OtherKaupleja teostas Tarbija sõidukil põhjaliku parandustöö sh keti vahetuse juulis 2018. Tarbija pöördus Kaupleja poole oktoobris, novembris, kuna kahtlustas, et autol on rike ning soovis, et kaupleja sõiduki üle vaataks, kuid kaupleja ei nõustunud transpordikulusid kandma. Mais 2019 vaatas sõiduki üle kolmas isik ning leidis, et ketisüsteem (mida kaupleja oli vahetanud) oleks vaja vahetada. Tarbija pöördus parandustööde tegemiseks kaupleja poole, kuid kaupleja leidis, et puuduse ilmnemisest saati on sõidukiga läbitud 15414 km. Pärast puuduse ilmnemist on sõidukit kasutatud ning puudus on süvenenud, mistõttu ei ole võimalik puuduse tekkepõhjust tuvastada. Tarbija soovis lepingust taganeda st kauplejale tööde eest tasutud rahasumma tagastamist. Komisjoni hinnangul ei ole tarbija nõue põhjendatud, kuna tarbija ei esitanud sõidukit pärast puuduse ilmnemist kauplejale ülevaatamiseks.Komisjon juhib tähelepanu, et Kauplejal on kohustus kanda töö puuduste kõrvaldamise ja uue töö tegemisega seotud kulud, eelkõige veo-, töö-, reisi-ja materjalikulud ainult siis kui selgub,et Kaupleja tehtud töö oli puudustega (VÕS § 646 lõige 4). See tähendab, et vaidluse korral kannab veokulu kõigepealt Tarbija ja Kaupleja on kohustatud need hüvitama vaid siis kui tuvastab sõidukil vea, mille põhjuseks oli Kaupleja poolt varasemalt tehtud töö. Tarbija kasutas sõidukit edasi, kuigi tal oli tekkinud kahtlus sõiduki mootori töös. VÕS § 646 lg 4, lg 6, § 635 lg 1