Kohtutäitur Kaire Põlts avaldab teadaande täitemenetluse seadustiku (TMS) § 10 lõike 2 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 317 lõike 3 alusel.

Kohtutäitur edastab võlgnikule Rataskaevu Restoran OÜ (registrikood: 11450226) teate täitetoimingu teostamise kohta. Sissenõudjaks on Tallinn, Lühike jalg 4 // Rataskaevu tn 22 korteriühistu (80226215 ).

Käesolevaga teavitab kohtutäitur võlgnikku järgmisest täitetoimingust: Rataskaevu Restoran OÜ (11450226) kuuluva vara arestimistoimingu läbiviimine ja vara nimekirja esitamine toimub andmeside vahendusel (e-posti või posti teel) 24.08.2021 kell 13:00. Võlgnikul ja sissenõudjal avaldada soovi korral seisukoht arestitava vara hinna osas kohtutäiturile hiljemalt arestimistoimingu läbiviimise ajaks e-posti või posti teel . Kaasa võtta isikut tõendav dokument ja ettevõtte bilanss.

Arestimisele kuulub kohtutäiturile teadaolev vara, muuhulgas :


Kohtutäitur kohustab esitama kõik ülaltoodudud varaga seonduvad dokumendid arestimistoimingu läbiviimise ajaks. Arestitava varaga tutvumine kohtutäituri poolt määratake arestimistoimingu läbiviimise raames (alus: täitemenetluse seadustik § 142 kinnisasjade puhul ja § 52 vallasasjade puhul).

NB! Vara ja kohustuste nimekirja esitamise kohustus säilib võlgnikul ka nimetatud tähtajaks selle kohtutäiturile esitamata jätmisel. Arestimisele kuuluva vara kohtutäiturile mitteesitamisel kaasnevad nimetatud vara tegeliku asukoha tuvastamisega täiendavad kulud, mistõttu suureneb võlgniku poolt tasutav täitekulude maht.

Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 59 lg 1 kohaselt peab võlgnik kohtutäiturile andma oma vara kohta teavet, mida kohtutäitur seoses täitemenetlusega vajab. TMS § 60 (vara nimekiri) sätestab:
(1) Võlgnik on kohustatud esitama kohtutäituri nõudel oma vara, sealhulgas ka kohustuste nimekirja.
(2) Vara nimekirjast peab lisaks olemasolevale varale muu hulgas nähtuma:
1) vara, mille võlgnik on viimase aasta jooksul enne täitemenetluse alustamist tasu eest võõrandanud oma lähikondsele pankrotiseaduse (RT I 2003, 17, 95; 2004, 37, 255) § 117 tähenduses;
2) vara, mida võlgnik on viimase kahe aasta jooksul enne täitemenetluse alustamist kinkinud.
(3) Vara, mida ei või arestida, tuleb vara nimekirjas märkida üksnes juhul, kui eeldatavalt on võimalik vara asendusarestimine.
Pankrotiseaduse (PankrS) § 117 lg 1 kohaselt on füüsilisest isikust võlgniku lähikondsed:
1) võlgniku abikaasa, isegi kui abielu on sõlmitud pärast tagasivõidetava tehingu tegemist, samuti endine abikaasa, kui abielu on lahutatud aasta jooksul enne selle tehingu tegemist;
2) isik, kellel on võlgnikuga ühine majapidamine või kellel oli võlgnikuga ühine majapidamine viimase aasta jooksul enne tagasivõidetavat tehingut;
3) võlgniku ülenejad ja alanejad sugulased ja nende abikaasad;
4) võlgniku õde, vend ja nende alanejad sugulased ja abikaasad;
5) võlgniku abikaasa ülenejad ja alanejad sugulased, abikaasa õde ja vend.
PankrS § 117 lg 2 kohaselt on juriidilisest isikust võlgniku lähikondsed:
1) juriidilise isiku juhtorgani liige, likvideerija, prokurist ja raamatupidamise eest vastutav isik;
2) juriidilise isiku aktsionär või osanik, kellele kuulub rohkem kui 1/10 aktsiate või osadega määratud häältest;
3) juriidilise isiku osanik või liige, kes vastutab võlgniku kohustuste eest täiendavalt oma varaga;
4) äriühingu tütarettevõtja ja selle juhtorgani liige;
5) füüsiline või juriidiline isik, kellel on võlgnikuga ühine oluline majanduslik huvi;
6) käesoleva lõike punktides 1–4 nimetatud isikute käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud lähikondsed.
PankrS § 117 lg 3 kohaselt võib kohus lugeda võlgniku lähikondseks ka käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetamata võlgnikule lähedase isiku.

Kohtutäitur juhib Teie tähelepanu alljärgnevale:
- Kui võlgnik mõjuva põhjuseta ei esita kohtutäiturile vara nimekirja või ei täida vande andmise kohustust, võib kohus vara nimekirja esitamiseks või vande andmiseks kohustatud isiku suhtes kohaldada kohtusse sundtoomist ja vajaduse korral aresti (TMS § 62 lg 1) ning võlgniku võib aresti määrata kuni 30 päevaks (TMS § 62 lg 4). Võlgnik tuleb arestist vabastada, kui ta esitab vara nimekirja või annab vande (TMS § 62 lg 5). Aresti kandmine toimub määruse teinud kohtu asukohajärgses või arestialuse elukohajärgses arestimajas vangistusseaduses sätestatud tingimuste kohaselt. Sundtoomisele kohaldatakse kriminaalmenetluse seadustikus (RT I 2003, 27, 166; 2004, 65, 456; 2005, 20, 127) sundtoomise kohta sätestatut, kui käesolevast seadustikust ei tulene teisiti (TMS § 62 lg 6). Võlgnik on kohustatud ühe aasta jooksul pärast vande andmist veel kord vande andma üksnes juhul, kui kohtutäituril on alust arvata, et võlgnik on pärast vande andmist vara omandanud (TMS § 62 lg 8).
- Kohtutäituri või sissenõudja taotlusel võib kohus kohustada võlgnikku vandega kinnitama, et kohtutäiturile esitatud andmed vara kohta on talle teadaolevalt õiged (TMS § 61 lg 1). Võlgnik annab kohtus suulise vande: «Mina (nimi) kinnitan oma au ja südametunnistuse juures, et kohtutäiturile esitatud andmed vara kohta on mulle teadaolevalt õiged.» Vandetekstile kirjutab võlgnik alla (TMS § 61 lg 2).
- Füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhatuse või seda asendava organi, samuti nõukogu liikme poolt pankroti- või täitemenetluses võlgniku vara varjamise või selle või muude võlausaldajale tähtsate asjaolude kohta ebaõigete andmete esitamise eest – karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega (Karistusseadustiku /KarS/ § 385 lg 1)
- Kohtutäiturile ebaõigete andmete esitamise eest, karistatakse rahalise karistuse või kuni kaheaastase vangistusega. Sama §-i lg 2 kohaselt, sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, - karistatakse rahalise karistusega (KarS § 281 lg 1).

Märkus: liiklusvahendite arestimiseks ja nendele sissenõude pööramiseks kohtutäiturile mitteesitamisel kaasnevad võlgnikule täiendavalt täitekuludena nimetatud vara tagaotsimise ja hoidmise kulud.

Täitemenetluse seadustiku § 261 sätestab sunniraha määramise, mille kohaselt: kohtutäitur teeb otsuse kohustuse täitmiseks ning sunniraha määramise kohustuse:
1) käesoleva seaduse §-s 26 sätestatud kohustuse täitmata jätmise korral teavet andma kohustatud isikule;
2) võlgniku suhtes kohustatud kolmandale isikule, kui viimane keeldub alusetult arestimisakti täitmisest või ei täida seda nõuetekohaselt.

Korteriühistu pandiõigus:
Juhul, kui korteriühistu soovib võlgniku korteriomandi müügist saada rahalisi vahendeid Korteriomandi- ja korteriühistuseadusest § 44 tuleneva pandiõiguse alusel korteril lasuva võlanõude katteks, tuleb korteriühistul esitada kohtutäituri büroole 10 päeva jooksul käesoleva teate kättesaamisest alates korteriühistu kehtiv majanduskava ja tõendi järgmiste andmetega: 1) korteriomandist tuleneva sellise nõude suurus, mis on muutunud sissenõutavaks kuni kolm kuud enne keelumärke kinnistusraamatusse kandmist (alates 01.01.2020 kuni vastuse esitamiseni) ja selle nõude põhjendatuse kontrollimist võimaldavad andmed (näiteks majanduskulude nõuete aluseks olevad dokumendid); 2) majandamiskulude edasise arvestuse alus. Kui võlgniku korteriomand võõrandatakse täitemenetluses, ei vastuta omandaja korteriühistu ees käendajana korteriomandist tulenevate sissenõutavaks muutunud kohustuste eest.
Kui täitemenetluse algatamisel soovib korteriühistu sissenõude pööramist korteriomandile, tuleb täitmisavaldusele lisaks täitedokumendile lisada korteriühistu kehtiv majanduskava ja tõend järgmiste andmetega: 1) korteriomandist tuleneva sellise nõude suurus, mis on muutunud sissenõutavaks kuni kolm kuud enne avalduse esitamist, ja selle nõude põhjendatuse kontrollimist võimaldavad andmed;
2) majandamiskulude edasise arvestuse alus (täitemenetluse seadustik, edaspidi TMS § 23 l g 44).
TMS § 1491 lõike 1 kohaselt, kui kohtutäitur arestib korteriomandi ja sissenõudjaks ei ole korteriühistu, saadab ta viivitamata pärast keelumärke kinnistusraamatusse kandmist teate arestimise kohta korteriühistule. Lõike 4 kohaselt, kümne päeva jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teate saamisest arvates peab korteriühistu esitama kohtutäiturile korteriühistu kehtiva majanduskava ja tõendi järgmiste andmetega: 1) korteriomandist tuleneva sellise nõude suurus, mis on muutunud sissenõutavaks kuni kolm kuud enne keelumärke kinnistusraamatusse kandmist, ja selle nõude põhjendatuse kontrollimist võimaldavad andmed; 2) majandamiskulude edasise arvestuse alus.
TMS § 1531 lõike 3 kohaselt esitab korteriühistu enne enampakkumist kohtutäiturile täiendava tõendi korteriomandist tuleneva nõude suuruse kohta, mis on muutunud sissenõutavaks pärast täitmisavalduse või käesoleva seadustiku § 1491 lõikes 4 nimetatud tõendi esitamist, kuid enne enampakkumise toimumist.
Korteriühistul on korteriomandist tulenevate nõuete tagamiseks pandiõigus korteriomandile (edaspidi korteriühistu pandiõigus). Korteriühistu pandiõigusele kohaldatakse seadustes esimesel järjekohal oleva hüpoteegi kohta sätestatut. Korteriühistu pandiõiguse suurus on korteriomandi eelmise majandusaasta majandamiskulude summa. Korteriühistu pandiõiguse suurus määratakse korteriomanike üldkoosoleku poolt kinnitatud majandusaasta aruande järgi omandi ülemineku päeva seisuga. Kui korteriühistul on kohustus esitada majandusaasta aruanne korteriühistute registrile, määratakse korteriühistu pandiõiguse suurus registrile esitatud majandusaasta aruande järgi. Kui korteriühistu esimese majandusaasta kohta ei ole veel aruannet, määratakse korteriühistu pandiõiguse suurus majanduskava järgi. Kui käesoleva seaduse § 41 lõike 2 kohaselt on ette nähtud tegelikust tarbimisest sõltuvate majandamiskulude tasumine pärast kulude suuruse selgumist, määratakse pandiõiguse suurus selles osas majanduskavas sisalduva prognoosi järgi. Eriomandi kokkuleppes võivad korteriomanikud määrata korteriühistu pandiõigusele kindla rahalise suuruse (alus: Korteriomandi- ja korteriühistuseadus § 44).
Kui enne käesoleva seaduse jõustumist on korteriomand koormatud hüpoteegiga, on korteriühistu pandiõiguse suurus kuni hüpoteegi kehtivuse lõpuni viis protsenti täitemenetluses jaotamisele minevast tulemist või pankrotimenetluses pandieseme müügist saadud rahasummast, aga mitte rohkem kui käesoleva seaduse § 44 lõikes 3 nimetatud summa. Kui korteriühistu pandiõiguse suurus käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt on väiksem kui käesoleva seaduse § 44 lõikes 3 nimetatud summa, kohaldatakse ülejäänud osale esimesel vabal järjekohal oleva hüpoteegi kohta sätestatut (alus: Korteriomandi- ja korteriühistuseadus § 72).
Korteriomandi võõrandamisel, välja arvatud täite- ja pankrotimenetluses, vastutab selle omandaja korteriühistu ees käendajana võõrandaja korteriomandist tulenevate sissenõutavaks muutunud kohustuste eest. Omandaja vastutus on piiratud korteriomandi väärtusega (alus: Korteriomandi- ja korteriühistuseadus § 43 lg 2).
Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale võib kohtutäiturile esitada kaebuse 10 päeva jooksul alates päevast, mil kaebaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest. Kaebuse kohtutäituri tegevuse peale vaatab kohtutäitur läbi menetlusosaliste osavõtul 15 päeva jooksul ja teeb läbivaatamisest arvates 10 päeva jooksul otsuse. Kohtutäitur teatab menetlusosalistele kaebuse läbivaatamise aja. Menetlusosalise kaebuse läbivaatamisele ilmumata jäämine ei takista kaebuse läbivaatamist (alus: täitemenetluse seadustik § 217). Kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa (alus: täitemenetluse seadustik § 218).


Väljavõte täitemenetluse seadustikust (TMS)
§ 52. Varale sissenõude pööramise viisid
(1) Varale sissenõude pööramisele vara arestitakse ja müüakse. Sissenõudja nõue rahuldatakse vara müügist saadud raha arvel. (2) Kinnisasjale sissenõude pööramisel võib kinnisasja määrata ka sundvalitsemisele. Sundvalitsemise korral rahuldatakse sissenõudja nõue kinnisasjast sundvalitsemisega saadavast viljast.
§ 59. Teabe andmise kohustus
(1) Võlgnik peab kohtutäiturile andma oma vara kohta teavet, mida kohtutäitur seoses täitemenetlusega vajab.(2) Võlgniku vara kohta teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on võlgniku suhtes varalisi kohustusi.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe andmise kohustus on ka võlgniku töötajal ja endisel töötajal, kelle töösuhe on lõppenud viimase aasta jooksul enne täitemenetluse alustamist.
§ 64. Võlgniku valduses olevate asjade arestimine
(1) Võlgniku valduses olevate asjade arestimiseks kirjutab kohtutäitur asjad üles ja keelab nende käsutamise. Vara arestimiseks loetakse ka kohtutäituri avalduse alusel registripidaja poolt registrisse asja käsutamise keelumärke tegemist, kui see toimub enne arestimisakti üleandmist või kättetoimetamist käesoleva seadustiku § 75 kohaselt.
(2) Kui täitmisteate kättetoimetamisest tulenev viivitus võib oluliselt ohustada sundtäitmise eesmärgi saavutamist, võib kohtutäitur võlgniku vara arestida või lasta registrisse kanda keelumärke ka enne täitmisteate saatmist.(3) Võlgniku kaudses valduses oleva asja võib kohtutäitur oma valdusse võtta üksnes otsese valdaja nõusolekul. Kui otsene valdaja keeldub asja välja andmast, võib kohtutäitur arestida võlgniku nõudeõiguse kolmanda isiku vastu.(4) Kui kohtutäituril on alust eeldada, et võlgniku vara on antud kolmanda isiku valdusse arestimise vältimiseks, on kohtutäituril õigus arestida kolmanda isiku valduses olev vara. (5) Äravõetud sularaha kannab kohtutäitur hiljemalt järgmisel tööpäeval oma ametialasele arvelduskontole.
§ 70. Vara üleskirjutamise juures viibivad isikud
(1) Vara üleskirjutamine toimub võlgniku, tema esindaja või täisealise perekonnaliikme juuresolekul. Kui vara arestimise juures ei viibi võlgnik, tema esindaja või täisealine perekonnaliige, kutsub kohtutäitur vara arestimise juurde kaks manukat või politseiametniku.
(2) Vara üleskirjutamise juures võib viibida sissenõudja või tema esindaja.
§ 137. Vallasasjadele sissenõude pööramise sätete kohaldamine
Kinnisasjale sissenõude pööramisel kohaldatakse vastavaid vallasasjadele sissenõude pööramise sätteid, kui käesoleva peatüki sätetest ei tulene teisiti.
§ 139. Kinnisasjale sissenõude pööramise ulatus
Sissenõude pööramine kinnisasjale hõlmab ka esemed, millele ulatub hüpoteek, kui seadusest ei tulene teisiti.
§ 140. Kinnisasjale sissenõude pööramine
(1) Sissenõudja nõude täitmiseks võib kinnisasjale pöörata sissenõude, kui võlgnik on kantud kinnisasja omanikuna kinnistusraamatusse või kui võlgnik on kinnistusraamatusse kantud omaniku üldõigusjärglane. (2) Sissenõudja peab kohtutäiturile esitama kande kohta kinnistusregistriosa ärakirja. Kui kinnistusosakond asub kohtutäituri büroo tööpiirkonnas, piisab viitest kinnistusraamatule. (3) Kinnisasja üldõigusjärglasele ülemineku korral tuleb esitada üldõigusjärglust tõendavad dokumendid.
§ 141. Sissenõude pööramine mitmele kinnisasjale
Mitmele kinnisasjale sissenõude pööramiseks võib korraldada ühe menetluse, kui seda tehakse ühe nõude tõttu sama võlgniku vastu või kinnisasjadele seatud sama õiguse tõttu või nõude tõttu, mille eest kinnisasjade omanikud vastutavad solidaarvõlgnikena.
§ 142. Kinnisasja arestimine
(1) Kinnisasja arestimiseks kirjutab kohtutäitur üles kinnisasja ja selle päraldised ning muud esemed, millele ulatub hüpoteek, keelab nende käsutamise ja laseb kinnistusraamatusse kanda kinnistu käsutamise keelumärke.(2) Kui arest ulatub kinnisasja omaniku nõudele kolmanda isiku vastu, keelab kohtutäitur sissenõudja avalduse alusel võlgniku suhtes kohustatud kolmandal isikul nõuet rahuldada.
(3) Arestipandiõigust kinnisasja arestimisel ei teki.
§ 143. Kinnisasja arestimise akt
Kinnisasja arestimisaktis peavad olema märgitud:1) sissenõude aluseks olev täitedokument;
2) kinnistusraamatu andmed kinnisasja kohta;3) kinnisasja päraldised ja olulised osad;4) kinnisasja hind;5) ehitiste mõõtmed, ruumide arv ja otstarve.
§ 144. Kinnisasja hindamine
(1) Kohtutäitur arvestab kinnisasja hindamisel kinnistusraamatusse enne keelumärke kandmist kantud õigusi vastavalt kinnistusraamatu sisule.
(2) Eelmärkega või vastuväitena kinnistusraamatusse kantud õigusi arvestatakse hindamisel sissekantud õigustena.
§ 146. Arestimise ulatus
(1) Kinnisasja päraldisi ei saa vallasasjana arestida. Muid esemeid, millele ulatub hüpoteek, saab vallasasjana arestida, kuni neid ei ole arestitud koos kinnisasjaga. (2) Kinnisasja arestimine hõlmab kinnisasja põllu- ja metsamajanduslikud saadused, samuti nende kindlustamisest tulenevad nõuded, kui saadused on veel maapinnaga püsivas ühenduses või on kinnisasja päraldised. (3) Kinnisasja arestimine ei hõlma üüri- ja rendinõudeid ega kinnisomandiga seotud korduvatest maksetest tulenevaid nõudeid, eelkõige hoonestusõiguse tasu ja reaalkoormatisega tagatud maksete tasumise nõudeid. (4) Kinnisasja arestimine ei piira rentniku õigust saada asja vilju. (5) Kinnisasja määramisel sundvalitsemisele ulatub arestimine ka käesoleva paragrahvi lõigetes 2–4 sätestatud varale.
§ 147. Korrapärase majandamise tagamine
(1) Arestitud kinnisasi jäetakse võlgniku valdusse ning korrapärase majandamise piires võlgniku valitseda ja kasutada, välja arvatud kinnisasja sundvalitsemisele määramise puhul. (2) Kui võib eeldada, et võlgnik ohustab korrapärast majandamist või teeb seda tulevikus, määrab kohus sissenõudja avalduse alusel ohu kõrvaldamiseks vajaliku abinõu. Abinõuna võib eelkõige määrata kinnisasjale järelevaataja või sundvalitseja. (3) Järelevaataja valvab võlgniku kohustuste täitmise üle ja teatab kohtutäiturile kohustuste rikkumistest. Järelevaataja määramisel kinnitab kohus talle mõistliku tasu, mis arvatakse täitekulude hulka. (4) Sundvalitseja õigustele ja kohustustele kohaldatakse käesolevas seadustikus sundvalitsemise kohta sätestatut.
§ 148. Arestimise kehtivus
(1) Arestimine loetakse kehtivaks alates ajast, kui arestimisakt on võlgnikule kätte toimetatud, või ajast, kui kinnistusraamatusse kantakse keelumärge, kui see toimub enne akti võlgnikule kättetoimetamist.
(2) Kui arestimine ulatub kinnisasja omaniku nõudele kolmanda isiku vastu ja kohtutäitur keelab kolmandal isikul võlgnikule maksta, loetakse arestimine kolmanda isiku suhtes kehtivaks alates ajast, kui arestimine saab talle teatavaks või kui nõude rahuldamist keelav dokument on talle kätte toimetatud. Kohtutäitur võib korraldada nõude eelarestimise.


Kohtutäitur on täitemenetluse läbiviimiseks teinud järgmised vajalikud kulutused:
Dokumentide edastamine lihtposti teel (1. tsoon)
Postiteenuse kulu 0.51 eurot
Väljatrüki kulu 1.24 eurot
Ümbrik 0.04 eurot
Kokku 1.79 eurot
Käibemaks 0.36 eurot
KOKKU 2.15 eurot

Kohtutäitur Kaire Põlts koostanud täitekulu arvestuse, otsustas: võlgnikult Rataskaevu Restoran OÜ välja mõista täitekulu summas 2.15 eurot (sh käibemaks 20%: 0.36 eurot).
Täitekulude väljamõistmise aluseks on täitemenetluse seadustiku § 37 ja § 38. Võlgniku või sissenõudja nõudel peab kohtutäitur esitama täitekulude kohta dokumentaalseid tõendeid (alus: täitemenetluse seadustik § 39).
Kohtutäituri tasu dokumendi väljatrüki väljastamise eest on A4 formaadis lehekülje eest 0,31 eurot (alus: kohtutäituri seadus § 42 lg 2 p 1). Kohtutäituri tasule lisandub käibemaks (alus: täitemenetluse seadustik § 32 lg 3).
Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale võib kohtutäiturile esitada kaebuse 10 päeva jooksul alates päevast, mil kaebaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest. Kaebuse kohtutäituri tegevuse peale vaatab kohtutäitur läbi menetlusosaliste osavõtul 15 päeva jooksul ja teeb läbivaatamisest arvates 10 päeva jooksul otsuse. Kohtutäitur teatab menetlusosalistele kaebuse läbivaatamise aja. Menetlusosalise kaebuse läbivaatamisele ilmumata jäämine ei takista kaebuse läbivaatamist (alus: täitemenetluse seadustik § 217).
Kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, mille tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa (alus: täitemenetluse seadustik § 218).
Täitetoimingust teatamine (vara nimekirja esitamise kohustus ja vara arestimisest teatamine), Päring korteriühistule ja vara nimekiri, TÄITEKULU VÄLJAMÕISTMISE OTSUS on kättesaadav kohtutäitur Kaire Põlts büroos Tartu mnt 16B, Tallinn. Akt loetakse kätte toimetatuks võlgnikule kümne päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisest (alus: Täitemenetluse seadustik § 10 ja Tsiviilkohtumenetluse seadustik § 317).
Info: Tartu mnt 16B, Tallinn tel, faks 683 6390, kaire.polts@taitur.just.ee.

Kohtutäitur Kaire Põlts avaldab teadaande täitemenetluse seadustiku (TMS) § 10 lõike 2 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 317 lõike 3 alusel.

Kohtutäitur edastab võlgnikule Rataskaevu Restoran OÜ (registrikood: 11450226) teate täitetoimingu teostamise kohta. Sissenõudjaks on Tallinn, Lühike jalg 4 // Rataskaevu tn 22 korteriühistu (80226215 ).

Kohtutäitur Kaire Põlts koostas 30.07.2021 VARA KONTOL JA RAHALISE NÕUDE ARESTIMISE AKT KREDIIDIASUTUSELE, MAKSU- JA TOLLIAMETI ETTEMAKSUKONTO ARESTIMISE AKTI, mille kohaselt: Kolme tööpäeva jooksul alates elektroonilise arestimisakti krediidiasutusse edastamisest ja täitmisest on nõude suuruseks: 6382.13 eurot (sh käibemaks 20% 104.04 eurot) (alus: KTS § 40´1). Kui nõuet ei täideta kolme tööpäeva jooksul alates elektroonilise arestimisakti krediidiasutusse edastamisest (alus: TMS § 631), asendub pool kohtutäituri tasust kohtutäituri põhitasuga täies ulatuses, vastavalt kohtutäituri seaduses sätestatule (alus: KTS § 35) summas 12449.56 eurot (sh käibemaks 20% 200.04 eurot).
Täitetoimingu läbiviimise aluseks on täitemenetluse seadustik § 63´1, § 111, § 114, § 115 ja krediidiasutuste seaduse § 88.
Arestimisele kuulub võlgnikule väljamaksmisele kuuluv maksutagatis, võlgniku rahalised õigused krediidiasutuses (sh hoiused, raha kontol), jms.
Täitemenetluse seadustiku § 115. Sissenõude pööramine võlgniku kontole: (1) Sissenõude võib pöörata võlgniku kontole, välja arvatud ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse alusel avatud kontole ettevõtlustulu maksu katteks broneeritud summa ulatuses. Krediidi- ja makseasutus väljastab kohtutäiturile infot konto olemasolu või selle puudumise kohta. (2) Konto arestitakse arestimisakti alusel selles näidatud ulatuses. Kontol olev raha kantakse vastavalt arestimisaktile arestitud ulatuses üle kohtutäituri ametialasele arvelduskontole, välja arvatud juhul, kui täitedokumendiks on muu kui lapsele kohtumenetluse ajal elatise maksmise nõude kohta tehtud hagi tagamise määrus. Kui arestimise hetkel ei ole võlgniku kontol arestimisaktis näidatud ulatuses raha, loetakse puudujäävas osas arestituks ka pärast arestimise hetke kontole laekuvad summad. Pärast arestimise hetke kontole laekuvad summad kantakse üle kohtutäituri ametialasele arvelduskontole kuni arestimisakti täitmiseni. (3) Arestimisakt edastatakse krediidi- ja makseasutusele elektrooniliselt kohtutäituritele kasutamiseks kohustusliku infosüsteemi vahendusel. Konto loetakse arestituks, kui krediidi- ja makseasutus on elektroonilise arestimisakti kätte saanud. Võlgnikule edastab kohtutäitur arestimisakti viivitamata pärast elektroonilise aresti seadmise kohta info saamist krediidi- ja makseasutuselt. (4) Krediidi- ja makseasutus, kes ei kasuta elektroonilist arestimissüsteemi, kohustub arestimisakti vastu võtma paberkandjal või digitaalallkirjastatult ning korraldama arestimisakti viivitamata täitmise. Krediidi- ja makseasutus teavitab kohtutäiturit viivitama, kui arestitud kontol puuduvad arestimise hetkel rahalised vahendid arestimisakti täitmiseks. Võlgnikule edastab kohtutäitur arestimisakti viivitamata pärast seda, kui talle on teatavaks saanud arestimisakti osaline või täielik täitmine. (5) Kui kohtutäitur on saatnud krediidi- ja makseasutusele täitmiseks võlgniku konto arestimisakti, loetakse arestimisakt jõus olevaks ka võlgniku poolt tulevikus avatava konto suhtes. Avatav konto on arestitud avamisest alates, välja arvatud juhul, kui konto avamist kontrollitakse käesoleva seaduse §-s 63´1 sätestatud elektroonilise arestimissüsteemi kaudu elektrooniliselt. (5´1) Krediidi- ja makseasutus võib keelduda konto avamisest võlgnikule, kelle konto arestimise kohta on samas krediidi- ja makseasutuses täitmisel kohtutäiturilt saadud arestimisakt. (6) Arestimisakti täitmise järel vabastatakse isiku konto aresti alt. Kui nõue rahuldatakse, tühistab kohtutäitur viivitama kõik selle nõude täitmiseks koostatud arestimisaktid ja teavitab arestimisakti tühistamisest iga krediidi- ja makseasutust, kellele arestimisakt on saadetud.
Sissenõude pööramiseks nõudele arestib kohtutäitur nõude ja kohustab võlgniku suhtes kohustatud kolmandat isikut täitma kohustuse sissenõudja kasuks kohtutäiturile. Arestimisaktiga keelab kohtutäitur ka võlgnikul nõuet käsutada, eelkõige nõuet sisse nõuda (täitemenetluse seadustik § 111).
Arestida võib ka tingimusliku nõude või tulevase nõude võib arestida juhul, kui see on arestimise ajal piisavalt piiritletav (täitemenetluse seadustik § 113).
Võlgniku suhtes kohustatud kolmas isik on: Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu, reg.kood 70000349); Eesti krediidiasutused; välisriikide krediidiasutuste filiaalid.
Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale võib kohtutäiturile esitada kaebuse 10 päeva jooksul alates päevast, mil kaebaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest. Kaebuse kohtutäituri tegevuse peale vaatab kohtutäitur läbi menetlusosaliste osavõtul 15 päeva jooksul ja teeb läbivaatamisest arvates 10 päeva jooksul otsuse. Kohtutäitur teatab menetlusosalistele kaebuse läbivaatamise aja. Menetlusosalise kaebuse läbivaatamisele ilmumata jäämine ei takista kaebuse läbivaatamist (alus: täitemenetluse seadustik § 217).
Kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa (alus: täitemenetluse seadustik § 218).
VARA KONTOL JA RAHALISE NÕUDE ARESTIMISE AKT KREDIIDIASUTUSELE, MAKSU- JA TOLLIAMETI ETTEMAKSUKONTO ARESTIMISE AKT on kättesaadav kohtutäitur Kaire Põlts büroos Tartu mnt 16B, Tallinn. Akt loetakse kätte toimetatuks võlgnikule kümne päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisest (alus: Täitemenetluse seadustik § 10 ja Tsiviilkohtumenetluse seadustik § 317).
Info: Tartu mnt 16B, Tallinn tel, faks 683 6390, kaire.polts@taitur.just.ee.