Tartu Maakohus (Tartu kohtumaja) avaldab teadaande Saneerimisseaduse § 37 lõike 2² alusel.

Kohus kinnitab 29.12.2023 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-23-14202 ettevõtja AS Solbritt (registrikood: 11832838, aadress: Rapla maakond, Rapla vald, Rapla linn, Viljandi mnt 91e, 79514) saneerimiskava.

Saneerimiskava kinnitamisega hakkab saneerimiskavas ettenähtud õiguslik tagajärg kehtima ettevõtja ja isiku kohta, kelle õigusi saneerimiskavaga mõjutatakse (SanS § 45 lg 1). Kohtu kinnitatud saneerimiskava on täitedokument saneerimiskavaga ümberkujundatud nõude suhtes. Kui saneerimiskavas on ette nähtud kohustuse täitmise tähtaja pikendamine, ei saa saneerimiskavas nimetatud tähtaja jooksul nõuet maksma panna (SanS § 45 lg 5).


Ettevõtja või puudutatud isik, kes on esitanud taotluse saneerimiskava kinnitamata jätmiseks, võib määruse peale esitada määruskaebuse, esitades selle otse ringkonnakohtule (SanS § 37 lg 3).

Määrus, millega saneerimiskava kinnitatakse, on viivitamata täidetav. Saneerimiskava kinnitamise määruse peale esitatud määruskaebusel ei ole saneerimiskava täitmise elluviimist peatavat toimet (SanS § 37 lg 1).

Saneerimisnõustaja Ksenia Kravtšenko avaldab teadaande saneerimisseaduse § 20 lõike 3 alusel.

Ettevõtja, AS Solbritt (registrikood: 11832838, aadress: Rapla maakond, Rapla vald, Rapla linn, Viljandi mnt 91e, 79514), saneerimismenetluse käigus on valminud saneerimiskava projekt, millega on võimalik tutvuda tööpäeviti kl 09:00-17:00 Advokaadibüroos LEXTAL (Rävala pst 4, Tallinn), kooskõlastades eelnevalt aega saneerimisnõustajaga, ksenia.kravtsenko@lextal.ee, kuni 11.12.2023.
Kirjalikud seisukohad saneerimiskava projekti kohta tuleb esitada hiljemalt 11.12.2023 aadressil ksenia.kravtsenko@lextal.ee.
 
Kui puudutatud isik jätab kirjaliku seisukoha esitamata, siis ei saa ta esitada saneerimiskava vastuvõtmise kohta vastuväidet ning kaotab õiguse esitada taotlus vastuvõetud saneerimiskava kinnitamata jätmiseks (SanS § 26 lg 1) või vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamata jätmiseks (SanS § 292 lg 1) ning seeläbi ka õiguse esitada määruskaebus saneerimiskava kinnitamise määruse peale (SanS § 37 lg 3).

Tartu Maakohus (Tartu kohtumaja) avaldab teadaande Saneerimisseaduse § 36¹ lõike 3 alusel.

21.11.2023 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-23-14202 pikendab kohus ettevõtja AS Solbritt (registrikood: 11832838, aadress: Rapla maakond, Rapla vald, Rapla linn, Viljandi mnt 91e, 79514) saneerimismenetluses saneerimiskava kohtule esitamise tähtaega. Saneerimiskava kohtule esitamise tähtaeg on 18.12.2023.
Saneerimisnõustaja on Ksenia Kravtšenko, e-post ksenia.kravtsenko@lextal.ee.

Saneerimisnõustaja Ksenia Kravtšenko avaldab teadaande saneerimisseaduse § 12 lõike 1 alusel.

Tartu maakohus on 12.10.2023 teinud saneerimismääruse, millega on algatatud ettevõtja, AS Solbritt (registrikood: 11832838, aadress: Rapla maakond, Rapla vald, Rapla linn, Viljandi mnt 91e, 79514), saneerimismenetlus.
 
Võlausaldaja saab ettevõtja esitatud võlanimekirjas välja toodud võlausaldaja nõude suuruse ja tagatusega tutvuda e-posti vahendusel, esitades vastava päringu e-posti aadressile ksenia.kravtsenko@lextal.ee, mille järel saneerimisnõustaja edastab võlausaldajale tema poolt märgitud e-posti aadressil andmed võlausaldaja nõude suuruse ja tagatuse kohta, või saneerimisnõustaja juures aadressil Rävala pst 4, Tallinn, kooskõlastades eelnevalt tutvumise aja.
 
Võlausaldaja peab võlanimekirjas nimetatud nõudega mittenõustumisest saneerimisnõustajat teavitama. Kui võlausaldaja, kelle nõuet soovitakse saneerimiskavaga ümber kujundada, ei nõustu võlanimekirjas nimetatud andmetega, esitab ta saneerimisnõustajale hiljemalt 03.11.2023 kirjaliku avalduse, milles märgib, mis ulatuses ta nimetatud nõudega ei nõustu, ja esitab neid asjaolusid tõendavad tõendid. Avalduse tähtpäevaks esitamata jätmisel loetakse, et võlausaldaja on nõude suurusega nõustunud.
 
Vastavalt saneerimismäärusele toimub saneerimiskava vastuvõtmine hiljemalt 04.12.2023 ja kava esitatakse kohtule kinnitamiseks hiljemalt 11.12.2023. Vähemalt kaks nädalat enne saneerimiskava vastuvõtmise tähtaja lõppu avaldab saneerimisnõustaja teate saneerimiskava projekti kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded ja edastab saneerimiskava projekti ja selle kohta avaldatud teate puudutatud isikutele.
 
Saneerimismenetluse algatamise üldised tagajärjed:
1) kohus peatab ettevõtja vara suhtes läbiviidava täitemenetluse või muu sundtäitmise kuni saneerimiskava kinnitamiseni või saneerimismenetluse lõppemiseni, välja arvatud täitemenetlus, mis viiakse läbi töösuhte alusel tekkinud nõude täitmiseks;
2) kohus lõpetab ettevõtja või saneerimisnõustaja taotluse alusel ettevõtja varale seatud aresti või muudab selle sisu, välja arvatud ettevõtja varale kriminaalmenetluses võimaliku konfiskeerimise või konfiskeerimise asendamise tagamiseks või töösuhte alusel tekkinud nõude tagamiseks kohaldatud aresti korral, kui see on vajalik saneerimismenetluse läbiviimiseks;
3) viivise või ajas suureneva leppetrahvi arvestamine ettevõtja vastu suunatud nõudelt peatub kuni saneerimiskava kinnitamiseni;
4) kohus võib ettevõtja taotluse ja sellele lisatud saneerimisnõustaja heakskiidu või saneerimisnõustaja taotluse alusel kuni saneerimiskava kinnitamiseni või saneerimismenetluse lõppemiseni peatada kohtumenetluse, milles on ettevõtja vastu varaline nõue ja mille kohta ei ole veel otsust tehtud, välja arvatud juhul, kui nõue on esitatud töösuhte alusel, kusjuures kohus ei peata kohtumenetlust kriminaalasjas;
5) kohus lükkab võlausaldaja esitatud pankrotiavalduse alusel ajutise pankrotihalduri nimetamise otsustamise edasi kuni saneerimiskava kinnitamiseni või saneerimismenetluse lõpetamiseni;
6) ettevõtja säilitab saneerimismenetluse algatamisel käsutusõiguse ettevõtja vara üle, kuid peab tehingutest, mis väljuvad tavapärase majandustegevuse raamest, viivitamata teavitama saneerimisnõustajat;
7) kui ettevõtja soovib muude kui punktis 1 nimetatud meetmete, eelkõige pandiõiguse teostamise peatamist, võib kohus nimetatud meetmed ettevõtja või saneerimisnõustaja taotluse alusel kuni saneerimiskava kinnitamiseni või saneerimismenetluse lõppemiseni peatada, kui see on saneerimiseks vajalik või see toetab saneerimiskava üle peetavaid läbirääkimisi. Meetmeid ei või peatada töösuhte alusel tekkinud nõude puhul;
8) punktides 1, 4 ja 7 nimetatud peatamise tähtaeg ei või olla pikem kui neli kuud saneerimismenetluse algatamisest arvates. Tähtaega on võimalik ettevõtja, võlausaldaja või saneerimisnõustaja taotluse alusel pikendada või peatamist uuesti kohaldada, kui see on asjaoludest tulenevalt põhjendatud, eelkõige kui saneerimismenetluses on toimunud oluline edasiminek ja peatamise jätkumine on edukaks saneerimiseks vajalik ega kahjusta ühegi peatamisest puudutatud isiku huve ja õigusi ebaproportsionaalselt. Kokku ei või tähtaeg koos pikendamiste ja uuendamistega olla pikem kui 12 kuud saneerimismenetluse algatamisest arvates;
9) saneerimismenetluse algatamisel pikeneb pankrotiseaduses ja täitemenetluse seadustikus sätestatud tehingu või muu toimingu tagasivõitmise tähtaeg aja võrra, mis kulub saneerimismenetluse algatamisest kuni saneerimismenetluse lõppemiseni. Pikendatud tähtaeg ei või ületada kaheksat aastat enne ajutise halduri nimetamist või täitemenetluse seadustikus nimetatud tagasivõitmise tähtaegade algust.
 

Keskkonnaamet avaldab teadaande keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 58 lõike 3 alusel.

Keskkonnaamet teatab, et AS Solbritt (registrikood: 11832838) (aadress Viljandi mnt 91e, Rapla linn, Rapla vald, Rapla maakond, 79514) keskkonnaluba nr L.ÕV/320358 on muudetud. Keskkonnaloale on liidetud keskkonnaluba L.VV/328149. Keskkonnamõju hinnatakse, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju (keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi (edaspidi KeHJS) seaduse § 3 lg 1 p 1, p 2). Keskkonnaamet jättis keskkonnamõju hindamise ASi Solbritt keskkonnaloa muutmise menetluse käigus algatamata.
KeHJS 2.1.2. KeHJS § 6 lg 2 p 11, § 61 lg 3, § 11 lg-te 2 ja 4 ning KeHJS § 6 lg 4 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ (edaspidi määrus nr 224) § 1 lg 1 ja § 7 kohaselt peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas ettevõtte poolt kavandatava tegevusega võib eeldatavalt kaasneda oluline keskkonnamõju või mitte ning otsustama KMH algatamise või algatamata jätmise üle.
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lg 1 ja lg 2 ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu1“ § 7 lg 4 kohaselt tuleb keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang anda toiduainetööstuse valdkonnas, kui piimatoodete tootmisel on valmistoodangu maht üle 200 tonni ööpäevas. ASi Solbritt valmistoodangu maht on väiksem (kuni 16 tonni ööpäevas), seega keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnangut ei anta.
KeHJS § 6 lg 1 ei käsitle ettevõtte tootmistegevuse ala, seetõttu keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnangut ei anta. KeHJS § 6 lg 2 p 7 ja Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 11 kohaselt tuleb keskkonnamõju vajalikkuse eelhinnang anda kui võetakse põhjavee 200 000–10 000 000 kuupmeetrit aastas. Ettevõte võtab põhjavett kokku 132 000 m3 aastas ja seetõttu keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnangut ei anta.
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lg 1 ja lg 2 ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu1“ § 2 lg 1 kohaselt tuleb keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang anda energeetika valdkonnas tegevuste korral, kui nimisoojusvõimsus on 50-299 megavatti. AS Solbritt katelde summaarne nimisoojusvõimsus on väiksem (15,64 MWth), seega keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnangut ei anta.
KeHJS § 6 lg 1 ja lg 2 ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu1“ § 12 p 1 kohaselt tuleb keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang kütuse ja keemiatoodete ladustamise valdkonnas, kui toimub vähemalt 100-tonnise kogumahutavusega gaasihoidla rajamine või laiendamine ja kasutamine. AS Solbritt kasutab põlevkiviõli hoidmiseks kaht mahutit suurusega 25 m3 (mahutid asuvad siseruumis), seega keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnangut ei anta.
KeHJS § 6 lg 1 ja lg 2 ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu1“ § 12 p 2 kohaselt tuleb keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang kütuse ja keemiatoodete ladustamise valdkonnas, kui toimub vähemalt 10000-kuupmeetrise mahutavusega ehitise või ehitiste rajamine nafta, naftakeemia- või keemiatoodete ladustamiseks või vähemalt 10000-kuupmeetrises mahus nafta, naftakeemia- või keemiatoodete laadimine, välja arvatud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1 punktis 32 nimetatud juhul. AS Solbritt laadib aastas kuni 3112 tonni põlevkiviõli, seega keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnangut ei anta.
KeHJS § 6 lg 1 ja lg 2 ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu1“ § 15 p 9 kohaselt tuleb keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang anda sellisele tegevusele, mis võib kaasa tuua ebameeldiva või ärritava lõhnaaine eraldumise välisõhku. Vastavalt keskkonnaministri 27.12.2016. a määrusele nr 81 „Lõhnaaine esinemise hindamise kord, hindamisele esitatavad nõuded ja lõhnaaine esinemise häiringutasemed“ on lõhnaaine esinemise häiringutase aasta lõhnatundide osakaal kogu aasta tundidest, millest alates loetakse lõhnaaine esinemine oluliseks keskkonnahäiringuks. Häiringutasemeks on vastuvõtja juures 15% aasta lõhnatundidest, mis on umbes 1314 tundi aastas. See tähendab, et kui käitisest tulenevat ebameeldivat lõhna esineb rohkem kui 1314 tunnil aastas, võib selle lugeda oluliseks keskkonnahäiringuks. Ettevõtte käitises laaditakse põlevkiviõli mahutitesse, mis võib põhjustada lõhnahäiringuid. Laadimine kestab maksimaalselt 62,2 h aastas, mis on oluliselt väiksem kui 1314 tundi. Seega keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnangut ei anta.
KeHJS § 6 lg 1 ja lg 2 ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 § 15 p 8 kohaselt tuleb keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang anda tegevusele, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti Lähim kaitstav Natura 2000 ala Ridaküla hoiuala (EELIS kood KLO2000197) asub ca 2,4 km kaugusel põhjakaares. Lähimad kaitsealused objektid üksikpuu (puu) Tõnusaare tamm (EELIS kood KLO4000329) ja rändrahn Rapla rahn; (Kalevipoja luisk; Köpsoni kivi) asuvad ca 1,3 km kaugusel põhjas ja loodes. Muud kaitstavad loodusobjektid sh Natura 2000 võrgustiku alad kavandatava tegevuse territooriumil ja selle lähiümbruses puuduvad. Ei ole oodata, et ettevõtte tegevus võiks, kas üksi või koosmõjus teiste tegevustega avaldada ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku aladele või kaitstavatele loodusobjektidele.
Keskkonnaamet leiab, et lähtudes eelhinnangu andmise vajaduse puudumisest ning KeHJS § 11 lg-st 81 puudub vajadus kavandatava tegevuse erisuste ja keskkonnameetmete järele muidu ilmneda võiva olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks või ennetamiseks (keskkonnaministri 16.08.2017 määruse nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ § 5 lg 2).

Haldusakti ja muude asjasse puutuvate dokumentidega on võimalik tutvuda Keskkonnaameti keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS https://kotkas.envir.ee/. Kõik dokumendid on digitaalsed
Digitaalselt on dokumendid kättesaadavad Keskkonnaameti keskkonnaotsuste infosüsteemis https://kotkas.envir.ee/menetlus/M-122168.

Keskkonnaamet avaldab teadaande keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 47 lõike 2 alusel.

Keskkonnaamet teatab, et AS Solbritt (registrikood: 11832838) (aadress Viljandi mnt 91e, Rapla linn, Rapla vald, Rapla maakond, 79514) muudetud keskkonnaloa nr L.ÕV/320358 eelnõud on valminud. AS Solbritt (registrikood 11832838; Viljandi mnt 91e, Rapla linn, Rapla vald, Rapla maakond) taotleb keskkonnakompleksloa nr L.ÕV/320358 muutmist. Taotlus registreeriti infosüsteemis KOTKAS menetluse numbriga M-122168. Keskkonnaloa muutmise taotlus esitati uue kütuseliigi kasutuselevõtu (põlevkiviõli) ja kahe põlevkiviõli mahuti ( a 25 m3, asuvad siseruumides) lisamise tõttu. Keskkonnaloa taotlusele on liidetud vee eriosasse keskkonnaluba L.VV/328149. Muudatusi vee erikasutusloas ei tehtud.
ASi Solbritt põhitegevuseks on homogeenitud toiduainete ja dieettoitude tootmine (EMTAK 10861), muuks tegevusalaks on auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine (EMTAK 35301). ASi Solbritt tootmisterritoorium asub aadressidel: Rapla maakond, Rapla vald, Rapla linn, Jaama tn 2a (katastritunnus 67001:002:1310, sihtotstarve tootmismaa 100%, registriosa 1128537), Viljandi mnt 91 (67001:002:1320, tootmismaa 100%, registriosa 1128637), Viljandi mnt 91a (67001:002:0081, tootmismaa 100%, registriosa 194237), Viljandi mnt 91b (67001:002:0082, tootmismaa 100%, registriosa 1154537), Viljandi mnt 91c (67001:002:0500, tootmismaa 100%, registriosa 337937), Viljandi mnt 91d (67001:002:0490, tootmismaa 100%, registriosa 338037 ), Viljandi mnt 91e (67001:002:0990, tootmismaa 100%, registriosa 608937), Tulbi tn 4a (66801:001:0499, tootmismaa 100%, registriosa 17122050).
Vee erikasutusluba nr L.VV/328149 anti 01.09.2016 korraldusega nr 1-3/16/2246 „vee erikasutusloa nr L.VV/328149 andmine“ Rapla maakonnas Rapla vallas Rapla linnas Viljandi mnt 91 kinnistul (registriosa nr 1128637, katastritunnus 67001:002:1320) ja Tulbi tn 4a (registriosa nr 17122050, katastritunnus 66801:001:0499) põhjavee võtmiseks rohkem kui 5 m3 ööpäevas. Vee erikasutusloa nr L.VV/328149 liitmisel paiksest heiteallikast saasteainete välisõhku väljutamise keskkonnaloaga nr L.ÕV/320358 kaotab vee erikasutusluba nr L.VV/328149 kehtivuse.
ASi Solbritt tegevusalaks on piimapulbri tootmine ja sellest väikelaste piimapulbri toidusegude tootmine. Toorpiima võetakse aastas maksimaalselt vastu 70 000 t, ühes päevas maksimaalselt 200 t. Maksimaalne reaalne piimapulbri tootmismaht on 16 tonni ööpäevas. Maksimaalne aastatoodangu maht on 4800 tonni aastas. ASil Solbritt on neli heiteallikat: katlamaja korsten, pulbritorn ja kaks kütusemahuti hingamisava. Mahutid on omavahel ühendatud ja laadimisel täituvad mõlemad. Kummalgi mahutil on oma õhutustoru (V1 ja V2) ja aurud väljuvad mõlemast torust. Mõlemad mahutid asuvad betoonist vannides. Käitise summaarne soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus on 15,64 MWth (7,82+7,82 MWth), Kütteks kulub kuni 3112 tonni põlevkiviõli ja/või 3600 tuhat m3 maagaasi aastas. Pulbritormis kasutatakse osakeste püüdmiseks tsüklonit, mille püüdeefektiivsus on 99%.
Lähim kaitstav Natura 2000 ala Ridaküla hoiuala (EELIS kood KLO2000197) asub ca 2,4 km kaugusel põhjakaares. Lähimad kaitsealused objektid üksikpuu (puu) Tõnusaare tamm (EELIS kood KLO4000329) ja rändrahn Rapla rahn; (Kalevipoja luisk; Köpsoni kivi) asuvad ca 1,3 km kaugusel põhjas ja loodes.

Eelnõu(de)  ja muude asjassepuutuvate dokumentidega on võimalik tutvuda Keskkonnaameti keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS https://kotkas.envir.ee/. Menetlus nr M-122168. Kõik dokumendid on digitaalsed
Eelnõud on digitaalselt kättesaadavad keskkonnaotsuste infosüsteemis https://kotkas.envir.ee/menetlus/M-122168

Ettepanekuid ja vastuväiteid eelnõu(de)le saab esitada Keskkonnaametile suuliselt või kirjalikult kahe nädala jooksul e-posti aadressil info@keskonnaamet.ee või postiaadressil Tallinna mnt 14, 79513 Rapla. alates teate ilmumisest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.
 Keskkonnaamet teeb ettepaneku asja arutamiseks ilma avalikku istungit läbi viimata.

Keskkonnaamet avaldab teadaande keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 47 lõike 2 alusel.

Keskkonnaamet teatab, et AS Solbritt (registrikood: 11832838) (aadress Viljandi mnt 91e, Rapla linn, Rapla vald, Rapla maakond, 79514) keskkonnaloa muutmise taotlus nr L.ÕV/320358 on menetlusse võetud. AS Solbritt (registrikood 11832838; Viljandi mnt 91e, Rapla linn, Rapla vald, Rapla maakond) taotleb keskkonnakompleksloa nr L.ÕV/320358 muutmist. Taotlus registreeriti infosüsteemis KOTKAS menetluse numbriga M-122168. Keskkonnaloa muutmise taotlus esitati uue kütuseliigi kasutuselevõtu (põlevkiviõli) ja kahe põlevkiviõli mahuti ( a 25 m3, asuvad siseruumides) lisamise tõttu. Keskkonnaloa taotlusele on liidetud vee eriosasse keskkonnaluba L.VV/328149. Muudatusi vee erikasutusloas ei tehtud.
ASi Solbritt põhitegevuseks on homogeenitud toiduainete ja dieettoitude tootmine (EMTAK 10861), muuks tegevusalaks on auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine (EMTAK 35301). ASi Solbritt tootmisterritoorium asub aadressidel: Rapla maakond, Rapla vald, Rapla linn, Jaama tn 2a (katastritunnus 67001:002:1310, sihtotstarve tootmismaa 100%, registriosa 1128537), Viljandi mnt 91 (67001:002:1320, tootmismaa 100%, registriosa 1128637), Viljandi mnt 91a (67001:002:0081, tootmismaa 100%, registriosa 194237), Viljandi mnt 91b (67001:002:0082, tootmismaa 100%, registriosa 1154537), Viljandi mnt 91c (67001:002:0500, tootmismaa 100%, registriosa 337937), Viljandi mnt 91d (67001:002:0490, tootmismaa 100%, registriosa 338037 ), Viljandi mnt 91e (67001:002:0990, tootmismaa 100%, registriosa 608937), Tulbi tn 4a (66801:001:0499, tootmismaa 100%, registriosa 17122050).
Vee erikasutusluba nr L.VV/328149 anti 01.09.2016 korraldusega nr 1-3/16/2246 „vee erikasutusloa nr L.VV/328149 andmine“ Rapla maakonnas Rapla vallas Rapla linnas Viljandi mnt 91 kinnistul (registriosa nr 1128637, katastritunnus 67001:002:1320) ja Tulbi tn 4a (registriosa nr 17122050, katastritunnus 66801:001:0499) põhjavee võtmiseks rohkem kui 5 m3 ööpäevas. Vee erikasutusloa nr L.VV/328149 liitmisel paiksest heiteallikast saasteainete välisõhku väljutamise keskkonnaloaga nr L.ÕV/320358 kaotab vee erikasutusluba nr L.VV/328149 kehtivuse.
ASi Solbritt tegevusalaks on piimapulbri tootmine ja sellest väikelaste piimapulbri toidusegude tootmine. Toorpiima võetakse aastas maksimaalselt vastu 70 000 t, ühes päevas maksimaalselt 200 t. Maksimaalne reaalne piimapulbri tootmismaht on 16 tonni ööpäevas. Maksimaalne aastatoodangu maht on 4800 tonni aastas. ASil Solbritt on neli heiteallikat: katlamaja korsten, pulbritorn ja kaks kütusemahuti hingamisava. Mahutid on omavahel ühendatud ja laadimisel täituvad mõlemad. Kummalgi mahutil on oma õhutustoru (V1 ja V2) ja aurud väljuvad mõlemast torust. Mõlemad mahutid asuvad betoonist vannides. Käitise summaarne soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus on 15,64 MWth (7,82+7,82 MWth), Kütteks kulub kuni 3112 tonni põlevkiviõli ja/või 3600 tuhat m3 maagaasi aastas. Pulbritormis kasutatakse osakeste püüdmiseks tsüklonit, mille püüdeefektiivsus on 99%.
Lähim kaitstav Natura 2000 ala Ridaküla hoiuala (EELIS kood KLO2000197) asub ca 2,4 km kaugusel põhjakaares. Lähimad kaitsealused objektid üksikpuu (puu) Tõnusaare tamm (EELIS kood KLO4000329) ja rändrahn Rapla rahn; (Kalevipoja luisk; Köpsoni kivi) asuvad ca 1,3 km kaugusel põhjas ja loodes.

Keskkonnaloa taotlusega ja muude asjassepuutuvate dokumentidega on võimalik tutvuda Keskkonnaameti keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS https://kotkas.envir.ee/. Menetlus nr M-122168. Kõik dokumendid on digitaalsed.
Taotlus on digitaalselt kättesaadav keskkonnaotsuste infosüsteemis https://kotkas.envir.ee/dokument/DM-122168-6

Kuni keskkonnaloa andmise või andmisest keeldumise otsuse tegemiseni on igaühel õigus esitada Keskkonnaametile kahe nädala jooksul põhjendatud ettepanekuid ja vastuväiteid.  Ettepanekuid ja vastuväiteid võib esitada suuliselt või kirjalikult e-posti aadressile info@keskkonnaamet.ee või postiaadressile Tallinna mnt 14, 79513 Rapla. 

Keskkonnaloa andmise või andmisest keeldumise otsuse eelnõu valmimisest teavitab Keskkonnaamet täiendavalt ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Keskkonnaamet avaldab teadaande keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 58 lõike 3 alusel.

Keskkonnaamet teatab, et AS Solbritt (registrikood: 11832838) (aadress Rapla maakond, Rapla vald, Rapla linn, Viljandi mnt 91e, 79514) on väljastatud muudetud keskkonnaluba vee erikasutuseks L.VV/328149.

Seoses loa andmise ajal kehtinud õigusaktide ning nendest tulenevate nõuete muutumisega, algatas Keskkonnaamet keskkonnaloa nr L.VV/328149 muutmise menetluse eesmärgiga viia luba kooskõlla kehtiva õigusega.

Keskkonnaloas täpsustati seirenõudeid ja puurkaevude nimesid ning vaadati keskkonnaluba kogu ulatuses üle, et kaasajastada selle sõnastust ja teabe esitamise nõudeid.

Keskkonnaloa õigusnormidega vastavusse viimise tegevus ei kuulu keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimise seadus § 6 lõike 1 ega Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 ”Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” loetellu, mistõttu puudus vajadus algatada keskkonnamõju hindamine või kaaluda selle vajalikkust.

Haldusakti ja muude asjasse puutuvate dokumentidega on võimalik tutvuda Keskkonnaametis (va hädaolukorra ajal) ja keskkonnaotsuste infosüsteemis kotkas.envir.ee (menetlus nr M-111920).
Digitaalselt on dokumendid kättesaadavad aadressil https://kotkas.envir.ee/permits/public_application_view?represented_id=&search=1&applicant=&proceeding_nr=M-111920&permit_nr=&register_date_start=&register_date_end=&application_type=&proceeding_id=11995 .