Pooled sõlmisid koguriskikindlustuse kindlustuskaitsega kindlustuslepingu. Kindlustuslepingu osaks on tüüptingimused, mis sätestavad ka kindlustusjuhtumi välistused, asjakohane välistus on vastavalt tüüptingimustele: "Kindlustuskaitse alla ja hüvitamisele ei kuulu juhtumid, mille on põhjustanud allpool nimetatud algallikad, sündmused, seisundid ja tegevused, ega kahju, mis on tekkinud nende tagajärjel: -vee tungimine ehitisse katkise konstruktsiooni kaudu. Eeldame, et konstruktsioon on katki, kui ehitise välispiirded, mille eesmärk on takistada vee pääsemist ehitisse, vee sissepääsu ei takista; Erandid. Hüvitame kahju, mille on põhjustanud: - vee pääsemine ehitisse konstruktsiooni vigastuse tõttu, kui vigastuse on põhjustanud äkiline ja ettenägematu väline sündmus ning konstruktsiooni vigastus on tuvastatud; - esmakordne vee läbijooks katuse kaudu, kui kahju tekib siseviimistlusele või kodusele varale, kuid ei hüvita katust, mille kaudu kahju tekkis; - pinnavee tõus (st veetaseme tõus maapinnast kõrgemale) või üleujutus". Esitatud asjaolude kohaselt ei olnud kahju põhjus pinnavee tõus ega hoone torustiku purunemine. Vesi on tunginud hoonesse läbi konstruktsiooni, muud põhjust ei ole esitatud, tõendatud ning ei saa mõistlikult eeldada. Eelmainitud tüüptingimus on saanud lepingu osaks. Toimunu ei ole vastavalt pooltevahelisele lepingule kindlustusjuhtum. Vastavalt VÕS § 476 lg 1 on kindlustusandjal hüvitamise kohustus, kui toimunud on kindlustusjuhtum. Kindlustusjuhtumi toimumise tõendamise kohustus on kindlustushüvitise taotlejal, praegusel juhul seega tarbijal. Kaupleja ei ole enda kohustust rikkunud (VÕS § 100) ja tarbijal puudub nõue kaupleja vastu.  

Pooled on sõlminud kindlustuslepingu. Vaidlust selle üle, et kauplejal on hüvitamise kohustus, ei ole. Kaupleja on hüvitamise kohustust tunnistanud, hüvitades sõiduki kahjustuste kõrvaldamise kulud. Olukorras, kus sõiduki mootor sai ebakvaliteetse kütuse tõttu kahjustada ja kaupleja on enda hüvitamiskohustust aktsepteerinud ning hüvitanud osa sõiduki remondikuludest ja sõidukit on remonditud, võib olla võimatu koguda usaldusväärseid tõendeid selle kohta, missugune oli olukord enne remondi alustamist. Kaupleja otsus kahju hüvitamise kohta on tehtud. Kaupleja ei saa seda otsust "tagasi võtta" olukorras, kus selgub, et sõiduki kahjustused on suuremad, kui alguses eeldati. Kui kaupleja otsustas tekkinud kahju hüvitada, ei ole enam vaidlust selles, kas hüvitamiskohustus eksisteerib, vaid hüvitada tuleb kõik sõiduki taastamiseks vajalikud kulud.  Kui remondiks vajalikke kulusid oli alahinnatud, ei vabane kaupleja sellega hüvitamise kohustusest. Kahju suuruse kindlakstegemine on vastavalt VÕS § 489 lg 1 kaupleja kohustus, see oleks tulnud kindlaks teha enne seda, kui sõiduki remondiga alustati. Ükski asjaolu ei selgita, miks on vajalik sõiduk ekspertiisiks viia teise autoremonditöökotta. Komisjonile teadaolevalt vaatab sama ekspert sõidukeid ja nende mootoreid üle ka sõidukite asukohtades. Miski ei oleks takistanud sõiduki mootori ülevaatust korraldamast sõiduki praeguses asukohas. Miski ei selgita, miks on kaupleja kahjukäsitlus veninud sedavõrd pikalt. Kaupleja on viivituse põhjustanud nõudes tarbijalt raha ekspertiisi teostamise eeldusena. Tänu kaupleja viivitusele on viibinud sõiduki taastamine ja tarbijale on tekkinud kahju seoses sellega, et ta ei saa sõidukit kasutada. Vastavalt VÕS § 476 lg 1 on kindlustusandja hüvitamiskohustus sissenõutavaks muutunud kindlustusjuhtumi toimumisega. Kindlustusjuhtumi toimumises vaidlus puudub, kuna kindlustusandja on alustanud hüvitamisega. Kahju hüvitamisest keeldumise alused peab tõendama kindlustusandja, kindlustusandja ei ole tõendanud ühtegi hüvitamisest keeldumise alust. Seega on kindlustusandja rikkunud poolte lepingut (VÕS § 100) ja tarbijal on alus esitada kaupleja vastu lepingu täitmise nõue või kahju hüvitamise nõue (VÕS § 101 lg 1 p 1 või 3). Kaupleja ei ole nõude summa osas vastuväiteid esitanud. Kaupleja vastutust välistavaid ega kaupleja rikkumist vabandavaid asjaolusid ei ole esitatud. Pooltevahelise lepingu eesmärk on, et kindlustusandja hüvitab kindlustusjuhtumi tagajärjel tekkinud kahju. Kui kindlustusandja kasutab kindlustuslepinguga seotud teenuste pakkumisel enda lepingupartnereid, siis vastutab kindlustusandja ka nende teenuste kvaliteedi eest. Kaupleja kahjukäsitlus ei ole nõuetekohane ning kahjukäsitluse kiirus ja selles esitatud väidete sisu ei ole olnud korrektsed.  Kaupleja kohustuse rikkumine ja tarbijale tekkinud kahju on põhjuslikus seoses.    

Pooled sõlmisid kindlustuslepingu. Kindlustusjuhtumi toimumise üle puudub vaidlus. Kindlustusjuhtumiga seotud kahju on hüvitatud välja arvatud vaieldav osa kahjust - remonditöö käigus tekkinud plekid. Vaidluse ese on, kas parketile tekkinud plekid on tekkinud remondi käigus. Kohtumenetluses (TsMS § 230 lg 1) peab kumbki pool tõendama asjaolud, millele ta tugineb, samuti vaidluste kohtueelsel lahendamisel. Ei ole võimalik tuvastada, kuidas plekid tekkisid ja millal need tekkisid. Poolte esitatud tõendid on vastuolulised. Asjatundjate arvamused plekkide tekkepõhjuste üle lahknevad. Tarbija asjatundja vastab küsimusele, millele ta pidi vastama, liiga umbmääraselt: "põrandale plekkide tekkimise põhjuseks on pahtli- ja värvitööde halb kvaliteet, heast ehitustavast mittekinnipidamine (põrandad jäeti korralikult katmata enne töödega alustamist) ja/või valede materjalide kasutamine või tehnoloogia." Ei ole aru saada, millele asjatundja kõiki neid väiteid esitades tugineb. Kaupleja esitatud asjatundja arvamuse kohaselt ei ole võimalik, et tegemist on remonditöö käigus tekkinud plekkidega, kuna need asuvad lakikihi all. Komisjon ei pea poolte esitatud asjatundja arvamusi veenvateks. Avaldaja esitatud asjatundja arvamus on üldsõnaline ega ole kontrollitav. Samad puudused on kaupleja esitatud arvamusel. Sellest ei selgu, mille alusel võidetakse, et plekid on lakikihi all, mitte ei ole tegemist lakikihi kahjustumisega. Samuti ei ole vana põranda puhul ilmselt võimatu, et lakikahjustuste kohas mõjutab keemiliselt aktiivne reaktsioon ka laki all olevat kihti. Tarbija põrand, mille üle on vaidlus, on fotode põhjal paigaldatud ilmselt ammu, sellel on märgata olulist kulumist ja erinevaid defekte. Põrand ei ole tasapinnas, lippide vahed on kohati liiga suured, lipid on teineteise suhtes viltu, näha on hooletu lihvimise jälgi. Tuleb tõdeda, et vaidlusalused plekid ei mõjuta arvestataval määral üldist kvaliteeti ega välimust. VÕS § 127 lg 1 alusel on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine samasse olukorda, kui hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks olnud. Samas lõige 5 sätestab, et hüvitisest tuleb maha arvata igasugune kasu, mida isik sai kahju tekitamise tagajärjel, eeskätt säästetud kulud. Antud juhul tuleb tõdeda, et vaidlusaluse põranda kvaliteet ja üldmulje ei muutu seoses vaidlusaluste plekkidega. Samas põranda ülelihvimine ja uus lakkimine muudaks põranda olukorra, mis enne kindlustusjuhtumit ja on praegu tänapäeva standardite järgi remontivajav, lähedaseks uueväärsega – kui jätta asendamata parkett. Avaldus jäetakse rahuldamata, kuna see ei ole tõendatud.

Pooled on sõlminud kindlustuslepingu. Vastavalt kindlustuslepingu osaks olevate tüüptingimuste lk 11 ei ole kindlustusandjal kohustust huvitada kahju, mis tekib seoses ette planeeritud tööde tegemisega. Muudele alustele kahju hüvitamisest keeldumisel kindlustusandja ei tugine, loobudes väitest, et tegemist on ebaoluliste kahjustustega. Kindlustuslepingus kehtivad poolte kokkulepitud tingimused ja koguriski kindlustuse kindlustuskaitse puhul on tavapärane, et tingimused välistavad teatud kahju hüvitamise. Antud välistava tingimuse osas ei saa väita, et tegemist on üllatava või ebaselge lepingutingimusega. Seega on antud lepingutingimus kehtiv ja kaupleja võib selle alusel kahju hüvitamisest keelduda. Asjaolus, et kahju tekitati garantiitööde läbiviimisel, ei ole vaidlust. Tarbija kinnitab, et nii see oli. Kindlustusandja ei ole tarbijaga suheldes käitunud arusaadavalt. Tarbijale esitatud kirjade põhjal võib mõista, et tegemist on kindlustuslepingu alusel hüvitatava kahjuga. Kindlustusandja ei teinud kahjukäsitluse toiminguid, vaid sundis enda klienti hankima erinevaid hinnapakkumisi koormates sellega klienti asjatult, sest hinnapakkumiste kogumisel ei ole mõtet, kui kahju ei kuulu hüvitamisele. Selline kahjukäsitlus ei loo kindlustusandjast ega kindlustusteenusest head või korrektset kuvandit. Kindlustusandja hüvitamiskohustus eeldab vastavalt võlaõigusseaduse § 476 lg 1, et toimunud on kindlustusjuhtum. Antud juhul puudub kindlustuslepingu tingimuste kohaselt hüvitamise kohustus. Komisjon nõustub kindlustusandjaga, et kahju tekitamise eest vastutaval isikul on kohustus see hüvitada. Kahju tekitanud isik on see, kellel oli kohustus teha tarbijale garantiikorras remonditööd. Arvestades, et tarbijal on tõendid, et kahju tekitati remonditööde käigus ja samuti kahju suuruse kohta, on tarbijal mõistlik kaaluda nõude esitamist vastutava isiku vastu. Kaaluda võib maksekäsu kiirmenetluses avalduse esitamist. See on veebi vahendusel toimuv ning keskmisele isikule jõukohase keerukusega toiming. Vastavalt nõude summale tuleb leida tasumisele kuuluv riigilõiv ja täita veebis olemasolev vorm. Kui teine pool esitab vastuväite, on võimalik üle minna hagimenetlusse. Asjaolusid ja tõendeid arvestades on tarbijal hea võimalus nõude esitamisel edu saavutada. Arvestades toimunud probleemset kahjukäsitlust ja asjaolu, et tarbija on kaupleja klient, võiks kindlustusandja kaaluda tarbijale vajaliku abi osutamist tarbija nõude realiseerimisel vastutava isiku vastu. Kindlustusteenuse eesmärk on kliendile kahju tekkimise korral abi osutada, mitte tekitada ebavajalikku asjaajamist ja täiendavat ajakulu. Enamus kindlustusandjaid pakuvad enda kliendile mõistlikus ja vajalikus ulatuses nõustamist ja abi ka olukordades, kus kahju on tekkinud kuid kindlustuslepingu alusel hüvitamiskohustus puudub.

Poolte vahel on kehtiv kindlustusleping. Vaidlus on, kas toimunu on kindlustusjuhtum. Kaupleja vastuse kohaselt on tegemist kindlustusjuhtumiga, kui kahte kaupleja viidatud välistust ei esine. Kindlustusadja on otsuses esitanud asjakohaste tüüptingimuste sätted osaliselt, jättes ühe sätte puhul viitamata tingimuste osa, mis on tarbija kasuks. Arvestades, et antud tüüptingimused ei ole enam veebis kättesadavad, on selline kindlustusandja käitumine pahauskne ja ei ole kooskõlas kindlustuse hea tavaga. Kindlustusandja viitatud ehitusviga puudutav säte on järgnevalt esitatud tervikuna (allakirjutanu palus kauplejalt tüüptingimuse tervikteksti, mis viidatud): "- vigane ehitus- või remonditöö; arvutus-, planeerimis- või projekteerimisviga; defektsete või ebasobivate ehitusmaterjalide kasutamine; Erand. Hüvitame kahju, kui eelnimetatud põhjustel on toimunud äkiline ja ettenägematu sündmus, kuid me ei hüvita seda osa kindlustatud esemest, mis kahju põhjustas. Näited. - Kui korsten ei ole ehitatud projekteerimisnõuete kohaselt ja see põhjustab tulekahju, hüvitame ehitisele tekkinud kahju, kuid ei asenda korstent. - Kui vannitoa seinaplaadid on kinnitatud liiga vähese plaadiliimiga ning kukuvad seetõttu alla ja kahjustavad kraanikaussi, hüvitame kraanikausile tekitatud kahju, aga mitte seinaplaate. - Kui vesi või niiskus pääseb vigase ehitustöö tõttu soojustuse ja krohvi vahele ning kahjustab eluhoone välisseina, ei kuulu kahju hüvitamisele, sest tegemist ei ole äkilise sündmusega. - Kui ehitise soojustusmaterjal on ebakvaliteetselt paigaldatud ning see on tekitanud külmasillad ja kondensatsiooni- või hallituskahjustusi ehitise siseviimistlusele, ei asenda me soojustusmaterjali, sest kahju pole põhjustanud äkiline või ettenägematu sündmus. Me ei hüvita ka siseviimistluse kahjustusi, sest kondensatsioon ja hallitus ei kuulu kindlustuskaitse alla.". Eespool viidatud erand, mille kaupleja jättis enda otsuses avaldamata, sätestab üheselt, et ka ehitusveast tekkinud kahju hüvitatakse, jättes hüvitamata purunemise põhjustanud kindlustatud eseme. Antud juhul ei ole tõendeid selle kohta, et mahuti põhjustas iseenda purunemise. Kaupleja otsuse kohaselt on mahuti purunemise põhjus märg pinnas. Seega kuulub.tekkinud kahju hüvitamisele. Esitatu põhjal ei ole toimunud pinnase ega mahuti liikumist. Mahuti kõrval toimunud vajumise harilik põhjus on vale täitepinnas või täitepinnase halb tihendamine, mitte mahuti liikumine. Kaupöleja ega kaupleja asjatundja ei ole tuvastanud mahuti nihkumist ja tingimuste kohaselt ei oleks ka see kindlustusjuhtumi välistus, see pole ehitise nihkumine, mahuti on rajatis, mitte ehitis. Arvestades esitatut võis ehitaja teha vea mahuti paigaldamisel ja mahuti lõhkuda või oli mahuti valmistusveaga, kuid see defekt parandati. Mahuti tagasipaigaldamisel võidi teha viga mahuti ümbruse täitmisel, kuid ei ole tõendeid, et see põhjustas mahuti liikumise. Mahuti võis puruneda, nagu kaupleja asjatundja arvamusest tuleneb, liigniiske pinnase vajumise tõttu. Kui pinnas vajus võis pinnases olnud kivi liikuda vastu mahutit ja selle katki suruda. See on tulenevalt kaupleja tüüptingimustest hüvitatav kindlustusjuhtum, väkistused ei kohaldu. Kaupleja teine keeldumise alus ei ole asjakohane, kuna siin on sätestatud: "ehitise või selle vundamendi, seinte või muude konstruktsioonielementide vajumine, kerkimine, liikumine, paisumine, materjali kulumine, vibratsioon". Millegi loetletu toimumist ei ole esitatud ega tõendatud, tarbija hoone, selle seinad, vundament ja muu pole liikunud. Reoveemahuti on rajatis ning see ei ole esitatu kohaselt kuhugi liikunud. Kaupleja otsuses toodud juhtunu kirjeldus "mahuti purunemise võimalik põhjus on vettinud pinnasest tekkinud koormus, mis ületas mahuti põhja tugevuse ning põhjustas selle sissevajumise ja murdumise korpuselt" vastab koguriskikirjelduse kindlustusjuhtumile, kuni kaupleja ei tõenda, et selline pinnas mahutil on ehitusviga. Arvestades mahuti vigastuse asukohta ei ole kahjustust tekitanud mahutil olnud pinnas vaid mahuti paigaldamise järel mahuti ümber olnud pinnase vajumine, mille käigus sattus kivi vastu mahutit. Mahutil asunud pinnas iseenesest ei ole ehitusviga vaid mahuti purunemise võis põhjustada mahuti peal oleva pinnase kuivendamiseks kasutatud drenaazi ummistumine. Ka sellel juhtumil tuleks mahuti asendamine hüvitada, küsimus võiks olla kuivenduse parandamise mittehüvitamises. Esitatud asjatundja arvamuses viidatakse võimalusele, et juhtumi toimumisele aitas kaasa mahuti tootmisviga. Kui purunemise põhjus oli tootmisviga, tuleb see tingimuste kohaselt hüvitada. Kindlustusandja on kahju hüvitamise otsuses üldsõnaline, tõendatud ei ole ühtegi hüvitamist välistavat asjaolu. Kaupleja otsuses esitatud üldsõnaline jutt sellest, mis võis olla toimunu põhjus, et ole tõend küvitamisvälistuse esinemise kohta. Kaupleja viited sellele, et tarbija on ise mahutist vett välja pumbanud ei tõenda, et tegemist on ehitusveaga või muu hüvitamisvälistusega. Mahuti võis enne purunemist pinnaveega täituda, kui vesi tungis mahutisse läbi torustiku või tühjendamisava. Kaupleja ei ole tõendanud, et mahuti purunes praegu tuvastatud viisil kohe pärast paigaldamist. Kindlustusandja peab tõendama kindlustusjuhtumi toimumise. Antud juhul on tarbija juhtumi toimumise tõendanud. Vesi hakkas ootamatult tungima majja, on selgunud, et selle põhjustas kanalisatsioonimahutis olev pragu. Tõendeid ja asjaolusid ning toimunud ülevaatusi arvestades on toimunu kindlustusjuhtum. Hüvitamisest keeldumise aluse esinemise peab tõendama kindlustusandkja, kaupleja ei ole hüvitamisest keeldumise aluse esinemist tõendanud. Kaupleja viidatud lepingutingimused ja tuvastatud asjaolud hüvitamisest keeldumiseks alust ei anna. Arvestades esitatut on kindlustusandja teinud ebaõige otsuse ja valesti keeldunud kahju hüvitamisest, kindlustusjuhtum on esitatu põhjal toimunud ja kindlustusandjal on kohustus kahju hüvitada.

Pooled sõlmisid kodukindlustuse lepingu, millega kaupleja võttis enesele kohustuse kindlustada kindlustuskohas võimalikud riskid koguriskikindlustuse põhimõttel ning tarbijal tuleb maksta kokkulepitud ulatuses kindlustusmakseid. Tarbija elukohas toimus kindlustusjuhtum, mille tagajärjel tekkis kindlustatud hoone siseruumides veekahju. Kaupleja leiab, et katuse lekkekoht ei tekkinud kindlustusjuhtumi tagajärjel ning et katuse lekkekoha väljaselgitamise kulu ei ole hinnatav kindlustusjuhtumi tagajärjel tekkinud kulutusena. Komisjon leiab, et tulenevalt VÕS § 423 lg 1 järgi on kindlustusjuhtum eelnevalt kokkulepitud sündmus, mille toimumise korral peab kindlustusandja täitma oma lepingust tuleneva täitmise kohustuse. VÕS § 422 lg 1, VÕS § 423 lg 1 ja lg 2, VÕS § 488 lg 1

Pooled vaidlevad selle üle, kas sõiduki kahjustused on tekkinud ühe või kahe kindlustusjuhtumi tagajärjel. Riikohus on otsuses nr 3-2-158-17 p 3 märkinud, et kindlustuslepingu rikkumise tõendamise kohustus on kindlustusandjal, kes lepingurikkumisele tugineb. Kaupleja on oma vastuses möönnud, et teoreetiliselt on võimalik selliste kahjustuste tekkimine ühel ja samal ajahetkel. Kaupleja ei ole tõendanud, et ustel olevad vigastused pole tekkinud ühest kindlustusjuhtumist, mistõttu uste kahjustuste hüvitamisel ei ole kauplejal õigust kohaldada kahte omavastutust. Komisjon nendib, et peegli ja uste vigastused on tõenäoliselt erinevatest kindlustusjuhtumitest ning peegli kahjude hüvitamisel on kindlustusandjal õigus kohaldada täiendavat omavastutust. VÕS §476 lg 1

Poolte vahel on vaidlus kindlustusjuhtumi tagajärjel tekkinud kahju suuruse üle. Komisjoni hinnangul on korteri kahjustused tekkinud erinevate asjaolude/põhjuste koostoimes. Kahjustuste ulatus ja taastamise kulu ei ole kululiikide osas täpselt (matemaatiliselt) jagatav. Sellest tingituna leiab komisjon, et kahjustatud isiku osa kahju põhjustamises tuleb kindlaks määrata proportsionaalselt. Komisjon leiab, et hinnapakkumises toodud kulu tuleb 70% osas jätta kindlustusandja kanda.

Kindlustuslepingus on hüvitised kokku lepitud olukordades, kus reisitõrke korral lisanduvad põhjendatud majutuskulud. Selle tõttu olukord, kus lennuliin on muutnud lennugraafikut nii, et tarbija reis muutub kaks päeva pikemaks, on kindlustusandjal kohustus lisandunud majutuskulud hüvitada. VÕS § 476 lg 1; VÕS § 489 lg 1