OtherAvalduse kohaselt esitas tarbija nõude seoses 2025. aasta võistlussarja etapil väljastatud kohustuslike võistlusrehvidega. Juhendi muudatuse kohaselt pidid kõik võistlejad ostma uued vihmarehvid, mis pidi tagama võrdsed tingimused. Võistluse käigus selgus, et väljastatud rehvid pärinesid oluliselt erinevatest tootmispartiidest. Kaupleja leidis, et sordivõistlustel osalustasu maksmine ei tekita tarbijasuhet. Komisjon leidis, et spordivõistlus on käsitatav konkursina sõltumata sellest, kas sportlane on korraldajaga sõlminud võistlusel osalemiseks lepingu või mitte. Lepinguline suhe piirdub üldjuhul sellega, et sportlane saab õiguse spordivõistlusel kui konkursil osaleda, kui ta täidab osalemiseks ettenähtud tingimused, näiteks maksab osalustasu. Korraldaja aga kohustub korraldama lepingus ette nähtud spordivõistluse. Spordivõistlus ise toimub lepingu olemasolust sõltumata konkursi reeglite kohaselt. Lepingu rikkumise korral on sportlasel õigus kasutada seaduses sätestatud õiguskaitsevahendeid, eelkõige nõuda kahju hüvitamist, kuid ta ei saa nõuda võistluse kui konkursi tulemuste muutmist.  Komisjon asus seisukohale, et tarbija poolt esitatud nõue oli käsitletav lepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõudena ning antud vaidluse lahendamine kuulus Tarbijavaidluste komisjoni pädevusse. Komisjon selgitas, et TKS § 46 lg 3 p 3 järgi peab tarbija avalduses välja tooma vaidluse sisu ja selgelt väljendatud nõude ning seda põhjendavad asjaolud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 230 lg 1 järgi peavad pooled tõendama neid asjaolusid, millele tema nõuded ja vastuväited tuginevad. Komisjoni hinnangul ei olnud tõendatud, et võistluste tulemused sõltusid üksnes korraldaja poolt välja jagatud erinevatest rehvidest. Komisjon nõustus kauplejaga, et ringiaegade võrdlus eri nädalatel ja erineva konfiguratsiooniga radadel ei ole meetodina usaldusväärne, kuna autospordi tulemused sõltuvad paljudest muutujatest. Samuti ei olnud tõendatud, et korraldaja oleks rehve väljastatud eelistatult konkreetsetele võistlejatele.