Sisu:Pooltel on töövõtuleping. Vaidlus puudub asjaolu üle, et tarbija parka sai puhastusteenuse käigus kahjustusi. Kaupleja vastuväited põhinevad sellele, et kaupleja järgis puhastamisel ettenähtud protseduuri. Tulenevalt esitatust ei ole pooled kokku leppinud mingit konkreetset protseduuri, mida tuleb järgida. Teiseks ei ole kaupleja väide, et ettenähtud protseduuri järgiti, tõend. Vastavalt TsMS § 230 peavad vaidluspooled tõendama asjaolud, millele nad tuginevad. Vaidlus puudub, et kaupleja poolt puhastusteenuse osutamisel sai tarbija asi kahjustada, seda ei saa enam parandada ja see ei ole enam endisel eesmärgil kasutamiskõlblik. Tarbijal on seoses sellega õigus nõuda kahju hüvitamist (VÕS § 100, 101 lg 1 p 3, 115, 641 lg 1, 642 lg 1) asja väärtuse ulatuses (VÕS § 132 lg 1). Kui tarbija loovutas kauplejale asja valduse läks kauplejale üle asjaga seotud riisiko. Puhastusteenuse tulemus ei vastanud sellise lepingu eeldatavale tulemusele, töö ei olnud vastav. Arvestades asjaga seotud riisko üleminekut kandis asja kahjustamise riski kaupleja. Arvestades, et kahjustada saanud eset oli kasutatud ja see oli määrdunud, ei ole tegemist uueväärse asjaga. Arvestades kaupleja esitatud viidet samasuguse asja müügikuulutusele ja tarbija väidet selle kohta, kui palju maksis asi uuena ja TsMS § 233 lg 1, hindab komisjon, et parka hind selle kaupleja valduse andmise ajal oli 100 eurot. Vaidlus puudub selles, et tarbija tasus kauplejale 12 eurot teenuse eest, mis ebaõnnestus. Seega on tarbijal õigus nõuda puhastusteenuse eest tasutud summa hüvitamist ülaltoodud alusel. Tarbija nõue seoses mitmel korral kaupleja teeninduspunktis käimisega ei ole põhjendatud ega tõendatud ja jääb selle tõttu rahuldamata. Kokku on tarbija nõue põhjendatud summas 112 eurot.