Sisu:Võlaõigusseaduse (VÕS) § 422 lg 1 kohaselt kindlustuslepinguga kohustub üks isik (kindlustusandja) kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokkulepitud rahasumma ühekordselt või osadena või täitma lepingu muul kokkulepitud viisil (kindlustusandja täitmise kohustus). Teine isik (kindlustusvõtja) kohustub tasuma kindlustusandjale kindlustusmakseid. VÕS § 450 lg 1 kohaselt kindlustusandja lepingu täitmise kohustus muutub sissenõutavaks kindlustusjuhtumi toimumise ja kindlustusandja täitmise ulatuse kindlaks- määramiseks vajalike toimingute lõpetamisega. VÕS § 532 kohaselt elukindlustuse korral peab kindlustusandja kindlustatud isiku teatud eluea saabumise, tema abiellumise või surma või lapse sünni puhul vastavalt lepingule maksma soodustatud isikule kokkulepitud summa kas ühekordse väljamaksena või perioodiliste väljamaksetena. Sellest tulenevalt muutub kindlustusandja täitmise kohustus sissenõutavaks kindlustusjuhtumi toimumisest. Tarbija esitatud asjaolude kohaselt ei ole kindlustusjuhtum toimunud, seega ei ole kindlustusandjale võimalik esitada kindlustushüvitise nõuet. Tarbija avaldus on suunatud sellele, et saada selgitus, kuidas rakendatakse kindlustuslepingu tingimusi siis, kui kindlustusjuhtum on toimunud. Kindlustusandja ei ole seda arusaadavalt selgitanud. Tarbija lähtekoht, et kindlustusandja peab perioodiliselt "lisama" kindlustusvõtja poolt tasutavale kindlustusmaksele teatud osa, ei ole realiseeritav mingi summa tasumisena vaid see realiseerub kindlustuslepingu alusel tehtava väljamakse suuruse arvutamise valemis. Kindlustusmakse tuleb tasuda kindlustusandjale ja kindlustusandja ei pea ise endale tasuma kindlustusmakseid. Tagatud ehk garanteeridud kasvik või protsent on lepingutingimus, mida rakendatakse kindlustushüvitise suuruse või kindlustusandja täitmiskohustuse arvutamisel. Kui kasvikut tuleb rakendada iga-aastaselt võib sellise tüüptingimuse rakendamise tulemus olla, et kasvik rakendub vastava aasta kindlustusmaksetele või kõigile varem tasutud kindlustusmaksetele, sõltuvalt mida sätestavad kindlustuslepingu tingimused. Kindlustusandja ei ole esitanud konkreetset kindlustushüvitise arvutuskäiku ja selgitanud, kuidas rakendatakse tüüptingimustes sätestatud protsendimäära. Kindlustusandja on selgitanud, et: "kindlustusandja poolt kindlustusmaksete arvestamisel kasutatud arvestuspõhimõtted ning sealhulgas garanteeritud intressi arvestamine kindlustusmakse suuruse arvestamisel vastavad üldistele kindlustuspõhimõtetele ning ka kindlustuslepingu tingimustele". Hüvitise arvutuskäik ei põhine üldistel põhimõtetel, hüvitise suurus peab üheselt selguma poolte sõlmitud lepingutingimustest. Kuna tegemist on tüüptingimustega, rakendatakse VÕS § 39 lg 1, mis sätestab, et tüüptingimust tuleb tõlgendada nii, nagu teise lepingupoolega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. Kahtluse korral tõlgendatakse tüüptingimust tingimuse kasutaja kahjuks. Kaupleja poolt esitatud väited kindlustusandja tegevusloa saamise protseduuridele 17 aastat tagasi ja selle käigus esitatud dokumentidele ei ole asjakohased ja ei saa olla alus antud poliisi täitmiskohustuse suuruse arvutamisel. Samuti ei ole õige kaupleja väide, nagu oleks seadusest tulenevalt pärast 1 aasta möödumist kindlustuslepingu sõlmimisest ja esimese kindlustusmakse tasumisest lõppenud kindlustusvõtja õigus esitada lepingutingimuste kohta kindlustusandjast erinevat tõlgendust või vastu vaielda kindlustusandja tõlgendustele kindlustuslepingu kohta. Arvestades, et kindlustusjuhtum ei ole toimunud ja tarbija ei ole kindlustusandjale esitanud hüvitisnõuet puudub tarbijal nõue. Tarbijavaidluste komisjoni pädevus ei ole anda hinnanguid õiguslikes küsimustes olukorras, kus tarbijal puudub nõue kaupleja vastu. Elukindlustustoodete puhul on mõistetav, kui klient soovib selgust selles, missugune on kindlustuslepingust tulenev täitmise kohustus lepingu lõpetamise või kindlustusjuhtumi toimumise korral. Kindlustushüvitise arvutuskäik peab selgelt ja üheselt selguma kindlustuslepingu tingimustest. Õigusteoreetilisi vaidlusi, mis ei põhine kaupleja lepingurikkumisel, ei saa komisjon lahendada.