OtherPooled on sõlminud müügilepingu.  Avaldaja on esitanud leppetrahvi nõude seoses kasutusloa saamise viivitusega. Vaidlus on selle üle, kas kasutusloa saamise viivituse eest vastutab kaupleja või on viivitus põhjustatud kohaliku omavalituse üksuse alusetust viivitamisest seoses kasutusloa andmisega.  Vastavalt müügilepingu punktile 2.2: „/…/ Pooled on teadlikud asjaolust, et kasutusloa väljastamise saavutamine on osaliselt sõltuvuses lepingu eseme asukohajärgse kohaliku kohaliku omavalitsuse kohustamiseks kasutusloa väljastamiseks asjakohastes õigusaktides sätestatud tähtaja jooksul, mistõttu ei käsitleta käesoleva lepingu rikkumisena kasutusloa väljastamise mittesaavutamist kokkulepitud tähtajaks osas, milles see on tingitud kohaliku omavalitsuse suutmatusest asjakohastes õigusaktides sätestatud tähtaja jooksul talle pandud kohustusi täita. Siiski ei ole kohaliku omavalitsuse poolne mistahes võimalik viivitus käsitletav käesoleva lepingu rikkumist vabandava asjaoluna juhul, kui kohalikule omavalitsusele kasutusloa taotlemiseks esitatud dokumentatsioonis esines mistahes puudusi, millest tingituna kohalik omavalitsus kasutusloa väljastamisest keeldus.“. Esitatud dokumentide alusel selgub, et hoone kasutusloa menetluse viivituse põhjus oli, et kohalik omavalitsus nõudis ühe täiendava sademevee kaevu rajamist.  Hoonele väljastati osaline kasutusluba. Avaldaja väide, et hoonel või kasutusloa saamiseks esitatud dokumentides olid puudused, on tõendamata. Vastavalt TsMS § 230 lg 1 peab iga asjaolu esitaja selle ka tõendama. Analoogia korras on antud norm rakendatav ka tarbijavaidluste komisjoni menetluses. Avaldaja peamine väide ei ole tõendatud. Esitatud asjaolude põhjal vältas kasutusloa menetlus üheksa kuud. Kasutusloa menetlus üle 9 kuu ei ole mõistliku pikkusega, eriti, kui selle põhjus on ühe sademevee kaevu ehitamise vaidlus. Lähtuvalt esitatud asjaoludest oli omavalitsusel ja kauplejal vaidlus, kas selle kaevu rajamist saab nõuda. Vaidluse lõpetamiseks rajas kaupleja täiendava sademevee kaevu. Esitatud ja tõendatud asjaolude ja poolte lepingu alusel ei ole kaupleja lepingut rikkunud. Kaupleja esitas kasutusloa taotluse mõistlik aeg enne seda, kui oli lepinguline kohustus saada kasutusluba. Menetlus viibis kohalikust omavalitsusest tuleneval põhjusel. Kaupleja ei ole kohustist rikkunud (VÕS § 100).  Avaldajal ei ole kaupleja vastu leppetrahvi nõuet (VÕS § 158 lg 1).