Other10.08.2025 ostis tarbija kauplejalt sõiduki ja samal päeval anti sõiduk tarbijale üle. Äriregistri andmetel on mootorsõidukite jaemüük kaupleja põhitegevusala.15.08.2025 helistas tarbija kauplejale pretensiooniga, et sõiduk ei vasta müügikirjeldusele. Kaupleja tarbija avaldusega ei nõustunud. Komisjon märkis, et VÕS § 223 lg 5 kohaselt võib ostja müügilepingust taganeda, kui lepingutingimustele mittevastavus on oluline. Tarbijalemüügi korral eeldatakse, et lepingutingimustele mittevastavus on oluline. Komisjon selgitas, et Riigikohus on korduvalt väljendanud seisukohta (lahendid 3-2-1-57-11 p 28; 3-2-1-34-13 p 14), et lepingust taganemise kehtivuseks peavad olema täidetud nii selle formaalsed eeldused, eelkõige olema esitatud vastaspoolele õigel ajal taganemisavaldus, tarbija esitas lepingust taganemise avalduse 27.08.2025, kui ka sisulised (materiaalsed) eeldused, st taganemiseks peab olema seda õigustav põhjus, eelkõige oluline lepingurikkumine VÕS § 116 mõttes. Komisjoni hinnangul on Riigikohtu seisukoht kohaldatav ka lepingut taganemise puhul VÕS § 223 alusel. Komisjon leidis, et ehkki formaalsed alused lepingust taganemises on täidetud, puudusid lepingust taganemiseks materiaalsed alused. Asjas esitatud tõenditest nähtus, et Interneti keskkonnas osta.ee avaldas kaupleja sõiduki müügikuulutuse kus ajavahemikul 04.08.2025 kuni 09.08.2025 toimunud oksjoni käigus müüdi 2002. aasta sõidukit Cadillac Deville V8 DTS. Sõiduki seisundi kohta oli kuulutuses märgitud „kasutatud“. Lisaks avaldas kaupleja selgelt, et tegu oli kasutatud sõidukiga, milles juures võib esineda müüjale mitte teadaolevaid vigu või puudusi. Pakkujal oli võimalik enne pakkumise tegemist sõidukiga tutvuda, et olla pakkumises kindel. Kaupleja avaldas kuulutuses: „Kui pakkumine tehakse ilma eelneva tutvumiseta, siis võtab pakkuja ise teadlikult riski, et ostetav sõiduk ei pruugi vastata ootustele. Sõiduk ei ole defekteeritud ja see müüakse sellisena nagu see müügi hetkel on“. Pooled ei vaielnud selle üle, et tarbija sõidukit enne lepingu sõlmimist üle ei vaadanud. Seega võttis tarbija lepingu sõlmimisel ja sõiduki ülevaatamata jätmisel endale ise teadlikult riski, mille eest kostja ostjaid selgelt hoiatas. Kaupleja seejuures avaldas oksjonil osalejatele, et sõidukit ei ole defekteeritud ehk kontrollitud enne müümist, kas sellel esinevad varjatud puudused. Kuna tarbija nõustus kauplejaga lepingu kuulutuses avaldatud tingimustel ning sõlmis lepingu, siis ühtlasi tarbija nõustus lepingu sõlmimisel kaupleja vastutuse piiramisega. Komisjon jättis avalduse rahuldamata.

OtherPooled sõlmisid sõiduauto müügilepingu. Sõiduauto läbisõit on peaaegu pool miljonit kilomeetrit. Kaupleja on andnud müügieelse teabe, et sõiduk töötab korralikult. Muuhulgas on kaupleja müügieelse teabe hulgas kinnitanud, et autol on vahetatud kett ja tehtud õlivahetus.  Tarbija avastas koheselt auto valduse saamisel, et autol on soojendusradiaatori lekke. Tarbija pöördus remondiettevõttesse, kus parandati leke ja leiti, et vajalik on ka mootoriketi komplekti vahetus, õlivahetus, õlipumba vahetus, klapitihendi vahetus, pihustiseibid, jahutusvedeliku vahetus, kliimaseadme hooldus ja eelnevaga seotud remonditööd. Kokku oli eeltooduga seotud arve summa 1840 eurot, mille hüvitamist tarbija kauplejalt nõuab. Müügilepingu esemeks on kasutatud sõiduk, selle läbisõit on suur, tuleb eeldada asja olulist kulumist. Sõiduki läbisõitu arvestades on sellisel sõidukil tavaliselt rikkeid, samuti leidub palju kulunud detaile. Müügieelse teabega teatati ostjale, et sõidukil on tehtud õlivahetus ja vahetatud mootorikett. See teave ei olnud tõene, kui tarbija sõiduki ostis selgus, et õlivahetus tuleb teha ja mootoriketi komplekt tuleb vahetada, sellega seotud kulu oli 70+224=294 eurot. Esitatu kohaselt oli sõidukil koheselt pärast tarbijapoolset sõiduki kättesaamist ka soojendusradiaatori leke. Puudub kahtlus, et leke oli sõiduki üleandmisel tarbijale ja kaupleja sellest ei teavitanud. Lekke remondimaksumus oli 368,85 eurot. Selline leke on asja mittevastavus lepingutingimustele  VÕS §  217(1) lg 2 p 2 mõttes. Tegemist on varjatud puudusega, mis oli olemas asja valduse loovutamisel tarbijale ja mis takistab asja sihtotstarbelist kasutamist. Ülejäänud sõidukil tehtud remonditööd on sõiduki vanust ja läbisõitu arvestades sellise sõiduki tavalised omadused ning hooldustöö, mitte varjatud puudused. Arvel märgitud remonditööd hüvitatakse 50% ulatuses arvestades, et osa töödest ei hüvitatud, seega summas 245,9 eurot. Kaupleja on lepingut rikkunud (VÕS § 100) andes tarbijale üle lepingutingimustele mittevastava asja VÕS §  217(1) lg 2 p 2, see võimaldab tarbijal esitada kahju hüvitamise nõude kaupleja vastu (VÕS § 101 lg 1 p 3). Kaupleja rikkumine ja tekkinud kahju on põhjuslikus seoses, kui kaupleja oleks puudusest teavitanud, oleks tarbija saanud ja pidanud selle kõrvaldamiskuluga arvestama. Kaupleja andis valeteavet selle kohta, et sõiduki mootorikett on vahetatud ja õlivahetus tehtud, mis samuti lõi tarbijale sõidukist vale ettekujutuse ja on kaupleja rikkumine VÕS § 14 lg 1 mõttes, mis kohustub lepingueelsete läbirääkimiste käigus andma tõest teavet. Antud kahju hüvitamine on hõlmatud VÕS §  217(1) lg 2 p 2 kaitse-eesmärgiga, kaupleja rikkumist vabandavaid ega vastutust välistavaid asjaolusid ei ole. Kahju summa on tõendatud.  Komisjon rahuldas nõude osaliselt, kuna osa tehtud remonditööst ei ole seotud varjatud puudusega ega kaupleja antud valeteabega vaid on seotud sellise sõiduki tavalise hoolduse ning remondiga.