Sisu:Pooled on sõlminud müügilepingu. Tarbija esitatu kohaselt esineb sõidukil hulgaliselt puudusi, valdavalt on need sellised, mis on kooskõlas sõiduki vanuse ning normaalse kulumisega. Tarbija ei ole tõendanud, missugused esitatud puudustest ei ole sellised, mis on kooskõlas sõiduki normaalse kulumise ning vanusega. Selle tõendamiseta ei saa esitatud puuduste osas seisukohta võtta, kas need on käsitatavad lepingurikkumisena või mitte. Kui sõiduki kerel on läbivaid roosteauke, ei vasta sõiduk tehnonõuetele ega ka müügilepingu tingimustele. Selle puuduse esinemist ei ole tarbija tõendanud. Tarbija esitatud fotol on näha, et summutit on keevitatud, kuid ei ole tõendatud, kas sealt on eemaldatud katalüsaator või mitte. Kui sõidukilt on eemaldatud katalüsaator, on selle kasutamine õigusaktiga keelatud ja see tähendab muuhulgas, et sõiduk on olulise puudusega ja ei vasta nõuetele VÕS § 217 mõttes. Arvestades, et sõidukil on kehtiv tehniline ülevaatus, ei saa eeldada, et sellel puudub katalüsaator, selleta sõiduk ei läbiks tehnoülevaatust. Tarbija ei ole tõendanud katalüsaatori puudumist ega selle vahetamise kulu suurust. Tarbija ei ole esitanud tõendit remondikulude põhjendamiseks, kus erinevate puuduste remondikulud oleks jälgitavad, nõude summa on tõendamata. Kaupleja esitatud vastuväited kaebusele on paljasõnalised. Kaupleja ei ole tõendanud, et tarbijale üleantud sõiduk vastas lepingutingimustele. Kui tarbija esitatud asjaolud oleks tõendatud, ei oleks kaupleja vastuses esitatu alus tarbija avalduse rahuldamata jätmiseks. Arvestades, et tarbija avaldus on tõendamata analüüsib komisjon vaid osa kaupleja vastuväidetest. Kaupleja väide, et tarbija ei või esitada kahju hüvitamise nõuet, on asjakohatu. Sõiduki vanus ja müügihind ei tähenda, et müüja võib selle ostjale üle anda seisundis, mille puhul see vajab remonti summas, mis on näiteks pool auto hinnast. Selle loogika kohaselt ei saaks sõiduki müügi korral näiteks 10 euro eest ostja üldse nõuda kahju hüvitamist. Küsimus võib olla selles, missugused kulud on sõiduki taastamiseks tehniliselt ja majanduslikult põhjendatud. Kaupleja ei ole tõendanud, et müüdud sõiduki remondiks 700 euro kulutamine ei ole tehniliselt või majanduslikult otstarbekas. Kaupleja viited sõiduki müügilepingule ja sõiduki üleandmise aktile kontekstis, et sõiduk on müüdud sellises olukorras, missugune see on, ei välista tarbija seaduses sätestatud õigust esitada nõue, kui sõiduk ei vasta müügilepingu tingimustele. Kaupleja ei saa piirata tarbijale seaduses tagatud õigusi. Kaupleja vastuväidetest osa, mis puudtab varjatud puuduse käsitlust, rajaneb seaduse valetõlgendusel. Varjatud puudus võlaõigusseaduse kohaselt ei ole puudus, mida ostja on müüja eest varjanud vaid tegemist on puudusega, mis ei olnud ostjale sõiduki üleandmisel või lepingu sõlmimisel teada või teatavaks tehtud. Seega ei mõelda seaduses varjamist müüjapoolse aktiivse tegevusena - müüjale teadaoleva info varjamine, vaid varjatud puudus on puudus, mis ei olnud ostjale asja valduse üleandmisel teada. VÕS § 2171 lg 1-3 kohaselt ostjale üleantav asi peab vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Lepingutingimustele peavad vastama ka asja juurde kuuluvad dokumendid. Antud sõiduk lepingutingimustele ei vasta. Sellel on puudusi, millest müüa ostjat ei teavitanud. VÕS § 218 lg 2 kohaselt tarbijalemüügi puhul vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis ilmneb kahe aasta jooksul alates asja ostjale üleandmisest. Ostja on müüjat puudusest teavitanud VÕS § 220 sätestatud tähtaja jooksul.  Kui sõiduki kasutamine on mingi puuduse tõttu õigusakti alusel keelatud, on tegemist lepingutingimustele mittevastava sõidukiga ja vastavalt ka müüdud asja olulise puudusega. Sellised puudused võiks tarbija avalduse kohaselt olla näiteks läbivad kereaugud ja puuduv katalüsaator. Nende puuduste esinemine ja kõrvaldamise kulud ei ole tarbija poolt tõendatud. Tarbijavaidluste lahendamisel rakenduvad samad põhimõtted, mis vaidluste lahendamisel kohtumenetluses. Pooled otsustab, missugused nõuded ja vastuväited ning tõendid nad esitavad. Vastavalt TsMS § 4 ja 230 lg 1 peavad pooled tõendama asjaolud, millele nad menetluses tuginevad ja asja lahendamine toimub poolte esitatu alusel. Esitatu põhjal ei ol tõendatud, et kaupleja on tarbijale üle andnud lepingutingimustele mittevastava asja. Kui puudub kaupleja kohustuse rikkumine (VÕS § 100) ei ole tarbijal alust rakendada kaupleja suhtes VÕS § 101 sätestatud õiguskaitse vahendeid.

Sisu:Pooled sõlmisid sõiduki müügilepingu. Tarbija väidab, et kauplejal on kohustus hüvitada tarbijale sõiduki käigukasti remondikulud (kahju hüvitamise nõue), kaupleja väitel ei vastuta kaupleja selle puuduse eest, sest tarbija ei ole tõendanud, et puudus esines sõiduki tarbijale üleandmise ajal. Vastavalt VÕS § 218 lg 2 tarbijalemüügi puhul vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis ilmneb kahe aasta jooksul alates asja ostjale üleandmisest. Sama paragrahvi lõike 2 prim alusel tarbijalemüügi puhul eeldatakse, et ühe aasta jooksul alates asja ostjale üleandmisest ilmnenud lepingutingimustele mittevastavus oli olemas asja üleandmise ajal, kui selline eeldus ei ole vastuolus asja või puuduse olemusega. Tarbija on esitanud eksperdi arvamuse, mille kohaselt oli rike tekkinud ekspluatatsioonilise kulumise tagajärjel ning arvestades kulumisastet pidid esimesed märgid ilmnema tuhandeid kilomeetreid tagasi – enne 09.06.2022.a. toimunud omanikuvahetust. Eksperdi arvamusel algab käigukasti remondi maksumus 2500 eurost. Lisaks leidis ekspert, et "Eksperdile esitatud sõiduki Dodge Journey reg märk 302TNK käigukasti rike on tekkinud ekspluatatsioonilise kulumise tagajärjel, mis on vaadeldava sõidukiga analoogsete sõidukite puhul sagedaseks käigukastide rikete tekkimise põhjuseks". Eksperdi arvamusest järeldub, et sarnase sõiduki puhul on sellise käigukasti rikke risk. Kui selliste sõidukite käigukastid niisuguse läbisõidu puhul remonti vajavad on tegemist sellise sõiduki tavapärase omadusega, mitte varjatud puudusega. Asjaolu, et kulumine kulgeb aegamööda ja võis olla arusaadav varem, ei muuda seda. Kohtueelsel vaidluste lahendamisel analoogselt kohtuvaidlusele ja vastavalt TsMS § 230 lg 1 sätestatule peab pool, kes mingi väite esitab, seda tõendama. Tarbija esitas komisjonile lepingust taganemise avalduse. Lepingust taganemise avaldus tuleb esitada lepingu vastaspoolele, mitte komisjonile ja see jõustub alates kättesaamisest. Kui lepingust taganemisel puudub alus, ei ole see kehtiv. Esitatu põhjal puudub tarbijal alus lepingust taganemiseks.

Sisu:Tarbija ostis kauplejalt kasutatud sõiduki, millel müügilepingu ajal esinesid mõningad puudused. Osasid vigu kaupleja tunnistas ning oli valmis need omal kulul kõrvaldama. Tarbija soovis lepingust taganeda. Komisjon leidis, et lepingust taganemiseks pole alust, kuna ka müügilepingu sõlmimise ajal esinenud varjatud puuduseid on võimalik remondiga kõrvaldada. Komisjon leidis, et lisaks kaupleja poolt tunnistatud puuduste kõrvaldamisele peab kaupleja kontrollima turbo toru ning kõrvaldama õlilekke põhjused, paigaldama eemaldatud tahmafiltri asemele uue, kontrollima sõiduki elektroonikat ning välja selgitama ja kõrvaldama tulede süttimise põhjused, kontrollima roolivõimendi ja roolilatist väljuva kolksu põhjused ning need kõrvaldama. Kui kaupleja eelnimetatud puudusi ei kõrvalda, siis on tarbijal õigus VÕS § 222 lg 5 kohaselt lasta eelnimetatud vead parandada ning nõuda kauplejalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist.

Sisu:Tarbija ostis 21.01.2022 kauplejalt sõiduki KIA Sportage 2013 reg märgiga 026TKB hinnaga 11999 eurot. Sõidukil ilmnes vedrude ja turvavöö kinnituse viga. Tarbija nõudeks oli kahju hüvitamine. Algselt avalduses 158 eurot. Hiljem soovis tarbija ka turvavöö kinnituse ja töö maksumuse hüvitamist summas 95 eurot. 12.07.2022 lisas tarbija nõudele istme raami värvimise kulu maksumusega 60 eurot. Tarbija leidis, et tegemist oli varjatud vigastustega. Komisjon nõustus tarbijaga, et vedrude ja turvavöö vastuse vigastused olid vmüügihetkel varjatud. Asjaolu, et kaupleja kirjutas oma müügitingimustes, et lahendab probleeme, mis ilmnevad kahe nädala jooksul ei muuda olematuks VÕS § 218 lg 22 tulenevat müüja aastast tõendamiskoormist, mille ajal eeldatakse, et vigastused oli olemas riisiko ülemineku ajal tarbijale. Kaupleja keeldus tarbija lepingutingimustele mittevastavuse nõuet menetlemast, mistõttu tekkis tarbijal VÕS § 222 lg 5 kohaselt õigus lasta sõiduki vedrud vahetada, samuti vahetada turvavöö vastus ning nõuda kulutuste hüvitamist kauplejalt. Istme raami värvimise kulu nõude jättis komisjon rahuldamata, kuna leidis, et tegemist ei olnud varjatud puudusega.

Sisu:Tarbija ostis 27.12.2021 kauplejalt sõiduki, millel ilmnesid erinevad puudused. Tarbija avalduse kohaselt müüdi talle märkimisväärsete puudustega auto ning kaupleja muutis suulist kokkulepet omavoliliselt, sest pooled leppisid kokku auto asendamise, kuid kaupleja hakkas ilma tarbijat informeerimata siiski autot parandama. Kaupleja leidis, et tegemist polnud varjatud puudustega. Komisjon leidis, et Tarbija ostis kauplejalt kasutatud sõiduk üleandmise-vastuvõtmise aktil, et tutvus sõidukiga ning teda teavitati sõiduki seisukorrast. Kaupleja tegi omal kulul sõidukile parendusi 854, 55 euro väärtuses. Komisjoni hinnangul nõustus tarbija asja ostma sellises seisundis nagu see müüdi. Komisjon jättis avalduse rahuldamata.

Sisu:Pooled sõlmisid sõiduauto müügilepingu. Tarbija hinnangul on sõiduk oluliste puudustega ja tarbija taganes lepingust. Lepingu ese oli kasutatud sõiduk, mille valmistusaasta on 2007, seega on sõiduk 14 aastat vana. Tarbija hinnangul on sõidukil arvukalt puudusi, kaupleja kõrvaldas neist osa, kuid tarbija väitel on peamine puudus kõrvaldamata ja selleks on: - sõiduki mootoririke, mis väljendub heitgaaside normidele mittevastavuses, - sõiduki liigne bensiinikulu - sõiduki sinist värvi heitgaas. Müügilepingu rikkumine eeldab, et müüdud asi ei vasta lepingutingimustele - VÕS § 217 lg 1. Asja mittevastavuse avatud loetelu on sätestatud VÕS 217 lg 2. Analoogselt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 230 lg 1 sätestatuga peavad pooled ka tarbijavaidluste komisjoni menetluses tõendama väited, millele nad tuginevad. Poolte väited sõiduki mootori puuduste kohta on vastuolulised ja komisjonil ei ole võimalik neid vastuolusid ületada. Tarbija esitatu põhjal ei ole sõiduki heitgaasid normidele vastavad samas on kaupleja esitanu põhjal sõiduki väljaheitegaasid nõuetekohased. Tarbija on esitanud väite, et sõiduki klapisääre tihendite vahetamise hind on 2-3 tuhat eurot. Kui tarbija väidab, et mootor oli sõiduki valduse tarbijale loovutamise ajal olulise puudusega, milleks oli kulunud klapisääre tihendid ja nande vahetamise mõistlik hind on 2-3 tuhat eurot, tulnuks tarbijal need asjaolud tõendada. Komisjoni hinnagul on oluline ning tõendamist vajav asjaolu ka see, missugune oli sõiduki seisund siis, kui selle valdus tarbijale üle anti. Sõiduki vanust arvestades ei saa eeldada, et sellel ei tekkinud defekte pärast sõiduki valduse tarbijale loovutamist. Tarbija on esitanud video sõiduki väljaheitegaasidest, see ei ole tõendina kasutatav,. Video põhjal ei ole komisjonil võimalik väljaheitegaaside koostist ega sõiduki müügilepingule vastavust hinnata. Sõiduki väljaheitegaaside kohatine sinine värvus kui sõiduki puudus ei ole tõendatud. Sõiduki liigse bensiinikulu kohta tõendeid esitatud ei ole. 14 aastat vana sõiduki puhul ei saa eeldada selle uueväärset seisundit ja sellise sõiduki hoolduskulud ja hooldusvajadus on suurem, kui uuel sõidukil. Niisugusel sõidukil võib avalduda ka klapisääre tihendite vahetamise vajadus, millele tarbija on komisjonile esitatus viidanud, kui väga tõenäolisele mootori suitsemise ja väljaheitegaaside nõuetele mittevastavuse põhjusele. Kui mootori puudus oleks tarbija viidatud klapisääre tihendite kulumine ja see avaldus pärast sõiduki valduse tarbijale loovutamist ei ole see käsitatav varjatud puudusena. Klapisääre tihendid kuluvad sõiduki kogu kasutamisaja jooksul ja kulumine saavutab alati mingil hetkel määra, mis tingib õlikulu ja õli põlemisjääkide sattumise väljaheitegaasi ja klapisääretihendite vahetamise vajaduse. Selline kulumine on 14 aastat kasutatud sõiduki pigem harilik omadus kui varjatud puudus. Tarbija on esitanud tingimuse, et ei tagane lepingust juhul, kui kaupleja annab sõidukile 2 aastase garantii. Lepingutingimused määravad pooled lepingu sõlmimisel. Pärast lepingu sõlmimist ei saa pool, kui ei esine seaduses või lepingus sätestatud alust, nõuda lepingu muutmist. Garantii on üldmõiste, garantii sisu määravad garantii tingimused. Garantii on seadusega tagatust mingis osas soodsamate tingimuste andmine. Müügigarantii sisu määramise aluseks on vajalik esitada garantii tingimused. Komisjoni hinnangul tuleb avaldus jätta rahuldamata tõendamatuse tõttu. Tõendatud ei ole tarbija esitatud asjaolu, et kaupleja müüdud sõiduki mootor ei olnud sõiduki valduse tarbijale loovutamisel töökorras, samuti ei ole tõendatud, et müüdud sõidukil on ebanormaalne kütusekulu ega ka see, et sõiduki väljalaskegaasi värvus on käsitatav sõiduki olulise puudusena. Sellest tulenevalt ei ole tõendatud, et kaupleja on lepingut oluliselt rikkunud (VÕS § 217 ülamärkega 1). Tarbija esitatud lepingust taganemise avaldus ei ole kehtiv. Seega ei ole tarbijal lepingust taganemisega seonduvat VÕS § 189 sätestatud nõuet kaupleja vastu.

Sisu:Tarbija sõlmis Kauplejaga müügilepingu sõiduki ostuks ja esitas kolm kuud hiljem pretensiooni pihustite kohta. Tarbija sõidukit Kauplejale ei näidanud vaid võõrandas kolmandale isikule ja nõudis Kauplejalt kahjuhüvitist sõiduki võõrandamisega teenitud kahjumi katteks. Komisjon jättis Tarbija avalduse rahuldamata.

Sisu:Peale auto ostu ilmnesid erinevad vead (armatuuris punane tuli, summutist must suits jne)ja tarbija esitas lepingust taganemise avalduse, ühtlasi soovis taganeda ka tarbijakrediidilepingust. Uuel kohtumisel vaadati auto üle ja tuvastati puudused ning sõlmiti kinnituskiri, mille kohaselt kaupleja lubas kõrvaldada teatud loetelu puuduseid. Tarbija avalduse kohaselt jäi küll enamik nendest kõrvaldamata (pidurid vibreerivad, rool kisub, auto suitseb jne. Tarbija lasi autot kontrollida teisel ettevõttel, kes tuvastas samuti hulgaliselt vigu. Tarbija nõudeks oli ostusumma tagastamine ja tehtud kulutuste hüvitamine. Kaupleja kinnitas, et tarbijaga lepiti kokku rea puuduste kõrvaldamises ja kõik tööd ka nõuetekohaselt teostati, peale seda vaatas tarbija auto üle ja kinnitas, et auto tehniline seisukord vastab lepingutingimustele. Seega ei ole ka lepingud lõppenud ja tarbijal puuduvad pretensioonid. Ülejäänud puudustest oli tarbija teadlik ja need olid lepingu osaks. Punane tuli armatuuris põles müügihetkel ja kolmanda ettevõtte poolt tuvastatud puudused on loomuliku kulumi tulem. Komisjon otsustas, et tarbija nõue tuleb jätta rahuldamata. Tarbija allkirjastas kauplejaga kinnituskirja, mille kohaselt oli valmis auto teatud tingimustel vastu võtma (teatud tööde teostamine)ja sellega kinnitas, et on auto üle vaadanud ja probleeme ei ole, seetõttu puudub ka õigus lepingust taganemiseks. VÕS § 217 lg 1, lg 2 p 1, p 6, VÕS § 218 lg 2, lg 4, VÕS § 116 lg 1.

Sisu:Ostetud autol purunes mootoririhm ja tarbija transportis auto teenindusse ja teavitas ka rikkest kauplejat. Kuna kaupleja lahendusi ei pakkunud, siis lasi tarbija auto remontida ja esitas kauplejale kahju hüvitamise nõude. Kaupleja oli seisukohal, et tarbijat teavitati müügilepingus, et auto ei ole müüdud koheseks kasutuselevõtuks ning tarbija pidi olema seetõttu teadlik auto olukorrast. Komisjon otsustas tarbija nõude rahuldada. Kaupleja ei ole tõendanud, et müügilepingu sõlmimisel lepiti tarbijaga kokku mootoririhma purunemine.SMS-i mittekättesaamist ei pea komisjon samuti reaalseks, sest samal numbril on pooled varem suhelnud. Müügilepingu üldised kirjeldused ei vabasta kauplejat vastutusest asja puuduste eest ja kui konkreetse puuduse olemasolus ei ole kokku lepitud, siis on tegemist varjatud puudusega. VÕS § 218 lg 2,VÕS § 222 lg 5, VÕS § 101 lg 1 p 3, VÕS § 115 lg 1

Sisu:Kauplejal ei ole kohustust anda mootorsõiduki müügi puhul üle suverehve, kui seda ei ole lepingus sätestatud. Tarbija peab arvestama kasutatud sõiduki ostu puhul selle vanust ning kilometraaži. Kui hooldustöökodade koostatud aktides sisalduvad märkused viitavad erinevate remonttööde tegemise vajadusele, ei saa sellest iseenesest teha järeldust, et nende tööde tegemise eest vastutab müüja. Müüjal lasub kohustus teatada ostjale asjaoludest, mis on müüjale teada ja mille teadmise vastu on ostjal õigustatud huvi. VÕS § 208; VÕS § 217 lg 2 p 5