Kohtutäitur Jaanika Pajuste avaldab teadaande täitemenetluse seadustiku (TMS) § 10 lõike 2 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 317 lõike 3 alusel.

Kohtutäitur edastab võlgniku tööandjale Osaühing BaltEst Crew (registrikood: 11056162) täitemenetlusega seotud teate. Sissenõudjaks on Riigi Tugiteenuste Keskus.

Käesolevaga toimetab kohtutäitur Jaanika Pajuste TMS § 10 lg 2 alusel võlgniku tööandjale BALTEST CREW OÜ (11056162) kätte järgmised menetlusdokumendid: 02.01.2018. a ja 21.03.2018 a.koostatud rahalise nõude (töötasu) arestimise aktid täiteasjades 185/2014/1010 ja 185/2011/1239.
Dokument loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast (TsMS § 317 lg 1, 5).
Töötasu arestimise aktid on kättesaadavad kohtutäitur Jaanika Pajuste büroos aadressil Õpetaja 9a, 51003 Tartu, tööpäeviti E E, K 10-12, 14-16 ja T, N, R 9-13.


Võlgniku ANDRES LIIVAK (39107072711) suhtes on algatatud täitemenetlus. Täitemenetluse
algatamise aluseks on Tartu Linnavalitsuse 09.05.2011 a. kohtuvälise menetleja otsus või
määrus nr.11002162 ja sissenõudja TARTU LINNAVALITSUS avaldus.

Nõude sisu: trahv 40 EUR
Rahalise nõude (töötasu) arestimise akt
Nõude suurus: 22.74 eurot, milles sisalduvad täitekulud, mis koosnevad:
1) kohtutäituri tasust summas 49.76 eurot (alus: "Kohtutäituri seaduse" § 28 ja );
2) täitemenetluse läbiviimise kuludest summas 3.58 eurot (alus: "Täitemenetluse seadustiku" §
37).
Sissetulekust kuulub kinnipidamisele: 22.74 eurot
Selgitus: Töötasu arestimise skeem: http://kpkoda.ee/content/avaliku-poolelingid/t%C3%B6%C3%B6tasu-arestimise-skeem
.
Olete kohustatud kinni pidama summasid Teie poolt eespool nimetatud isikule võlgu olevast
töötasust või sellesarnasest sissetulekusummast käesoleva nõude rahuldamiseni. Kinnipeetav
summa palun kanda kohtutäituri ametialasele arvelduskontole. Samuti olete kohustatud mitte
maksma ka võlgu olevat summat, mis muutub sissenõutavaks tulevikus.
Nõue on arestitud, kui arestimisakt on võlgniku suhtes kolmandale isikule kätte toimetatud
(alus: "Täitemenetluse seadustiku" § 114 lõige 4).
Sissetuleku arestimisel ei loeta sissetuleku hulka makse ega kohustusliku kogumispensioni,
ravikindlustuse ning töötuskindlustuse makseid (alus: "Täitemenetluse seadustiku" § 130 lõige
4).
Sissetulekut ei arestita, kui see on väiksem kui kuupalga alammäär või vastav osa nädala või
päeva sissetulekust. Kui võlgnik peab ülal teist isikut või maksab talle elatist, suureneb
mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra kuupalga alammäärast.
Sissetuleku osast, mis ületab mittearestitavat summat, võib kuni viie palga alammäära
suurusele summale vastavast osast arestida kaks kolmandikku, seda ületavast sissetulekust
kogu sissetuleku, tingimusel et arestitav summa ei ületa kahte kolmandikku kogu sissetulekust
(alus: "Täitemenetluse seadustiku" § 132).
Kui võlgnikul on ülalpeetavaid, siis peab sellest informeerima kohtutäiturit. Arestimisaktis
märgib kohtutäitur talle teadaolevate andmete põhjal võlgniku ülalpeetavate kohta arestimisele
mittekuuluva summa.
Märkused: Võlgnik ei ole kohtutäiturit ülalpeetavatest teavitanud.

Töötasust kinnipidaja ei või iseseisvalt muuta kinnipeetava summa suurust. Kui muutuvad
tingimused, millest lähtudes on arvestatud sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörata,
muudab kohtutäitur arestimisakti võlgniku või sissenõudja avalduse alusel. Võlgniku suhtes
kohustatud kolmas isik võib kuni muudetud akti kättetoimetamiseni täita kohustuse varasema
akti järgi (alus: "Täitemenetluse seadustiku" § 134).
Kui sissetulek kantakse võlgniku pangakontole, tühistab kohtutäitur võlgniku avalduse alusel
kolme tööpäeva jooksul konto arestimise ulatuses, mis tagab võlgnikule arestimisele
mittekuuluva sissetuleku (alus: "Täitemenetluse seadustiku" § 133 lõige 1).
Kui sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii sissenõudja
nõude täielikule rahuldamisele ning kui arestimine on nõude liiki ja sissetuleku suurust
arvestades õiglane, võib sissenõudja avalduse alusel pöörata sissenõuet "Täitemenetluse
seadustiku" §-s 131 sätestatud sissetulekutele.
Ilmnenud takistavatest asjaoludest palun kohe teatada.
Võlgniku töölt lahkumise või nõude rahuldamise korral teavitage sellest kohtutäiturit ning
edastage informatsioon kinnipeetud summade kohta. Ühtlasi palun teatada võlgniku uus
töökoht, kui see on Teile teada. Kui võlgnik asub töö- või teenistussuhte lõppemisest arvates
kuue kuu jooksul uuesti tööle sama tööandja juures, loetakse varasem arestimisakt tööandja
suhtes jõus olevaks.
Kohtutäiturile ebaõigete andmete esitamise eest karistatakse rahalise karistuse või kuni
kaheaastase vangistusega. Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, karistatakse
rahalise karistusega (alus: "Karistusseadustiku" § 281).
Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale võib kohtutäiturile esitada kaebuse 10 päeva jooksul
alates päevast, mil kaebaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest.
Kaebuse kohtutäituri tegevuse peale vaatabkohtutäitur läbi menetlusosaliste osavõtul 15 päeva
jooksul ja teeb läbivaatamisest arvates 10 päeva jooksul otsuse. Kohtutäitur teatab
menetlusosalistele kaebuse läbivaatamise aja. Menetlusosalise kaebuse läbivaatamisele
ilmumata jäämine ei takista kaebuse läbivaatamist (alus: "Täitemenetluse seadustiku" § 217).
Kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse
kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas
kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile
kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa (alus: "Täitemenetluse seadustiku" § 218).
Akti vorm on kehtestatud justiitsministri 15. detsembri 2009. a määruse nr 42
"Kohtutäiturimäärustik" lisana.

Kohtutäitur: Jaanika Pajuste



Võlgniku ANDRES LIIVAK (39107072711) suhtes on algatatud täitemenetlus. Täitemenetluse
algatamise aluseks on Tartu Maakohus 10.07.2013 a. kohtuotsus või määrus kriminaalasjas
nr.1-13-6361 ja sissenõudja Riigi Tugiteenuste Keskus

avaldus.
Nõude sisu: menetluskulud 304.80 EUR
Nõude suurus: 428.76 eurot, milles sisalduvad täitekulud, mis koosnevad:
1) kohtutäituri tasust summas 118.76 eurot (alus: "Kohtutäituri seaduse" § 28 ja );
2) täitemenetluse läbiviimise kuludest summas 5.20 eurot (alus: "Täitemenetluse seadustiku" §
37).
Sissetulekust kuulub kinnipidamisele: 428.76 eurot

Selgitus: Töötasu arestimise skeem: http://kpkoda.ee/content/avaliku-poolelingid/t%C3%B6%C3%B6tasu-arestimise-skeem
.
Olete kohustatud kinni pidama summasid Teie poolt eespool nimetatud isikule võlgu olevast
töötasust või sellesarnasest sissetulekusummast käesoleva nõude rahuldamiseni. Kinnipeetav
summa palun kanda kohtutäituri ametialasele arvelduskontole. Samuti olete kohustatud mitte
maksma ka võlgu olevat summat, mis muutub sissenõutavaks tulevikus.
Nõue on arestitud, kui arestimisakt on võlgniku suhtes kolmandale isikule kätte toimetatud
(alus: "Täitemenetluse seadustiku" § 114 lõige 4).
Sissetuleku arestimisel ei loeta sissetuleku hulka makse ega kohustusliku kogumispensioni,
ravikindlustuse ning töötuskindlustuse makseid (alus: "Täitemenetluse seadustiku" § 130 lõige
4).
Sissetulekut ei arestita, kui see on väiksem kui kuupalga alammäär või vastav osa nädala või
päeva sissetulekust. Kui võlgnik peab ülal teist isikut või maksab talle elatist, suureneb
mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra kuupalga alammäärast.
Sissetuleku osast, mis ületab mittearestitavat summat, võib kuni viie palga alammäära
suurusele summale vastavast osast arestida kaks kolmandikku, seda ületavast sissetulekust
kogu sissetuleku, tingimusel et arestitav summa ei ületa kahte kolmandikku kogu sissetulekust
(alus: "Täitemenetluse seadustiku" § 132).
Kui võlgnikul on ülalpeetavaid, siis peab sellest informeerima kohtutäiturit. Arestimisaktis
märgib kohtutäitur talle teadaolevate andmete põhjal võlgniku ülalpeetavate kohta arestimisele
mittekuuluva summa.
Märkused: Võlgnik ei ole kohtutäiturit ülalpeetavatest teavitanud. Palume töötasu arestimisel
lähtuda töötasu arestimise skeemist. Juhul kui skeemi lisatud lähteandmete põhjal tuleb
vastuseks, et arestitav summa kokku on 0, palume rakendada Täitemenetluse seadustiku § 132
lg-t 12, mille kohaselt võib arestida kuni 20 protsenti sissetulekust. Sissetuleku arestimisel ei
loeta sissetuleku hulka makse ega kohustusliku kogumispensioni, ravikindlustuse ning
töötuskindlustuse makseid (alus: Täitemenetluse seadustiku § 130 lg 4). Juhul kui võlgniku
sissetulek ei võimalda teostada kinnipidamisi töötasu arestimise skeemi kohaselt, palume
töötasust kinni pidada 20%. Sätte rakendamisel palume arvestada sellega, et võlgnikule peab
igal juhul jääma kätte kehtiv toimetulekupiir 140 eurot ning iga ülalpeetava kohta lisanduv
mittearestitav summa 166 eurot.
Töötasust kinnipidaja ei või iseseisvalt muuta kinnipeetava summa suurust. Kui muutuvad
tingimused, millest lähtudes on arvestatud sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörata,
muudab kohtutäitur arestimisakti võlgniku või sissenõudja avalduse alusel. Võlgniku suhtes
kohustatud kolmas isik võib kuni muudetud akti kättetoimetamiseni täita kohustuse varasema
akti järgi (alus: "Täitemenetluse seadustiku" § 134).
Kui sissetulek kantakse võlgniku pangakontole, tühistab kohtutäitur võlgniku avalduse alusel
kolme tööpäeva jooksul konto arestimise ulatuses, mis tagab võlgnikule arestimisele
mittekuuluva sissetuleku (alus: "Täitemenetluse seadustiku" § 133 lõige 1).
Kui sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii sissenõudja
nõude täielikule rahuldamisele ning kui arestimine on nõude liiki ja sissetuleku suurust
arvestades õiglane, võib sissenõudja avalduse alusel pöörata sissenõuet "Täitemenetluse
seadustiku" §-s 131 sätestatud sissetulekutele.
Ilmnenud takistavatest asjaoludest palun kohe teatada.
Võlgniku töölt lahkumise või nõude rahuldamise korral teavitage sellest kohtutäiturit ning
edastage informatsioon kinnipeetud summade kohta. Ühtlasi palun teatada võlgniku uus
töökoht, kui see on Teile teada. Kui võlgnik asub töö- või teenistussuhte lõppemisest arvates
kuue kuu jooksul uuesti tööle sama tööandja juures, loetakse varasem arestimisakt tööandja
suhtes jõus olevaks.
Kohtutäiturile ebaõigete andmete esitamise eest karistatakse rahalise karistuse või kuni
kaheaastase vangistusega. Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, karistatakse
rahalise karistusega (alus: "Karistusseadustiku" § 281).
Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale võib kohtutäiturile esitada kaebuse 10 päeva jooksul
alates päevast, mil kaebaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest.
Kaebuse kohtutäituri tegevuse peale vaatabkohtutäitur läbi menetlusosaliste osavõtul 15 päeva
jooksul ja teeb läbivaatamisest arvates 10 päeva jooksul otsuse. Kohtutäitur teatab
menetlusosalistele kaebuse läbivaatamise aja. Menetlusosalise kaebuse läbivaatamisele
ilmumata jäämine ei takista kaebuse läbivaatamist (alus: "Täitemenetluse seadustiku" § 217).
Kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse
kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas
kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile
kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa (alus: "Täitemenetluse seadustiku" § 218).
Akti vorm on kehtestatud justiitsministri 15. detsembri 2009. a määruse nr 42
"Kohtutäiturimäärustik" lisana.

Kohtutäitur: Jaanika Pajuste