Saneerimisnõustaja Kristo Teder avaldab teadaande saneerimisseaduse § 20 lõike 3 alusel.

Ettevõtja, Neili MT OÜ (registrikood: 12674620, aadress: Järva maakond, Järva vald, Santovi küla, Kodupaiga, 73005), saneerimismenetluse käigus on valminud saneerimiskava projekt, millega on võimalik tutvuda pöördudes e-kirja teel saneerimisnõustaja poole kuni 29.01.2025.
Kirjalikud seisukohad saneerimiskava projekti kohta tuleb esitada hiljemalt 29.01.2025 aadressil kristo@mmab.ee.
 
Kui puudutatud isik jätab kirjaliku seisukoha esitamata, siis ei saa ta esitada saneerimiskava vastuvõtmise kohta vastuväidet ning kaotab õiguse esitada taotlus vastuvõetud saneerimiskava kinnitamata jätmiseks (SanS § 26 lg 1) või vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamata jätmiseks (SanS § 292 lg 1) ning seeläbi ka õiguse esitada määruskaebus saneerimiskava kinnitamise määruse peale (SanS § 37 lg 3).

Lisainfo vajaduse soovil palun pöörduda saneerimisnõustaja poole. Seisukohas palub saneerimisnõustaja selgelt väljendada, kas ollakse saneerimiskava vastuvõtmise poolt või vastu.

Tartu Maakohus (Tartu kohtumaja) avaldab teadaande Saneerimisseaduse § 36¹ lõike 3 alusel.

12.12.2024 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-24-16150 pikendab kohus ettevõtja NEILI MT OÜ (registrikood: 12674620) saneerimismenetluses saneerimiskava kohtule esitamise tähtaega. Saneerimiskava kohtule esitamise tähtaeg on 30.01.2025.

Saneerimisnõustaja Kristo Teder avaldab teadaande saneerimisseaduse § 12 lõike 1 alusel.

Tartu Maakohus on 01.11.2024 teinud saneerimismääruse, millega on algatatud ettevõtja, Neili MT OÜ (registrikood: 12674620, aadress: Järva maakond, Järva vald, Santovi küla, Kodupaiga, 73005), saneerimismenetlus.
 
Võlausaldaja saab ettevõtja esitatud võlanimekirjas välja toodud võlausaldaja nõude suuruse ja tagatusega tutvuda pöördudes e-kirja teel saneerimisnõustaja poole.
 
Võlausaldaja peab võlanimekirjas nimetatud nõudega mittenõustumisest saneerimisnõustajat teavitama. Kui võlausaldaja, kelle nõuet soovitakse saneerimiskavaga ümber kujundada, ei nõustu võlanimekirjas nimetatud andmetega, esitab ta saneerimisnõustajale hiljemalt 22.11.2024 kirjaliku avalduse, milles märgib, mis ulatuses ta nimetatud nõudega ei nõustu, ja esitab neid asjaolusid tõendavad tõendid. Avalduse tähtpäevaks esitamata jätmisel loetakse, et võlausaldaja on nõude suurusega nõustunud.
 
Vastavalt saneerimismäärusele toimub saneerimiskava vastuvõtmine hiljemalt 30.12.2024 ja kava esitatakse kohtule kinnitamiseks hiljemalt 06.01.2025. Vähemalt kaks nädalat enne saneerimiskava vastuvõtmise tähtaja lõppu avaldab saneerimisnõustaja teate saneerimiskava projekti kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded ja edastab saneerimiskava projekti ja selle kohta avaldatud teate puudutatud isikutele.
 
Saneerimismenetluse algatamise üldised tagajärjed:
1) kohus peatab ettevõtja vara suhtes läbiviidava täitemenetluse või muu sundtäitmise kuni saneerimiskava kinnitamiseni või saneerimismenetluse lõppemiseni, välja arvatud täitemenetlus, mis viiakse läbi töösuhte alusel tekkinud nõude täitmiseks;
2) kohus lõpetab ettevõtja või saneerimisnõustaja taotluse alusel ettevõtja varale seatud aresti või muudab selle sisu, välja arvatud ettevõtja varale kriminaalmenetluses võimaliku konfiskeerimise või konfiskeerimise asendamise tagamiseks või töösuhte alusel tekkinud nõude tagamiseks kohaldatud aresti korral, kui see on vajalik saneerimismenetluse läbiviimiseks;
3) viivise või ajas suureneva leppetrahvi arvestamine ettevõtja vastu suunatud nõudelt peatub kuni saneerimiskava kinnitamiseni;
4) kohus võib ettevõtja taotluse ja sellele lisatud saneerimisnõustaja heakskiidu või saneerimisnõustaja taotluse alusel kuni saneerimiskava kinnitamiseni või saneerimismenetluse lõppemiseni peatada kohtumenetluse, milles on ettevõtja vastu varaline nõue ja mille kohta ei ole veel otsust tehtud, välja arvatud juhul, kui nõue on esitatud töösuhte alusel, kusjuures kohus ei peata kohtumenetlust kriminaalasjas;
5) kohus lükkab võlausaldaja esitatud pankrotiavalduse alusel ajutise pankrotihalduri nimetamise otsustamise edasi kuni saneerimiskava kinnitamiseni või saneerimismenetluse lõpetamiseni;
6) ettevõtja säilitab saneerimismenetluse algatamisel käsutusõiguse ettevõtja vara üle, kuid peab tehingutest, mis väljuvad tavapärase majandustegevuse raamest, viivitamata teavitama saneerimisnõustajat;
7) kui ettevõtja soovib muude kui punktis 1 nimetatud meetmete, eelkõige pandiõiguse teostamise peatamist, võib kohus nimetatud meetmed ettevõtja või saneerimisnõustaja taotluse alusel kuni saneerimiskava kinnitamiseni või saneerimismenetluse lõppemiseni peatada, kui see on saneerimiseks vajalik või see toetab saneerimiskava üle peetavaid läbirääkimisi. Meetmeid ei või peatada töösuhte alusel tekkinud nõude puhul;
8) punktides 1, 4 ja 7 nimetatud peatamise tähtaeg ei või olla pikem kui neli kuud saneerimismenetluse algatamisest arvates. Tähtaega on võimalik ettevõtja, võlausaldaja või saneerimisnõustaja taotluse alusel pikendada või peatamist uuesti kohaldada, kui see on asjaoludest tulenevalt põhjendatud, eelkõige kui saneerimismenetluses on toimunud oluline edasiminek ja peatamise jätkumine on edukaks saneerimiseks vajalik ega kahjusta ühegi peatamisest puudutatud isiku huve ja õigusi ebaproportsionaalselt. Kokku ei või tähtaeg koos pikendamiste ja uuendamistega olla pikem kui 12 kuud saneerimismenetluse algatamisest arvates;
9) saneerimismenetluse algatamisel pikeneb pankrotiseaduses ja täitemenetluse seadustikus sätestatud tehingu või muu toimingu tagasivõitmise tähtaeg aja võrra, mis kulub saneerimismenetluse algatamisest kuni saneerimismenetluse lõppemiseni. Pikendatud tähtaeg ei või ületada kaheksat aastat enne ajutise halduri nimetamist või täitemenetluse seadustikus nimetatud tagasivõitmise tähtaegade algust.
 

Kohtutäitur Enno Kermik avaldab teadaande täitemenetluse seadustiku (TMS) § 10 lõike 2 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 317 lõike 3 alusel.

Kohtutäitur edastab võlgnikule NEILI MT OÜ (registrikood: 12674620) täitmisteate. Sissenõudjaks on mittetulundusühing Eesti Liikluskindlustuse Fond (80206477). Nõude summa suurus on 28,60 eurot. Nõude summale lisandub täitemenetluse alustamise tasu ja kohtutäituri tasu vastavalt kohtutäituri tasu väljamõistmise otsusele.

Kohtutäitur teeb Teile ettepaneku täitedokumendi (mittetulundusühing Eesti Liikluskindlustuse Fond 01.11.2021 Haldusakt avalik-õigusliku rahalise kohustuse täitmiseks 1073424) vabatahtlikuks täitmiseks. Vabatahtliku täitmise tähtaeg on 23.03.2022.

Kui täitedokumenti ei ole vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaja jooksul täidetud, kohustub kohtutäitur tarvitusele võtma kõik täitemenetluse seadustikus lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks (eelkõige sissenõude pööramine võlgniku varale). Täitemenetluse käigus võivad nõudele lisanduda täiendavad täitekulud, sealhulgas kohtutäituri lisatasu täitetoimingute läbiviimise eest. Täitekulud kannab võlgnik.

Kõik sissenõutavad summad (sealhulgas täitekulud) tuleb tasuda Kohtutäitur Enno Kermik ametialasele arvelduskontole EE291010010124452019. Maksekorralduse selgitusse palun märkida: Täiteasi number 180/2022/18 ja võlgniku nimi, kelle eest tasutakse (kui maksja ja võlgnik on erinevad isikud).

Täitedokumendi täitmisel vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaja jooksul tuleb võlgnikul tasuda koos täitekuludega 79,60 eurot. Vabatahtliku tasumise tähtaja möödumisel on võlgnetava summa suurus koos täitekuludega 94,60 eurot.

Kohtutäitur selgitab seoses täitemenetlusega seonduvate kuludega, et:
1) Kui võlgnik täidab nõuetekohaselt nõude pärast täitmisavalduse esitamist, kuid enne täitmisteate saamist, maksab võlgnik 15.00 eurot, millele lisandub käibemaks 3.00 eurot, kokku 18.00 eurot. Kui nõude täitmine toimus samal päeval kui täitmisteate kättetoimetamine, loetakse täitmine toimunuks pärast täitmisteate kättetoimetamist ning võlgnik maksab menetluse alustamise tasu.
2) Kui rahaline nõue täidetakse täitedokumendi vabatahtlikuks täitmiseks ettenähtud tähtaja jooksul või sõlmib võlgnik enne vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaja möödumist sissenõudjaga maksegraafiku ja täidab nõuet kuni selle nõuetekohase täitmiseni maksegraafiku kohaselt, siis peab võlgnik tasuma täitemenetluse alustamistasu ja kohtutäituri põhitasu üksnes pooles ulatuses. Täitemenetluse alustamise tasu on 30.00 eurot, millele lisandub käibemaks 6.00 eurot, kokku 36.00 eurot. Kohtutäituri põhitasu suurus pooles ulatuses koos käibemaksuga on 15,00 eurot.
3) Kui rahalist nõuet ei täideta vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul, edastab kohtutäitur elektroonilise vara arestimise akti krediidiasutustele, ning kui nõue täidetakse kolme tööpäeva jooksul alates elektroonilise arestimisakti krediidiasutusse edastamisest, siis peab võlgnik tasuma täitemenetluse alustamistasu ja kohtutäituri põhitasu üksnes pooles ulatuses punktis 2 näidatud suuruses.
4) Peale kolme tööpäeva möödumist elektroonilise arestimisakti edastamist krediidiasutusse  arvutatakse rahalise nõude täitmisel kohtutäituri põhitasu kohtutäituri seaduse § 35 alusel. Kohtutäituri põhitasu suurus koos käibemaksuga on 30,00 eurot.

Kui võlgnik tasub täitedokumendist tuleneva nõude enne täitmisteate kättetoimetamist otse sissenõudjale, siis tuleb kohtutäiturile esitada tasumist tõendav dokument. Täitedokumendi tasumine otse sissenõudjale ei vabasta võlgnikku täitekulude tasumise kohustusest, kui tasumine toimus pärast sissenõudja avalduse esitamist kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks.

Seoses täitedokumendiga on võlgnikul õigus taotleda kohtutäituri vastuvõtule saamist. Selleks tuleb võlgnikul võtta ühendust kohtutäituri bürooga. 

Võlgnikul on kohustus teavitada kohtutäiturit esimesel võimalusel tema ülalpidamisel olevatest isikutest ja krediidiasutusest, kus võlgnik soovib kasutada seadusega ettenähtud mittearestitavat sissetulekut või muudest olulistest asjaoludest, mis võivad mõjutada täitemenetluse läbiviimist, eelkõige info mittearestitava sissetuleku kohta. Mittearestitavate sissetulekute loetelu on sätestatud TMS §-s 131. Sissetulekud tuleb kohtutäiturile dokumentaalselt tõendada (otsus toetuse maksmiseks, tõend vastavalt asutuselt, pangakonto väljavõte jne.) Ühekordsed sissetulekud tuleb iga kord eraldi tõendada. Sissetulekut tõendavad dokumendid tuleb saata kohtutäiturile aadressil Lossi 4a, 93816 Kuressaare või e-posti teel Enno.Kermik@taitur.just.ee.

Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel või kohtutäituri tasu ebaõige määramise kohta võib esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui menetlusosaline sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest. Kohtutäiturile võib esitada taotluse kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks TsMS-s sätestatud korras. Kui menetlusosaline ei esita tähtaja jooksul kaebust, kaotab ta õiguse hiljem tugineda asjaoludele, mida ta oleks võinud esitada kaebuses. Kohtutäitur teatab menetlusosalistele kaebuse läbivaatamise aja. Menetlusosalise kaebuse läbivaatamisele ilmumata jäämine ei takista kaebuse läbivaatamist (TMS § 217). Kohtutäituri otsuse peale võib kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates esitada kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa (TMS § 218).

Täitmisteade loetakse võlgnikule kättetoimetatuks kümne päeva jooksul alates käesoleva teate avaldamisest (TMS § 24 lg 5). Võlgnik võib avaldada täitmisteate kättesaamisel talle menetlusdokumentide edastamise viisi ja kontaktandmed, kuhu edastatud dokumendid loetakse kohtutäituri poolt kättetoimetatuks. Kohtutäitur kohustab võlgnikku viivitamatult teatama kohtutäiturile oma kontaktandmed, mille abil on võimalik võlgnikule dokumente kätte toimetada. Kui võlgnik seda ei tee või kui edastatud andmed on ebaõiged, võib kohtutäitur ka need dokumendid, mis tuleb seaduse kohaselt kätte toimetada, edastada võlgnikule enda valitud viisil.

Võlgnikul on õigus esitada sissenõudja vastu hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi võib esitada täitemenetluse lõpuni. Hagi rahuldamise korral jäävad täitekulud sissenõudja kanda.