Sisu:Pooltel ei ole vaidlust, et 29.12.2022 avastas avaldaja torustiku lekke, millest teavitas koheselt kindlustusandjat. Kindlustusandja palus torustiku lekke põhjuse likvideerida, mida kindlustusvõtja ka tegi. Kindlustusandja keeldus 06.02.2023 otsusega kindlustushüvitise tasumisest. Kindlustusandja tugineb sellele, et torustiku leke ei ole vaadeldav ootamatu ja äkilise sündmusena. Samuti tugineb kindlustusandja lepingutingimuste punktile 4.20, mille kohaselt ei hüvitata kahju, mis on tekkinud hoone või selle osa vajumisest sõltumata selle põhjusest ning punktile 4.21, mille kohaselt ei hüvitata kahju, mis on toimunud pikaajalisest protsessist. Tarbija toru purunes üks kord, mitte korduvalt. Seega on torustiku lekke näol tegemist ühekordse, ootamatu ja äkilise sündmusega, kuivõrd kahjuliku tagajärje saabumist ei olnud torule peale vaadates võimalik eelnevalt tuvastada. Seega saab asuda seisukohale, et „pikaajaliselt“ on tekkinud küll siseviimistluse kahjustus kuid mitte kahju põhjustanud sündmus. Kahju tekkis torustiku lekke tagajärjel, mitte hoone osa vajumise tagajärjel. Ei ole alust 4.20 kohaldamiseks. Põranda vajumise võis põhjustada leke. Kindlustustingimuste punkt 4.20 kitsendab seaduses sätestatud põhjusliku seose põhimõtet, st ei lähtu kahju tekkimise põhjusest vaid lähtub muuhulgas tagajärjest. Selline tüüptingimus võib oma sisult olla nii üllatav VÕS § 37 lg 3 mõistes kui ebamõistlikult kahjustav VÕS § 42 lg 2 mõttes, kuivõrd tüüptingimus kaldub kõrvale seaduse olulisest põhimõttest. Põhjusliku seose mõiste tuleneb VÕS § 127 lg-st 4 ja on üks olulistest põhimõtetest, st tuleb hüvitada kahju, mis on selle asjaolu tagajärg. Kui torustiku leke on kindlustustingimuste alusel hüvitatav kahju, siis ei saa välistada torustiku lekke tõttu kaasnevaid sündmusi ning lekkest põhjustatud sündmus ei saa ise olla ka lekke põhjustanud sündmus. Samalaadsele seisukohale on Riigikohus jõudnud lahendis 3-2-1-54-06 p 14, kus leidis, et üldjuhul on kahju hüvitamise sätted dispositiivsed, kuid tüüptingimuste puhul ei tohi nende sisu kalduda kõrvale kahju hüvitamise eesmärgist, milleks on esemelise koosseisu säilitamine. Defineeriv säte on oma sisult imperatiivne ja sellest kõrvale kalduda ei saa. Punkt 4.21 ei kohaldu seetõttu, et punktis ei ole pikaajaline protsess piiritletud ajaliselt vaid teatavate sündmuste loetelu kaudu. Kui mõiste sisu ei ole avatud, siis vaidluse korral kannab tüüptingimuse riski selle kasutaja. Tüüptingimustega seotud tõlgendamise riske kannab kindlustusandja, kui lepingutingimuste välja töötaja.   Nõude koosseisu ega summa osas ei ole vastuväiteid esitatud. Komisjon on seisukohal, et esitatud poliisi alusel tuleb hüvitamisel rakendada omavastutust..  

Sisu:Vastavalt sõlmitud kindlustuslepingule sisaldab see klaasikindlustuse kindlustuskaitset. Tarbija on avaldanud, et toimus kindlustusjuhtum. Kaupleja ei ole vastupidist tõendanud. Kaupleja väidab, et tarbija ei ole saanud kahju, sest sõiduki esiklaas oli varem kahjustatud ja see tuli juba varem vahetada. See kaupleja väide on tõendamata. Kuigi tarbija sõiduki esiklaasil võis varasemast ajast olla kahjustusi, ei ole tõendeid, et tegemist on vigastustega, mille tõttu tuli sõiduki esiklaas vahetada, sest see ei vastanud sõidukile kehtestatud tehnonõuetele. Kuna sõiduki tehnonõuetele mittevastavust tõendatud ei ole, oli sõiduk, sealhulgas selle esiklaas kindlustuslepingu sõlmimise ajal kasutuskõlblik ja kindlustusandja ei saanud nõuda sõiduki esiklaasi vahetamist. Kindlustusandja sõlmis sõiduki suhtes kindlustuslepingu, mis sisaldas klaasikindlustuse kindlustuskaitset olles teadlik, missugune on sõiduki esiklaas. Kindlustuslepingu kehtimise ajal toimunud kindlustusjuhtumi tagajärjel muutus sõiduki esiklaas kasutuskõlbmatuks. See on anutud kindlustuslepingu alusel kindlustusjuhtum, mis tuleb lepingu tüüptingimuste alusel hüvitada. Asjaolu, et kindlustusandja juba varem ei soovinud selle klaasi vahetamist hüvitada, ei muuda kindlustusandja poolt hiljem kindlustuslepingu alusel võetud hüvitamiskohustust kindlustusjuhtumi toimumise korral. Pooled on sõlminud kehtiva kindlustuslepingu . Kindlustuslepingu kehtivuse ajal toimus kindlustusjuhtum. Vastavalt VÕS § 476 lg 1 tuleb kauplejal kindlustuslepingu alusel hüvitada tarbija sõiduki esiklaasi vahetamise kulud.

Sisu:Tüüptingimuste RK101-2019 kohaselt on kindlustusjuhtum: "2.3.2. Reisitõrke kindlustusjuhtumiks on eelnevalt tasutud reisi ära jätmine, katkemine või hilinemine, kui selle vahetu põhjus on...". Kindlustusjuhtum on toimunud. Vastavalt tüüptingimuste punktile 2.3.3.: "Kui reis jääb ära punktis 2.3.2 nimetatud juhtudel, hüvitab Gjensidige taganemisõiguseta ostetud/tellitud reisipaketi või selle osa (nt majutus, lennukipiletid, autorent, kontserdipiletid, ekskursioonid) maksumuse, mida ei ole õigus reisikorraldajalt või reisiga seotud teenuseosutajalt tagasi saada.". Punkt 2.3.3. sätestab autorendi kulude hüvitamise. Komisjon ei nõustu kauplejaga selles, et kindlustusjuhtumiks on üksnes reisi hilinemine. Tarbijale 24.6.2022 München-Firenze toimuma pidanud reis ei hilinenud vaid jäi ära. Puudub alus selle juhtumi võrdsustamiseks hilinemiseks, tingimuste mõttes on see reisi ärajätmine, asjaolusid arvestades jäi reis osaliselt ära ja kindlustatu pidi ärajäänud lennu asendamiseks lahenduse leidma, kohane on kohaldada tüüptingimuste punkti 2.3.3. regulatsiooni, kuna see kirjeldab tekkinud olukorda enam, kui reisi hilinemise regulatsioon. Kaupleja poolt tüüptingimuste punkti 2.3.5.2. "reisi jätkamiseks vajaliku alternatiivse sõiduki kasutamiseks esialgse pileti soetusväärtuse ulatuses" rakendamine kaupleja poolt ei ole komisjoni hinnangul õige. Tüüptingimuste punkt 2.3.5.2. on kasutatav enamasti olukorras, kus reisija minetab võimaluse kasutada lennutransporti, sest lend jäetakse ära. Juhul, kui tarbija oleks nõustunud kasutama lennuettevõtja poolt pakutud alternatiivi, oleks reis ära jäänud vähemalt 50% ulatuses ja tarbija saanuks kauplejalt nõuda kõigi tehtud reisikulude hüvitamist. See hüvitis olnuks suurem, kui praegune nõue. Seega tuleb alternatiivse transpordi kasutamist vaadata kui kahju piiramist ja vähendamist VÕS § 488 mõttes, mõistlikud kulud kahju piiramiseks ja vähendamiseks peab kindlustusandja hüvitama. Tarbija valis mõistlikuma variandi, kus sai reisi ärajäämist vältida ja asendas lennutranspordi bussi ja rongisõiduga. Kaupleja poolt alternatiivse lahenduse hüvitise piiramine on ebamõistlik ja üllatav tüüptingimus, sest reeglina pikalt ette ostetud lennupiletite hind on odavam, kui sõidu jätkamiseks ostetava kohese väljumisega alternatiivne transport. Kaupleja hüvitamisega viivitamine on alusetu ja kaupleja poolt tarbijale esitatud täiendavate tõendite esitamise nõuded on alusetud. Kahju hüvitamisest keeldumiseks ja hüvitise vähendamiseks vajalike tõendite kogumist ja esitamist ei saa kindlustusvõtjalt nõuda. Kindlustusandja käitumine, kus kindlustusandja viivitab praktiliselt aasta hüvitamisega põhjendusel, et ehk hüvitab kahju lennuettevõtja, ei ole korrektne ega heas usus käitumine kliendi suhtes. Selline hüvitamispraktika muudab kindlustuspoliisi ostmise mõttetuks. Arvestades asjaolusid ja asja vähest keerukust on kindlustusandja kahju hüvitamisega põhjendamatult viivitanud ja põhjustanud tarbijale põhjendamatuid ebamugavusi.

Sisu:Poolte vahel on kehtiv kindlustusleping. Esitatud nõude summade üle vaidlust ei ole. Vaidlus on selles, kas kahju kuulub hüvitamisele kindlustuslepingu alusel. Tarbijavaidluste komisjon saab lahendada tarbija ja kaupleja lepingust tuleneva vaidluse, komisjon ei saa lahendada lepinguvälise kahju hüvitamise nõudeid. Tarbija esitatud nõue siseviimistluse hüvitamiseks ei ole kindlustushüvitise nõue kindlustuslepingu alusel vaid kindlustusandja vastu esitatud kahju hüvitamise nõue. Seega ei ole katuse hilisest kinnikatmisest tekkinud kahju hüvitamise nõue kindlustuslepingu alusel esitatud nõue ja komisjon ei saa seda menetleda. Basseinikatte ja basseinipõhja ja basseini serva kahjustada saamine kindlustusjuhtumi tõttu ei ole tõendatud. Vastavalt võlaõigusseaduse § 476 on kindlustusandjal kahju hüvitamise kohustus, kui toimunud on kindlustusjuhtum. Kindlustusjuhtumi ning kahju ja kindlustusjuhtumi põhjusliku seose tõendamiskoormis on kindlustusvõtjal. Antud juhul on tõendatud, et kindlustusjuhtum toimus, tegemist oli tormituule poolt hoone kahjustamisega. Tõendatud ei ole seda, et basseinikate, basseiniserv ja basseinipõhi on saanud kahjustada seoses kindlustusjuhtumiga. Avaldaja on esitanud selgituse, kuidas võisid asseinikate ja basseinipõhi ja basseini serv kahjustada saada. Kindlustusandja on esitanud asjatundja arvamuse, millest lähtuvalt on tegemist vigastustega, mis on tekkinud enne kindlustusjuhtumi toimumist. Kaaludes avaldaja selgitusi koos kaupleja esitatud väidetega, mis on tõendatud asjatundja arvamusega, leiab komisjon, et avaldaja ei ole tõendanud, et basseiniservast kivide purunemine, basseinikatte purunemine ja basseini leke on põhjustatud kindlustusjuhtumist. Kuna kindlustusjuhtumi tõttu nende asjade kahjustamine ei ole tõendatud, ei ole kindlustusandjal selle kahju hüvitamise kohustust.

Sisu:Poolte vahel on reisikindlustuse kindlustusleping. Vastavalt kindlustuslepingu tüüptingimuste punkti 2.3.2.1 kuni 2.3.2.6 on kokku lepitud kindlustusjuhtumid. Ükski kokkulepitud kindlustusjuhtumitest ei ole toimunud. Avaldaja reis jäi ära selle tõttu, et lennuettevõtja tühistas lennu epideemia tõttu. See ei ole vastavalt poolte vahel sõlmitud kindlustuslepingule kindlustusjuhtum. Vastavalt võlaõigusseaduse § 476 lg 1 kahjukindlustuse puhul peab kindlustusandja kindlustusjuhtumi toimumisel vastavalt lepingule hüvitama kindlustatud isikule kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju. Kindlustusjuhtum ei ole toimunud, sellest tulenevalt puudub kindlustusandja hüvitamiskohustus.

Sisu:Kindlustuslepingu alusel hüvitatakse kahju juhul, kui toimunud on kindlustusjuhtum. Vastavalt poolte vahel sõlmitud kindlustuslepingule ei ole tarbija ning kindlustatuga toimunu kindlustusjuhtum. Vastavalt võlaõigusseaduse § 476 lg 1 kahjukindlustuse puhul peab kindlustusandja kindlustusjuhtumi toimumisel vastavalt lepingule hüvitama kindlustatud isikule kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju. Kuna kokkulepitud kindlustusjuhtumit ei toimunud puudub kindlustusandjal hüvitamise kohustus.

Sisu:Tarbija teavitas kindlustusjuhtumist. Tarbija soovis sõiduki parandamist margiesinduses. Sõiduki kahju kindlaks tegemiseks soovitas kindlustusandja pöörduda oma koostööpartnerite poole. Kaupleja nõustus tasuma kahjusumma koostööpartneri hinnapakkumise alusel, kuid ei nõustunud tasuma margiesinduse hinnapakkumises toodud summat, mis oli koostööpartneri hinnapakkumisest oluliselt suurem. Kaupleja viitas sellele, et tegemist ei ole garantiilise sõidukiga (aasta 2011) ning margiesinduses remontimine ei ole kohustuslik. Tarbija lasi sõiduki remontida margiesinduses ning kaupleja hüvitas koostööpartneri hinnapakkumises toodud summa. Tarbija nõuab kahe hinnapakkumiste vahesummat. Kindlustusvaidlustes tõendavad kindlustusandjad sageli, missugune on odavaim hind ja asja parandamise mõistlik kulu võrdsustatakse odavaima kuluga. Siiski ei võrdsusta seadus mõistlikku kulu kõige odavama pakkumuse hinnaga, tavapraktikas mõistlik isik ei osta kõige odavamaid ega kõige kallimaid asju ega teenuseid – ka kindlustushüvitis ei saa olla piiratud vaid odavaima võimaliku teenuse hüvitamisega.

Sisu:Tarbija teavitas kindlustusjuhtumist. Tarbija soovis sõiduki parandamist margiesinduses. Sõiduki kahju kindlaks tegemiseks soovitas kindlustusandja pöörduda oma koostööpartnerite poole. Kaupleja nõustus tasuma kahjusumma koostööpartneri hinnapakkumise alusel, kuid ei nõustunud tasuma margiesinduse hinnapakkumises toodud summat, mis oli koostööpartneri hinnapakkumisest oluliselt suurem. Kaupleja viitas sellele, et tegemist ei ole garantiilise sõidukiga (aasta 2011) ning margiesinduses remontimine ei ole kohustuslik. Tarbija lasi sõiduki remontida margiesinduses ning kaupleja hüvitas koostööpartneri hinnapakkumises toodud summa. Tarbija nõuab kahe hinnapakkumiste vahesummat. Kindlustusvaidlustes tõendavad kindlustusandjad sageli, missugune on odavaim hind ja asja parandamise mõistlik kulu võrdsustatakse odavaima kuluga. Siiski ei võrdsusta seadus mõistlikku kulu kõige odavama pakkumuse hinnaga, tavapraktikas mõistlik isik ei osta kõige odavamaid ega kõige kallimaid asju ega teenuseid – ka kindlustushüvitis ei saa olla piiratud vaid odavaima võimaliku teenuse hüvitamisega.

Sisu:Kauplejal ei ole kindlustushüvitise väljamaksmise kohustust, kui tarbija haigestus enne kindlustuskaitse jõustumist ning sõlmitud kindlustusleping välistab sel juhul kahju hüvitamise. VÕS § 422

Sisu:Vaidluse all oli asjaolu, kas pakettreisil olles kahepäevane matk on kaetud kindlustusega, kui tarbija ei saa sellele minna haigestumise tõttu. Kaupleja hüvitas tarbijale kõik haigestumisega seotud kulutused, kuid ei hüvitanud matka maksumust, viidates sellele, et kindlustustingimused ei kata üksikuid ekskursioone ja matku. Komisjon leidis, et kindlustuskaitsega on tagatud juhtumid, mis vastavad kindlustuslepingu tingimustele 4 ning tarbija juhtumit ei ole neis tingimustes kirjeldatud. Kuivõrd ei ole tegemist kindlustusjuhtumiga, siis leidis komisjon, et tarbija nõuet ei saa rahuldada. VÕS § 422