Tarbija sõlmis sidevahendi vahendusel müügilepingu ja järelmaksulepingu. Tarbija taganes lepingust VÕS § 56 lg 1sätestatud 14 päevase tähtaja jooksul. Lepingust taganemine on kehtiv. Kaupleja väited, et kauba tagastamata jätmine muudab lepingust taganemise õiguslikku sisu, on kohatud. Leping on seoses kehtiva taganemisega lõppenud. Asja tagasisaamiseks on kaupleja ise teinud takistusi, mis ei võimaldanud tal asja tagasi saada, selle osas oli kaupleja vastuvõtuviivituses. Asjaolusid arvestades, et kaupleja nõuab lepingust taganemisel asja tagastamiseks eelbroneerimist, kaupleja asukohta ei ole võimalik asju tagastada, sest seal ei viibi töötajaid ning seejärel tugineb kaupleja sellele, et talle ei tagastata asja õigeaegselt, käitub kaupleja pahauskselt. VÕS § 414 lg 1 kohaselt müügileping moodustab tarbijakrediidilepinguga seotud lepingu, kui krediidilepingu eesmärk on ostuhinna tasumise finantseerimine ning mõlemaid lepinguid vaadeldakse majanduslikult ühtsena. Lepinguid vaadeldakse majanduslikult ühtsena, kui müüja annab ostuhinna finantseerimiseks krediiti ise, krediidiandja on tarbijakrediidilepingu ettevalmistamisel või sõlmimisel kasutanud müüja kaasabi või kui müügilepingu ese on tarbijakrediidilepingus sõnaselgelt kindlaks määratud. Müügileping ja tarbijakrediidileping moodustavad käesoleval juhul ühtse lepingu. VÕS § 414 lg 3 kohaselt kui müüja ei täida tarbijakrediidilepinguga seotud müügilepingust tulenevat asja üleandmise kohustust või kui asi ei vasta lepingutingimustele ning müüja on õigustamatult keeldunud tarbija õiguskaitsevahendite rahuldamisest, võib tarbija müügilepingu alusel krediidiandja suhtes keelduda omapoolse kohustuse täitmisest. Kui tarbija on taganenud müügilepingust, võib ta taganeda ka müügilepinguga seotud krediidilepingust. Seoses tarbijakrediidilepingust taganemisega ja kaupleja lepingurikkumisega ei ole tarbijal kohustust lepingu alusel makseid tasuda. Kaupleja on lepingust taganemise avalduse kätte saanud ja pooltevaheline müügileping ja seonduv tarbijakrediidileping on lõppenud, müüjal ja krediidiandjal on kohustus saadu tagastamiseks VÕS § 189 lg 1 alusel.

Pooled sõlmisid müügilepingu väljaspool äriruume (VÕS § 46). Tarbija kasutas VÕS § 49 sätestatud õigust lepingust taganemiseks. Kaupleja müügiprotsessis tarbija kodus avati ja kasutati müüdavat asja. Tegemist ei ole asja kasutamisega tarbija poolt vaid kaupleja müügiprotsessi osaga. Kui kaupleja kasutab müügiprotsessi käigus asja, mille ta tarbijale üle annab, ei anta tarbijale üle uut asja ja kaupleja ei saa asja tagastamisel eeldada, et see on pakendis või kasutamata. Kaupleja on sätestanud tüüptingimused, mille alusel ta nõuab hinna vähenemise hüvitamist summas, mis ei vasta asja reaalsele hinna vähenemisele. Tegemist on ebamõistlikult tarbijat kahjustava tüüptingimusega VÕS § 42 lg 3 mõttes, kaupleja on endale sätestanud õiguse otsustada, missugune on asja väärtuse vähenemine sätestades endale võimaluse saada alusetut hüvitist ja selle tasuga mittenõustumisel piirab kaupleja tarbija võimalust lepingust taganeda ja asja tagastada. Esitatud asja materjalide põhjal ei ilmne, et asja väärtus tagastamisel on vähenenud. Menetluse käigus paluti kauplejal esitada tõendid asja sisseostuhinna kohta, et oleks võimalik hinnata väärtuse vähenemise eest tarbijalt nõutavat summat kauba omahinnaga ja hinnata, kas asja väärtus on vähenenud ning kaupleja kannab sellega seoses kahju. Samuti ei esitanud kaupleja tõendeid asja väärtuse vähenemine faktilise toimumise kohta ega asja väärtuse vähenemist võrreldes samaväärsete asjade hariliku hinnaga. Kaupleja lepingupartneri kehtestatud hind ei saa olla asja väärtuse vähenemise hindamise alus. Kaupleja poolt sellise asja väärtuse vähenemise hindamiskorra määramine on tarbijat ebamõistlikult kahjustav VÕS § 42 lg 3 mõttes. Kaupleja poolt kasutatud tingimus, millega kaupleja võimaldab taganemisõigust kasutada üksnes juhul, kui tarbija nõustub tasuma kaupleja nõutud summa asja väärtuse vähenemise eest, on ebaaus kauplemisvõte, see piirab otseselt tarbijale seadusega sätestatud õigust koduukselepingust taganemiseks.

Edasise praktika kujundamise huvides peab komisjon vajalikuks selgitada, et toote üleandmisel tuleks selle seisund (sh pakend) ühiselt üle vaadata ja võimalikult esinevad puudused aktis fikseerida. Samalaadne tegevus peab toimuma ka toote tagastamisel. Tagastatav toode tuleks võimalusel koos üle vaadata ja võimalikud (uued) kahjustused aktis või selle lisades (nt fotodel) kontrollitaval kujul kirjeldada. Kui kahjustuste olemasolus või väärtuse vähenemises tekivad erimeelsused, siis tuleks ka need akti sisse kanda. Toote üleandjal on õigus akti koopiale.

Tarbija elukohta avatud pakendis kohale toodud müügieseme komplekteerimine kaupleja poolt ja tarbija julgustamine toote kasutamisele muudavad toote omadusi ning müügiesemeks tuleb pidada kasutatud toodet. Seetõttu ei ole kauplejal lepingust taganemise korral samuti õigust nõuda tarbijalt uueväärset toodet.

Tarbija elukohta avatud pakendis kohale toodud müügieseme komplekteerimine kaupleja poolt ja tarbija julgustamine toote kasutamisele muudavad toote omadusi ning müügiesemeks tuleb pidada kasutatud toodet. Seetõttu ei ole kauplejal lepingust taganemise korral samuti õigust nõuda tarbijalt uueväärset toodet.

Tarbija elukohta avatud pakendis kohale toodud müügieseme komplekteerimine kaupleja poolt ja tarbija julgustamine toote kasutamisele muudavad toote omadusi ning müügiesemeks tuleb pidada kasutatud toodet. Seetõttu ei ole kauplejal lepingust taganemise korral samuti õigust nõuda tarbijalt uueväärset toodet.

Pooltel oli vaidlus selles, et tarbija on vaidlusaluseid tooteid kasutanud ja vähendanud sellega toodete väärtust. Samas on tõendite põhjal usutav, et tooted võttis pakendist välja Kaupleja esindaja ja temaga koos neid kasutati. Asjaolu, et Kaupleja esindaja viis ära toodete pakendid, viitab Kaupleja soovile juhtida Tarbija tähelepanu kõrvale võimalusest lepingust taganeda. VÕS § 48 lg 10, § 46