OtherTarbija tellis e-poest valamu ja segisti, mis talle ka tarniti. Tarbija avas nädal hiljem pakendi ja tuvastas, et valamu on defektne. Tarbija soovis valamu tagastamist või asendamist, millest kaupleja keeldus. Kaupleja leidis, et teatada tuleb 3 päeva jooksul. Komisjon leidis, et tarbija avaldus kuulub rahuldamisele. Kaupleja ei ole tõendanud, et tarbijale tarniti defktita toode. 

OtherPooltel on müügileping ja töövõtuleping. Kaupleja müüs ning paigaldas vanni. Kaupleja tekitas vanni hoonesse transportimisel hoonele vigastused, vigastuste tekkimise üle vaidlus puudub. Kaupleja on üldsõnaliselt seadnud kahtluse alla, et osa kahjustustest ei ole kaupleja poolt tekitatud. Jääb ebaselgeks, milliseid kahjustusi kaupleja enda hinnangul ei tekitanud ja kuidas on see tõendatud. Kaupleja tüüptingimused Kaupleja väitel on kaupleja vastutus piiratud 1398 euroga tulenevalt pooltevahelise lepingu tüüptingimuste punktist 8.1. Asjakohase tüüptingimuse punkt 8 on järgmine: "8.1 Müüjal lasub vastutus toote müügihinna ulatuses. 8.2 Ostja kohustub kasutama SanSan.ee teenust tuginedes Eesti Vabariigi seadustele ja heale tavale. 8.3 Müüja ei vastuta Ostjale tekitatud kahjude eest või toote kohaletoimetamise viibimise eest juhul, kui kahju või toote viibimine on tingitud asjaolust, mida Müüja ei saanud mõjutada ning mille saabumist Müüja ei saanud ette näha (vääramatu jõud).". Viidatu tõlgendamisel selgub, et kauba eest tasumise ja seejärel kauba mitteüleandmise korral on vastutus piiratud toote müügihinnaga. Niisugust tõlgendust toetab p 8.1. ja 83 koosmõju, viimasest selgub, et ostjale tekitatud kahju eest ei vastuta müüja üksnes juhul, kui see on tingitud asjaolust, mida müüja ei saanud mõjutada. Antud juhul ei ole tegemist sellise olukorraga. Kahju on tekkinud seoses müüja raske hooletusega. Müüjal oli kahtluseta võimalus ja kohustus viia vann hoonesse nii, et selle käigus ei kahjustata hoone siseviimistlust. Müüja on vanni hoonesse tuues olnud raskelt hooletu, kahjustades hoonet praktiliselt kõikjal, kus vanni hoones transporditi ja olles vaatamata esimeste kahjude tekkimisele jätkuvalt hooletu, jättes trepi ja seinad kraapimise ja löökide eest kaitsmata ning jättes uksed korralikult avamata. Kaupleja tõlgendus vastutuse piirangule kohta ei ole õige. Kaupleja vastutus ei ole lepingu alusel kaupleja poolt osundatud viisil piiratud. Selliselt tõlgendades on antud tüüptingimus arvestades lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid tühine. Vanni müüja ei saa endale sätestada tüüptingimusega võimalust vanni paigaldamise ja transpordi käigus tekitada kliendile kahju ja hüvitada see üksnes müüdud vanni hinna ulatuses. Tegemist on tühise tingimusega VÕS § 42 lg 1 mõttes. Lisaks eelnevale oleks selline tüüptingimus tarbijalepingus ebamõistlikult kahjustav VÕS § 42 lg 3 p 1 alusel. Arvestades esitatud tüüptingimusi ja kaupleja tõlgendust on tegemist võimaliku alusega esitada ebamõistlikult kahjustavate tüüptingimuste kasutamise lõpetamise nõue. Vastuvõtuviivitus Kaupleja väitel on ostja vastuvõtuviivituses. Komisjon sellega ei nõustu. Kaupleja õigus asja paranemiseks võiks tuleneda VÕS § 222-st, kuid antud juhul see ei kohaldu, kuna tegemist ei ole müüdud asja mittevastavusega. Lisaks oleks võimalik alus VÕS § 646, kuid siin tuleb arvestada, et tegemist ei ole vanni paigaldustöö puudusega vaid kahjuga, mille töövõtja kliendile vanni hoonesse tõstmise käigus. Kaupleja käsitlus, et vanni vedaja või transportija õigus on vanni transportimise käigus hoone kahjustamise korral ise teha hoone remont rahalise hüvitamise asemel, ei ole õige. Vannide transpordi ja paigaldamisega tegelevalt ettevõtjalt ei saa eeldada ega oodata siseviimistlustööde oskuslikku tegemist. Kaupleja on lepingut oluliselt rikkunud vastavalt VÕS § 647 lg 2, kuna ilmutas märkimisväärset hooletust ja tekitas lepingu täitmise käigus tarbijale suure kahju. Vanni paigaldamistööga tekitas kaupleja olukorra, kus remonti või vahetamist vajasid tarbija hoone uks, siseviimistlus ja trepp. See on tarbijale põhjendamatute ebamugavuste valmistamine. Tarbijal ei olnud kohustust määrata kauplejale puuduste kõrvaldamiseks täiendavat tähtaega. Nõude summa Kaupleja on vaidlustanud nõude summa esitades kriitika tarbija esitatud pakkumuste kohta. Komisjonil ei ole võimalik kaupleja esitaja väidete alusel otsustada, missuguses osas on esitatud kahju hüvitise nõude summa põhjendatud. Kaupleja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et tekkinud kahjustuste kõrvaldamise kulu on väiksem, kui tuleneb tarbija esitatud tõenditest. Tsiviilkohtumenetluses peab pool tõendama asjaoluid, millele ta tugineb (TsMS § 230), sama põhimõte rakendub ka vaidluste kohtueelsel lahendamisel. Kaupleja vastutus Kaupleja on lepingut rikkunud kahjustades vanni hoonesse trensportides hoonet ja siseviimistlust. Vastutus tuleneb VÕS § 100 ja kauplejal on kahju hüvitamise kohustus tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p 3. Kaupleja ei pakkunud tarbijale heastamist mõistliku aja jooksul, jättes esmalt esitatud kahjuteatele ja kahju suuruse kalkulatsioonile vastamata. VÕS § 132 alusel tuleb asja kahjustamise korral maksta hüvitis, mis vastab asja parandamise mõistlikele kuludele.

OtherKahju hüvitamise kohustuse tekkimise eelduseks on müügilepingu rikkumine. Komisjoni arvates on kaupleja rikkunud üldist hoolsuskohustust, mida tuleb müügieseme paigaldajalt eeldada. Paigaldaja hoolsuskohustusega on lisaks müügieseme kohasele monteerimisele hõlmatud ka paigaldustööde käigus paigalduskohas asuva muu vara säilimise tagamise ja asjade kahjustamisest hoidumise kohustus. Müüja hoolsuskohustus müügieseme paigaldamisel on samaväärne töövõtja üldise kaitsekohustusega, millega eeldatakse tellija asjade säilimise tagamist ja nende kahjustamise vältimist.