Harju Maakohus Tallinna kohtumaja avaldab teadaande tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 317 lõike 3 alusel.

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja toimetab kostjale, Agbany Ogbete OÜ (registrikood: 12977881), avalikult kätte 20.01.2022 kohtuotsuse tsiviilasjas nr 2-20-1463.

20.01.2022 kohtuotsuse resolutsioon: 1.Rahuldada FIE Salme Bonevi hagi Agbany Ogbete OÜ ja ENNUSTUS OÜ vastu võlgnevuse väljamõistmiseks osaliselt.2.Välja mõista Agbany Ogbete OÜ-lt ja ENNUSTUS OÜ-lt solidaarselt FIE Salme Bonev kasuks võlgnevus summas 772,70 ja viivis perioodi 28.01.2020-20.01.2022 eest summas 122,46 eurot.3.Välja mõista Agbany Ogbete OÜ-lt ja ENNUSTUS OÜ-lt solidaarselt viivis tasumata põhinõudelt (772,70 eurot) VÕS § 113 lõike 1 teises lauses 1.Rahuldada FIE Salme Bonevi hagi Agbany Ogbete OÜ ja ENNUSTUS OÜ vastu võlgnevuse väljamõistmiseks osaliselt.2.Välja mõista Agbany Ogbete OÜ-lt ja ENNUSTUS OÜ-lt solidaarselt FIE Salme Bonev kasuks võlgnevus summas 772,70 ja viivis perioodi 28.01.2020-20.01.2022 eest summas 122,46 eurot.3.Välja mõista Agbany Ogbete OÜ-lt ja ENNUSTUS OÜ-lt solidaarselt viivis tasumata põhinõudelt (772,70 eurot) VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates 21.01.2022 kuni selle kohase täitmiseni.4.Menetluskulud jätta poolte endi kanda. 5.Menetluskulude rahaline suurus jätta kindlaks määramata.Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.Hageja nõue ja selle põhjendused1.FIE Salme Bonev (edaspidi hageja) palus välja mõista solidaarselt Agbany Ogbete OÜ-lt (endise nimega Maagia OÜ, edaspidi ka kostja I) ja ENNUSTUS OÜ-lt (edaspidi ka kostja II) võlgnevuse 5718,54 eurot ja viivise alates hagi esitamisest (28.01.2020) kuni põhinõude täitmiseni summas 5718,54 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras iga viivitatud päeva eest.2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja OÜ Ennustus (registrikood 10000283) 2011. aprillis teenuse osutamise lepingu nr 111/4, mille sisuks oli ennustamine telefoni vahendusel. Hageja edastas 21.02.2016 OÜ-le Ennustus 2015. detsembri arve ning küsis, kas jaanuari ja veebruari arved peab ta tegema veel OÜ Ennustus nimele. OÜ Ennustus vastas hagejale: „just nii, alates märtsist on muutus. lugupidamisega Aivar Silma Ennustus OÜ“. Hageja edastas 09.04.2016 teenuse osutamise arve (teenus osutatud 2016. jaanuari eest) OÜ-le Ennustus. Edastatud arve palus OÜ Ennustus hagejal ümber teha OÜ Maagia (12977881) nimele, mistõttu edastas hageja OÜ-le Maagia samasisulise arve 19.05.2016. Arvel muutusid teenuse osutamise eest makstavad tariifid alates 1. veebruarist 2018. OÜ Maagia muutis oma ettevõtte nime Agbany Ogbete OÜ-ks.3.Hageja väidetel toimus teenuse osutamine hageja ja kostja I vahel probleemideta kuni 2018. augustini. Kostja I edastas 05.11.2018 hagejale e-kirja, mille manusesse oli lisatud 2018. augusti kõneeristus. Kostja I poolt edastatud kõneeristuse järgi osutas hageja 2018. augustis teenust 8023,2 minutit. Lisa 6 järgi on kõneminuti hinnaks 0,37 eurot. Seega kuulus kostja I poolt hagejale tasumisele 2018. augusti eest 8023,2 x 0,37 = 2968,6 eurot. Kostja I nõustus tasuma 2488 minuti eest minutihinnaga 0,38 eurot, kokku 772,70 eurot (2488 x 0,308), millises osas edastas hageja arve. Kostja I poolt on hagejale arve 2018. augustis osutatud teenuse eest täielikult tasumata.4.Kostja I poolt edastati hagejale 19.12.2018 2018. septembri kõneeristus. 2018. september kõneeristuse kohaselt osutas hageja teenust 6651,517 minutit. Septembris 2018 ostutanud teenust eest kohustus kostja I tasuma 2261,53 eurot (6651,517x0,34). Viidatud summast nõustus kostja I tasuma 940,92 eurot (2990 x 0,308). Augustis 2019 osutas hageja teenust 3614 minutit, millest kostja poolt kuulus tasumisele kõneminuti hinnaga 0,308 eurot, kokku 1113,11 eurot, milline summa on kostja I poolt täielikult tasumata. Septembris 2019 osutas hageja teenust 940 minutit, millest kostja I poolt kuulus tasumisele kõneminuti hinnaga 0,308 eurot, kokku 289,52 eurot, milline summa on samuti kostja poolt täielikult tasumata.5.Kostja I lõpetas ühepoolselt 2019. septembris lepingu ning hageja lauatelefonile eritariifilisele numbrile 900 1727 helistatud kõnesid edaspidiselt ei suunatud. Kuivõrd kostja I keeldus esitamast 2019. augusti ja septembri kõneeristusi, ei olnud hagejal võimalik esitada osutatud teenuse eest ka arvet ning lepingulise esindaja vahendusel edastas hageja 21.11.2019 kostjale I nõude kohustuse täitmiseks võttes aluseks tema enda poolt koostatud kõneeristused. 6.Äriregistrist nähtuvalt on kostja I juhatuse liikmeks saanud 02.01.2020 Raul Pint ning kostja I osanikuks on saanud 18.12.2019 Mint Contract OÜ. Samuti sai alates 02.01.2020 ettevõtte nimeks Agbany Ogbete OÜ. Uluwatu Belimbing OÜ (endine Ennustus OÜ) tegevus läks üle ettevõttele Agbany Ogbete OÜ. Uluwatu Belimbing OÜ, endise nimega OÜ Ennustus, võõrandati Aivar Silma poolt Raul Pintile. Aivar Silma on olnud nii Uluwatu Belimbing OÜ kui kostja I juhatuse liige ja on kostja II juhatuse liige.7.Kirjalik leping sõlmiti Ennustus OÜ-ga. Hilisemalt uut kirjalikku lepingut ei sõlmitud, vaid hageja poolt teenuse osutamine toimus samadel tingimusel edaspidiselt Agbany Ogbete OÜ-le. Hageja väidab, et nii kostja I kui kostja II tegevuseks oli teenuse osutamine (ennustamine) eritariifiga numbri 900 1727 vahendusel, millist numbrit kasutas nii kostja I, kui kasutab tänaseni kostja II. Samuti kasutas kostja I ja kasutab tänaseni kostja II oma tegevuses domeeni ennustus.ee. Arvestades ettevõtte tegevusala, milleks on ennustamine eritariifiga numbri vahendusel, on hageja seisukohal, et kostja I põhiline vara, milleks oli eritariifiga number ja domeen on üle läinud kostjale II. Seoses kostja II väitega, et tema ei ole hagejaga lepingut sõlminud märgib hageja, et kostja II vastu esitatava nõudes alus tuleneb VÕS §-st 183 lg-st 1. Selleks, et kostja I võlgnevuse eest vastutaks ka kostja II, ei ole vajalik lepingu sõlmimine hageja ja kostja II vahel. Hagejale ei esitatud kostja II poolt kordagi ümberarvestusakti. Kõik arved koostas hageja kostjale I kõneeristuste alusel.8.Kostja II väited seoses sellega, et tema ei ole olnud hageja lepingu pooleks, ei ole hageja hinnangul asjakohased, kostja II vastutab kostjaga I solidaarselt seaduses sätestatud alustel. Arusaamatud ja alusetud on ka kostja II väited, et esmalt peaks hageja oma nõude maksma panema kostja I suhtes.9.Hageja selgitab, et iga kõne toimumise järgselt kirjutas hageja üles kõne toimumise aja ning kestvuse. Augustis 2019 osutas hageja teenust järgnevalt: 01. – 195 min; 02. – 329 min; 03. – 189 min; 04. – 90 min; 05. – 164 min; 06. – 56 min; 07.- 130 min; 08. – 26 min; 9. – 50 min; 10. – 288 min; 11.- 84 min; 12. – 111 min; 13. – 66 min; 14.- 248 min; 15. – 184 min; 16. – 191 min; 17. – 84 min; 18. – 61 min; 19. – 135 min; 20. – 75 min; 21. – 96 min; 22. – 63 min; 23. – 81 min; 24. – 33 min; 25 – 17 min; 26. – 54 min; 27. – 222 min; 28 – 62 min; 29 – 74 min; 30. – 31 min; 31.-125 min. Kokku oli kõnesid 2019. augustis: 3614 min, millest kostja I poolt kuulus tasumisele kõneminuti hinnaga 0,308 eurot 1113,11 eurot, milline summa on kostja I poolt täielikult tasumata. Septembris 2019 osutas hageja teenust järgnevalt: 04. – 49 min; 05. – 72 min; 06. – 120 min; 07. – 101 min; 08. – 25 min; 09. – 88 min; 10. – 151 min; 11. – 60 min; 12. – 184 min; 13. – 40 min; 14. – 50 min. Kokku septembris 2019: 940 min, millest kostja I poolt kuulus tasumisele kõneminuti hinnaga 0,308 eurot, kokku 289,52 eurot, milline summa on samuti kostja poolt täielikult tasumata.10.Kuivõrd kostja I võlgnevuse osas vastuväiteid esitanud ei ole ning kostjale II hageja teenust osutanud ei ole, ei ole kostjal II võimalik esitada vastuväiteid ka võlgnevuse koosseisu osas, kuulub hagi kostja I osas rahuldamisele tagaseljaotsusega ning kostja II vastutab kostjaga I solidaarselt ettevõtte ülemineku sätete alusel.11.Kostja I hagile vastuväiteid ega ühtki tõendit ei esitanud. Kostja II vastuväited ja selle põhjendused12.Kostja II hagi ei tunnista ning leiab, et hageja nõue kostja II vastu on tõendamata, sh esitatud tõendid ei kinnita hageja väiteid ega tema nõude alust kostja II vastu.13.Hageja on lisana 1 esitanud lepingu, mis on sõlmitud hageja ja osaühingu Uluwatu Belimbing (registrikood 10000283) vahel (kuna osade juriidiliste isikute nimed on ajas muutunud, siis kasutab kostja II käesolevas dokumendis selguse huvides läbivalt juriidiliste isikute praeguseid nimesid). Hageja väidab, et osaühingult Uluwatu Belimbing läks leping VÕS § 180 alusel üle Agbany Ogbete OÜ-le ning seejärel Agbany Ogbete OÜ-lt Ennustus OÜ-le (registrikood 14841223). Kostjale ei nähtu hagis esile toodud asjaoludest ja selgitustest põhjuslikku seost, kuidas kostja II vastutab või saab vastutada hageja ees kostja I ja hageja vahel sõlmitud lepingust lähtudes.14.Hageja viitab esimese ülemineku tõendamiseks hagiavalduse punktis 1.14 hagiavalduse lisadele 2 kuni 4. Lisa 2 on e-kiri, kus hageja on küsinud Uluwatu Belimbing OÜ tolleaegselt juhatuse liikmelt, millise ettevõtte nimele veebruarikuu arve koostada. Uluwatu Belimbing OÜ tolleaegne juhatuse liige vastas, et "alates märtsist on muutus". Kirjast ei nähtu, millise muutusega on tegemist või millisele ettevõttele edaspidi peaks arveid koostama. Kui poolte vahel oli leping, siis saab arve väljastamine toimuda vaid lepingu alusel lepingu poolele. Kostjal II ei ole lepingut hagejaga ning kostja II ei vastuta ka hageja ees mistahes tema poolt esitatud arvete tasumise eest. Arve väljastamine hageja poolt ei tähenda mistahes kohustust.15.Lisaks on kostja II seisukohal, et hageja nõue ei ole viidatud suuruses põhjendatud isegi juhul kui eeldada, et ettevõtte üleminek siiski toimus. Kostja II märkis oma 15.04.2020 esitatud menetlusdokumendis, et Lepingus, millele hageja tugineb, on pooled omavahel kokku leppinud, et "[Tellija] maksab eelmainitud kõnede iga minuti eest Teenuse osutajale 0,19 eurot teenustasu vastavalt teleoperaatorite poolt Teenuse Tellijale esitatud kõneeristustele ja ümberarvestusaktidele välja arvatud iga kõne esimesed kümme sekundit mis on kliendile tasuta ja mille kestel kohustub Teenuse Osutaja teavitama helistajat teenuse sisust ja hinnast". Hageja ei ole nõude suuruse kujundamisel eeltoodud asjaolusid arvesse võtnud ega esitanud ümberarvestusakte, millel on nõude suuruse kujunemisel keskne roll.16.Hageja nõude kujunemine on vastuoluline ka tema enda dokumentide ja esitatud tõendite vahel. Hageja on oma nõuded summeerinud hagiavalduse punktis 2.5 ning toonud välja, et kokku on võlgnevuseks 5718,54 eurot. Samas punktis viitab hageja 2018. aasta augustikuu teenuse nõude juures lisadele 8 ja 9 ning 2019. aasta septembrikuu nõude juures lisadele 11 ja 12. Kostja II toob välja, et hageja on 2018. aasta augustikuu eest esitanud nõude suuruses 2975,30 eurot, mis on rajatud ilmselt lisas 8 välja toodud 8023,2-le minutile. Samas on hageja ise koostanud sama perioodi eest arve summas 772,70 eurot (hagiavalduse lisa 9). Analoogne olukord on 2018. aasta septembrikuu nõudega, kus hageja on nõude suuruse arvutamisel lähtunud ilmselt ainult hagiavalduse lisana 11 esitatud kõneeristusest, kuid on samas lisana 12 esitanud ka arve sama perioodi eest summale 940,92 eurot. Kostja II hinnangul on hageja seisukohad ja käitumine vastuolulised ning viitavad asjaolule, et hageja sooviks on ilmselt majanduslikult raskel perioodil kostjate arvelt alusetult rikastuda.17.Kostja II ei ole ka nõus, et antud asja peaks üldse arutama kostja II suhtes, kuna hagi on kostja II osas perspektiivitu ning TsMS § 371 lg 2 p 1 kohaselt tuleks hagi kostja II suhtes jätta läbi vaatamata.18.Riigikohus on selgitanud, et VÕS § 182 lg 2 kohaldamise eelduseks on asjaolu, et üle on läinud ettevõtte majandustegevusega seotud põhiline vara (RKTKo nr 3-2-1-113-11, p 47). Samuti on Riigikohus välja toonud, et ettevõtte ülemineku eelduseks on asjade ja õiguste kogum üleandmine. TsÜS § 6 lg-s 3 sätestatud spetsialiteedi põhimõtte kohaselt tuleb iga ettevõttese kuuluv õigus üle anda eraldi käsutustehinguga (RKTKo nr 3-2-1-105-09, p 12).Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et konkreetsed asjad või õiguste kogum on üle läinud esialgu Uluwatu Belimbing OÜ-lt Agbany Ogbete OÜ-le ning seejärel Agbany Ogbete OÜ-lt Ennustus OÜ-le. Antud juhul ei ole hageja oma väiteid piisavalt tõendanud ega tõendeid oma väidetega sidunud, millest tulenevalt on hagiavaldusega esitatud nõue täielikult alusetu ning tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata.19.Hageja on hagiavalduse lisana 1 esitanud lepingu, mis on sõlmitud hageja ja Kostja I vahel. Mitte ühestki hageja esitatud tõendist ei nähtu, et Kostja II ehk Ennustus OÜ registrikoodiga 14841223 oleks hageja nõudega seotud.20.Kostja II juhib tähelepanu, et kõik kirjavahetused, mis hageja on esitanud, on kas Ennustus OÜ registrikoodiga 10000283 nimel või Maagia OÜ ehk uue nimega Agbany Ogbete OÜ nimel. Hageja väide, et Kostja I tegevus on üle läinud Kostjale II, ei ole tõendatud.21.Sellega, et hageja nõue Kostja II vastu saab tuleneda VÕS § 183 lg-st 1, Kostja II ei nõustu. Selleks, et hageja oleks õigustatud VÕS § 183 lg 1 alusel esitama nõuet Kostja II vastu, tuleb hagejal esmalt tõendada, et ettevõtte üleminek on toimunud TsÜS § 6 lg 2 ja lg 3 tähenduses, kuivõrd VÕS § 183 lg 1 reguleerib vastutust üksnes ettevõtte ülemineku korral. Kohtuotsuse põhjendused22.Poolte vahel puudub vaidlus alljärgnevate asjaolude üle:•2011. aprillis sõlmis Salme Bonev käsunduslepingu OÜ-ga Ennutus (reg.kood 1000283).•OÜ Ennustus suunas sissetulevad kõned Salme Bonev lauatelefonile ja Salme Bonev osutas sissehelistajale ennustamise teenust. •Teenuse eest pidi tellija OÜ Ennustus maksma Salme Bonevile iga minuti eest 0,19 eurot, va esimesed 10 sekundit.•OÜ Ennustus muutis ärinime.Salme Bonevi ja OÜ Ennustus vahel sõlmitud käsunduslepingu sõlmimist tõendab leping nr 111/04 (e-toimiku lk 15-16). Tasu suuruse muutmist tõendavad kõneminuti hinna kujunemine (e-toimiku lk 23) ja e-kirja vahetus ( e-toimiku lk 138-144).I23.Esmalt lahendab kohus hageja nõude kostja I suhtes. 24.Kostja I ehk Agbany Ogbete OÜ ei ole hagile vastuväiteid ega tõendeid esitanud. 25.Kohus juhindub nõude lahendamisel Kostja I vastu võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg-st 1, mis sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kui võlgnik kohustust rikub. 26. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas on leidnud tõendamist, et hageja ja Ennustus OÜ vahel sõlmiti leping nr 111/4 ning lepingust tulenevat teenust on alates 2016. märtsist osutatud läbi OÜ Maagia (praeguse nimega Agbany Ogbete OÜ). Antud asjaolu tõendab e-kiri (e-toimiku lk 17), arve nr 3 (e-toimik lk 18), arve nr 1, mis on sama sisuline nagu arve nr 3, kuid mis on tehtud ringi OÜ Maagia nimele ( e-toimik lk 19). Lisaks on hageja esitanud konto väljavõtte (e-toimiku lk 98), millest nähtub, et OÜ Maagia on 22.04.2016 maksnud hagejale 1014,90 eurot ehk sama summa, mis on toodud arvel nr 3. Edasi on jätkunud igakuised maksed hagejale OÜ-lt Maagia. Samuti on hageja esitanud kohtule kirjavahetuse, millest nähtub, et hinna muutust rakendatakse alates detsembrist (kirjavahetus OÜ Maagia ja hageja vahel, lk 138-144). T/l 145 on arve 2018. märtsi kohta ning t/l 146 on maksekorraldus, millest nähtub, et Maagia OÜ on nimetatud arve tasunud. Sama kordub arvete ja maksekorraldustega (lk 147-151).27.Kohtu hinnangul saab eeltoodust järeldada, et hageja ja Ennustus OÜ vahel 2011. aastal sõlmitud leping on üle läinud toonasele Maagia OÜ-le ehk praegusele Agbany Ogbete OÜ-le ning nimetatud lepingut on täidetud ja teenust osutatud hageja poolt kostjale I alates 2016. märtsist ning samadel tingimustel kui osutati Ennustus OÜ-le (registrikood 10000283). Seega on kohtu hinnangul toimunud ettevõtte üleminek ning hageja nõue on käesoleval juhul põhjendatud ning kostjalt I kuulub võlgnevus väljamõistmisele. Nõude rahuldamise ulatuse osas võtab kohus seisukoha kohtuotsuse III jaos. 28.Hageja on palunud kostjalt välja mõista ka viivise. Viivise suuruse põhjendatuse osas võtab kohus seisukoha samuti kohtuotsuse III jaos.IIKuivõrd pooled vaidlevad selle üle kas kostja I tegevus on üle läinud ka kostjale II ning kas kostja II vastutab solidaarselt kostjaga I, võtab kohus käesolevas kohtuotsuse jaos seisukoha eelpool nimetatus.29.Kostja II ei nõustu hagejaga ning leiab, et selleks, et hageja saaks esitada nõude kostja II vastu VÕS § 183 lg 1 alusel, tuleb hagejal esmalt tõendada, et ettevõtte üleminek on toimunud TsÜS § 6 lg 2 ja lg 3 tähenduses, kuivõrd VÕS § 183 lg 1 reguleerib vastutust üksnes ettevõtte ülemineku korral.30.TsÜS § 6 kohaselt võivad tsiviilõigused ja -kohustused üle minna ühelt isikult teisele (õigusjärglus), kui need ei ole seadusest tulenevalt isikuga lahutamatult seotud. Õigusjärgluse aluseks on tehing või seadus. Õigused ja kohustused antakse üle üleandmise tehinguga (käsutustehing). Iga õigus ja kohustus tuleb eraldi üle anda, kui seadusest ei tulene teisiti. TsÜS § 66 1 järgi on ettevõte majandusüksus, mille kaudu isik tegutseb. Ettevõttesse kuuluvad VÕS § 180 lg 2 järgi ettevõtte majandamisega seotud ja selle majandamist teenivad asjad, õigused ja kohustused, mh ettevõttega seotud lepingud. VÕS § 182 lg 2 ettevõttesse kuuluvate asjade ja õiguste üleminekuga lähevad omandajale üle kõik üleandja ettevõttega seotud kohustused, muu hulgas töölepingutest tulenevad kohustused ettevõtte töötajate suhtes, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.31. Riigikohus on lahendi nr 2-18-2908 punktis 11.2 märkinud, et ettevõttesse kuuluvate asjade ja õiguste üleminekuga lähevad VÕS § 182 lg 2 esimese lause järgi omandajale üle kõik üleandja ettevõttega seotud kohustused, mh töölepingutest tulenevad kohustused ettevõtte töötajate vastu, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Ettevõtte ülemineku korral läheb omandajale üle ettevõte kui tervik ning kuna ettevõtte ülemineku eelduseks on ettevõttesse kuuluvate asjade ja õiguste kogumi üleandmine, tuleb omandajale üle anda ettevõtte majandamisega seotud ja selle majandamist teenivad asjad ja õigused. Ettevõtte üleminekuks on vajalik vara üleminek teatavas kogumis, kuid mitte tingimata korraga ja ühe tehinguga (vt Riigikohtu 20. juuni 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-5282/51, p 9). TsMS § 230 lg 1 järgi on hageja kohustuseks tõendada, et ettevõte on üle läinud.32.VÕS § 183 lg 1 esimese lause kohaselt vastutab ettevõtte üleandja võlausaldajate ees solidaarselt omandajaga enne ettevõtte üleminekut tekkinud kohustuste eest, mis on ülemineku ajaks muutunud sissenõutavaks või mis muutuvad sissenõutavaks viie aasta jooksul pärast üleminekut.33.Riigikohtu praktikas on ettevõtte ülemineku mõiste sisustamisel osundatud ka Euroopa Liidu Nõukogu 12. märtsi 2001. a direktiivile 2001/23/EÜ "Äriühingute, ettevõtete või äriühingute või ettevõtete osade üleminekul töötajate õigusi kaitsvate liikmesriikide seaduste ühtlustamise kohta". Selle direktiivi art 1 mõttes on üleminekuga tegemist juhul, kui üle läheb identiteedi säilitav majandusüksus, mis tähendab ressursside organiseeritud koondamist, mille eesmärk on majandustegevus põhi- või kõrvaltegevusena. Euroopa Kohus on selgitanud, et 2001/23/EÜ kohaldamiseks tuleb tuvastada, kas üleminek puudutab majandusüksust, mis säilitab pärast tööandja vahetumist oma identiteedi. Selleks, et tuvastada, kas majandusüksus on säilitanud oma identiteedi, tuleb arvestada kõiki kõnealust toimingut iseloomustavaid faktilisi asjaolusid, sh eelkõige ettevõtja või ettevõtte tüüpi, seda, kas materiaalne vara, st ehitised ja vallasvara on üle läinud või mitte, immateriaalse vara väärtust ülemineku ajal, kas uus tööandja võttis üle suurema osa töötajaid või mitte, kas toimus klientide üleminek või mitte, samuti enne ja pärast üleminekut tehtud tegevuse sarnasust ning seda, kas tegevus oli vahepeal peatatud ja kui, siis kui kaua. Siiski on need tingimused vaid kohustusliku tervikliku hindamise üksikud elemendid ning seega ei saa neid hinnata eraldi (vt Euroopa Kohtu 20. jaanuari 2011. a otsus kohtuasjas nr C-463/09 CLECE SA vs. María Socorro Martín Valor ja Ayuntamiento de Cobisa), p 33 ja 34 ja seal viidatud kohtupraktika). Selleks, et Euroopa Liidu direktiiv 2001/23/EÜ kohalduks, peab üleminek puudutama stabiilset majandusüksust, mille tegevus ei piirdu vaid ühe kindla lepingu täitmisega. Üksus tähendab seega inimeste ja vara organiseeritud kogumit, mis võimaldab viia ellu konkreetse eesmärgiga majandustegevust (vt Euroopa Kohtu 29. juuli 2010. a otsus kohtuasjas nr C-151/09 Federación de Servicios Públicos de la UGT (UGT-FSP) vs. Ayuntamiento de La Línea de la Concepción, María del RosarioVecino Uribe, Ministerio Fiscal, p 26).34.Riigikohus on märkinud enda lahendi 2-18-2908 punktis 14.1, et kui sarnasele majandustegevusele lisada maakohtu tuvastatu kohaselt võlgniku ja kostja juhtorganite, osanike ja kontaktandmete kattuvus, tähendab see koostoimes seda, et võlgniku ettevõte tuleb lugeda üle läinuks kostjale. Riigikohus on leidnud, et ettevõtte üleminekut kinnitavaks argumendiks võib olla see, kui ettevõtte üleandja ja omandaja juhtorganite liikmed ning omanikud on samad; samuti on samas lahendis hinnatud majandustegevuse sarnasust olukorras, mil see täpselt sama ei olnud (vt Riigikohtu 21. detsembri 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-131-11, p 10 kolmas lõik).35.Tulenevalt äriregistri väljavõttest asutati kostja I 14.01.2016 ning juhatuse liikmeks oli Aivar Silma (kuni 02.01.2020 ). Asutamise hetkel oli kostja I äriühingu nimeks Maagia OÜ. Maagia OÜ nimi muudeti 04.01.2020 Agbany Ogbete OÜ-ks ning juhatuse liikmeks sai alates 02.01.2020 Raul Pint. Kostja II asutati 14.11.2019 ning juhatuse liikmeks on Aivar Silma. Äriregistri väljavõttest tuleneb, et Kostja I ja kostja II sidevahendiks on/oli 58550720 ja e-posti aadressiks aiku65@gmail.com. Kostja I kasutas antud telefoni numbrit kuni 22.12.2019 ja e-posti aadressi kuni 02.01.2020. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul tuvastatud, et kostja I ja kostja II on äriühingutena kasutanud/kasutavad sama telefoni numbrit ja e-posti aadressi ning ka kostjate juhatuse liige on olnud sama. 36.Hageja märkis, et kostja II kasutab käesoleval hetkel sama veebilehte, domeeni ning telefoni numbrit (900 1727) teenuse osutamiseks, mida kasutas kostja I. Kostja II kinnitas 20.10.2020 kohtuistungil, et äriühingud osutavad sama teenust, know-how käib kaasas kostja II juhatuse liikme Aivar Silmaga, ning vahet ei ole mis juriidiline keha on. Samuti kinnitas Aivar Silma kohtuistungil, et veebileht ja domeen on sama.37. Kohtu hinnangul on seega tõendatud asjaolud, et kostja II kasutab sama telefoni numbrit, mida kasutas kostja I sel hetkel, kui hageja kostjale I teenust osutas. Kostja II veebilehel www.ennustus.ee nähtub käesoleval ajal samuti sama telefoni number (900 1727). Äriregistri väljavõttest nähtuvalt on kostja I tegevusalaks alates 11.01.2016 muu liigitamata teenindus ning kostja II tegevusalaks on alates 04.11.2019 muu teenindus. Riigikohtu praktika kohaselt tuleb ettevõtte tegevusala määratlemisel lähtuda ettevõtte reaalsest majandustegevusest, mitte äriregistri kannetest (vt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-55-13, p 39). Aivar Silma on kohtule kinnitanud, et äriühingud osutavad sama teenust, know-how käib kaasas tema isikuga ning veebileht ja domeen (tõend lk 41) on samad (kohtuistungi protokoll). Hilisemas dokumendis on kostja II asunud seisukohale, et kõiki domeene registreeritakse keskregistrites tähtajalisel (üldjuhul 1 aasta) ja seetõttu tuleb domeenide kasutusõigust perioodiliselt uuendada. Juhul, kui domeeni omanik domeeni tasulist omandit ei pikenda, avaneb domeen taas registreerimiseks teistele isikutele. Veebimajutus.ee leheküljelt on nähtub, et domeen ennustus.ee on registreeritud 2010-07-04 ning uuendatud 2021-09-16 ning aegub 2022-11-24 (https://www.veebimajutus.ee/domeeni-registreerimine/?domain=ennustus&tld=ee ). Hageja on märkinud, et kostja teadis juba oktoobris 2019, et juhul kui kostja I keeldub võlgnevuse tasumisest, pöördub hageja kohtu poole ning pärast 04.11.2019 registreeriti kostja II. 38.Tulenevalt kõigest eeltoodust on kohtu hinnangul tõendatud kostja I äritegevuse üleminek kostjale II ning seetõttu kuulub hageja nõue solidaarselt rahuldamisele ka kostja II osas. III39.Kuna kostja II vaidlustas ka nõude suuruse ja ulatuse, võtab kohus kohtuotsuse III osas seisukoha eelmärgitus.40.Hageja osutas kostjale I teenust käsunduslepingu alusel. Lepingus, mille pooled on sõlminud, on kokku lepitud, et "[Tellija] maksab eelmainitud kõnede iga minuti eest Teenuse osutajale 0,19 eurot teenustasu vastavalt teleoperaatorite poolt Teenuse Tellijale esitatud kõneeristustele ja ümberarvestusaktidele, välja arvatud iga kõne esimesed kümme sekundit mis on kliendile tasuta ja mille kestel kohustub Teenuse Osutaja teavitama helistajat teenuse sisust ja hinnast" ( e-toimiku lk 15 punkt 3). Hageja kinnitas, et pooled on tariifi suuruse muutmises kokku leppinud 1.veebruar 2018 ( e-toimiku lk 23 ja 138-144). Senise 0,19 euro asemel muutus kõneminuti hinnaks 0,37 eurot. 41.Kostja I jättis hagejale tasumata 2018. augusti arve. Kostja I poolt edastatud kõneeristuse järgi osutas hageja 2018. augustis teenust 8023,2 minutit. Lisa 6 järgi on kõneminuti hinnaks 0,37 eurot. Kostjal kuulus seega tasumisele hagejale 2018. augusti eest 8023,2 x 0,37 = 2968,6 eurot. Kostja I nõustus tasuma 2488 minuti eest minutihinnaga 0,308 eurot, kokku 772,70 eurot, millises osas edastas hageja kostjale ka arve (e-toimiku lk 26). Kostja I poolt on nimetatud arve täies mahus tasumata. Kostja I poolt edastati hagejale 19.12.2018 2018. septembri kõneeristus. Nimetatu kohaselt osutas hageja teenust 6651,517 minutit. 2018. septembris ostutanud teenuste eest kohustus kostja I tasuma hageja hinnangul 2261,53 eurot (6651,517x0,34). Viidatud summast nõustus kostja I tasuma 940,92 eurot (2990 x 0,308). Nimetatud arve on kostja I poolt ka tasutud. 2019. augustis osutas hageja teenust 3614 minutit, mille kostja poolt kuulus tasumisele kõneminut hinnaga 0,308 eurot, kokku 1113,11 eurot. Antud summa on kostja I poolt täielikult tasumata. 2019. septembris osutas hageja teenust 940 minutit, millest kostjal kuulus tasumisele 289,52 eurot. Antud summa on samuti kostja poolt tasumata. 42.VÕS§ 619 kohaselt kohustub käsunduslepinguga üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. VÕS § 628 lg 1 kohaselt kui käsundisaajale maksmisele kuuluv tasu on määratud ajavahemike järgi, tuleb tasu maksta vastava ajavahemiku möödumisel.43.Esmalt märgib kohus, et tlk 138-144 asuvatest tõenditest nähtub, et aastal 2016 on pooled rääkinud küll hinna muutustest, kuid millisest täpsemalt seda antud kirjavahetusest ei selgu ning 29.mai 2018 on Aivar Silma palunud edastada hagejal minuti hinna kujunemise tabeli. Tlk 147-151 olevatest arvetest ja maksekorraldustest nähtub, et kõneminuti hinda on arvestatud 0,308 tariifi alusel (arved on koostatud 26. aprill 2018.a (veebruari eest) ja detsember 2018.a ( oktoobri eest) ja kostja I on nimetatud tariifi alusel arved tasunud. 26. märtsi 2018.a arvelt ( lk 145) nähtub, et kõneminuti hinnaks on arvestatud 0,243. Seega saab eeltoodud tõenditest teha järelduse, et hinna tariifi on muudetud ja veebruaris 2018.a kohaldati tariifi 0,308 eurot. 44.Hageja on väljastanud kostjale I augusti 2018 eest arve summas 772,70 eurot (lk 26). Arvelt nähtub, et kõneeristuse järgi Elisa AS poolt on maha arvestusest järgi jäänud 2488 min ning selle põhjal on hageja koostatudki arve. Antud arve on kostja I poolt täies ulatuses tasumata. Hageja on märkinud (lk 8 punktis 2.5), et arvele lisandub 6,70 eurot (tellitud kõne kliendile tagasi helistamisega) ehk kokku soovib hageja saada 2975,30 eurot. Kohus on seisukohal, et tulenevalt arvel (lk 26) kajastuvast, ning asjaolust, et hageja on nimetatud arve ise koostanud kõneminutite 2488 kohta, mitte 8023,2 minuti eest, ei pea kohus põhjendatuks mõista kostjatelt hageja kasuks välja täiendavalt 2245,90 eurot (8023,2x0,37=2968,6 – 722,70). Lisaks märgib kohus, et hageja poolt märgitud telefoni tellimus summas 6,70 € kajastub arvel (lk 26) ning seega ei pea kohus ka põhjendatuks nimetatud summat täiendavalt välja mõista. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks mõista kostjatelt solidaarselt välja nimetatud arve tasumata jätmise eest 772,70 eurot.45.Hageja väljastas kostjale I 2018. septembri eest arve summas 940,92 eurot (lk 29). Arvelt nähtub, et kõneeristusest 6652 minutit on Elisa Eesti AS arvestanud maha 01-19.september 2018.a eest tehtud kõned 3662 minutit nende tehnilise vea tõttu. Järgi jäi 2990 minutit, mille kohta koostas hageja arve summas 940,92 eurot. Nimetatud arve on kostja I poolt tasutud. Käesoleval hetkel soovib hageja saada 2018. septembri eest 2261,53 eurot (6651,517 x 0,34), millele lisandub kirjalik töö summas 20 eurot. Kuivõrd kostja I on tasunud summa 940,92 eurot, siis soovib hageja saada võlgnevust summas 1340,61 eurot. Kohus leiab, et tulenevalt arvel kajastuvast Elisa AS mahaarvestuse märkest, ei ole põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks välja täiendavalt 1340,61 eurot (2990 x 0,308 +20)= 2261,53-940,92). Kohus märgib, et hageja poolt märgitud kirjalik töö summas 20 € kajastub arvel nr 6 (lk 29), mille kostja I on hagejale hüvitanud ning seega ei pea kohus põhjendatuks nimetatud summat täiendavalt välja mõista.46. Hageja edastas kostjale I arve dateeringuga 19.01.2020 (tlk 136) summas 1402,63 eurot (nimetatud arve sisaldab 2019. augustis osutatud teenust summas 1113,11 eurot (3614 kõneminutit) ja 2019. septembris osutatud teenust summas 289,52 eurot (904 minutit). Nimetatud arve aluseks olevaid kõneeristusi kostja I hagejale edastanud ei ole. Kohus kohustas Elisa Eesti AS-i esitama kohtule raportid kõneeristuste kohta numbrile 900 1727, mille Elisa Eesti AS edastas Agbany Ogbete OÜ-le (reg.kood 12977881) septembris 2018, oktoobris 2018 ning augustis 2019 ja septembris 2019, millest nähtuks kõneminutite koguarv. Hageja esitas 23.02.2021 kohtule käsikirjalised tõendid 2019 augusti ja septembri kõneeristuse kohta (tlk 196-213). Riigikohus märkis oma lahendis nr 2-17-18305, et kohus ei pea ise esitatud tõenditest asjaolusid otsima, vaid pool peab kohtule viitama, millistele asjaoludele ta tugineb, ja kui vastaspool asjaolu vaidlustab, siis peab pool välja tooma, millistele tõenditele ta asjaolu tõendamiseks tugineb (vt ka Riigikohtu 16. detsembri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-141-13, p 17; Riigikohtu 20. oktoobri 2004. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-109-04, p 25). Kohtu hinnangul ei ole esitatud käsikirjalised väljavõtted kontrollitavad ega tõenda hagi aluseks olevaid asjaolusid. Samuti ei ole Elisa Eesti AS esitatud väljavõtetest tuletatav kui suur oli hageja nö osa ning nimetatud dokumente ei ole võimalik omavahel võrrelda ega omavahel siduda ja nendest hageja poolt taotletud järeldusi kontrollida. Tulenevalt eeltoodust ning TsMS § 230 sätestatust, mille kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti, ja TsMS § 363 lg 1 p-i 3 märgitust, mille kohaselt peab hageja tõendeid esitades viitama konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovib, ei ole kohtu hinnangul hageja väiteid nimetatud tõenditega piisavalt tõendanud ja hageja ei ole tõendeid oma väidetega sidunud, millest tulenevalt tuleb jätta 19.01.2020 dateeringuga arvel märgitud summa 1402,63 eurot kostjalt välja mõistmata. 47.Tulenevalt kõigest eeltoodust ning sellest, et kohus asus kohtuotsuse p-des 29-38 seisukohale, et kostja II on Agbany Ogbete OÜ õigusjärglane, kuulub hagi rahuldamisele kostjate vastu solidaarselt vastavalt VÕS § 137 lg 1 alusel. Kostjatelt kuulub solidaarselt välja mõistmisele võlgnevus summas 772,70 eurot hageja kasuks ning viivis perioodi 28.01.2020-20.01.2022 eest summas 122,46 eurot. Viivis. 48.Hageja on palunud kostjatelt välja mõista ka viivise. VÕS § 101 lg 1 p 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 113 lg 2 esimese lause kohaselt kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse.49.TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivist, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.50.Hageja nõuab kostjatelt viivist alates hagiavalduse esitamisest, s.o 28.01.2020 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 51.Kohus peab põhjendatuks mõista kostjatelt solidaarselt ka viivis hagi rahuldatud osalt alates 28.01.2020 kuni kohtuotsuse tegemiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, s.o perioodi 28.01.2020-20.01.2022 eest summas 122,46 eurot järgmiste võlaperioodide eest: Võlaperiood % aastas% päevasSumma päevasPerioodis päeviPerioodi summa28.01.2020-30.06.202080,0218580,16889615526,1788804.07-2020-31.12.202080,0218580,16889618431,07686401.01.2021-30.06.202180,0219180,16935918130,65397901.07.2021-31.12.202180,0219180,16935918431,16205601.01.2022-18.01.202280,0219180,1584203,871852.Samuti on kohtu hinnangul põhjendatud mõista välja viivis alates kohtuotsuse tegemisest edasiulatuvalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni.Menetluskulude jaotus53.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 163 lõike 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.54.Kuivõrd kohus rahuldab hagi osaliselt peab kohus põhjendatuks jätta käesoleval juhul poolte menetluskulud poolte endi kanda. 55.Kuna kohus jätab poolte menetluskulud nende endi kanda, ei määra kohus kindlaks menetluskulude rahalist suurust.

Dokument on Teile kättesaadav ka avalikus e-toimikus (http://www.e-toimik.ee). Sisenemiseks saab kasutada ID-kaarti või mobiil-ID-d.

Dokument loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel käesoleva teadaande avaldamisest (TsMS § 317 lg 5).
 

Tartu Maakohtu registriosakond avaldab teadaande äriseadustiku (ÄS) § 60 lõike 2 alusel.

Agbany Ogbete OÜ (registrikood: 12977881) ei ole esitanud 2018. aasta majandusaasta aruannet ega esitanud registripidajale mõjuvat põhjust, mis takistab tal aruannet esitamast kuue kuu jooksul alates kustutamishoiatuse (määruse nr Ä 50022064 / M2) tegemisest.

Kõigil võlausaldajatel on võimalik teatada oma nõuetest äriühingu vastu ja taotleda likvideerimismenetluse läbiviimist kuue kuu jooksul alates käesoleva teate avaldamisest. Vastasel korral võidakse äriühing registrist kustutada likvideerimismenetluseta (ÄS § 60 lg 2).

Kui äriühingu võlausaldaja või äriühing esitab käesoleva teate avaldamisest alates kuue kuu jooksul äriühingu likvideerimise taotluse, otsustab registripidaja äriühingu sundlõpetamise (ÄS § 60 lg 4).

Kui äriühing ei ole kuue kuu jooksul alates käesoleva teate avaldamisest esitanud registripidajale majandusaasta aruannet ega esitanud ja põhistanud registripidajale mõjuvat põhjust, mis takistab tal aruannet esitamast, ning äriühingu võlausaldajad ei ole taotlenud äriühingu likvideerimist, võib registripidaja äriühingu äriregistrist kustutada (ÄS § 60 lg 3).

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja avaldab teadaande tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 317 lõike 3 alusel.

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja kutsub Kostja isiku, Agbany Ogbete OÜ (registrikood: 12977881), kohtusse tsiviilasjas 2-20-1463 FIE Salme Bonevi hagi Agbany Ogbete OÜ ja ENNUSTUS OÜ vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.

Istung toimub 28.05.2020 algusega kell 14:00 Harju Maakohus Tallinna kohtumaja saalis 2019.

Kohtuistungile palume kaasa võtta isikut tõendav dokument. Kui kutsutu ei saa kohtusse ilmuda, peab ta sellest kohtule õigel ajal teatama ja kohtusse ilmumise takistust põhistama (TsMS § 345). Kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kui hageja vastavat taotlust ei esita või kui kohus taotlust ei rahulda, lükkab kohus asja arutamise edasi (TsMS § 410). Kui pooled või üks pool kohtuistungilt puudub, võib kohus lahendada asja sisuliselt, kui hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud (TsMS § 414 lg 1).

Dokument on Teile kättesaadav ka avalikus e-toimikus (http://www.e-toimik.ee). Sisenemiseks saab kasutada ID-kaarti või mobiil-ID-d.

Kohtukutse loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel käesoleva teadaande avaldamisest (TsMS § 317 lg 5).

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja avaldab teadaande tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 317 lõike 3 alusel.

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja toimetab kostjale, Agbany Ogbete OÜ (registrikood: 12977881), avalikult kätte 28.01.2020 hagiavalduse koos lisadega, 05.03.2020 kohtumääruse ning 18.03.2020 esitatud hageja menetluskulude nimekirja, tsiviilasjas 2-20-1463.

FIE Salme Bonev on esitanud 28.01.2020 hagi Agbany Ogbete OÜ-t (endise nimega Maagia OÜ, registrikood: 12977881) ja ENNUSTUS OÜ-lt (registrikood 14841223) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hageja ja OÜ Ennustus (registrikood 10000283) sõlmisid aprillis 2011 teenuse ostamise lepingu lepingu nr 111/4. Hageja edastas 09.04.2016 teenuse osutamise arve (osutatud teenus jaanuar 2016 eest) OÜ-le Ennustus (10000283). Edastatud arve palus OÜ Ennustus (10000283) hagejal ümber teha OÜ Maagia (12977881) nimele, mistõttu edastada hageja OÜ-le Maagia samasisulise arve 19.05.2016 OÜ-le Maagia. Teatmik.ee lehelt nähtuvalt sai Uluwatu Belimbing OÜ, endise nimega OÜ Ennustus (10000283) juhatuse liikmeks 18.05.2016 Raul Pint. Teenuse osutamine toimus hageja ja kostja I vahel probleemideta kuni augustini 2018. Kostja I edastas 05.11.2018 hagejale e-kirja. E-kirja manusesse oli lisatud augusti 2018 kõneeristus. Kostja I poolt edastatud kõneeristuse järgi osutas hageja augustis 2018 teenust 8023,2 minutit. Lisa 6 järgi on kõneminuti hinnaks 0,37 eurot. Seega kuulus kostja I poolt hagejale tasumisele augusti 2018 eest 8023,2x0,37=2968,6 eurot. Kostja I nõustus tasuma 2488 minuti eest minutihinnaga 0,38 eurot, kokku 722,70 eurot (2488x0,308), millises osas edastada hageja arve. Kostja I poolt on hagejale augustis 2018 osutatud teenuse eest täielikult tasumata. Hageja nõuded: 1.Rahuldada hagiavaldus;2.Mõista solidaarselt Agbany Ogbete OÜ-t (endise nimega Maagia OÜ, registrikood: 12977881) ja ENNUSTUS OÜ-lt (registrikood 14841223) välja FIE Selme Bonev registrikood: 12095842) kasuks võlgnevus 5718,54 eurot.3.Mõista solidaarselt Agbany Ogbete OÜ-t (endise nimega Maagia OÜ, registrikood: 12977881) ja ENNUSTUS OÜ-lt (registrikood 14841223) välja FIE Selme Bonev registrikood: 12095842) kasuks viivised alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude summas 5718,54 täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras iga viivitatud päeva eest põhinõudelt.4.Jätta menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.04.märts 2020 kohtumääruse resolutsioon:1.Võtta Harju Maakohtu menetlusse FIE Salme Bonevi hagi Agbany Ogbete OÜ ja ENNUSTUS OÜ vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.2.Asja arutamine toimub Tallinna kohtumajas (aadress Lubja 4, 10115 Tallinn).3.Teavitada hagiavalduse menetlusse võtmisest menetlusosalisi. 4.Toimetada kostjatele koos asja menetlusse võtmise määrusega kätte hagiavalduse ärakiri koos selle lisadega ja kohustada kostjat esitama kohtule kirjalik vastus tema vastu esitatud hagile 21 päeva jooksul menetlusdokumentide kättetoimetamisest. Kostja vastus hagile peab sisaldama järgmisi andmeid: a.Teie isikuandmed: nimi, isikukood, elu- ja töökoht, sidevahendite numbrid. Kui Teid esindab menetluses esindaja, siis teatada tema andmed ja esitada tema volitusi tõendav dokument. b.kas Teil on vastuväiteid selle kohta, et kohus asja menetlusse võttis või on alust jätta hagi läbi vaatamata või asjas menetlus lõpetada, kui Te ei ole selles osas oma seisukohta juba väljendanud;c.kas Te taotlete ärakuulamist;d.kas Te võtate hagi õigeks, tunnistades hagiavalduses Teie vastu esitatud nõudeid. Juhul kui Te tunnistate hagi, samuti kui Te leiate, et asja on võimalik lahendada kompromissiga või muul viisil kokkuleppega, võtke ühendust hageja või tema esindajaga;e.kui Te hagi ei tunnista, millised vastuväited Teil hagile on;f.Teie seisukoht hageja esitatud faktiväidete kohta;g.tõendid, mida Te soovite kasutada oma väidete tõendamiseks ja/või hageja väidete ümberlükkamiseks ja põhjendused, milliste asjas tähtsust omavate asjaolude tõendamiseks Te soovite tõendeid kasutada. Teie seisukoht hageja esitatud tõendite kohta; seisukoht hagiavalduses esitatud taotluste suhtes; kõik muud taotlused ja väited esitatud hagi kohta. Kas Te soovite esitada vastuhagi;h.kohtukulude jaotamise viis.Kohustada pooli kohtule teatama, kas asja lahendamine on võimalik kompromissi sõlmimisega. Kui kostja hagile tähtaegselt ei vasta, võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ulatuses, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks (§ 407). Tagaseljaotsuse võib pöörata viivitamatule täitmisele. Viivitamatu täitmise peatamine toimub tagatise vastu. Menetluse taastamine pärast tagaseljaotsuse tegemist on tasuline. Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (TsMS § 162).

Dokument on Teile kättesaadav ka avalikus e-toimikus (http://www.e-toimik.ee). Sisenemiseks saab kasutada ID-kaarti või mobiil-ID-d.

Dokument loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel käesoleva teadaande avaldamisest (TsMS § 317 lg 5).
 

Maksu- ja Tolliamet avaldab teadaande maksukorralduse seaduse (MKS) § 55 alusel.

Menetlusosalisele Agbany Ogbete OÜ (registrikood: 12977881) toimetatakse kätte 10.03.2020 korraldus nr 9-1.4/16991 2020. a jaanuarikuu maksudeklaratsiooni vorm KMD esitamiseks kümne päeva jooksul korralduse kättetoimetamisest arvates.
Korraldusega pandud kohustuse täitmata jätmisel on Maksu- ja Tolliametil õigus rakendada sunniraha, mille suurus on 100 eurot iga tähtaegselt esitamata deklaratsiooni kohta.

Dokumendi resolutiivosa loetakse kättetoimetatuks kümne päeva möödumisel käesoleva teadaande avaldamisest (MKS § 55).
 
Dokumentide terviktekstidega on võimalik tutvuda Maksu- ja Tolliameti lähimas teenindusbüroos.

Maksu- ja Tolliamet avaldab teadaande maksukorralduse seaduse (MKS) § 55 alusel.

Menetlusosalisele Agbany Ogbete OÜ (registrikood: 12977881) toimetatakse kätte 13.02.2020 korraldus nr 9-1.4/10489 2019. a detsembrikuu maksudeklaratsiooni vorm KMD esitamiseks kümne päeva jooksul korralduse kättetoimetamisest arvates.

Korraldusega pandud kohustuse täitmata jätmisel on Maksu- ja Tolliametil õigus rakendada sunniraha, mille suurus on 100 eurot iga tähtaegselt esitamata deklaratsiooni kohta.

Dokumendi resolutiivosa loetakse kättetoimetatuks kümne päeva möödumisel käesoleva teadaande avaldamisest (MKS § 55).
 
Dokumentide terviktekstidega on võimalik tutvuda Maksu- ja Tolliameti lähimas teenindusbüroos.

Maksu- ja Tolliamet avaldab teadaande maksukorralduse seaduse (MKS) § 55 alusel.

Menetlusosalisele Agbany Ogbete OÜ (registrikood: 12977881) toimetatakse kätte otsus käibemaksukohustuslaste registrist kustutamise kohta 15.01.2020 nr 12.2-3/296.

Dokumendi resolutiivosa loetakse kättetoimetatuks kümne päeva möödumisel käesoleva teadaande avaldamisest (MKS § 55).
 
Dokumentide terviktekstidega on võimalik tutvuda Maksu- ja Tolliameti lähimas teenindusbüroos.

Maksu- ja Tolliamet avaldab teadaande maksukorralduse seaduse (MKS) § 55 alusel.

Menetlusosalisele Agbany Ogbete OÜ (registrikood: 12977881) toimetatakse kätte 03.jaanuar 2020 korraldus nr 12.2-3/051364-1 dokumentide esitamisest ja teabe andmisest

Dokumendi resolutiivosa loetakse kättetoimetatuks kümne päeva möödumisel käesoleva teadaande avaldamisest (MKS § 55).
 
Dokumentide terviktekstidega on võimalik tutvuda Maksu- ja Tolliameti lähimas teenindusbüroos.