OtherPooled on sõlminud müügilepingu, tegemist on tarbijalepinguga.Lepingu ese on sõiduki omandi üleandmine. Lepingus ei ole märgitud, et üleantud asjal oleks mõni puudus.Kaupleja avaldas lepingu eseme kohta teabe müügikuulutuses. Muuhulgas oli müügikuulutuses teave, et mootorsõidukimaksu tasub müüja. Lepingueelne teave peab vastavalt VÕS § 14 lg 1 teisele lausele olema õige.Vastavalt VÕS § 29 lg 5 p 1 arvestatakse lepingu tõlgendamisel lepingu sõlmimise asjaolusid, sealhulgas lepingueelseid läbirääkimisi. Lepingueelsetel läbirääkimistel avaldatud teave ja antud lubadused on siduvad ja kauplejal on kohustus tarbijale hüvitada mootorsõidukimaks, kuna kaupleja on sõiduki müügikuulutuses seda lubanud.Kaupleja esitatud väited, et kauplejal puudub mootorsõidukimaksu hüvitamise kohustus, ei ole õiged. Kaupleja ei ole vabanenud kohustusest anda lepingueelsetel läbirääkimistel õiget teavet. Antud müügilepingu tõlgendamisel tuleb vastavalt VÕS § 29 lg 5 p 1 arvestada kaupleja lepingueelsetel läbirääkimistel antud kinnitust tasuda selle sõiduki müügi korral mootorsõidukimaks.Uurides mootorsõidukimaksu kohta esitatud tõendeid leiab komisjon, et esitatud tõend kajastab lisaks mootorsõidukimaksule ka muud, mootorsõidukimaksu summa on 843,6 eurot, ülejäänud riigilõiv ei ole mootorsõidukimaks ja hüvitamisele ei kuulu.Tarbija on esitanud väite, et sõidukil esines õlileke. Tarbija on puudusest teatanud mõistliku aja jooksul (VÕS 220 lg 1) ja lekke olemasolu on tõendatud sõiduki diagnostikadokumendis nr 801196 16.01.2026, dokument sisaldab viite, et esineb õlileke otsakaanest“. Diagnostika on tehtud 6 päeva pärast sõiduki ostmist ja puuduse tuvastamiseks on diagnostika tegemine ja selle kulu summas 193,5 eurot vajalik ja mõistliku suurusega.Kaupleja on esitanud väite, et “Puuduse varjamine eeldab, et müüja kas oli teadlik või pidi olema puudusest teadlik.”. See väide on vale ja väite esitamine majandus- ja kutsetegevuses tegutseva sõidukite müüja poolt on üllatav. Sellega möönab kaupleja, et õlileke on sõiduki puudus.Asja puudusega seonduv hüvitamiskohustus ei ole seotud müüja teadmisega ega puuduse aktiivse varjamisega. Varjatud puuduse puhul on oluline, et puudus ei olnud enne lepingu sõlmimist või asja üleandmist ostjale teatatud või asja ülevaatuse käigus nähtav. Müüja vastutus ei ole seotud süüga (VÕS § 104 lg 1) ega puudusest teadmisega. Lepinguõiguses piisab vastutuse tekkeks vaid kohustuse rikkumisest.VÕS § 218 lg 22 alusel tarbijalemüügi puhul eeldatakse, et ühe aasta jooksul alates asja ostjale üleandmisest ilmnenud lepingutingimustele mittevastavus oli olemas asja üleandmise ajal, kui selline eeldus ei ole vastuolus asja või puuduse olemusega. See, et leke oli olemas kuus päeva enne selle tuvastamist, ehk asja üleandmise ajal, on tõendatud ja eluliselt usutav.Leke on sõiduki oluline puudus. Vastavalt Majandus- ja kommunikatsiooniministri 13.06.2011. a määrus nr 42 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele“ Lisa 1 (taristuministri 21.10.2025 määruse nr 63 sõnastuses) lk 91: „Kood 701. Üldnõuded mootorile 1. Mootorist kütuse, määrdeainete või jahutusvedeliku lekkimine ei ole lubatud.“. Seega ei vasta õlilekkega sõiduk nõuetele ja seda ei või kasutada. See on asja oluline puudus vastavalt VÕS § 2171 lg 2 p 2, asja ei saa eesmärgipäraselt kasutada. Mootorsõidukimaksu mittehüvitamine on VÕS § 2171 lg 2 p 1 sätestatud kohustuse rikkumine, mille kohaselt asja müügi korral pidi selle sõidukiga seonduva lepingueelsetel läbirääkimistel viidatud maksu tasumise kohustusega seonduva kulu kandma kaupleja.Kaupleja keeldus õlilekke kõrvaldamisest ja selle kõrvaldamise kulu on tarbija poolt tõendatud summas 730 eurot 2.3.2026 arvega nr 100138. Tõendi kohaselt on arve hammasrihma katte vahetamise eest ja hammasrihma kate on diagnostikadokumendis nr 801196 16.01.2026 viidatud esikaas, mille vahelt oli leke.Kokku on nõue põhjendatud summas 730+843,6+193,5=1767,1 eurot. Nõude summale ei ole kaupleja arvestatavaid vastuväiteid ega põhjendusi esitanud.Kaupleja on kohustist rikkunud (VÕS § 100) andes üle nõuetele mittevastava asja (VÕS § 2171 lg 2 p 2).  Kaupleja on keeldunud puudusi kõrvaldamast. Tarbija on esitanud kahju huvitamise nõude. Puudusest on tähtaegselt teavitatud, kahju tekkimine ja nõude suurus on tõendatud. Tekkinud kahju on põhjuslikus seoses kaupleja rikkumisega, kui sõidukil ei oleks puudust esinenud ja kaupleja oleks mootorsõidukimaksu hüvitanud, ei oleks tarbijal tekkinud täiendavaid kulusid.Sellise kahju hüvitamine on VÕS § 2171 lg 2 p 2 ja VÕS § 2171 lg 2 p 1 kaitse-eesmärgi kohane.Nõue on sissenõutavaks muutunud. Kaupleja vastutust välistavaid ega rikkumist vabastavaid asjaolusid ei ole.Kui kaupleja kohustust ei täida ja hüvitist ei tasu, on tarbijal võimalik kauplejalt kohtumenetluses nõuda ka käesolevas menetluses tekkinud esinduskulu hüvitamist, kohtumenetluse kulude hüvitamist ja viivist.

OtherTarbija ostis kauplejalt kasutatud sõiduki. Ligi neli kuud hiljem avastas tarbija, et parkimissoojendi ei tööta. Samal ajal tekkis tagaluugi mehhanismi rike — luuk tuli lukust lahti, kuid ei avanenud ega sulgunud automaatselt. Tarbija leidis, et kaupleja vastutab puuduste eest garantii alusel. Komisjon leidis, et müüja poolt antud garantii ei hõlma osundatud detaile. Kasutatud asja ostjal tuleb arvestada, et kasutatud asja senisest tavapärasest kasutamisest tingitud kulumine ja sellega kaasnevad puudused, mida sarnastel uutel asjadel ei esine, ei kujuta endast veel lepingutingimustele mittevastavusi. Sõidukil võivadki mitmed osad vahetamist vajada ja see on sõiduki vanust arvestades mõistlikult usutav. Komisjon jättis avalduse rahuldamata. 

OtherTarbija ostis 20.12.2023 kauplejalt 2019 aasta sõiduki Škoda Superb  reg märgiga 050 DNX. Tarbija avalduse kohaselt  kinnitati talle, et auto on korras, kuid 07.01.2024 hakkas auto armatuuris põlema mootorituli ja tarbija teostas diagnostika, mis andis NOX- anduri veainfo. Tarbija kustutas veakoodi ja teavitas kauplejat olukorrast 08.01.2024. Märtsis 2024 sama veateade kordus ja 22.05.2024 ja 08.07.2024 andis tarbija samast probleemist samuti teada. Kaupleja lubas asja uurida. Lisaks vahetati kirju ka augustis ja septembris ning tarbija soovis olukorrale lahendust, kuid sai eitava vastuse. Kaupleja peab NOX-anduri riket loomulikuks kulumiseks, mitte aga varjatud veaks ja auto oli läbinud enne müüki tehnilise ülevaatuse. Ilmnenud puudust ei saa võtta automaatselt varjatud puudusena ja pole tõendatud, kuidas see  avaldab mõju lepingu eseme kvaliteedile. NOX-andur on tüüpiline kuluosa ja teatud kasutustundide pärast anduri töökindlus väheneb. Komisjon hinnangul ei reklaaminud kaupleja sõidukit kui uut sõidukit või sõidukit, millel on kõik kuludetailid vahetatud. Komisjon nõustus kauplejaga, et NOX andur on sõiduki kuludetail, mis võib kooskõlas sõiduki vanuse ja läbisõiduga vajada vahetust. Komisjon leiab, et tegemist ei ole sõiduki varjatud puudustega, mille eest kaupleja vastutab. Komisjoni hinnangul ei müünud seetõttu kaupleja tarbijale sellist sõidukit, mille seisukord oli halvem sellest, mida tarbija võis mõistlikult oodata. Komisjon leidis, et kaupleja ei ole müügilepingu tingimusi rikkunud ning  jättis seetõttu avalduse rahuldamata.

OtherSõiduki müügileping sõlmiti poolte vahel 18.05.2023. Tarbija teavitas kauplejat sõidukil esinevatest probleemidest pärast ostu 01.06.2023, kuid saades teada, et mootori suitsemine on antud mudeli puhul normaalne, jätkas sõiduki kasutamist. Järgmise probleemiga, milleks oli tahmafiltri täitumine pöördus tarbija kaupleja poole pärast sõidukiga 8000 km läbimist. Tarbija lasi sõidukit hooldada ja parandada erinevatel ettevõtetel ning leidis, et kulud peaks kandma kaupleja. Komisjon selgitab, et kui asi ei vasta lepingutingimustele, võib ostja VÕS § 222 lg 1 kohaselt nõuda müüjalt asja parandamist või asendamist, kui valitud õiguskaitsevahendi kasutamine on võimalik. VÕS § 222 lg 5 sätestab, et alles siis kui ostja nõuab õigustatult asja parandamist ja müüja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib ostja asja ise parandada või lasta seda teha ning nõuda müüjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. Parandamiskulude hüvitamise nõue on algse täitmisnõude suhtes sekundaarne õiguskaitsevahend, st selle rakendamine tuleb kõne alla üksnes juhul, kui ostja on esmalt nõudnud lepingu täitmist. Käesoleval juhul pole komisjonile esitatud tõendeid, et kaupleja keeldus sõiduki puudusi kõrvaldamast, mistõttu tarbijal kaupleja vastu tehtud kulutuste hüvitamise nõudeõigus puudub.Komisjon nõustus kauplejaga, et tarbija poolt viidatud sõiduki põhiprobleemiks olev tahmafiltri ummistumine pole käsitletav sõiduki varjatud puudusena, kuna tegemist on kuluosaga. VÕS § 214 lg 2 kohaselt läheb asja juhusliku hävinemise ja kahjustumise riisiko ostjale üle asja üleandmisega. Kahjustused tekkisid sõidukile ajal mil riisikot kandis tarbija. Tarbija pole vaatamata komisjoni 13.06.2024 tehtud ettepanekule esitanud komisjonile asjakohaseid tõendeid, et sõiduki kahjustused olid olemas juba müügilepingus sõlmimise ajal, tegemist oli müüdud sõiduki varjatud puudustega ning puudus ei tulenenud tarbijast. Ülaltoodust tulenevalt jättis komisjon tõendamatuse tõttu avalduse rahuldamata. Avaldaja esitas 01.07.2024 riiklikult tunnistatud eksperdi Raul Põdersalu arvamuse, mis sisuliselt kinnitas otsuses toodud põhjendusi.

OtherTarbija poolt kauplejalt ostetud kasutatud autol ilmnesid aasta jooksul mitmed puudused. Komisjon leidis, et puudustega seotud täpsustavate asjaolude tuvastamiseta ei ole asjas põhjendatud otsuse tegemine võimalik.

OtherKaupleja ei saanud mõjutada autoga kaasnevaid probleeme, mis peale auto üleandmist tekkida võivad. Tasub lisada, et tegemist polnud nähtavate vigastustega. Kirjavahetusest selgus, et tarbija jätkas auto kasutamist peale probleemide ilmnemist, mitte ei pöördunud koheselt diagnostika poole. Tarbija ei suutnud tõendada, et lepingutingimuste mittevastavus tekkis kaupleja tahtluse või raske hooletuse tagajärjel. VÕS § 101 lg 3; VÕS § 218 lg 1 ja 4; VÕS § 220 lg 3; VÕS § 221 lg 1 p 1 ja 2 ning lg 2