Sisu:Pooled sõlmisid kasutatud sõiduki müügilepingu (VÕS-võlaõigusseadus § 218). Tarbija väitel andis kaupleja sõidukile müügigarantii. Kaupleja ei vaidle vastu, et sõidukile anti müügigarantii. Sõidukil tekkis sidurimootori rike ja selle vahetamise vajadus. Kaupleja keeldus garantii alusel remondikulu hüvitamast kuid ei tõendanud seda, missugusel alusel. Vastavalt VÕS § 230 ja 231 on müügigarantii täiendav tagatis võrreldes seaduses sätestatuga. Kauplejal on kohustus garantii sõnastada lihtsalt ja selgelt. Kaupleja ei ole tõendanud, milles tema antud garantii seisnes, kuid kaupleja on tunnistanud, et garantii anti. Poolte suhtluses tunnistas kaupleja, et tasub tarbijale sõiduki puuduse remondikulud ja palus tellida remondi KIA esinduses ja võtta arve kauplejale. Sellega sõlmiti poolte kokkulepe (VÕS § 9 lg 1) selle kohta, et garantiikorras kaetakse tekkinud rikke remondikulud. Kauplejal  ei ole alust garantiikokkuleppest taganemiseks. Poolte esitatu põhjal oli sõidukil müügigarantii ja pooled olid kokku leppinud, et see laieneb tekkinud rikkele. Kuna kaupleja keeldus remondi hüvitamist rikkus kaupleja kohustust (VÕS § 100) ja tarbijal on õigus esitada kahju hüvitamise nõue (VÕS § 101 lg 1 p 3) ehk nõuda kantud kulutuste hüvitamist.      

Sisu:Tarbija soovis osta kauplejalt autot, tasus auto müügieelse ülevaatuse eest, kuid kaupleja rikkus kokkulepet ja ei müünud autot talle. Komidjon leidis, et kaupleja, jättes müügilepingu sõlmimata, rikkus VÕS § 14 lg 3 sätestaud nõuet mitte pahauskselt, eelkõige lepingu sõlmimise tahteta läbirääkimisi pidada. Kaupleja poolse kohustuse rikkumise tõttu jäi tarbija ilma summast, mis vastab diagnostikateenuse maksumusele