Sisu:Kui müüja ei kõrvalda asja puudusi mõistliku tähtaja jooksul, võib ostja puudused kõrvaldada ise või lasta teha valikud tööta ja kulud kauplejalt sisse nõuda. Ostjal on õigus saada hüvitist kõigi müügilepingu rikkumisest tulenevate kahjude eest.

Sisu:Tarbija ja kaupleja vahel sõlmiti 12.08.2023 võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 kohaselt müügileping maja välisukse ostmiseks ja paigaldamiseks, mis vastas tarbijalemüügi tunnustele VÕS § 208 lg 4 tähenduses. Ukse paigaldas kaupleja 22.08.2023. Paigaldamise käigus selgus, et uks erineb sellest, mille müügis ja paigaldamises pooled kokku leppisid. Kaupleja pakkus võimalust paigaldada teine, laos olev uks. Tarbija nõustus pakkumisega. Teise ukse paigaldas kaupleja 25.08.2023. Tarbija tuvastas ukse paigaldamisel erinevaid puudusi, uksel puudub üks profiil ja lukukate, uks laseb läbi külma õhku, ukse siseküljele tekib kontsentraat, uksel koorub värvi ning ukse tihendid ei jookse kokku. Tarbija esitas esmakordselt kauplejale pretensiooni 22.09.2023, seega vähem kui kuu pärast ukse paigaldamist. Kaupleja andis tarbijale katteta lubadusi. 23.11.2023 teavitas tarbija kauplejat kokku seitsmest uksel esinevast puudusest. Kaupleja tarbija poolt esitatud pretensioonidele vastuväiteid ei esitanud, kuid ka ei asunud puudusi kõrvaldama. Komisjon märgib, et tõendamiskoormis lasus VÕS § 218 lg 22 kohaselt kauplejal. Tarbija soovis avalduses komisjonile, et kaupleja puudused kõrvaldaks. VÕS § 222 lg 1 kohaselt võib ostja nõuda müüjalt asja parandamist või asendamist. Komisjoni hinnangul on tarbija nõue ukse lepingutingimustele vastavusse viimise kohta põhjendatud. Juhul kui kaupleja 30 päeva jooksul parandustöödega ei alusta või tarbijaga töö alguses teist aega kokku ei lepi, siis võib tarbija VÕS § 222 lg 5 kohaselt tellida eeltoodud tööd teiselt ettevõttel ning nõuda kauplejalt mõistlike kulutuste hüvitamist.

Sisu:Pooled sõlmisid müügilepingu, tarbija ostis ukse koos paigaldusega. Tarbija selgituste ja tõendite kohaselt on kaupleja kas müünud ebasobivate mõõtudega ukse või ukse valesti paigaldanud. Kaupleja võttis ukse tellimisel ise ava mõõdud, seega lasub ebaõige mõõtmise riisiko kauplejal. Tarbijale paigaldatud uks ei vasta VÕS § 217 ja 217prim nõuetele. Uks ja selle paigaldus ei vasta väliuksele eeldatavatele omadustele, see peab probleemitult avanema ja see ei või põhjustada olukorda, kus see takistab teise korteri ukse avamist. Seega on kaupleja enda kohustust rikkunud (VÕS § 100) ja tarbijal on õigus rakendada õiguskaitsevahendeid (VÕS § 101). Kui kaupleja mõistliku aja jooksul puudust ei kõrvalda või asja ei asenda, võib tarbija selle tellida kolmandalt isikult ja nõuda kauplejalt kulude hüvitamist. Kui tarbija ei soovi selle töö kolmandalt isikult tellimisel ise tööd finantseerida, võib tarbija võtta kolmandalt isikult töö teostamise kohta hinnapakkumise ning nõuda eelnevalt kauplejalt kahju hüvitamist ja seejärel tellida kolmandalt isikult puuduste kõrvaldamine või asja asendamine. Kahju hüvitamise nõudmisel tuleb arvestada VÕS § 127 jt sätetega. Kaupleja vastutust välistavaid ega rikkumist vabandavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Arvestades, et kaupleja ei ole kaebusele vastuväiteid esitanud, võib komisjon eeldada, et tarbija esitatud asjaolud on õiged.      

Sisu:Tarbija esitas Kaupleja veebilehel avaldatu põhjal tellimuse välisukse ostuks, Kaupleja esitas hinnapakkumise ja pooled sõlmisid müügilepingu. Väliukse paigaldamise käigus selgus, et välisuks ei vasta täpselt veebis avaldatule - lukud on massiivsemad, link erinev, kahe asemel kolm uksehinge ja puudub nn liblikaga öölukk. Tarbija esitas nõude uue ukse saamiseks või lepingust taganemiseks. Kaupleja ei olnud nõus, põhjendades väikeseid erinevusi EL-i sanktsioonidest tuleneva tootja muutmisega. Komisjon jättis Tarbija avalduse rahuldamata, sest ööluku osas oli kokkulepe tõendamata ja ülejäänud erinevused väheolulised, välisukse funktsionaalsust mitte mõjutavad.

Sisu:Avalduse kohaselt ostis tarbija 18.08.2022 kauplejalt ukse ja lisaks veel uksehinged, lukukorpuse, lävepaku, laienduspaneeli, uksepiirdeliistud, tihendid ning kokkupaneku summas 273,90 eurot. Eraldi teenusena pakkus kaupleja lukukorpuse ja ukselingi avauste freesimist ja tarbija lasi ka need tööd teostada. Tarbija paigaldas ukse ja pärast paigaldust andis 21.01.2023 kauplejale koheselt kirjalikult teada, et ukslehte freesitud avad on tehtud viltu ja seetõttu ei ole võimalik korralikult paigaldada ukselinki ja wc-sulgurit ja need ei toimi nii nagu peaks, ukselinke ja sulgureid ühendavad latid hõõruvad vastu ukselehte. Kaupleja ei asunud puudusi kõrvaldama. Komisjon leidis, et fotodelt ja videomaterjalilt nähtub, et uste kahjustused on sellised, mida tarbija ei pea mõistlikkuse põhimõttest lähtuvalt taluma. Lepingutingimustele mittevastavus ilmnes alles pärast seda kui tarbija ukse paigaldas. Videomaterjalilt on näha, et lepingutingimustele mittevastavus oli olemas juba juhusliku hävimise ja kahjustamise riisiko üleminekul tarbijale. Komisjon rahuldas avalduse ja leidis, et lepingust taganemine on asjakohane.

Sisu:Poolte vahel on jõustunud Tarbijavaidluste komisjoni otsus 19-1/22-03357, milles lahendati sama objekti (kauba) osas vaidlust ning komisjon rahuldas tarbija nõude (hinna alandamine). Ehk antud otsuse kohaselt selgus, et tegemist ei ole välisuksega. Antud otsuses tarbija ei taganenud lepingust vaid nõudis hinna alandamist, mille komisjon rahuldas. Jõustunud otsust ei ole võimalik õiguslikult teistkordselt lahendada. Praegusel juhul soovib tarbija lepingust taganeda, kuna ukse spoon koorub. Samas on see tõenäoliselt tingitud sellest, et tegemist ei ole välisuskega (mis sai tarbijale teatavaks eelmises vaidluses), siis oleks pidanud tarbija taganema lepingust juba eelmise vaidluse raames. Lahendi jõustumine tähendab, et selle korralise vaidlustamise võimalused on ammendunud, eelkõige edasikaebetähtaeg on möödunud või kaebus on jäetud rahuldamata (vt ka Riigikohtu 31. mai 2011. a määrus asjas nr 3-2-1-18-11, p 15 ja 25. novembri 2011. a määrus asjas nr 3-2-1-102-11, p 14). Arvestades, et sama asja osas on juba lahend tehtud, siis tuleb antud juhul vaidluse menetlemisest keelduda ja menetlus lõpetada.

Sisu:Tarbija ostis kauplejalt siseuksed koos lisadetailidega. Kaupleja nõudis tarbijalt enne detailide üleandmist transpordil tekkinud lisakulude hüvitamist, millistega tarbija ei nõustunud. Komisjon leidis, et tarbija peab pooles ulatuses need kulud hüvitama.

Sisu:Kaupleja müüs Tarbijale sidevahendi abil välisukse, aga kuna uks ei pidanud sooja, esitas Tarbija Kaupleja vastu erinevaid nõudeid, sh 30 %-lie hinna alandamise avalduse. Komisjon rahuldas Tarbija hinna alandamise avalduse, sest Tarbijale üleantud välisukse nõuetekohasus oli tõendamata ning kohustas Kauplejat tagastama Tarbijale 30 % välisukse hinnast.

Sisu:Tarbija ja Kaupleja sõlmisid 29.10.2021 lepingu välisukse ostuks koos paigaldusega. 01.11.2021 soovis Tarbija lepingust loobuda, sest ei pidanud ust siiski vastavaks oma nõuetele. Komisjon luges Tarbija avalduse lepingust ülesütlemise avalduseks ning kuna puudusid tõendid Kaupleja poolt tehtud kulutuste, mida saaks Tarbija makstud tasust maha arvata, kohta, otsustas komisjon kohustada Kauplejat tagastama Tarbijale viimase tasutud ettemaksu täies ulatuses.

Sisu:Tarbija ostis 26.02.2022.a kauplejalt korteri välisukse 3K351/2 880*2020 koos paigaldusega ja siseviimistlusega, hinnaga 804 eurot. Ukse paigaldus on ebakvaliteetne ja uksesilm defektiga.

Sisu:Tarbija tellis 22.12.2020 Kauplejalt välisukse koos paigaldusega ning tasus 1583 eurot. Tarbija sõnul esinevad välisuksel puudused, "kapiteel (ülemine välisliist) paigaldatud viltu, külgedel olev uks pole üldse isoleeritud ja külm läheb vabalt tuppa." Tarbijal on õigus nõuda ukse parandamist.

Sisu:Tarbija tellis kauplejalt luku koos paigaldusega. Lukk (lipp) ei täida oma funktsiooni. Tarbija ei ole tõendanud, et viga ei olnud tema tekitatud.

Sisu:Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 117 lg 2 järgi on esindusõiguse aluseks kas seadus või tehing (volituse andmine). Kõnealusel juhul ei olnud kauplejal põhjust eeldada, et korteris viibinud vanem proua on tarbija seaduslik esindaja. Tarbija ei ole kauplejale teatanud vanaprouale volituse andmisest; seega ei olnud kauplejal mingit õiguslikku alust pidada korteri kasutajat tellija esindajaks. Kauplejal ei olnud alust rääkida lepingu täitmisega seonduvaid küsimusi läbi korterit kasutava isikuga või siis järgida tema juhiseid ja sõlmida temaga lepingu täitmise küsimustes kokkuleppeid.