril 2013 lubaduse lõpetada kõik Lepingujärgsed tööd hiljemalt kevadeks 2013. Siiski ei olnud konkreetsel juhul tegemist pooltevahelise lepingulise suhte taastamisega põhjusel, et konkreetsel juhul läbirääkimistele reaalset töö teostamist ega selle tegemisega alustamist ei järgnenud. Hageja vastavasisulist väidet kostjapoolse lubaduse andmise kohta ei saa küll konkreetsel juhul tõendada väljavõttega ehituspäevikust, millisele võimalusele hageja asjas 26.09.2014 toimunud eelistungil viitas, ehituspäevikus taoline leht mingil põhjusel puudub. Samuti ei soostu toonane Tori valla ehitusnõunik hr Arvi Arrovald vastavat kokkulepet tõendama, ehkki on meilitsi hagejale väitnud, et ta umbmääraselt kunagi asju ei tee (tuleb mingil ajal ära teha …jne) ja määrab alati tähtaja, et asi ka toimiks.
Siiski soovib hageja käesoleva punktis viidatud lubaduse tõendamiseks esitada asjas toimuval (eel)istungil asitõendina hageja ja kostja vahel Are poe ees, Pärnumaal 7. jaanuaril 2013 toimunud kohtumise helisalvestuse. Asitõendi hagiavaldusest erineval ajal esitamine on tingitud tehnilistest põhjustest. Nimelt ei ole helifaili e-toimiku kaudu esitamine faili laiendi tõttu võimalik ning heilifaili transformeerimine dokumentaalse tõendi vaates aktsepteeritavasse failiformaati ei ole võimalik. Nimelt kohtusid pooled 7. jaanuaril 2013 põhjusel, et hageja soovis ehituspäevikut saada, selle valda viia ja tegemata tööde osas saada kõigest hoolimata tähtaja nende lõpetamiseks. Sellise tähtaja paikapanemist nõudis hagejalt ka Tori valla ehitusnõunik Hr Arvid Arroval. Helisalvestusest ei tulene küll konkreetset töödega lõpetamise päeva, kostja räägib töödega lõpetamisest kevadel, kuid lähtuvalt mõistliku inimese arusaamast mõtleb kostja siin eelduslikult 2013. aasta kevadet. Hageja esitab käesolevaga kirjalikult vormistatud väljavõtte kõnealusest lindistusest: „Kostja: Tegin selle kolm eksemplari. Osad ... /arusaamatu sõna/ tööde all. Sinul endal on ka veel on ju. Läheb ka teistele. Sa plaanid homme sinna minna vä? Okay. Aga tule Tammsaarest läbi, ma jätan selle kausta sinna. Ma lähen ise hommiku suht vara ära. Ja ma panen selle garantiijupi siia vahele. Ja panen selle, mis need olid, tööpäeviku siia vahele. Aga need ma panen siia siis kolmes eksemplaris, need päevikud on ju ja kaetud tööde aktid ka, et nendele oleks tegelt sinu allkirja ka vaja ja üks eksemplar minule tagasi. Ja üks eksemplar läheb järelevalvele. Ma panen kleepsud sinna külge, millisest vahest välja võtta. Sinna ei ole küll - üks läheb sulle, üks valda ja üks järelevalvele. Ja selle tekstiosa sinna. Ja panin selle sokliosa vaegtööde kuupäeva ka siia - kevadel, kui umbrohtu ... /arusaamatu sõna/ teeme ära!!! Aga ma hoiatan et ma ilmselt panen sinna tagumisse majja isa kätte, et ütle et kaust on vaja Tori kohta.“
1.8. Hoolimata mitmetest hageja antud täiendavatest tähtaegadest ja kokkulepetest tegemata töödega lõpetamise tähtaja kohta kostja töö tegemisega reaalset ei alustanud.
1.9. Hageja on seega püüdnud kostjaga kokku leppida asja kohtuvälises lahendamises, andes järjest uusi täiendavaid tähtaegu Lepingu täitmiseks, samuti palus korduvalt ühiselt ehitusplatsi külastada, selgitamaks töö teostamise asjaolusid ja tingimusi, mispeale kostja hoolimata vastavasisulisest lubadusest ei ilmunud kokkulepitud ajal kohale. Kostja on paljasõnaliselt väitnud, et on hageja teadmata ehitusplatsil viibinud ning Lepingujärgset tööd ei saa nõuetekohaselt teostada tulenevalt ebasobivatest tee- ja ehitusplatsi oludest. Hageja taolise väitega nõustuda ei saa, hageja hinnangul võimaldasid tee- ja ehitusplatsi olud töö teostamist. Samuti on hageja korduvalt eemaldanud sadevee taldmike vaheliselt alalt vahetult enne kokkulepitud töödega jätkamise aega, reaalselt ei ole kostja kokkulepitud ajal teostamata tööde tegemist alustanud. Seepeale edastas hageja 05. oktoobril 2012 kostja meilile lepingu rikkumisest tuleneva töövõtulepingu erakorralise ülesütlemise avalduse (lisa 7), milles luges Lepingu erakorralise ülesütlemise avalduse jõustunuks avalduses märgitus kuupäevast, 28. septembrist 2012.
Kostja eelnevas punktis nimetatud e-kirjale mingil moel ei reageerinud, mispeale hageja saatis 11. oktoobril 2012 Lepingu rikkumisest tuleneva töövõtulepingu erakorralise ülesütlemise avalduse kostjale ka tähitud kirjaga (tähtkirja saatmist tõendav kviitung lisa 8). Eelviidatud avalduse tagajärjena pidasid pooled läbirääkimisi lepingulise suhte ennistamiseks, elik kostja sai kõnealuse dokumendi kätte, muuhulgas andis kostja hagiavalduse punktis 1.7. kirjeldatud 07. jaanuari 2013 lubaduse lõpetada kõik Lepingujärgsed tööd hiljemalt kevadel 2013. Siiski ei ole konkreetsel juhul tegemist pooltevahelise lepingulise suhte taastamisega põhjusel, et konkreetsel juhul läbirääkimistele reaalset töö teostamist ega selle tegemisega alustamist ei järgnenud. Hageja väidab siinjuures, et kostja vastuses esialgsele hagiavaldusele viidatud 28.12.2010 meil, milles kostja teatab Lepingu lõpetamisest, elik millest nähtub kostja tahe leping üles öelda, ei toonud reaalselt kaasa tol ajahetkel soovitud õiguslikku tagajärge. Seda põhjusel, et pooled jätkasid Lepingu täitmist, ehk oma tegevusega, kaudsete tahteavaldustega ennistasid pooled lepingulise suhte. Taolist asjaolu tõendab hagiavalduse punktis 1.7. kirjeldatud 7. jaanuari 2013 kohtumise helisalvestus, milles kostja räägib töödega lõpetamisest eelduslikult 2013. aasta kevadel.
1.10. Hoolimata korduvatest lubadustest tegemata töö teostada kostja lubadust ei täitnud, seega kaotas hageja lõpuks mõistliku huvi kostja kohustuste edasise täitmise vastu ja hageja luges Lepingu erakorralise ülesütlemise avalduse 05. oktoobrist 2012 jõustunuks avalduses märgitus kuupäevast, 28. septembrist 2012. Hageja leiab, et on kostjale andnud piisavalt täiendavaid tähtaegu Lepingu täitmiseks. Hageja leiab, et eelviidatud dokumendi sisu on tõlgendatav ka Lepingust taganemisena olulise lepingu rikkumise asjaoludel. Nimelt poolte vahel ei ole vaidlust, et tööd on tegemata, maht, millises osas tööd on tegemata, moodustab olulise osa lepingu kogumahust, hageja hinnangul on seega tegemist olulise lepingurikkumisega, millist kostja ei ole hoolimata korduvalt antud täiendavatest tähtaegadest ja omalt poolt antud lubadustest töö teostada heastanud.
Tulenevalt asjaolust, et Leping oli olemuselt ositi täidetav, kuulub kohaldamisele ka VÕS § 116 lg 3, mis reguleerib ositi täitmisele kuuluvast lepingust taganemist. Sätte loogika järgi tuleb osadena täitmisele kuuluva lepingu rikkumise korral eeldada, et taganeda saab vaid selle kohustuse või osa suhtes, mida rikuti. Kogu lepingust võib sel juhul taganeda vaid siis, kui taganeda sooviv pool tõendab, et tal ei ole õigustatult osalise täitmise vastu huvi või kui rikkumist saab lugeda oluliseks kogu lepingu suhtes. Siinjuures palub hageja lugeda end Lepingust taganenuks reaalselt tegemata tööde osas, millised on kirjeldatud hagiavalduse punktis 1.2., ümardatud kogumaksumusega 4360 euro suuruses summas. Võlaõigusseaduse § 189 lg 1 kohaselt lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Taganemisest tulenevad kohustused peavad lepingupooled täitma üheaegselt, kusjuures vastavalt kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 111 sätestatut. Tagastatavalt rahalt tuleb tasuda intressi raha saamisest alates. Seega peavad taganemise tagajärjena lepingupooled tagastama teineteisel lepingu järgi üleantu. Kui üleantu on võimalik tagastada, tuleb seda teha.
Tulenevalt asjaolust, et Lepingust taganetakse tegemata tööde osas, ei ole konkreetsel juhul kostjal hageja poolt temale üleantu tagastamise nõudega (tegemata tööde ees ette tasutud rahasumma 4360 euro suuruses summas) korreleeruvat nõuet, elik üleantud asja, mida hageja saaks tagastada. Mis puutub asjaolusse, et hageja ei ole Lepingust taganemist vormistanud korrektselt taganemisena, vaid erakorralise ülesütlemisena, siis palub hageja kohtul käsitleda viidatud avaldust Lepingust taganemise avaldusena ja palub siinjuures juhinduda Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 05. juuni 2013 otsusest asjas nr 3-2-1-59-13, mil Riigikohus on analoogseks puhuks, mil pool ei ole nii tark, et avaldust korrektselt vormistada, otsuse punktis 14 andnud suunised. Nimelt sedastab Riigikohus järgnevat- kuigi kohtud on viidanud sellele, et hageja rikkus lepingulisi kohustusi, on viidatud lepingu lõpetamise alusena VÕS §-le 655. Ringkonnakohus peab asja uuel läbivaatamisel muu hulgas selgelt tuvastama, kas eeldused lepingust taganemiseks olid täidetud või mitte ja kas kostja avaldust võiks tõlgendada lepingust taganemise avaldusena.
1.11. Kostjapoolne olulise Lepingu rikkumise, millest tulenevalt loeb hageja end Lepingust taganenuks tegemata tööde osas, tagajärjel nõuab hageja lepingu alusel üleantu tagastamist ja leppetrahvi tasumist kogusummas 7402.9 (seitse tuhat nelisada kaks eurot ja üheksakümmend senti) eurot ja seisneb järgnevas:
1) Lepingujärgsete tegemata tööde eest tasutud ettemaks 4360 euro suuruses summas;
2) Lepingujärgne leppetrahv 3042,9 euro suuruses summas.
1.11.1. Leppetrahvi nõudmise kavatsusest teatamine
Lepingus on pooled kokku leppinud kostjapoolseks Lepingu rikkumise tarbeks kaks erinevat sanktsiooni- Lepingu punktis 11.2. on pooled kokku leppinud, et lepingu tähtaegadest mittekinnipidamisel Töövõtja süül maksab Töövõtja Tellijale viivist üks tuhat (1000) krooni iga viivitatud päeva eest, Lepingu punktis 10.1.1. aga on pooled kokku leppinud, et leppetrahv käesoleva lepinguga kokkulepitud mahus tööde teostamata jätmise eest Tööettevõtja poolt on kümme (10) protsenti käesoleva lepingu kogu mahu pealt.
Lepingu kogumaksumus oli Lepingu p 2.1. kohaselt 476 111 krooni, mis võrdub 30 429,04 euro suuruse summaga, 10% moodustab seega 3042,9 euro suuruse summa.
Tulenevalt asjaolust, et poolte vahel puudub sisuliselt vaidlus tegemata tööde osas, teavitas hageja kostjat Lepingulise mahuga seotud leppetrahvi nõudmise kavatsusest oma 21. septembri 2012 kirjas, teatades, et juhul kui töövõtja ei alusta hiljemalt 28. septembril 2012 tööde teostamisega, palub tellija lugeda Leping seisuga 28. september üles öelduks ja hüvitada muuhulgas lepingujärgne leppetrahv 3042,9 euro suuruses summas. Hageja ei kasutanud oma Lepingus ettenähtud õigust esitada täiendavalt leppetrahvinõue ka täitmisega viivitamise eest. Arvestades, et eelduslikult veel augustis 2012 oli hagejal küll kostja paljasõnaliseks osutunud lubadused lepinguliste töödega jätkata, ei saa leppetrahvi nõudest teavitamist pidada hilinemisega teatamiseks VÕS § 159 lg 2 mõistes. Nimelt VÕS § 159 lg 2 kohaselt kaotab kahjustatud pool õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab.
Kuidas sisustada siinjuures mõistet mõistlik aeg? Siinjuures on Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi lahendis 29. aprillist 2008 tsiviilasjas nr 3-2-1-28-08 otsuse punktis 13 asunud seisukohale, et mõiste "mõistlik aeg" on määratlemata õigusmõiste. Seda tuleb kohaldada iga juhtumi eripärasid silmas pidades ning seega võib kolm kuud teatud juhul olla ka ebamõistlikult pikk tähtaeg.
Võlaõigusseaduse § 159 lg 2 nimetatud mõistliku aja osas on Riigikohus korduvalt märkinud, et selle aja pikkus sõltub asjaoludest ning võib igal konkreetsel juhul olla erinev, kuid peab jääma kohustuse rikkumise avastamise ja nõude aegumise aja vahele. Nende asjaolude all, mis mõjutavad mõistliku aja pikkust, on Riigikohus eraldi välja toonud täitmise vastuvõtmise aja. Sellega seoses on Riigikohus lugenud mõistlikuks ka leppetrahvi nõudest teatamise rohkem kui pool aastat pärast rikkumise avastamist, kui teade esitati vahetult pärast leppetrahviga tagatud kohustuse täitmist. Riigikohtu hinnangul oleks ebaõiglane tulemus, kus töövõtja vabaneks viivitamisega seotud leppetrahvi maksmise kohustusest, kui ta on nö piisavalt kaua viivitanud (Riigikohtu otsus 21. detsembrist 2011. a tsiviilasjas nr 3-2-1-142-11, punkt 17).
1.12. Hageja leiab, et tulenevalt eeltoodust on konkreetsel juhul tõendatud kostjapoolne oluline lepingurikkumine, mis seisnes Lepingujärgsete tööde olulises osas tegematajätmises, lepingu olulise rikkumisega seoses hagejapoolne lepingust taganemine ja seega hagejal tekkinud nõudeõigus lepingu alusel üleantu tagastamiseks ning enne lepingust taganemist tekkinud leppetrahvi nõue kogusummas 7402,9 (seitse tuhat nelisada kaks eurot ja üheksakümmend senti) eurot ja põhjuslik seos nende asjaolude vahel.
1. Menetluslikud küsimused
1.13. Vastavalt TsMS § 133 lg 1 kohaselt arvutatakse hagihind põhinõude ja kõrvalnõude järgi. Põhinõude, lepingu alusel üleantu tagastamise nõude suuruseks on 4360 (neli tuhat kolmsada kuuskümmend) eurot, kõrvalnõude, leppetrahvi suuruseks on 3042,9 (kolm tuhat nelikümmend kaks eurot ja üheksakümmend senti) eurot. Seega on hagihind 7402,9 (seitse tuhat nelisada kaks eurot ja üheksakümmend senti) eurot.
1.14. Hageja soovib asja arutamist kohtuistungil.
1.15. Riigilõiv hagiavalduse esitamise eest summas 400 eurot on tasutud Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas nr 10220034796011 SEB 13. oktoobril 2013. Arvestades eeltoodut ja juhindudes VÕS § 108 lg 1, 116 lg 1, lg 2 p 5 ja lg 3; § 161 lg 2, § 189 lg 1, § 641 lg 2 p 1 ning TsMS § 104, 162 lg 1
palun:
1) välja mõista lepingu alusel üleantu (tegemata tööde eest tasutud ettemaks) 4360 (neli tuhat kolmsada kuuskümmend) euro suuruse summas ja leppetrahv summas 3042,9 (kolm tuhat nelikümmend kaks eurot ja üheksa senti) eurot. Väljamõistetud summad kanda OÜ Laanemaa kontole 10220074181013;
2) jätta menetluskulud kostja kanda.
Juhul kui kostja ei vasta hagile kohtu poolt antud tähtaja jooksul, palub hageja vastavalt TsMS § 407 lg 1 hagi tagaseljaotsusega rahuldada ja tulenevalt TsMS §1741 lg 3 määrata kostja kanda menetluskulud.

04.01.2016.a. kohtumääruse resolutsioon.
Juhindudes TsMS § 429 lg 3.
1. Saata kostjale hageja 26.10.2015.a. avaldus hagist osaliseks loobumiseks.
2. Kohustada kostjat esitama seisukoht loobutud nõude summas 262.- € osas ning esitama asjas vastus 7 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Kui kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima ja esitama menetluskulude nimekirja 7 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.
Juhindudes TsMS 372 lg 1.
Keelduda menetlusse võtmast, seoses hageja poolt 17.12.2015.a. avalduses märgitust tulenevalt, et 26.10.2015.a esitatud avalduses esitatud nõuete järgi asja menetlemist ei soovita, 26.10.2015.a avalduses hageja, OÜ Laanemaa, esitatud alternatiivselt nõuet.
Juhinduses TsMS § 199 lg 1 p 6.
Anda kostjale, Technobuild OÜ, tähtaeg hageja 17.12.2015.a. avaldustele vastamiseks 14 päeva määruse kättetoimetamisest alates.

Dokument on Teile kättesaadav ka avalikus e-toimikus (http://www.e-toimik.ee). Sisenemiseks saab kasutada ID-kaarti või mobiil-ID-d.

Dokument loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel käesoleva teadaande avaldamisest (TsMS § 317 lg 5).
 

Maksu- ja Tolliamet avaldab teadaande maksukorralduse seaduse (MKS) § 55 alusel.

Menetlusosalisele Technobuild OÜ (registrikood: 11033623) toimetatakse kätte 08.03.2016 korraldus nr 9-1.1/10155 sunniraha 100 euro tasumiseks kümne päeva jooksul korralduse kättetoimetamisest arvates.
Korralduse andmise tingis asjaolu, et Technobuild OÜ on jätnud 2015. a novembrikuu maksudeklaratsiooni vormi TSD tähtajaks esitamata.
Sunniraha tasumine ei vabasta varasema, sunnirahaga tagatud korralduse täitmisest. Korraldusega pandud kohustuse teisel korral täitmata jätmisel on Maksu- ja Tolliametil õigus rakendada sunniraha, mille suurus on 150 eurot.

Dokumendi resolutiivosa loetakse kättetoimetatuks kümne päeva möödumisel käesoleva teadaande avaldamisest (MKS § 55).
 
Dokumentide terviktekstidega on võimalik tutvuda Maksu- ja Tolliameti lähimas teenindusbüroos.

Maksu- ja Tolliamet avaldab teadaande maksukorralduse seaduse (MKS) § 55 alusel.

Menetlusosalisele Technobuild OÃœ (registrikood: 11033623) toimetatakse kätte 27.01.2016 korraldus nr 9-1.1/1793 sunniraha 100 euro tasumiseks kümne päeva jooksul korralduse kättetoimetamisest arvates.
Korralduse andmise tingis asjaolu, et OÜ Technobuild on jätnud 2015. a oktoobrikuu maksudeklaratsiooni vormi TSD tähtajaks esitamata.
Sunniraha tasumine ei vabasta varasema, sunnirahaga tagatud korralduse täitmisest. Korraldusega pandud kohustuse teisel korral täitmata jätmisel on Maksu- ja Tolliametil õigus rakendada sunniraha, mille suurus on 150 eurot.

Dokumendi resolutiivosa loetakse kättetoimetatuks kümne päeva möödumisel käesoleva teadaande avaldamisest (MKS § 55).
 
Dokumentide terviktekstidega on võimalik tutvuda Maksu- ja Tolliameti lähimas teenindusbüroos.

Maksu- ja Tolliamet avaldab teadaande maksukorralduse seaduse (MKS) § 55 alusel.

Menetlusosalisele Technobuild OÃœ (registrikood: 11033623) toimetatakse kätte 27.01.2016 korraldus nr 9-1.1/1794 sunniraha 100 euro tasumiseks kümne päeva jooksul korralduse kättetoimetamisest arvates.
Korralduse andmise tingis asjaolu, et OÜ Technobuild on jätnud 2015. a novembrikuu maksudeklaratsiooni vormi KMD tähtajaks esitamata.
Sunniraha tasumine ei vabasta varasema, sunnirahaga tagatud korralduse täitmisest. Korraldusega pandud kohustuse teisel korral täitmata jätmisel on Maksu- ja Tolliametil õigus rakendada sunniraha, mille suurus on 150 eurot.

Dokumendi resolutiivosa loetakse kättetoimetatuks kümne päeva möödumisel käesoleva teadaande avaldamisest (MKS § 55).
 
Dokumentide terviktekstidega on võimalik tutvuda Maksu- ja Tolliameti lähimas teenindusbüroos.

Maksu- ja Tolliamet avaldab teadaande maksukorralduse seaduse (MKS) § 55 alusel.

Menetlusosalisele Technobuild OÃœ (registrikood: 11033623) toimetatakse kätte 26.01.2016 korraldus nr 9-1.4/1084 2015. a novembrikuu maksudeklaratsiooni vorm TSD esitamiseks kümne päeva jooksul korralduse kättetoimetamisest arvates.
Korraldusega pandud kohustuse täitmata jätmisel on Maksu- ja Tolliametil õigus rakendada sunniraha, mille suurus on 100 eurot iga tähtaegselt esitamata deklaratsiooni kohta.

Dokumendi resolutiivosa loetakse kättetoimetatuks kümne päeva möödumisel käesoleva teadaande avaldamisest (MKS § 55).
 
Dokumentide terviktekstidega on võimalik tutvuda Maksu- ja Tolliameti lähimas teenindusbüroos.

Maksu- ja Tolliamet avaldab teadaande maksukorralduse seaduse (MKS) § 55 alusel.

Menetlusosalisele Technobuild OÃœ (registrikood: 11033623) toimetatakse kätte 26.01.2016 korraldus nr 9-1/0235 teabe andmiseks ja dokumentide esitamiseks seitsme kalendripäeva jooksul korralduse kättetoimetamisest arvates koos sunniraha kuni 300 euro rakendamise hoiatusega.

Dokumendi resolutiivosa loetakse kättetoimetatuks kümne päeva möödumisel käesoleva teadaande avaldamisest (MKS § 55).
 
Dokumentide terviktekstidega on võimalik tutvuda Maksu- ja Tolliameti lähimas teenindusbüroos.

Maksu- ja Tolliamet avaldab teadaande maksukorralduse seaduse (MKS) § 55 alusel.

Menetlusosalisele Technobuild OÃœ (registrikood: 11033623) toimetatakse kätte 26.11.2015 korraldus nr 9-1.1/56568 sunniraha 100 euro tasumiseks kümne päeva jooksul korralduse kättetoimetamisest arvates.
Korralduse andmise tingis asjaolu, et Technobuild OÜ on jätnud 2015. a septembrikuu maksudeklaratsioonide vormi TSD tähtajaks esitamata.
Sunniraha tasumine ei vabasta varasema, sunnirahaga tagatud korralduse täitmisest. Korraldusega pandud kohustuse teisel korral täitmata jätmisel on Maksu- ja Tolliametil õigus rakendada sunniraha, mille suurus on 150 eurot.

Dokumendi resolutiivosa loetakse kättetoimetatuks kümne päeva möödumisel käesoleva teadaande avaldamisest (MKS § 55).
 
Dokumentide terviktekstidega on võimalik tutvuda Maksu- ja Tolliameti lähimas teenindusbüroos.

Maksu- ja Tolliamet avaldab teadaande maksukorralduse seaduse (MKS) § 55 alusel.

Menetlusosalisele Technobuild OÃœ (registrikood: 11033623) toimetatakse kätte 23.11.2015 korraldus nr 9-1.1/55406 sunniraha 100 euro tasumiseks kümne päeva jooksul korralduse kättetoimetamisest arvates.
Korralduse andmise tingis asjaolu, et Technobuild OÜ on jätnud 2015. a oktoobrikuu maksudeklaratsioonide vormi KMD tähtajaks esitamata.
Sunniraha tasumine ei vabasta varasema, sunnirahaga tagatud korralduse täitmisest. Korraldusega pandud kohustuse teisel korral täitmata jätmisel on Maksu- ja Tolliametil õigus rakendada sunniraha, mille suurus on 150 eurot.

Dokumendi resolutiivosa loetakse kättetoimetatuks kümne päeva möödumisel käesoleva teadaande avaldamisest (MKS § 55).
 
Dokumentide terviktekstidega on võimalik tutvuda Maksu- ja Tolliameti lähimas teenindusbüroos.