Tarbija tellis Kauplejalt aknad ning nende kättetoimetamine viibis ja Tarbija soovib selle eest leppetrahvi tasumist summas 277,47 €. Kaupleja tasus 150 € leppetrahvi. Tarbija nõuab puuduolevat 127.47 € Üldtingimuste punktist 7.2. nähtub leppetrahvi säte, mille kohaselt Müüjapoolse Kauba ja/või Teenuste üleandmise tähtajast mittekinnipidamise korral, kui Müüja vastutust välistavaid asjaolusid ei esine, on Ostjal õigus nõuda Müüjalt leppetrahvi Kauba ja/või Teenuste või osalise üleandmisega viivitamisel 0,1% tähtajaks üle andmata Kauba ja/või Teenuste või selle osa maksumusest iga viivitatud kalendripäeva eest kuid mitte rohkem kui 50% tellitud Toodete ja/või Teenuste kogusummast (lepingu üldtingimuste punktis 2.4 ja 6.1 . Komisjonile esitatud materialidest nähtub, et ettemaks laekus 18.01.2022 ning sellest alates oli 10 nädalat valmistamine vastavalt lepingule ning lisateenusena telliti paigaldus 7 tööpäeva jooksul (üldtingimused). Tellimus teostati (puudulikult) 07.04.2022. Samas kuna tegemist oli puuduliku teostusega, siis toimus pos 1. paigaldus 07.05.2022 ehk 30 päeva hiljem. Komisjonile esitatud materjalidest nähtub, et kaupleja tasus 30 päeva eest viivist 33,23 eurot (Viivis pos.1 maksumusele 30 päeva eest: 1107,75 x0,1% x 30 p.=33,23 eurot). Täiendavalt selgus, et rõduuksel ei ole tuuleriivi. Seega tuleneb ka antud juhul leppetrahv, kuid komisjon leiab, et vastavalt üldtingimuste punktile 7.2. tuleb arvutada seda üksnes tuuleriivi maksumuselt (osaline üleandmine), mitte kogu uksekomplektilt, kuna komplekt paigaldati. Puudu oli vaid riiv. Seega oli tegemist üksnes osalise üleandmisega viivitamisega. Tuuleriiv paigaldati 05.08.2022 Seega kuna pos 1 tähtaeg oli 07.04.2022, siis oli viivitus 120 päeva. Võttes arvesse, et tuuleriiv ei ole oma olemuselt kallis ning isegi, kui tegemist oleks mõne kümmne eurose detailiga, jääks summa oluliselt alla kaupleja poolt juba tasutud kompensatsioonile, arvestades 0,1% üleandmata osa maksumust. Kuna kaupleja pakkus ning tasus tarbijale juba leppetrahvi summas 150 eurot, siis ei kuulu tarbija täiendav leppetrahvi nõue tasumisele. Seetõttu tuleb tarbija nõue jätta rahuldamata.

Käesolevas asjas on olnud osaliselt sama vaidlus samal alusel samade poolte vahel ning muus osas on vajalik oluliste asjaolude tõendamine ja tõendite põhjalik uurimine, sh eelduslikult ka tunnistajate (s.h spetsialisti) ärakuulamine, mistõttu on vaidlust otstarbekam lahendada maakohtus ning menetlus tuleb vastavas osas § 47 lg 1 p 4 ja lg 3 p 3 ning § 55 lg 2 alusel lõpetada.

Asja lepingutingimustele vastavuse hindamisel tuleb juhinduda müüdud asja vastavusest lepingus kokku lepitud omadustele. Kui lepingupool leiab, et tema tegelik tahe lepingu sõlmimise ajal oli teistsugune, peab ta suutma seda tõendada.

Tarbija tellis kauplejalt aknad ja nende kohaleveo. Ühel aknal ilmnes paigaldamise ajal defekt kriimustusena. Tarbijal on VÕS § 222 alusel õigus nõuda akna lepingutingimustega vastavusse viimist.

VÕS § 29 järgi lähtutakse lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest; tõlgendamisel tuleb muu hulgas arvestada lepingu sõlmimise asjaolusid, sealhulgas lepingueelseid läbirääkimisi. Lepingu tingimust tuleb tõlgendada koos teiste lepingutingimustega, andes tingimusele tähenduse, mis tuleneb lepingu olemusest ja eesmärgist. Komisjonile esitatud selgituste ja tõendite põhjal on ilmne, et tarbija eesmärgiks (tahteks) oli saada rõduuks laiusega 2100 mm ja kõrgusega 1900 mm. Kaupleja on muu hulgas kinnitanud, et kaupleja töötaja on mõõtude lepingusse kandmisel eksinud (suhtunud loominguliselt). Pole mingit alust arvata, et kaupleja tahe ukse mõõtudes osas erinenuks tarbija soovitust. Kaupleja ei ole esile toonud, et tarbija soovitud mõõtudes rõduukse valmistamine olnuks võimatu või keerulisem või mõjutanuks kuidagi toote hinda või eeldatavat tulu. Lepingus sisalduvale joonisele on mõõdud äravahetatult kantud mitte poolte tahte põhjal, vaid eksituse tõttu. Kuivõrd leping sõlmiti kaupleja ettevalmistatud tingimustel ja väljatöötatud vormil, siis on eksitav joonis sattunud lepingusse kaupleja tegevuse tõttu. Komisjon ei nõustu kauplejaga selles, et tarbija vastutab vea eest samaväärselt kauplejaga. Komisjoni arvates ei ole vea tegemine ja tehtud vea mittemärkamine samaväärsed rikkumised. Lepingu teksti tervikuna hinnates leiab komisjon, et tarbijal oli alust eeldada, et kaupleja joonis vastab tema antud mõõtudele. Kauplejal lasub kohustus teha lepingutingimustele vastav uus töö enda kulul. Poolte kirjavahetusest võib aru saada, et kaupleja on esitanud tarbijale osalise tasunõude, mis ei ole lepingu rikkumise korral lubatav.