OtherVÕS § 115 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Kahju hüvitamisest vabastamise aluseid käesolevas asjas komisjon ei tuvastanud. Kahju hüvitamise nõude puhul on Tarbija kohustus tõendada kahju olemasolu, selle suurus, Kaupleja õigusvastane käitumine ning kausaalse seose olemasolu tekkinud kahju ja õigusvastase käitumise vahel (VÕS § 127). Tarbija tõendas, et vaiba kahjustamine oli tingitud Kauplejapoolsest lepingutingimuste rikkumisest, s.o töö ei vastanud lepingutingimustele. Nõustuda tuleb Kauplejaga, et Tarbija nõutud kahju suurus vaiba ostuhinna ulatuses 441 eurot on põhjendamata ja tõendamata. Vaip osteti 2020.a. novembris. Seega oli kasutuses puhastusse andmisel ligi 2,6 aastat ning selle aja jooksul vaip ka kulub. Tegemist ei ole uue asjaga ning tema väärtuseks ei saa olla ostuhind. Tarbija vaiba väärtuse kohta Kauplejale üleandmise hetke seisuga tõendit ei esitanud ning kirjavahetusest ilmneb, et ta oli nõus kompromissiks, kui Kaupleja  hüvitab  vaiba maksumusest poole hinna. Kaupleja tõendit vaiba väärtuse kohta samuti esitanud ei ole, väites üksnes, et  vaip oli määrdunud ja kulunud. VÕS § 127 lg 6 kohaselt, kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, muu hulgas mittevaralise kahju ja tulevikus tekkiva kahju korral, otsustab hüvitise suuruse kohus. Eeltoodud põhimõte on kohaldatav ka tarbijavaidluste komisjonis.