Pesulas tekkinud kahjustuste eest vastutusest vabanemiseks pidanuks kaupleja tõendama esmalt seda, et kahjustused ei ole tekkinud ajal, mil sõiduk oli kaupleja pesulas või siis seda, et ta nägi kahjustuste riski realiseerumise võimalust ette ning selgitas tarbijale selle saabumise tõenäosust. Vaatamata selgitustele nõudis tarbija siiski sellistel tingimustel teenuse osutamist (VÕS § 641 lg 3).

Poolte vahel on töövõtuleping. Vaidlus puudub selles, et sõiduki peeglile ja kapotimärgile tekkis kahju pesula uste sulgumise tõttu, samuti ei ole vaidlustatud nõude summat. Tarbija nõuan kahjustuste kõrvaldamise kulu hüvitamist. Kaupleja tugineb tüüptingimusele, mille alusel vastutab klient ise tekkinud kahju eest. Kaupleja ei ole tõendanud, et selline tüüptingimus on lepingu osaks saanud. Tüüptingimus, millele kaupleja tugineb on üllatav ja vastuolus seadusega. Tegemist on tühise tüüptingimusega tulenevalt VÕS § 42 lg 1, mis sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga. Tegemist on ka ebamõistlikult kahjustava tüüptingimusega VÕS § 42 lg 2 p 1 tähenduses, kuna sellega välistatakse tingimuse kasutaja seadusest tulenev vastutus. Kaupleja on pesulaseadmete valdaja ning kaupleja peab tagama, et pesula seade sõidukit ei kahjusta. Pragused kaupleja vastuväited on tõendamata, kaupleja püstitab üksnes eelduse, et kahju tekkis, kuna tarbija sõiduk oli üle 10 aasta vana ning selle detailid olid kulunud. Selline eeldus ei ole käsitatav tõendina ja ka eluliselt ei ole usutav, et üle 10 aasta vanune sõiduk on sedavõrd kulunud, et seda ei või pesulas pesta, kuna selle detailid lendavad küljest ära. Kui kauplejal on teave, et see nii on, peaks kaupleja keelduma vanamate, kui 10 aastaste sõidukite pesemisest. Hagimenetluses tuleb kummalgil poolel tõendada need asjaolud, millele ta tugineb (TsMS). Sama põhimõte kohaldub ka vaidluste kohtueelsel lahendamisel. Kaupleja ei ole enda väiteid tõendanud. Kahju tekitamine lepingu täitmisel on tõendatud ja tarbijal on tulenevalt VÕS § 100 ja § 101 lg 1 p 3 kahju hüvitamise nõue. Nõude summa on tõendatud. Rikkumist vabandavad ja vastutust välistavad asjaolud puuduvad.

Poolte vahel on töövõtuleping. Vaidlus puudub selles, et sõidukile tekkis kahju pesula uste sulgumise tõttu, samuti ei ole vaidlustatud nõude summat. Kaupleja tugineb tüüptingimusele, mille alusel vastutab klient ise tekkinud kahju eest, kui sõiduk peatub pesulast väljasõidul või vajub tagasi. Kaupleja ei ole tõendanud, et selline tüüptingimus on lepingu osaks saanud. Tüüptingimus, millele kaupleja tugineb on üllatav ja vastuolus seadusega. Tegemist on tühise tüüptingimusega tulenevalt VÕS § 42 lg 1, mis sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga. Tegemist on ka ebamõistlikult kahjustava tüüptingimusega VÕS § 42 lg 2 p 1 tähenduses, kuna sellega välistatakse tingimuse kasutaja seadusest tulenev vastutus. Kaupleja on pesulaseadmete valdaja ning kaupleja peab tagama, et pesula uksed on seadistatud nii, et need on ohutud ja ei sulgu, kui uste vahel on sõiduk või midagi muud. Leping lõpeb täitmisega mitte siis, kui vahetu pesemine lõpeb vaid sellega, kui klient on pesulast lahkunud. Kuna automaatpesulas on esimene ja viimane pesulaga seotud seade pesula uks, on uks üks kaupleja poolt teenuse osutamiseks kasutatav seadmetest ja kaupleja peab tagama, et see toimib nõuete kohaselt ning ei tekita kahju. Seega on uksega tekitatud kahju käsitatav lepingu täitmisel tekitatud kahjuna. Kaupleja väited, et tarbija on ise vastutav tekkinud kahju eest, ei ole õige. Sõiduki tehnoiline tõrge või juhi poolt sõiduki väljasuretamine pesulast väljasõidul on risk, mis on ettenähtav ja automaatpesuteenuse osutaja peab sellega arvestama. Lepinguline vastutus ei sõltu süüst, pool on lepingu rikkumise eest vastutav, kui temapoolne lepingurikkumine on toimunud. Asjaolu, et kahju tekkis pesula ukse sulgumisel siis, kui auto oli veel uste vahel, ei ole vaidluse all. Seega kahjustas kaupleja tarbijat lepingu täitmise käigus ehk lepingusuhtes, kuna kasutas pesuteenuse osutamisel automaatselt sulguvat ust, mis sulgub vaatamata sellele, et uste vahel on sõiduk. Kahju tekitamine lepingu täitmisel on tõendatud ja tarbijal on tulenevalt VÕS § 100 ja § 101 lg 1 p 3 kahju hüvitamise nõue. Nõude summa on tõendatud. Rikkumist vabandavad ja vastutust välistavad asjaolud puuduvad.

Tarbija väitel tekkisid autopesulas sõidukile kahjustused. Kaupleja sõnul antud vigastuste tekkimine pesuprotsessi käigus ei ole võimalik. Komisjon leidis, et autopesu käigus sõiduki külgede kraapimine ei ole tavapärane, tarbija ei ole tõendanud, et kahju tekkimine leidis aset just autopesu käigus. Põhjusliku seose puudumine välistab kahju hüvitamise kohustuse tekkimise. VÕS § 127, VÕS § 132 lg 3, VÕS § 635 lg 1

Tarbijal on kohustus tõendada, et just kaupleja tegevus on temale kahju tekitanud. VÕS § 127 lg 1 ja 3 ja 4; VÕS § 132 lg 3; VÕS § 635 lg 1 ja 4

Tarbijal on kohustus tõendada, et just kaupleja tegevus on temale kahju tekitanud.VÕS § 127; VÕS § 132 lg 3