Täitemenetluse teadeAvaldamise algus: 13.04.2021 Avaldamise lõpp: täitemenetluse lõppemiseni Kohtutäitur Kaire Põlts avaldab teadaande täitemenetluse seadustiku (TMS) § 10 lõike 2 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 317 lõike 3 alusel.Kohtutäitur edastab täitemenetluses puudutatud isikule OÜ SCANET PLUSS (registrikood: 11595947) täitemenetlusega seotud teate. Sissenõudjaks on SWEDBANK AS (10060701).Vara arestimise teate avaldamise alus: Täitemenetluse seadustik § 142, § 148, § 10. Kohtutäitur Kaire Põlts teatab, et arestis 31.07.2020 HILLAR SOOSALU´le (36001240343) (PANKROTIS) ja PIRET SOOSALU´le (46311130268) kuuluva kinnisasja - Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa number 17482201 kantud ärimaa 60%, elamumaa 40%, asukohaga Tallinn, Kesklinna linnaosa, Dunkri tn 3, mille koosseisu kuulub 1205/2701 mõttelist osa kinnistust ja reaalosa eluruum nr. 1, mille üldpind on 120,50 m2 ja mille tähistus plaanil on 1. Kaasomandi teostamine on kitsendatud korteriomandite nr. 17482301, 17482401 koosseisu kuuluvate reaalosadega seotud õigustega. Muus osas on korteriomandi ese ja sisu määratud 23.08.2004 kinnistamisavaldusega. Katastritunnus78401:101:4390. Vara väärtuseks määrati 260 000.00 eurot. Täiteasi 025/2020/1748. Täitetoimingu läbiviimise aluseks on täitemenetluse seadustiku § 142 ja § 143. Hüpoteegi ulatus rendi- ja üürinõudeleKui hüpoteegiga koormatud kinnisasi on antud rendile või üürile, ulatub hüpoteek ka rendi- või üürinõudele, mis tekib ajavahemikul kinnisasja arestimisest või võlgniku pankroti väljakuulutamisest kuni kinnisasja müümiseni või mis on tekkinud ühe aasta jooksul enne kinnisasja arestimist või võlgniku pankroti väljakuulutamist ja on sisse nõudmata (alus: Asjaõigusseaduse § 344). Korteriomandi arestimine Kui kohtutäitur arestib korteriomandi ja sissenõudjaks ei ole korteriühistu, saadab ta viivitamata pärast keelumärke kinnistusraamatusse kandmist teate arestimise kohta korteriühistule. Kümne päeva jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teate saamisest arvates peab korteriühistu esitama kohtutäiturile korteriühistu kehtiva majanduskava ja tõendi järgmiste andmetega: 1) korteriomandist tuleneva sellise nõude suurus, mis on muutunud sissenõutavaks kuni kolm kuud enne keelumärke kinnistusraamatusse kandmist, ja selle nõude põhjendatuse kontrollimist võimaldavad andmed; 2) majandamiskulude edasise arvestuse alus (alus: täitemenetluse seadustik § 1491). Korteriühistu esitab enne enampakkumist kohtutäiturile täiendava tõendi korteriomandist tuleneva nõude suuruse kohta, mis on muutunud sissenõutavaks pärast täitmisavalduse või käesoleva seadustiku § 1491 lõikes 4 nimetatud tõendi esitamist, kuid enne enampakkumise toimumist (alus: täitemenetluse seadustik § 1531). Kui täitemenetluse algatamisel soovib korteriühistu sissenõude pööramist korteriomandile, tuleb täitmisavaldusele lisaks täitedokumendile lisada korteriühistu kehtiv majanduskava ja tõend järgmiste andmetega: 1) korteriomandist tuleneva sellise nõude suurus, mis on muutunud sissenõutavaks kuni kolm kuud enne avalduse esitamist, ja selle nõude põhjendatuse kontrollimist võimaldavad andmed;2) majandamiskulude edasise arvestuse alus (täitemenetluse seadustik, edaspidi TMS § 23 l g 44). TMS § 1491 lõike 1 kohaselt, kui kohtutäitur arestib korteriomandi ja sissenõudjaks ei ole korteriühistu, saadab ta viivitamata pärast keelumärke kinnistusraamatusse kandmist teate arestimise kohta korteriühistule. Lõike 4 kohaselt, kümne päeva jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teate saamisest arvates peab korteriühistu esitama kohtutäiturile korteriühistu kehtiva majanduskava ja tõendi järgmiste andmetega: 1) korteriomandist tuleneva sellise nõude suurus, mis on muutunud sissenõutavaks kuni kolm kuud enne keelumärke kinnistusraamatusse kandmist, ja selle nõude põhjendatuse kontrollimist võimaldavad andmed; 2) majandamiskulude edasise arvestuse alus. TMS § 1531 lõike 3 kohaselt esitab korteriühistu enne enampakkumist kohtutäiturile täiendava tõendi korteriomandist tuleneva nõude suuruse kohta, mis on muutunud sissenõutavaks pärast täitmisavalduse või käesoleva seadustiku § 1491 lõikes 4 nimetatud tõendi esitamist, kuid enne enampakkumise toimumist.Korteriühistul on korteriomandist tulenevate nõuete tagamiseks pandiõigus korteriomandile (edaspidi korteriühistu pandiõigus). Korteriühistu pandiõigusele kohaldatakse seadustes esimesel järjekohal oleva hüpoteegi kohta sätestatut. Korteriühistu pandiõiguse suurus on korteriomandi eelmise majandusaasta majandamiskulude summa. Korteriühistu pandiõiguse suurus määratakse korteriomanike üldkoosoleku poolt kinnitatud majandusaasta aruande järgi omandi ülemineku päeva seisuga. Kui korteriühistul on kohustus esitada majandusaasta aruanne korteriühistute registrile, määratakse korteriühistu pandiõiguse suurus registrile esitatud majandusaasta aruande järgi. Kui korteriühistu esimese majandusaasta kohta ei ole veel aruannet, määratakse korteriühistu pandiõiguse suurus majanduskava järgi. Kui käesoleva seaduse § 41 lõike 2 kohaselt on ette nähtud tegelikust tarbimisest sõltuvate majandamiskulude tasumine pärast kulude suuruse selgumist, määratakse pandiõiguse suurus selles osas majanduskavas sisalduva prognoosi järgi. Eriomandi kokkuleppes võivad korteriomanikud määrata korteriühistu pandiõigusele kindla rahalise suuruse (alus: Korteriomandi- ja korteriühistuseadus § 44).Kui enne käesoleva seaduse jõustumist on korteriomand koormatud hüpoteegiga, on korteriühistu pandiõiguse suurus kuni hüpoteegi kehtivuse lõpuni viis protsenti täitemenetluses jaotamisele minevast tulemist või pankrotimenetluses pandieseme müügist saadud rahasummast, aga mitte rohkem kui käesoleva seaduse § 44 lõikes 3 nimetatud summa. Kui korteriühistu pandiõiguse suurus käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt on väiksem kui käesoleva seaduse § 44 lõikes 3 nimetatud summa, kohaldatakse ülejäänud osale esimesel vabal järjekohal oleva hüpoteegi kohta sätestatut (alus: Korteriomandi- ja korteriühistuseadus § 72).Korteriomandi võõrandamisel, välja arvatud täite- ja pankrotimenetluses, vastutab selle omandaja korteriühistu ees käendajana võõrandaja korteriomandist tulenevate sissenõutavaks muutunud kohustuste eest. Omandaja vastutus on piiratud korteriomandi väärtusega (alus: Korteriomandi- ja korteriühistuseadus § 43 lg 2). Kinnisasja hindamine ja hinna vaidlustamise kordArestitud asjad hinnatakse võlgniku ja sissenõudja kokkuleppel. Kui võlgnik ja sissenõudja ei saavuta asjade hindamises kokkulepet, samuti kui vähemalt üks nendest ei ole arestimise juures, hindab vara kohtutäitur. Kohtutäitur arvestab kinnisasja hindamisel kinnistustraamatusse enne keelumärke kandmist kantud õigusi vastavalt kinnistusraamatu sisule. Eelmärke või vastuväitena kinnistusraamatusse kantud õigusi arvestatakse hindamisel sissekantud õigustena. Kui asja hindamine osutub raskeks, laseb kohtutäitur vara väärtuse hinnata eksperdil Võlgnik ja sissenõudja võivad kohtutäituri määratud hinna kohtutäiturile esitatava kaebusega vaidlustada täitemenetluse seadustiku §-s 217 sätestatud korras. Hinna vaidlustamise korral taotleb kohtutäitur uue hindamise korraldamiseks eksperdi määramist kohtult. Kohtu määratud eksperdi hindamiskulud kannab isik, kes hindamise on vaidlustanud. Hindamise vaidlustanud isik tasub hindamiskulud ette. Kui ta ei tasu kulusid kohtu määratud ajaks, loetakse, et ta ei ole hindamist vaidlustanud.(alus: täitemenetluse seadustik §-d 74 ja 144). Käsutuskeeld Käesoleva dokumendiga keelan üleskirjutatud vara käsutamise (alus: täitemenetluse seadustik § 142 lg 1). Kohtutäitur edastab viivitamata kinnistusosakonnale täitedokumendi ärakirja ja ühepoolse avalduse kinnisasja käsutamise keelumärke kandmiseks kinnistusraamtusse (alus: täitemenetluse seadustik § 145 lg 1). Arestitud kinnisasi jäetakse võlgniku valdusse ning korrapärase majandamise piires võlgniku valitseda ja kasutada, välja arvatud kinnisasja sundvalitsemisele määramise puhul. Kui võib eeldada, et võlgnik ohustab korrapärast majandamist või teeb seda tulevikus, määrab kohus sissenõudja avalduse alusel ohu kõrvaldamiseks vajaliku abinõu. Abinõuna võib eelkõige määrata kinnisasjale järelevaataja või sundvalitseja. Järelevaataja valvab võlgniku kohustuste täitmise üle ja teatab kohtutäiturile kohustuste rikkumistest. Järelevaataja määramisel kinnitab kohus talle mõistliku tasu, mis arvatakse täitekulude hulka (alus: täitemenetluse seadustik § 147). Märkus: Võlgnik kohustub teavitama kohtutäiturit arestitud kinnisasja suhtes kehtivatest koormatistest (sh kinnisasja suhtes sõlmitud üürilepingust, rendilepingust, pandilepingust, kasutusõigustest, jne) ning võlgnik on kohustatud esitama kohtutäiturile kinnisasja koormamise aluseks olevad dokumendid (sh teise poole nimi, isiku- või registrikood, aadress, kontaktandmed). Peale käesoleva kinnisasja arestimiseakti koostamist sõlmitud üürileping on tühine. Võlgnik vastutab arestitaval kinnisasjal lasuvate koormatiste eest, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahjude ja kulutuste eest (sh üürniku väljatõstmisest tekkinud kahju eest). Arestimise kehtivus Arestimine loetakse kehtivaks alates ajast, kui arestimisakt on võlgnikule kätte toimetatud, või ajast, kui kinnistusraamatusse kantakse keelumärge, kui see toimub enne akti võlgnikule kättetoimetamist. Kui arestimine ulatub kinnisasja omaniku nõudele kolmanda isiku vastu ja kohtutäitur keelab kolmandal isikul võlgnikule maksta, loetakse arestimine kolmanda isiku suhtes kehtivaks alates ajast, kui arestimine saab talle teatavaks või kui nõude rahuldamist keelav dokument on talle kätte toimetatud. Kohtutäitur võib korraldada nõude eelarestimise (alus: täitemenetluse seadustik § 148). Kolmanda isiku hagi vara arestist vabastamiseks ja sundtäitmise muul põhjusel lubamatuks tunnistamiseksKolmas isik, kellel on sundtäitmise eseme suhtes selle sundtäitmist takistav õigus, eriti omandiõigus või piiratud asjaõigus, võib esitada hagi vara arestist vabastamiseks või sundtäitmise muul põhjusel lubamatuks tunnistamiseks kohtule, kelle tööpiirkonnas sundtäitmine toimub (alus: täitemenetluse seadustik § 222 lg 1).Hagi vara arestist vabastamiseks või sundtäitmise muul põhjusel lubamatuks tunnistamiseks võib kolmas isik esitada ka juhul, kui täitemenetluses rikutakse tema kasuks tehtud tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-s 88 nimetatud käsutuskeeldu (alus: täitemenetluse seadustik § 222 lg 2).Hagi esitatakse sissenõudja ja võlgniku vastu (alus: täitemenetluse seadustik § 222 lg 3).Hagi rahuldamise korral vabastab kohtutäitur vara aresti alt ja esitab avalduse registrile keelumärke kustutamiseks (alus: täitemenetluse seadustik § 222 lg 4).Kui enampakkumise toimumise ajaks ei ole arestitud vara suhtes enampakkumist takistava õiguse omaja esitanud kohtutäiturile kokkulepet või kohtulahendit vara aresti alt vabastamiseks või täitemenetluse peatamiseks või lõpetamiseks ning vara enampakkumisel müüakse, kaotab kolmas isik õiguse varale ja tal on õigus üksnes enampakkumise tulemile (alus: täitemenetluse seadustik § 222 lg 1). Kaebamise kord Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale võib kohtutäiturile esitada kaebuse 10 päeva jooksul alates päevast, mil kaebaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest. Kaebuse kohtutäituri tegevuse peale vaatab kohtutäitur läbi menetlusosaliste osavõtul 15 päeva jooksul ja teeb läbivaatamisest arvates 10 päeva jooksul otsuse. Kohtutäitur teatab menetlusosalistele kaebuse läbivaatamise aja. Menetlusosalise kaebuse läbivaatamisele ilmumata jäämine ei takista kaebuse läbivaatamist (alus: täitemenetluse seadustik § 217). Kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa (alus: täitemenetluse seadustik § 218). Kolmas isik, kellel on sundtäitmise eseme suhtes selle sundtäitmist takistav õigus, eriti omandiõigus või piiratud asjaõigus, võib esitada hagi vara arestist vabastamiseks või sundtäitmise muul põhjusel lubamatuks tunnistamiseks kohtule, kelle tööpiirkonnas sundtäitmine toimub. Hagi võib kolmas isik esitada ka juhul, kui täitemenetluses rikutakse tema kasuks tehtud tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-s 88 nimetatud käsutuskeeldu. Hagi esitatakse sissenõudja ja võlgniku vastu. Hagi rahuldamise korral vabastab kohtutäitur vara aresti alt ja esitab avalduse registrile keelumärke kustutamiseks. Kui enampakkumise toimumise ajaks ei ole arestitud vara suhtes enampakkumist takistava õiguse omaja esitanud kohtutäiturile kokkulepet või kohtulahendit vara aresti alt vabastamiseks või täitemenetluse peatamiseks või lõpetamiseks ning vara enampakkumisel müüakse, kaotab kolmas isik õiguse varale ja tal on õigus üksnes enampakkumise tulemile (alus: täitemenetluse seadustik § 222).Kinnisasja arestimise akt on kättesaadav kohtutäitur Kaire Põlts büroos Tartu mnt 16B, Tallinn. Akt loetakse kätte toimetatuks võlgnikule kümne päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisest (alus: Täitemenetluse seadustik § 10 ja Tsiviilkohtumenetluse seadustik § 317).Menetluse nr: 025/2020/1748 Kohtutäitur Kaire PõltsTartu mnt 16B, 10117 TallinnTelefon: 6836390E-post: kaire.polts@taitur.just.ee Teadaande avaldaja kontaktandmed:esindaja Kadri ArtamonovTelefon: 6836390E-post: kadri.noor@taituriabi.just.ee Teadaande number 1743452

Täitemenetluse teadeAvaldamise algus: 13.04.2021 Avaldamise lõpp: täitemenetluse lõppemiseni Kohtutäitur Kaire Põlts avaldab teadaande täitemenetluse seadustiku (TMS) § 10 lõike 2 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 317 lõike 3 alusel.Kohtutäitur edastab täitemenetluses puudutatud isikule / hüpoteegipidajale OÜ SCANET PLUSS (registrikood: 11595947) täitemenetlusega seotud teate. Sissenõudjaks on SWEDBANK AS (10060701).Käesolevaga teavitab kohtutäitur järgmisest täitetoimingust:Kohtutäitur Kaire Põlts müüb Hillar Soosalu (PANKROTIS) ja Piret Soosalu kuuluva alljärgneva vara elektroonilisel enampakkumisel:Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa number 17482201 kantud ärimaa 60%, elamumaa 40%, asukohaga Tallinn, Kesklinna linnaosa, Dunkri tn 3, mille koosseisu kuulub 1205/2701 mõttelist osa kinnistust ja reaalosa eluruum nr. 1, mille üldpind on 120,50 m2 ja mille tähistus plaanil on 1. Kaasomandi teostamine on kitsendatud korteriomandite nr. 17482301, 17482401 koosseisu kuuluvate reaalosadega seotud õigustega. Muus osas on korteriomandi ese ja sisu määratud 23.08.2004 kinnistamisavaldusega. Katastritunnus78401:101:4390. Eluruumi pind II korrusel 63.2 m2 (sh trepikoda 9.3 m2, esik 7.2 m2, köök 4.7 m2, vannituba 3.2 m2, tuba 15.4 m2, tuba 32.7 m2); eluruumi pind pööningukorrusel 57.3 m2 (sh vaheruum 13.5 m2, panipaik 12.0 m2, panipaik 22.7 m2, panipaik 4.9 m2, panipaik 4.2 m2). Kinnisasja alghind: 260 000.00 eurot. Enampakkumine algab (pakkumiste tegemise algusaeg) 10.05.2021. a kl 10:00. Enampakkumine lõpeb 18.05.2021. a kl 12:00. Võlgnik on kohustatud tagama arestitudkinnisasjaga tutvumise 26.04.2021. a kell 12:00 ja 29.04.2021. a kell 17:00. Nimetatud tutvumisvõimaluse mittetagamisel sisenetakse kinnisasjale kohtumääruse alusel sõltumata võlgniku nõusuleku olemasolust (nimetatud viisil sisenemisel kinnisasjale kaasnevad täiendavad võlgniku poolt hüvitamisele kuuluvad täitekulud nagu ukseluku avamise ja vahetamise kulu jmt). Alus: täitemenetluse seadustik § 28. Enampakkumise läbiviimine toimub elektrooniliselt kohtutäiturite ja pankrotihaldurite e-oksjonikeskkonnas www.oksjonikeskus.ee. Enampakkumise kuulutus avaldatakse väljaandes Ametlikud Teadaanded, www.oksjonikeskus.ee ja www.city24.ee ning müügiportaal kairepolts.auction.ee. Märkus: Kui võlgniku vara müüakse elektroonilisel enampakkumisel, on võlgnikul õigus sissenõudja nõue (juhul, kui võlgnik kohustub tasuma täitedokumendi kohaselt ka viiviseid, kohustub võlgnik tasuma ka täies ulatuses sissenõutavaks muutunud viivised) rahuldada enne elektrooniliselt toimuva enampakkumise lõppemist. Kui võlgnik või kolmas isik tasub kohtutäiturile raha, mis on vajalik sissenõudja nõude rahuldamiseks ja täitekulude katteks, tühistab kohtutäitur viivitamata oksjonikeskkonnas toimuva enampakkumise ning teavitab enampakkumisel osalejaid enampakkumise lõppemisest. Enampakkumisel osalejate makstud tagatisraha tagastatakse hiljemalt järgmisel tööpäeval (alus: TMS § 97 lg 11). Sissenõudja nõue rahuldatakse koos viiviste ja muude kõrvalnõuetega, mille suurus nähtub täitedokumendist. Täitemenetlusest saadud raha (edaspidi tulem) jaotamisel loetakse võlgniku võlast esmajärjekorras kustutatuks tema kanda olevad kulutused, seejärel sissenõutavad kõrvalnõuded ning lõpuks põhivõlg ja arestimise järel arvestatud intressid. Viivist arvestatakse kuni enampakkumise või eseme muul viisil müümise päevani või sundvalitsemise lõppemiseni (alus: TMS § 56). Korteriühistu pandiõigus: Juhul, kui korteriühistu soovib võlgniku korteriomandi müügist saada rahalisi vahendeid Korteriomandi- ja korteriühistuseadusest § 44 tuleneva pandiõiguse alusel korteril lasuva võlanõude katteks, tuleb korteriühistul esitada kohtutäituri büroole 10 päeva jooksul käesoleva teate kättesaamisest alates korteriühistu kehtiv majanduskava ja tõendi järgmiste andmetega: 1) korteriomandist tuleneva sellise nõude suurus, mis on muutunud sissenõutavaks kuni kolm kuud enne keelumärke kinnistusraamatusse kandmist (alates 24.12.2020 kuni vastuse esitamiseni) ja selle nõude põhjendatuse kontrollimist võimaldavad andmed (näiteks majanduskulude nõuete aluseks olevad dokumendid); 2) majandamiskulude edasise arvestuse alus. Kui võlgniku korteriomand võõrandatakse täitemenetluses, ei vastuta omandaja korteriühistu ees käendajana korteriomandist tulenevate sissenõutavaks muutunud kohustuste eest. Kui täitemenetluse algatamisel soovib korteriühistu sissenõude pööramist korteriomandile, tuleb täitmisavaldusele lisaks täitedokumendile lisada korteriühistu kehtiv majanduskava ja tõend järgmiste andmetega: 1) korteriomandist tuleneva sellise nõude suurus, mis on muutunud sissenõutavaks kuni kolm kuud enne avalduse esitamist, ja selle nõude põhjendatuse kontrollimist võimaldavad andmed;2) majandamiskulude edasise arvestuse alus (täitemenetluse seadustik, edaspidi TMS § 23 l g 44). TMS § 1491 lõike 1 kohaselt, kui kohtutäitur arestib korteriomandi ja sissenõudjaks ei ole korteriühistu, saadab ta viivitamata pärast keelumärke kinnistusraamatusse kandmist teate arestimise kohta korteriühistule. Lõike 4 kohaselt, kümne päeva jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teate saamisest arvates peab korteriühistu esitama kohtutäiturile korteriühistu kehtiva majanduskava ja tõendi järgmiste andmetega: 1) korteriomandist tuleneva sellise nõude suurus, mis on muutunud sissenõutavaks kuni kolm kuud enne keelumärke kinnistusraamatusse kandmist, ja selle nõude põhjendatuse kontrollimist võimaldavad andmed; 2) majandamiskulude edasise arvestuse alus. TMS § 1531 lõike 3 kohaselt esitab korteriühistu enne enampakkumist kohtutäiturile täiendava tõendi korteriomandist tuleneva nõude suuruse kohta, mis on muutunud sissenõutavaks pärast täitmisavalduse või käesoleva seadustiku § 1491 lõikes 4 nimetatud tõendi esitamist, kuid enne enampakkumise toimumist.Korteriühistul on korteriomandist tulenevate nõuete tagamiseks pandiõigus korteriomandile (edaspidi korteriühistu pandiõigus). Korteriühistu pandiõigusele kohaldatakse seadustes esimesel järjekohal oleva hüpoteegi kohta sätestatut. Korteriühistu pandiõiguse suurus on korteriomandi eelmise majandusaasta majandamiskulude summa. Korteriühistu pandiõiguse suurus määratakse korteriomanike üldkoosoleku poolt kinnitatud majandusaasta aruande järgi omandi ülemineku päeva seisuga. Kui korteriühistul on kohustus esitada majandusaasta aruanne korteriühistute registrile, määratakse korteriühistu pandiõiguse suurus registrile esitatud majandusaasta aruande järgi. Kui korteriühistu esimese majandusaasta kohta ei ole veel aruannet, määratakse korteriühistu pandiõiguse suurus majanduskava järgi. Kui käesoleva seaduse § 41 lõike 2 kohaselt on ette nähtud tegelikust tarbimisest sõltuvate majandamiskulude tasumine pärast kulude suuruse selgumist, määratakse pandiõiguse suurus selles osas majanduskavas sisalduva prognoosi järgi. Eriomandi kokkuleppes võivad korteriomanikud määrata korteriühistu pandiõigusele kindla rahalise suuruse (alus: Korteriomandi- ja korteriühistuseadus § 44).Kui enne käesoleva seaduse jõustumist on korteriomand koormatud hüpoteegiga, on korteriühistu pandiõiguse suurus kuni hüpoteegi kehtivuse lõpuni viis protsenti täitemenetluses jaotamisele minevast tulemist või pankrotimenetluses pandieseme müügist saadud rahasummast, aga mitte rohkem kui käesoleva seaduse § 44 lõikes 3 nimetatud summa. Kui korteriühistu pandiõiguse suurus käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt on väiksem kui käesoleva seaduse § 44 lõikes 3 nimetatud summa, kohaldatakse ülejäänud osale esimesel vabal järjekohal oleva hüpoteegi kohta sätestatut (alus: Korteriomandi- ja korteriühistuseadus § 72).Korteriomandi võõrandamisel, välja arvatud täite- ja pankrotimenetluses, vastutab selle omandaja korteriühistu ees käendajana võõrandaja korteriomandist tulenevate sissenõutavaks muutunud kohustuste eest. Omandaja vastutus on piiratud korteriomandi väärtusega (alus: Korteriomandi- ja korteriühistuseadus § 43 lg 2). Teade hüpoteegipidajale lõppevast õigusest ja hüvitise taotlemisest: Tulenevalt asjaolust, et võlgniku HILLAR SOOSALU(PANKROTIS) (36001240343) vara suhtes läbiviidava täitemenetlusega, teatab kohtutäitur hüpoteegipidajale OÜ SCANET PLUSS (registrikood 11595947)alljärgnevast: 1. Enampakkumisel vara müügi korral kuulub kustutamisele Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosast number 17482201– Hüpoteek summas 2 000 000,00 krooni OÜ SCANET PLUSS (registrikood 11595947) kasuks. Kinnistu igakordne omanik on kohustatud alluma kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Sisse kantud 6.10.2008. 20.12.2017 kinnistamisavalduse alusel muudetud 29.12.2017, TMS § 158 alusel;2. Hüpoteegipidaja OÜ SCANET PLUSS on õigustatud taotleda kinnistusraamatus lõppeva õiguse eest hüvitist tulemist TMS § 108 alusel enne tulemi jagamist (avaldusele tuleb lisada õigust tõendavad dokumendid, sh (digi)allkirjastatud avaldus hüpoteegiga tagatud nõude katteks tulemist raha taotlemise kohta, laenuleping, hüpoteegi seadmise leping, nõude põhi- ja kõrvalnõuete alus ja detailne arvestus). Kinnisasja täitemenetluses müügi korral jäävad püsima sissenõudja nõude või selle tagatiseks oleva õiguse järjekohast eespool ja samal järjekohal olevad kinnistusraamatust nähtuvad õigused. Kui kinnisasi müüakse mitme erineval järjekohal oleva nõude täitmiseks, lähtutakse õiguste püsimajäämisel eespool olevast nõudest. Nõudest järjekohas tagapool olevad õigused lõpevad pakkumise parimaks tunnistamisega. Lõppenuks loetakse ka kinnistusraamatusse kantud, sissenõudjale kuuluv õigus, millest tuleneva nõude rahuldamiseks sissenõue pöörati. Enampakkumisel ei lõpe servituudist tulenevad õigused, kui servituut oli seatud seadusest tuleneva servituudi seadmise õiguse alusel (alus: Täitemenetluse seadustik § 158). Pandipidaja või muu asja suhtes eesõigust omav isik võib enne tulemi jaotamist esitada kohtutäiturile avalduse, milles ta taotleb oma nõude eelisjärjekorras rahuldamist tulemist, olenemata sellest, kas tema nõue on muutunud sissenõutavaks. Avaldusele tuleb lisada õigust tõendavad dokumendid. Isik, kelle õigus sundtäitmisega lõpeb, võib enne asja müüki esitada kohtutäiturile avalduse, milles ta taotleb lõppenud õiguse eest hüvitist tulemist. Avaldusele tuleb lisada õigust tõendavad dokumendid. Kohtutäitur edastab kolmanda isiku avalduse koos õigust tõendavate dokumentidega võlgnikule ja sissenõudjatele. Kohtutäitur võtab pandipidaja või muu eesõigusega isiku nõude arvesse tulemi jagamisel ja jaotuskava koostamisel, lähtudes õiguse järjekohast, kui avalduse esitaja pandiõigus nähtub avalikult usaldatavast registrist või kui pandi või muu eesõiguse aluseks olev leping on notariaalselt tõestatud.Sundtäitmisel lõppeva õiguse omaja nõude võtab kohtutäitur arvesse, kui õigus on tõendatud enne müüki, lähtudes õiguse varasemast järjekohast. Kui õigus ei nähtunud avalikult usaldatavast registrist, rahuldatakse nõue pärast sissenõudjate nõudeid. Kui õigusest ei ole õigeaegselt teatatud, rahuldatakse sellest tulenev nõue pärast kõiki muid nõudeid. Kui sissenõudjad ega võlgnik ei teata enne tulemi jaotamist kohtutäiturile, et vaidlevad avaldusele vastu, võetakse avalduse esitaja nõue tulemi jaotamisel ja jaotuskava koostamisel arvesse, lähtudes tema õiguse järjekohast. Kui avalduse esitaja nõuet tulemi jagamisel või jaotuskava koostamisel ei arvestata, selgitab kohtutäitur avalduse esitajale võimalust esitada hagi nõude tunnustamiseks. Hagi võib esitada 15 päeva jooksul alates ajast, kui avalduse esitaja on saanud teada oma nõude arvestamata jäämisest (alus: Täitemenetluse seadustik § 108). Vara müük toimub Swedbank AS kasuks seatud hüpoteegiga tagatud nõuete täitmiseks.Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale võib kohtutäiturile esitada kaebuse 10 päeva jooksul alates päevast, mil kaebaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest. Kaebuse kohtutäituri tegevuse peale vaatab kohtutäitur läbi menetlusosaliste osavõtul 15 päeva jooksul ja teeb läbivaatamisest arvates 10 päeva jooksul otsuse. Kohtutäitur teatab menetlusosalistele kaebuse läbivaatamise aja. Menetlusosalise kaebuse läbivaatamisele ilmumata jäämine ei takista kaebuse läbivaatamist (alus: täitemenetluse seadustik § 217). Kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa (alus: täitemenetluse seadustik § 218). Väljavõte täitemenetluse seadustikus (TMS): § 78. Avalik enampakkumine(1)Arestitud vallasasjad müüb kohtutäitur avalikul elektroonilisel enampakkumisel, kui käesolevas seadustikus ei ole sätestatud teisiti.(2) Kui elektrooniline enampakkumine ei ole kohtutäiturist sõltumatutel põhjustel võimalik, võib enampakkumine toimuda suuliselt.(3)Kui arestitud vallasasjade hind on arestimisakti kohaselt kuni 2000 eurot, võib kohtutäitur nende müügi volitada k§ 81. Enampakkumise koht(1)Elektrooniline enampakkumine toimub veebikeskkonnas avanevas elektroonilises oksjonikeskkonnas (edaspidi oksjonikeskkond).(2)Kui kohtutäitur korraldab avaliku suulise enampakkumise, määrab ta suulise enampakkumise koha, arvestades asja müümise võimalusi ja enampakkumise kulusid.§ 85. Õigus tutvuda müüdavate asjadega (1)Soovijatel on õigus müüdavate asjadega tutvuda alates kuulutuse ilmumisest kuni enampakkumise alguseni. (2)Kohtutäitur määrab asjadega tutvumiseks kindlad ajad. Kui asjad on võlgniku valduses, on võlgnikul õigus nõuda, et tutvumine toimuks täitetoiminguteks ettenähtud aja piires. Kohtutäitur peab arvestama omaniku huve. (3)Soovijatel on õigus tutvuda müüdava asja kohta tehtud avaldustega ning asja puudutavate tõenditega, muu hulgas hindamisaktidega.§ 87. Enampakkumisel pakkuda võivad isikud(1) Enampakkumisel võivad pakkujana osaleda kõik isikud, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Enampakkumisel võivad kaasa pakkuda ka võlgnik ja sissenõudja. (2) Enampakkumisel ei või isiklikult ega esindajana osaleda kohtutäitur ega isik, kes on viibinud manukana vara arestimise juures, samuti isik, kes korraldab enampakkumist või kes on manukas enampakkumise läbiviimisel, ning sellise isiku arvel tegutsev isik. Kohtutäitur teatab seda suulisel enampakkumisel osalejatele enne enampakkumise alustamist.(3) Vara müümine käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isikule ja asja käsutamine nimetatud isiku poolt on tühised. Kui seetõttu tuleb korraldada uus enampakkumine, kannab rikkunud isik selle korraldamise kulud ja peab tasuma tema poolt pakutud hinna ning uuel enampakkumisel pakutud hinna vahe, kui uuel enampakkumisel pakutud hind on tema pakutud hinnast madalam. § 88. Suulise enampakkumise kord(1) Suulist enampakkumist alustades teeb kohtutäitur teatavaks müüdavat vara puudutavad olulised tingimused, menetluses osalevad sissenõudjad, nende nõuded, asjade arestimise aja, esitatud avaldused, suulise enampakkumise tingimused ja alghinna. Suulise enampakkumise tingimuste hulka kuulub ka suulisel enampakkumisel tehtavate pakkumiste samm, mille määrab müüdava asja väärtust arvestades kohtutäitur. (2) Arestimisaktis märgitust erineva alghinna määramist peab kohtutäitur suulise enampakkumise alustamisel põhjendama. (3) Pärast tingimuste teatavakstegemist avab kohtutäitur laekunud kirjalikud pakkumised ja teeb ettepaneku teha edasisi pakkumisi. (4) Vara müüakse suulisel enampakkumisel arestimisaktis märgitud järjekorras. (5) Suuline enampakkumine viiakse läbi kahe manuka, kohaliku omavalitsuse esindaja või politseiametniku juuresolekul. § 871. Enampakkumisele registreerimise kord(1)Enampakkumisele registreeritakse enne enampakkumise algust.(2) Kui enampakkumisel müüakse vallasasja, mille väärtus ei ületa 1000 eurot, saab enampakkumisele registreerida vahetult enne pakkumise tegemist.(3)Enampakkumisel osaleda sooviv isik registreerib end enampakkumise kuulutuses märgitud korras ja tähtajal ning tasub tagatisraha käesoleva seadustiku § 83 lõigetes 2 ja 21 sätestatud korras.(4)Isik registreeritakse enampakkumisel osalejaks, kui registreerimistaotlus ja selle lisad vastavad enampakkumise tingimustele, tagatisraha on tasutud ning isik võib enampakkumisel pakkujana osaleda.§ 91. Pakkumise parimaks tunnistamine(2) Elektroonilisel enampakkumisel tunnistatakse parimaks pakkumiseks enampakkumise lõppemisel oksjonikeskkonnas tehtud hinnalt kõrgeim pakkumine.(3) Kui parim pakkuja on loovutanud ostja õigused teisele isikule ja see isik võtab üle ka parimast pakkumisest tulenevad kohustused, esitatakse sellekohased avaldused kohtutäiturile ostuhinna tasumise tähtaja jooksul.(4) Kohtutäitur ei tunnista pakkumist parimaks, kui on oluliselt rikutud enampakkumise tingimusi või kui enampakkumist või selle jätkamist takistab kolmanda isiku õigus.(5)Pakkumise parimaks tunnistamine tehakse suulisel enampakkumisel osalejatele teatavaks enampakkumise päeval enampakkumise kohas ja elektroonilisel enampakkumisel enampakkumise päevale järgneval tööpäeval oksjonikeskkonnas. Kui pakkuja osales pakkumiste avamisel, loetakse ta enampakkumise tulemustest informeerituks. Kohtutäitur võib erandjuhtudel teatavakstegemise kuni seitsmeks päevaks edasi lükata. Edasilükkamisest annab kohtutäitur enampakkumisel osalejatele viivitamata teada.(6) Pakkumise parimaks tunnistamine kehtib teatavakstegemise ajast alates. § 94. Makstava summa suurendamine(1)Kui pärast enampakkumist selgub, et alghinna määramisel arvestatud pandiõigus või muu õigus ei kehti või on lõppenud, peab ostja, kes teadis või pidi teadma, et õigus ei kehti või on lõppenud, tasuma lisaks ostuhinnale ka alghinna määramisel arvestatud summa õiguse väärtuses.(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu kehtib ka juhul, kui õigus on tingimuslik ja edasilükkav tingimus ei saabu või saabub äramuutev tingimus ja ostja teadis sellest või pidi seda teadma pakkumise tegemisel.§ 98. Enampakkumise õiguslikud tagajärjed(2) Omandit ei teki, kui arestimine on tühine või kui on rikutud enampakkumise olulisi tingimusi ja kohus on tunnistanud enampakkumise kehtetuks. See kehtib sõltumata sellest, kas enampakkumisel asja ostnud isik teadis eelnimetatud asjaoludest.(3)Omandi tekkimiseks ei pea olema täidetud asjaõigusseaduses sätestatud eeldused, eelkõige ei pea tegelikult olemas olema täitedokumendis kajastatud nõuet, samuti ei pea enampakkumisel müüdud ese kuuluma võlgnikule. See ei välista õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõuete esitamist.(4) Kui omandaja on tasunud enampakkumise hinna ning käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud põhjustel omandit ei tekkinud, võib ta esitada sissenõudja vastu alusetust rikastumisest tuleneva nõude. See ei välista õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõudeid.(5) Enampakkumisel ei saa kasutada ostueesõigust.§ 97. Enampakkumise lõpetamine enne asjade müümist (11) Kui võlgniku vara müüakse elektroonilisel enampakkumisel, on võlgnikul õigus sissenõudja nõue rahuldada enne elektrooniliselt toimuva enampakkumise lõppemist. Kui võlgnik või kolmas isik tasub kohtutäiturile raha, mis on vajalik sissenõudja nõude rahuldamiseks ja täitekulude katteks, tühistab kohtutäitur viivitamata oksjonikeskkonnas toimuva enampakkumise ning teavitab enampakkumisel osalejaid enampakkumise lõppemisest. Enampakkumisel osalejate makstud tagatisraha tagastatakse hiljemalt järgmisel tööpäeval.(2) Ülejäänud asjade müük enampakkumisel lõpetatakse, kui raha, mis on saadud osa asjade müügist, on küllaldane sissenõudja nõude ja täitekulude katmiseks. § 150. Sundenampakkumise ese (1) Sundenampakkumise ese on kinnisasi ja koos sellega arestitud esemed, mille arestimine enampakkumise ajal kehtib. (2) Sundenampakkumise esemeks on ka kolmandale isikule kuuluvad kinnisasja päraldised, mis on võlgniku valduses, välja arvatud juhul, kui kolmas isik on saavutanud asja arestimisest vabastamise enampakkumise toimumise ajaks ja sellest kohtutäiturile teatanud. § 153. Enampakkumisest teatamine (1) Kinnisasja enampakkumise kuulutuses märgitakse muu hulgas: 1) kinnisasja registriosa number; 2) kinnisasja asukoht ja suurus; 3) kinnistusraamatusse kantud kinnisasja omaniku nimi; 4)kinnistusraamatusse kantud omaniku võlglasest üldõigusjärglase nimi; 5)kinnisasja koormavad kolmandate isikute väljaselgitatud õigused koos nende järjekohtadega ja muud kinnisomandi kitsendused; 6)ettepanek isikutele teha enne enampakkumist kohtutäiturile teatavaks keelumärke kinnistusraamatusse kandmise ajaks sissekandmata õigused ja sissenõudja nõudmise korral need põhistada. (2)Enampakkumise kuulutuse avaldamise ja enampakkumise teate ning enampakkumise vaheline aeg peab olema vähemalt 20 päeva, kui kohus ei määra teisiti. Enampakkumise kuulutus avaldatakse väljaandes Ametlikud Teadaanded ja Internetis vähemalt ühes enamlevinud kinnisvara müügipakkumiste portaalis. Kohtutäitur võib kuulutuse avaldada ka enampakkumise kohas levivas ajalehes. Sissenõudja või võlgniku soovil avaldab kohtutäitur kuulutuse sissenõudja või võlgniku kulul ka muus väljaandes. Kohtutäitur avaldab Interneti-kuulutuses ka fotod kinnisasjast. § 155. Kinnisasja juhusliku hävimise riisiko üleminek Kinnisasja ja sellega koos müüdud esemete hävimise riisiko läheb enampakkumisel ostjale üle pakkumise parimaks tunnistamisega. Pakkumise parimaks tunnistamisest alates kannab ostja kõik kulud ja koormatised ning saab kogu kasu. § 156. Kinnisasja omandamine Omand enampakkumisel müüdud kinnisasjale tekib enampakkumise akti alusel kinnistusraamatusse kande tegemisega. § 1561. Kinnisasja omandamine laenuga(1)Kinnisasja omandamisel laenuga teatab ostja sellest kohtutäiturile käesoleva seadustiku §-s 931 sätestatud korras. (2)Kui ostja ja krediidiasutus lepivad kokku laenu tagatisena enampakkumisel müüdava kinnisasja koormamises hüpoteegiga ja kohesele sundtäitmisele allumise kokkuleppe kandmises kinnistusraamatusse, teatab ostja sellest samal ajal kui kinnisasja laenuga ostmise kavatsusest. Krediidiasutus teatab kohtutäiturile tehingu tõestamise aja, notari nime ja kontaktandmed. (3)Kui krediidiasutus on andnud kohtutäiturile kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis garantii või kui kohtutäitur on saanud hoiustamiskviitungi ärakirja raha notarikontole kandmise kohta, saadab kohtutäitur viivitamatult notarile digitaalselt allkirjastatud enampakkumise akti, avalduse keelumärke ja täitemenetlusega lõppevate õiguste kustutamiseks ning nõusoleku hüpoteegi sissekandmiseks kinnistusraamatusse, kui ei ole kokku lepitud teisiti. (4) Notar esitab asjaõiguslepingu hüpoteegi seadmiseks, kokkuleppe hüpoteegiga tagatud nõuete ja kohesele sundtäitmisele allumise kohta, kinnistamisavalduse ja käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud dokumendid kinnistusosakonnale. (5)Notar kannab kolme tööpäeva jooksul pärast käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud dokumentide kinnistuspäevikus registreerimist notarikontol hoiustatud rahasumma üle kohtutäituri ametialasele kontole. (6)Kui käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud kokkuleppeid ei sõlmita 30 päeva jooksul enampakkumise akti koostamisest arvates, tagastab notar kohtutäiturile käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud dokumendid ja krediidiasutusele käesoleva paragrahvi lõike 3 kohaselt notarikontole kantud raha.Väljavõte Kinnisasja omandamise kitsendamise seadusest: § 4. Põllumajandus- ja metsamaad sisaldava kinnisasja omandamine lepinguriigi isiku poolt (1) Eesti või teise Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi või Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni liikmesriigi (edaspidi koos lepinguriik) kodanikul on õigus omandada põllumajandus- ja metsamaad sisaldav kinnisasi ilma kitsendusteta. (2) Juriidilisel isikul, kelle asukoht on lepinguriigis (edaspidi lepinguriigi juriidiline isik), on õigus omandada põllumajandusmaad, metsamaad või põllumajandus- ja metsamaad kokku vähem kui kümme hektarit sisaldav kinnisasi ilma kitsendusteta. (3) Lepinguriigi juriidilisel isikul on õigus omandada põllumajandusmaad kümme hektarit või rohkem sisaldav kinnisasi, kui ta on kinnisasja omandamise tehingu tegemise aastale vahetult eelnenud kolm aastat tegelenud Euroopa Liidu toimimise lepingu I lisas loetletud põllumajandustoodete, välja arvatud kalatoodete ja puuvilla (edaspidi põllumajandustoode) tootmisega. (4) Lepinguriigi juriidilisel isikul on õigus omandada metsamaad kümme hektarit või rohkem sisaldav kinnisasi, kui ta on kinnisasja omandamise tehingu tegemise aastale vahetult eelnenud kolm aastat tegelenud metsa majandamisega metsaseaduse tähenduses (edaspidi metsa majandamine) või põllumajandustoodete tootmisega. (5) Lepinguriigi juriidilisel isikul on õigus omandada põllumajandus- ja metsamaad kokku kümme hektarit või rohkem sisaldav kinnisasi, kui ta on kinnisasja omandamise tehingu tegemise aastale vahetult eelnenud kolm aastat tegelenud põllumajandustoodete tootmise või metsa majandamisega. (6) Kui lepinguriigi juriidiline isik ei vasta käesoleva paragrahvi lõigetes 3–5 sätestatud nõuetele, võib ta omandada põllumajandusmaad, metsamaad või põllumajandus- ja metsamaad kokku kümme hektarit või rohkem sisaldava kinnisasja üksnes omandatava kinnisasja asukohajärgse maavanema (edaspidi maavanem) loal. Kohtutäiturite ja pankrotihaldurite e-oksjonikeskkonna kuulutuse info: Tallinna kohtutäitur Kaire Põlts müüb 10.04.2021. a kl 10:00 algaval enampakkumisel HILLAR SOOSALU(36001240343) (PANKROTIS) ja Piret Soosalu (ik 46311130268) kuuluva Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa number 17482201 kantud ärimaa 60%, elamumaa 40%, asukohaga Tallinn, Kesklinna linnaosa, Dunkri tn 3, mille koosseisu kuulub 1205/2701 mõttelist osa kinnistust ja reaalosa eluruum nr. 1, mille üldpind on 120,50 m2 ja mille tähistus plaanil on 1. Kaasomandi teostamine on kitsendatud korteriomandite nr. 17482301, 17482401 koosseisu kuuluvate reaalosadega seotud õigustega. Muus osas on korteriomandi ese ja sisu määratud 23.08.2004 kinnistamisavaldusega. Katastritunnus78401:101:4390.Eluruumi pind II korrusel 63.2 m2 (sh trepikoda 9.3 m2, esik 7.2 m2, köök 4.7 m2, vannituba 3.2 m2, tuba 15.4 m2, tuba 32.7 m2); eluruumi pind pööningukorrusel 57.3 m2 (sh vaheruum 13.5 m2, panipaik 12.0 m2, panipaik 22.7 m2, panipaik 4.9 m2, panipaik 4.2 m2). Vara alghind on 260 000.00 EUR. Enampakkumine algab (pakkumiste tegemise algusaeg)10.05.2020. a kl 10:00.Enampakkumine lõpeb 18.05.2021. a kell 12:00. Pikeneva lõpu intervall on 10 minutit. Kinnisasjale on seatud:1) Märkus kinnistu omaniku pankroti väljakuulutamise kohta. Pankrot on välja kuulutatud 27.02.2013 kell 16:00. 2.04.2013 kinnistamisavalduse, 27.02.2013 kohtumääruse alusel sisse kantud 11.04.2013. Kohtunikuabi Maris Kuur;2) Keelumärge kinnisasja käsutamise keelamiseks Swedbank AS (registrikood 10060701), kohtutäitur Kaire Põlts kasuks. 19.06.2020 kohtutäituri avalduse alusel sisse kantud 24.03.2021. 3) Hüpoteek summas 2 800 000,00 krooni Aktsiaselts Hansapank (registrikood 10060701, Tallinna linn) kasuks. Kinnistu igakordne omanik on kohustatud alluma kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks.4) Hüpoteek summas kolmsada üheksakümmend tuhat krooni Aktsiaselts Hansapank (reg.kood 10060701), Tallinn, kasuks, igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele. 28.01.2005 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 07.02.2005.5) Hüpoteek summas 1 360 000,00 krooni Aktsiaselts Hansapank (registrikood 10060701, Tallinna linn) kasuks. Kinnistu igakordne omanik on kohustatud alluma kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. 18.01.2007 asjaõiguslepingu alusel sisse kantud 12.02.20076) Hüpoteek summas 650 000,00 krooni Aktsiaselts Hansapank (registrikood 10060701) kasuks. Kinnistu igakordne omanik on kohustatud alluma kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. 18.01.2008 asjaõiguslepingu alusel sisse kantud 21.01.20087) Hüpoteek summas 500 000,00 krooni Aktsiaselts Hansapank (registrikood 10060701) kasuks. Kinnistu igakordne omanik on kohustatud alluma kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. 18.08.2008 asjaõiguslepingu alusel sisse kantud 1.09.20088) Hüpoteek summas 2 000 000,00 krooni OÜ SCANET PLUSS (registrikood 11595947) kasuks. Kinnistu igakordne omanik on kohustatud alluma kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. NB! Kinnisasja võõrandamisel kuuluvad kõik hüpoteegid (sh kõik hüpoteegid Swedbank AS kasuks ja hüpoteek OÜ SCANET PLUSS kasuks) ja kõik märked (sh käsutamise keelumärge ja märkus pnakroti kohta) kustutamisele. Isikud, kellel on keelumärke kinnistusraamatusse kandmise ajaks sissekandmata õigused müüdavale asjale tuleb need teha enne enampakkumist kohtutäiturile teatavaks ja kohtutäituri nõudmise korral need põhistada. Isikud, kellel on enampakkumist takistavaid õigusi, tuleb saavutada kokkuleppel sissenõudjaga või kohtulahendi alusel enampakkumise lõpetamine või peatamine enne tulemi jaotamise päeva. Enampakkumisele registreerimise kord ja tagatisraha tasumise tähtaeg: 1. Enampakkumisele registreerimine toimub kohtutäiturite ja pankrotihaldurite e-oksjonikeskkonnas www.oksjonikeskus.ee;2. Tagatisraha 13 000.00 eurot tuleb tasuda kohtutäituri Kaire Põlts kontole AS SEB PANK nr EE111010010124476011, selgituseks: ""Tagatisraha ja müüdava vara aadress""; 3. Enampakkumisele registreerimine on avatud alates käesoleva kuulutuse avaldamisest; 4. Enampakkumisele registreerimine lõpeb 10.05.2021 kell 9:00;5. Enampakkumisele registreerimeseks tuleb esitada järgmised andmed: hinnapakkuja nimi, elukoht või asukoht, e-posti aadress ja telefoni nr, isikut tõendav dokument, esindaja puhul esindusõiguse aluseks olev dokument (notariaalselt tõestatud);6. Isik registreeritakse enampakkumisel osalejaks, kui registreerimistaotlus ja selle lisad vastavad enampakkumise tingimustele, tagatisraha on tasutud (juhul, kui see on täituri poolt määratud) ning isik võib enampakkumisel pakkujana osaleda. Käesolevaga teavitab kohtutäitur, et enampakkumise kuulituse avaldamise seisuga ei ole teada enampakkumisel müüdava korteri majandamiskulude või muude maksete nõue korteriühistu. Kuni 31.12.2017 kehtinud Korteriühistuseaduse § 7 lg 31 kohaselt, kui korteriomand müüakse täitemenetluses ja korteriühistule tasumata jäänud majandamiskulude ja muude maksete nõue on ostjale teatavaks tehtud, puudub korteriomandi omandajal tagasinõue eelmise omaniku vastu. Korteriühistuseaduse§ 51 sätestab, et korteriühistu olemasolul lähevad korteriomandi võõrandamisel või pärimisel korteriomandi võõrandajale või pärandajale kuuluvad korteriühistu liikme õigused ja kohustused üle korteriomandi omandajale korteriomandi ülemineku hetkest. Alates 01.01.2018 kehtiv Korteriomandi- ja korteriühistuseadus § 43 lg 2 - Korteriomandi võõrandamisel, välja arvatud täite- ja pankrotimenetluses, vastutab selle omandaja korteriühistu ees käendajana võõrandaja korteriomandist tulenevate sissenõutavaks muutunud kohustuste eest. Omandaja vastutus on piiratud korteriomandi väärtusega. Enampakkumisel osaleda sooviv isik peab tasuma tagatisraha. Tagatisraha tuleb tasuda kohtutäitur Kaire Põlts kontole nr EE111010 010124476011 AS SEB PANK. Tagatisraha loetakse tasutuks tagatisraha kohtutäituri kontole krediteerimisest tagatisraha ulatuses. Tagatisraha võib tasuda sularahas, kui tagatisraha suurus ei ületa 640 eurot.Elektroonilise enampakkumise võitja peab tasuma ostuhinna enampakkumise lõppemise päevale järgneval tööpäeval. Kui ostuhind ületab 12 700 eurot, tuleb ostuhinnast üks kümnendik tasuda enampakkumisele järgneval tööpäeval ning ülejäänud hind tuleb tasuda 15 päeva jooksul. Kui ostjaks on võlgnik, tuleb kogu ostuhind tasuda enampakkumisele järgneval tööpäeval.Koheseks tasumiseks loetakse ostuhinna tasumist sularahas või kohtutäituri määratud kontole. Kui ostuhind tasutakse kohtutäituri määratud kontole, loetakse ostuhind kohtutäiturile tasutuks kohtutäituri konto krediteerimisest ostuhinna ulatuses. Kohtutäitur võib kohese tasumisena aktsepteerida ka vähemalt ostuhinna suuruses antud Eesti või muu Euroopa Liidu liikmesriigi krediidiasutuse tähtajatut, tagasivõtmatut ja tingimusteta maksegarantiid. Kui ostja soovib osta sundenampakkumisel müüdavat asja krediidiasutuse väljastatava laenuga, peab ta sellest kohtutäiturile teatama kohe pärast tema pakkumise parimaks tunnistamist. Koheseks teatamiseks loetakse kohtutäiturile teatamist parimaks pakkumiseks tunnistamise päeval. Ostuhinna tasumisel laenuga kohustub ostja tasuma kogu ostuhinna või tagama ostuhinna tasumise kohustuse täitmise krediidiasutuse poolt 15 päeva jooksul parimaks pakkumiseks tunnistamise päevale järgnevast päevast arvates. Ostuhinna tasumist laenuga ei saa taotleda võlgnik. Kinnisasja omandamisele laenuga kohaldatakse täitemenetluse seadustiku (TMS) § 931, 1561 toodut. Kinnisasjaga tutvumine toimub 26.04.2021 kl 10:00 ja 29.04.2021 kl 17:00 kinnisasja asukohas. Tutvumise soovist teatada päev enne kohtutäituri büroole tel 5533699, e-post kaire.polts@taitur.just.ee. Enampakkumine toimub kohtutäiturite ja pankrotihaldurite e-oksjonikeskkonnas www.oksjonikeskus.ee.Täitetoimingust (vara enampakkumisest) teatamise akt, päring korteriühistule, teade hüpoteegipidajale lõppevast õigusest ja hüvitise taotlemisest on kättesaadav kohtutäitur Kaire Põlts büroos Tartu mnt 16B, Tallinn. Akt loetakse kätte toimetatuks kümne päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisest (alus: Täitemenetluse seadustik § 10 ja Tsiviilkohtumenetluse seadustik § 317).Menetluse nr: 025/2020/1748 Kohtutäitur Kaire PõltsTartu mnt 16B, 10117 TallinnTelefon: 6836390E-post: kaire.polts@taitur.just.ee Teadaande avaldaja kontaktandmed:esindaja Kadri ArtamonovTelefon: 6836390E-post: kadri.noor@taituriabi.just.ee Teadaande number 1743503