Sotsiaalministeerium avaldab kollektiivlepingu seaduse § 4 lg 5 alusel alljärgneva teadaande:

§ 1 Üldtöökokkuleppe reguleerimisala
1. Üldtöökokkulepe on Autoettevõtete Liidu (edaspidi AL) ja Eesti Transpordi- ja Teetöötajate Ametiühingu (edaspidi ETTA) vaheline kollektiivleping, kujutades endast kokkulepete süsteemi baastaset, mis ei välista soodsamate tingimuste kokkuleppimist kollektiivlepingutes ettevõtte tasandil (edaspidi Kollektiivleping, koos Üldtöökokkuleppega - Kokkulepped).

§ 2 Kokkulepete kättesaadavus
Üldtöökokkulepe on avalikult kättesaadav ETTA ja AL interneti kodulehtedel.

§ 3 Üldtöökokkuleppe kehtivus
Üldtöökokkulepe jõustub 01.04.2015 aastal ning kehtib kuni 31.03.2016.

§ 4 Laiendamise kohaldamine
1. Üldtöökokkuleppega sätestatud töö-ja puhkeaja tingimused ning töö tasustamise tingimused laienevad ja on kohustuslikud kõigile Ühistranspordiseaduse mõttes sõitjate bussiveoga tegelevatele ja selleks tööjõudu rentivatele tööandjatele ja töötajatele, sõltumata nendega sõlmitud lepingu liigist.


II TÖÖ- JA PUHKEAEG

§ 5 Töötajate töönädala ja vahetuse pikkus
1. Töö- ja puhkeaja reguleerimisel lähtutakse Liiklusseadusest, Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusest (EÜ) nr 561/2006, Euroopa Ühenduste Nõukogu määrusest (EMÜ) nr 3821/85, Euroopa Parlamendi ja Nõukogu Direktiivist 2002/15/EÜ ja Töölepingu seadusest.
2. Eeldatakse, et Töötaja töötab 40 tundi nädalas. Seadusest tulenevatel juhtudel võib iganädalast tööaega pikendada 60 tunnini juhul, kui nelja kuu jooksul arvestatud keskmine tööaeg ei ületa 48 tundi nädala kohta.
3. Kui Töötaja tööaeg tööpäevas on kuni kuus tundi, makstakse talle töötasu vähemalt kuue tunni eest. Tööpäevaks loetakse aega, mis jääb kahe ööpäevase puhkeaja vahele.
4. Riigipühale vahetult eelnevat tööpäeva lühendatakse vähemalt ühe tunni võrra ning TLS § 53 sätestatud juhtudel vähemalt kolme tunni võrra.

§ 6 Eritingimused (bussi-, trammi- ja trollijuhtide) töö- ja puhkeaja osas
1. Töötajale antakse üks kuni ühetunnine tööpäevasisene vaheaeg puhkamiseks ja einestamiseks.
2. Täistööajaga töötavale Töötajale võib töö iseloomust tulenevalt anda mitte rohkem kui ühe tööpäevasisese vaheaja 3-tunnisena või pikemana juhul, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:
a. vastav kokkulepe sisaldub ettevõtte kollektiivlepingus ja
b. vaheaja eest makstakse alates selle kolmandast tunnist vähemalt põhitasuga võrdset tasu või kollektiivlepingus kokkulepitud samaväärset teistsugust tasu ja
c. vaheaeg hõlmab punktis 1 sätestatud vaheaega puhkamiseks ja einestamiseks.
3. Punktides 1 ja 2 sätestatud tööpäevasisest vaheaega ei arvestata tööaja hulka.
4. Töötajate, kelle põhitööks on sõitjaid vedava üle üheksa istekohaga (kaasa arvatud juhi koht) mootorsõiduki juhtimine, iga-aastase puhkuse kestus koos lisapuhkusega on vähemalt 35 kalendripäeva.


III TÖÖTASU

§ 7 Töötasu määramise alused
1. Töötajate põhitöötasu alammäärad on toodud Üldtöökokkuleppe lisas 1.

§ 8 Lisatasud
1. Kui summeeritud tööaja arvestusperiood on kuni 2 kuud k. a., makstakse Töötajate ületunnitasu vastavalt Töölepingu seadusele. 3- ja 4- kuulise arvestusperioodi korral makstakse Töötajale ületunnitasu 60% põhitöötasu määrast.


Lisa 1
Töötajate põhitöötasu alammäärad täistööajaga
§ 1 Töötajate põhitöötasu alammäärad alates 01.04.2015
1. Autojuhtidel (trammi-, trolli- ja bussijuhid) 3.20 ¤
2. Ühenduse tegevusloa, liiniloa ja avaliku teenindamise lepingu alusel töötavate bussi-, trolli- ja trammijuhtide brutopalk töötatud normtundide eest koos määratud lisatasudega (sh. seadusest, kollektiivlepingust ja töölepingust tulenevad tasud ja muud tasud) ei ole väiksem kui 800 ¤ kuus.

Sotsiaalministeerium avaldab kollektiivlepingu seaduse § 4 lg 5 alusel alljärgneva teadaande:

Käesolev kollektiivleping (edaspidi nimetatud Leping) on sõlmitud vabatahtliku kokkuleppe ja vastastikuse usalduse alusel Eesti Haiglate Liidu ja Eesti Kiirabi Liidu kui tööandjate ning Eesti Arstide Liidu, Eesti Õdede Liidu ja Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliidu kui töötajate esindajate (edaspidi nimetatud Pooled) vahel,
[...]
1. Üldsätted
1.1. Lepingus kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
1.1.1. Arst - arsti kutsega isik, kes töötab arsti kvalifikatsiooni nõudval ametikohal;
1.1.2. Arst-resident - residentuuris eriala omandav arst;
1.1.3. Õde - õe kutsega isik, kes töötab õe kvalifikatsiooni nõudval ametikohal;
1.1.4. Ämmaemand - ämmaemanda kutsega isik, kes töötab ämmaemanda kvalifikatsiooni nõudval ametikohal;
1.1.5. Tervishoiu tugispetsialist - füsioterapeut, tegevusterapeut, radioloogiatehnik, bioanalüütik, kes töötab vastavat kvalifikatsiooni nõudval ametikohal
1.1.6. Kiirabitehnik - kiirabibrigaadi liige, kes on läbinud vähemalt 400-tunnise erakorralise meditsiini alase õppe ning omab lisaks alarmsõiduki juhtimise õigust;
1.1.7. Erakorralise meditsiini tehnik - erakorralise meditsiini tehniku kutsega kiirabibrigaadi liige;
1.1.8. Hooldustöötaja - hooldaja, hooldusõde, põetaja, kes töötavad vastava nimetusega ametikohal

1.2. Lepinguga reguleerimata küsimustes juhinduvad pooled Eesti Vabariigi seadustest ja teistest õigusaktidest.


2. Töötasu alammäärad
2.1. Kehtestada alates 01.01.2015. a töötasu alammääraks arstidele 9,00 eurot tunnis, õdedele, ämmaemandatele ja tervishoiu tugispetsialistidele 5,00 eurot tunnis, kiirabitehnikutele 4,25 eurot tunnis, erakorralise meditsiini tehnikutele 4,50 eurot tunnis ning hooldustöötajatele 3,00 eurot tunnis.
2.2. Kehtestada alates 01.01.2016. a. töötasu alammääraks arstidele 10,00 eurot tunnis, õdedele, ämmaemandatele ja tervishoiu tugispetsialistidele 5,50 eurot tunnis, kiirabitehnikutele 4,7 eurot tunnis, erakorralise meditsiini tehnikutele 4,90 eurot tunnis ning hooldustöötajatele 3,30 eurot tunnis.

3. Arst-residentide tööaeg ja töötasu
3.1 Arst-residentide tasustatud tööaeg alates 01.01.2013 on 40 tundi nädalas.
3.2. Arst-residentide töötasu alammäär on võrdne arsti töötasu alammääraga.
3.3 Arst-residentidel on õigus tööaja sees osaleda residentuuri programmi kuuluval teoreetilisel koolitusel.

4. Töö- ja puhkeaeg
4.1. Tööaja summeeritud arvestus
Tööaja summeeritud arvestuse korral on arvestusperioodi pikkus kuni 4 kuud.

7. Lepingu laiendamine
7.1. Lepingu punktides 2, 3, 4 sätestatud tingimusi laiendatakse kollektiivlepingu seaduse § 4 lg 4 tähenduses järgnevalt:
7.1.1 tööandjate poolel kõigile asutustele ja ettevõtetele, kes osutavad tervishoiuteenuseid Terviseameti poolt väljastatud tegevusloa alusel ja kelle tegevust rahastatakse Haigekassaga sõlmitud ravi rahastamise lepingu alusel või riigieelarvest
7.1.2 töötajate poolel kõigile Lepingu punktides 1.1.1-1.1.8 nimetatud töötajatele, kes töötavad Lepingu punktis 7.1.1 sätestatud asutustes ja ettevõtetes.

9. Lepingu kehtivus ja selle muutmise kord
9.1. Leping jõustub alates allakirjutamise hetkest ja kehtib kuni 31. detsembrini 2016. a.
9.2. Lepingus saab muudatusi teha Poolte kokkuleppel. Muudatuste tegemist sooviv Pool peab sellest teistele pooltele kirjalikult teatama. Muudatused tehakse kirjalikult.
9.3. Lepingu kehtivuse ajal on Pooled kohustatud täitma Lepingus ettenähtud tingimusi ning mitte kuulutama välja streiki või töösulgu Lepingus sätestatud tingimuste muutmise ajendil (pidama töörahu).

Sotsiaalministeerium avaldab kollektiivlepingu seaduse § 4 lg 5 alusel alljärgneva teadaande:

Eesti Ametiühingute Keskliit ning Eesti Tööandjate Keskliit sotsiaalpartnerite keskorganisatsioonidena leppisid kokku alljärgnevas:

1. Kehtestada alates 01. jaanuarist 2014. a. töötasu alammääraks täistööaja korral 355 eurot kuus ning tunnitasu alammääraks 2,13 eurot.
2. Kehtestada alates 01. jaanuarist 2015. a. töötasu alammääraks täistööaja korral 390 eurot kuus ning tunnitasu alammääraks 2,34 eurot.

3. Laiendada käesoleva kokkuleppe punktides 1 ja 2 fikseeritud palgatingimusi kollektiivlepingu seaduse § 4 lg 4 tähenduses ning kehtestada need kohustuslikuna kõigile Eesti Vabariigis tegutsevatele tööandjatele ning töötajatele töölepingu seaduse tähenduses.

Sotsiaalministeerium avaldab kollektiivlepingu seaduse § 4 lg 5 alusel alljärgneva teadaande, mis eelnevalt on samal kujul avaldatud Ametlikes Teadaannetes 31. jaanuaril 2012. a:

§ 1 Üldtöökokkuleppe reguleerimisala

1. Üldtöökokkulepe reguleerib Autoettevőtete Liitu kuuluvate riigisisese liiniveoga tegelevate isikute (edaspidi Tööandja) ja Eesti Transpordi- ja Teetöötajate Ametiühingu liikmete (edaspidi Töötaja) ühise nimetusega Pooled, töö- ja kutsealaseid ning sotsiaalsuhteid.
2. Üldtöökokkulepe on Tööandja ja Töötaja vaheline kollektiivleping, kujutades endast kokkulepete süsteemi baastaset, mis ei välista soodsamate tingimuste kokkuleppimist kollektiivlepingutes ettevőtte tasandil (edaspidi Kollektiivleping, koos Üldtöökokkuleppega - Kokkulepped).
§ 2 Kokkulepete kättesaadavus

Üldtöökokkuleppe trükkimise korraldab Eesti Transpordi- ja Teetöötajate Ametiühing. Trükkimise kulud tasuvad Pooled vőrdselt.

§ 3 Üldtöökokkuleppe kehtivus
Üldtöökokkulepe jőustub 01.02.2012. aastal ning kehtib kuni 31.12.2012.

§ 4 Laiendamise kohaldamine
Üldtöökokkuleppega sätestatud töö-ja puhkeaja tingimused ning töö tasustamise tingimused laienevad ja on kohustuslikud kőigile Ühistranspordiseaduse mőttes liiniveoga tegelevatele ja selleks tööjőudu rentivatele Tööandjatele ja Töötajatele sőltumata nendega sőlmitud lepingust (sh renditöötajad ja töövőtulepingu alusel töötavad töötajad).

II TÖÖ- JA PUHKEAEG
§ 5 Töötajate töönädala ja vahetuse pikkus

1. Töö- ja puhkeaja reguleerimisel lähtutakse Liiklusseadusest, Euroopa Parlamendi ja Nőukogu määrusest (EÜ) nr 561/2006, Euroopa Ühenduste Nőukogu määrusest (EMÜ) nr 3821/85, Euroopa Parlamendi ja Nőukogu Direktiivist 2002/15/EÜ ja Töölepingu seadusest.
2. Eeldatakse, et Töötaja töötab 40 tundi nädalas. Seadusest tulenevatel juhtudel vőib iganädalast tööaega pikendada 60 tunnini juhul, kui nelja kuu jooksul arvestatud keskmine tööaeg ei ületa 48 tundi nädala kohta.
3. Kui Töötaja tööaeg tööpäevas on kuni kuus tundi, makstakse talle töötasu vähemalt kuue tunni eest. Tööpäevaks loetakse aega, mis jääb kahe ööpäevase puhkeaja vahele.
4. Tööajafond 2012. aastaks on toodud käesoleva Üldtöökokkuleppe lisas 2.
5. Riigipühale vahetult eelnevat tööpäeva lühendatakse vähemalt ühe tunni vőrra.

§ 6 Eritingimused bussi-, trammi- ja trollijuhtide)
töö- ja puhkeaja osas

1. Töötajale antakse üks kuni ühetunnine tööpäevasisene vaheaeg puhkamiseks ja einestamiseks.

2. Täistööajaga töötavale Töötajale vőib töö iseloomust tulenevalt anda mitte rohkem kui ühe tööpäevasisese vaheaja 3-tunnisena vői pikemana juhul, kui on täidetud kőik järgmised tingimused:
a. vastav kokkulepe sisaldub ettevőtte kollektiivlepingus ja
b. vaheaja eest makstakse alates selle kolmandast tunnist vähemalt pőhitasuga vőrdset tasu vői kollektiivlepingus kokkulepitud samaväärset teistsugust tasu ja
c. vaheaeg hőlmab punktis 2 sätestatud vaheaega puhkamiseks ja einestamiseks.

3. Punktides 1 ja 2 sätestatud tööpäevasisest vaheaega ei arvestata tööaja hulka.

4. Töötajate, kelle pőhitööks on sőitjaid vedava üle üheksa istekohaga (kaasa arvatud juhi koht) mootorsőiduki juhtimine, iga-aastase puhkuse kestus koos lisapuhkusega on vähemalt 35 kalendripäeva.


III TÖÖTASU

§ 7 Töötasu määramise alused

1. Töötajate pőhitöötasu alammäärad on toodud Üldtöökokkuleppe lisas 1.

2. Kutseala palgarühm täpsustatakse ettevőtte kollektiivlepingus, vőttes aluseks sooritatavate tööde vastavuse Üldtöökokkuleppe lisas 1 toodud töötasurühmade kirjeldustele. Töötaja töötasurühma kuuluvus tuuakse ära Töötaja töölepingus.

3. Tükitöö puhul täistööajaga töötamisel (II osa § 1 p 3) peab olema tagatud Töötajale pőhitöötasu (kuutasu) alammäär.

§ 8 Lisatasud

1. Kui summeeritud tööaja arvestusperiood on kuni 2 kuud k. a., makstakse Töötajatele lisatasu ületunni eest vastavalt Töölepingu seadusele. 3- ja 4- kuulise arvestusperioodi korral makstakse Töötajale lisatasu ületunni eest 60% pőhitöötasu määrast.


Lisa 1

Töötajate pőhitöötasu alammäärad täistööajaga

§ 1 Töötajate pőhitöötasu alammäärad alates 01.02.2012

1. Autojuhtidel (trammi-, trolli- ja bussijuhid) 2,80 ¤
2. Veeremi remondiga seotud oskustöölised:
kesk- ja kőrgtasemel 2,80 ¤
lihttöödel 2,15 ¤
3. Liiniloa vői avaliku teenindamise lepingu alusel teenindavatel liinidel töötavate bussi-, trolli- ja trammijuhtide brutopalk töötatud normtundide (vastavalt ÜTK Lisa 2) eest koos määratud lisatasudega (sh. seadusest, kollektiivlepingust ja töölepingust tulenevad tasud ja muud tasud) ei ole väiksem kui 650,00 ¤ kuus.

§ 2 Töötajate pőhitöötasu alammäärad alates 01.07.2012

1. Autojuhtidel (trammi-, trolli- ja bussijuhid) 3,00 ¤.
2. Veeremi remondiga seotud oskustöölised:
kesk- ja kőrgtasemel 3,00 ¤
lihttöödel 2,15 ¤


§ 3 Töötajate kuutasu alammäärad täistööajaga koos lisatasudega alates 01.09.2012
Liiniloa vői avaliku teenindamise lepingu alusel teenindavatel liinidel töötavate bussijuhtide brutopalk töötatud normtundide (vastavalt ÜTK Lisa 2) eest koos määratud lisatasudega (sh. seadusest, kollektiivlepingust ja töölepingust tulenevad tasud ja muud tasud) ei ole väiksem kui 700,00 ¤ kuus.

Sotsiaalministeerium avaldab kollektiivlepingu seaduse § 4 lg 5 alusel alljärgneva teadaande:

Käesolev kollektiivleping (edaspidi nimetatud Leping) on sõlmitud vabatahtliku kokkuleppe ja vastastikuse usalduse alusel Eesti Haiglate Liidu, Eesti Perearstide Seltsi, Eesti Kiirabi Liidu kui tööandjate ning Eesti Arstide Liidu, Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliidu kui töötajate esindajate (edaspidi nimetatud Pooled) vahel,

kaasates hea tahte märgina Eesti Õdede Liidu ja Eesti Tervishoiualatöötajate Ametiühingute Liidu, kes ei ole Lepingu Poolteks, kuid kellele laienevad Lepingu tingimused,...

1. Üldsätted
1.1. Lepingus kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
1.1.1. Arst - arsti kutsega isik, kes töötab arsti kvalifikatsiooni nõudval ametikohal;
1.1.2. Õde - õe kutsega isik, kes töötab õe kvalifikatsiooni nõudval ametikohal;
1.1.3. Ämmaemand - ämmaemanda kutsega isik, kes töötab ämmaemanda kvalifikatsiooni nõudval ametikohal;
1.1.4. Tervishoiu tugispetsialist - füsioterapeut, tegevusterapeut, radioloogiatehnik, bioanalüütik, kes töötab vastavat kvalifikatsiooni nõudval ametikohal
1.1.5. Kiirabitehnik - kiirabibrigaadi liige, kes on läbinud vähemalt 400-tunnise erakorralise meditsiini alase õppe ning omab lisaks alarmsõiduki juhtimise õigust;
1.1.6. Hooldustöötaja - hooldaja, hooldusõde, põetaja, kes töötavad vastava nimetusega ametikohal

1.2. Lepinguga reguleerimata küsimustes juhinduvad pooled Eesti Vabariigi seadustest ja teistest õigusaktidest.


2. Töötasu
2.1. Töötasu alammäärad
2.1.1. Kehtestada alates 01.03.2013. a töötasu alammääraks arstidele 8,0 eurot tunnis, õdedele, ämmaemandatele ja tervishoiu tugispetsialistidele 4,5 eurot tunnis, kiirabitehnikutele 3,83 eurot tunnis (85% õdede töötasu alammäärast) ning hooldustöötajatele 2,6 eurot tunnis.


3. Arst-residentide tööaeg ja töötasu
3.1 Arst-residentide tasustatud tööaeg alates 01.01.2013 on 40 tundi nädalas.

3.2 Arst-residentide töötasu alammäär
3.2.1 kehtestada alates 01.03.2013 arst-residendi töötasu alammääraks 7,6 eurot tunnis;
3.2.2 alates 01.01.2014 on arst-residendi tunnitasu alammäär võrdne arsti tunnitasu
alammääraga.

3.3 Arst-residentidel on õigus tööaja sees osaleda residentuuri programmi kuuluval teoreetilisel koolitusel.


4. Töö- ja puhkeaeg
4.1. Tööaja summeeritud arvestus
Tööaja summeeritud arvestuse korral on arvestusperioodi pikkus kuni 4 kuud.

7. Lepingu laiendamine
7.1. Lepingu punktides 2, 3, 4 sätestatud tingimusi laiendatakse kollektiivlepingu seaduse § 4 lg 4 tähenduses järgnevalt:
7.1.1 tööandjate poolel kõigile asutustele ja ettevõtetele, kes osutavad tervishoiuteenuseid Terviseameti poolt väljastatud tegevusloa alusel ja kelle tegevust rahastatakse Haigekassaga sõlmitud ravi rahastamise lepingu alusel või riigieelarvest
7.1.2 töötajate poolel kõigile Lepingu punktides 1.1.1-1.1.6 nimetatud töötajatele, kes töötavad Lepingu punktis 7.1.1 sätestatud asutustes ja ettevõtetes.

9. Lepingu kehtivus ja selle muutmise kord
9.1. Leping jõustub alates allakirjutamise hetkest ja kehtib kuni 31. detsembrini 2014. a.
9.2. Juhul kui üks pooltest ei ole vähemalt 3 kuud enne Lepingu tähtaja saabumist teinud teistele pooltele kirjalikku ettepanekut uue kollektiivlepingu sõlmimiseks käesoleva Lepinguga reguleeritud küsimuste osas, pikeneb käesoleva Lepingu kehtivus ühe aasta võrra. Kui uut kollektiivlepingut ei sõlmita enne Lepingu tähtaja saabumist, lõpeb Leping tähtaja möödumisega, ilma tähtajatuks muutumata.
9.3. Lepingu automaatne ühe-aastane pikenemine, juhul kui on täidetud punkti 9.2 esimeses lauses sätestatud tingimus, kehtib tähtajatult. Punkti 9.2 teises lauses sätestatud tingimus kehtib ka pikenenud Lepingu puhul, arvestusega, et pikenenud Leping lõpeb vastava üheaastase tähtaja möödumisega, ilma tähtajatuks muutumata.

Sotsiaalministeerium avaldab kollektiivlepingu seaduse § 4 lg 5 alusel alljärgneva teadaande:

Eesti Ametiühingute Keskliit ning Eesti Tööandjate Keskliit sotsiaalpartnerite keskorganisatsioonidena leppisid kokku alljärgnevas:

1. Kehtestada alates 01. jaanuarist 2013. a. töötasu alammääraks täistööaja korral 320 eurot kuus ning tunnitasu alammääraks 1,90 eurot.

2. Laiendada käesoleva kokkuleppe punktis 1 fikseeritud palgatingimusi kollektiivlepingu seaduse § 4 lg 4 tähenduses ning kehtestada need kohustuslikuna kõigile Eesti Vabariigis tegutsevatele tööandjatele ning töötajatele töölepingu seaduse tähenduses.

Sotsiaalministeerium avaldab kollektiivlepingu seaduse § 4 lg 5 alusel alljärgneva teadaande:

§ 1 Üldtöökokkuleppe reguleerimisala
1. Üldtöökokkulepe on Autoettevõtete Liidu (edaspidi AL) ja Eesti Transpordi- ja Teetöötajate Ametiühingu (edaspidi ETTA) vaheline kollektiivleping, kujutades endast kokkulepete süsteemi baastaset, mis ei välista soodsamate tingimuste kokkuleppimist kollektiivlepingute ettevõtte tasandil (edaspidi Kollektiivleping, koos Üldtöökokkuleppega - Kokkulepped).

2. Üldtöökokkulepe reguleerib Autoettevõtete Liitu kuuluvate riigisisese veoseveoga tegelevate isikute (edaspidi Tööandja) ja Eesti Transpordi- ja Teetöötajate Ametiühingu liikmete (edaspidi Töötaja) ühise nimetusega Pooled, töö- ja kutsealaseid ning sotsiaalsuhteid.
§ 2 Üldtöökokkuleppe kättesaadavus
Üldtöökokkulepe on avalikult kättesaadav ETTA ja AL interneti kodulehtedel.
§ 3 Üldtöökokkuleppe kehtivus
Üldtöökokkulepe jõustub 01.01.2013. aastal ning kehtib kuni 31.12.2013.

§ 4 Laiendamise kohaldamine

1. Üldtöökokkuleppega sätestatud töö-ja puhkeaja tingimused (peatükk 2) ning töö tasustamise tingimused (peatükk 3) laienevad ja on kohustuslikud riigisisese veoseveoga tegelevatele ja selleks tööjõudu rentivatele tööandjatele ja töötajatele, samuti nendele füüsilisest isikust töövõtjatele (sh FIE-d), kellega sõlmitud leping vastab tegelikult töölepingu tunnustele ja kelle peamiseks lepingust tulenevaks ülesandeks on veoste vedu. Eelpoolviidatud tingimused laienevad ja on kohustuslikud ka veoseveoga tegelevate tööandjate poolt palgatud või renditud veeremi remondiga seotud oskustöölistele ning füüsilisest isikust töövõtjatele (sh FIE-d), kellega veeremi remondiks sõlmitud leping vastab tegelikult töölepingu tunnustele.

2. Üldtöökokkuleppega sätestatud töö tasustamise tingimused ei laiene riigisisese ümarpuidu veoseveoga tegelevatele ja selleks tööjõudu rentivatele tööandjatele ja töötajatele.

II TÖÖ- JA PUHKEAEG
§ 5 Töötaja töönädala ja vahetuse pikkus
1. Töö- ja puhkeaja reguleerimisel lähtutakse Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusest (EÜ) nr 561/2006, Euroopa Ühenduste Nõukogu määrusest (EMÜ) nr 3821/85,

Liiklusseadusest, Töölepingu seadusest ja Euroopa Parlamendi Nõukogu Direktiivist 2002/15/EÜ.

2. Eeldatakse, et Töötaja töötab 40 tundi nädalas. Seadusest tulenevatel juhtudel võib iganädalast tööaega pikendada 60 tunnini juhul, kui nelja kuu jooksul arvestatud keskmine tööaeg ei ületa 48 tundi nädala kohta.

3. Tööaega sõidumeeriku kasutamise kohustusega veoseveol reguleerib Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EÜ) nr 561/2006, Euroopa Ühenduste Nõukogu määrus (EMÜ) nr 3821/85 ning Euroopa Parlamendi ja Nõukogu Direktiiv 2002/15/EÜ. Veoseveol, kus sõidumeeriku kasutamine vastavalt Liiklusseadusele ei ole kohustuslik, lähtutakse tööaja kestvuse määramisel Töölepingu seadusest.

4. Kui Töötaja tööaeg tööpäevas on kuni kuus tundi, makstakse talle töötasu vähemalt kuue tunni eest. Tööajaks loetakse tegelikult töötatud aeg. Tööpäevaks loetakse aega, mis jääb regulaarse ööpäevase puhkeperioodi lõpu ja sellele järgneva regulaarse ööpäevase puhkeperioodi alguse vahele.

5. Tööajafond 2013. aastaks on toodud Üldtöökokkuleppe lisas 2.

6. Riigipühale vahetult eelnevat tööpäeva lühendatakse vähemalt ühe tunni võrra ning TLS § 53 sätestatud juhtudel vähemalt kolme tunni võrra.

§ 6 Puhkus

Töötaja iga-aastase puhkuse kestus on vähemalt 28 kalendripäeva. Ettevõtte kollektiivlepingus võib kokku leppida pikemas puhkuses.

III TÖÖTASU
§ 7 Töötasu määramise alused
1. Töötaja töötasu alammäärad on toodud Üldtöökokkuleppe lisas 1.

2. Tükitöö puhul täistööajaga töötamisel kuulub Töötajale väljamaksmisele vähemalt Üldtöökokkuleppe lisas 1 sätestatud kuutasu alammäär.

3. Veoseveo mootorsõiduki juhile on keelatud arvutada ja maksta töötasu läbitud kilomeetrite ja/või veetud kaubakoguste alusel. Kaubakoguse all ei mõelda veoses veetavate ühikute arvu.

4. Erandina võib läbitud kilomeetreid või kaubakogust arvesse võtta lisatasu maksmisel, kui selle maksmise tingimused, arvutamise viis ja määrad ei soodusta ohutu liikluse nõuete, eelkõige töö-, sõidu- ja puhkeaja ning kiirus- ja tonnaažipiirangute, eiramist.

5. Kaubakoguse ja kilometraaži eest lisatasu maksmise eelduseks on vastavate tingimuste kokkuleppimine ettevõtte kollektiivlepingus. Sealjuures ei tohi viidatud lisatasu ületada üht kolmandikku juhi põhitöötasust.
§ 8 Ületunnitasu
Kui summeeritud tööaja arvestusperiood on kuni 2 kuud k. a, makstakse Töötajale ületunnitasu vastavalt Töölepingu seadusele. 3- ja 4-kuulise arvestusperioodi korral makstakse Töötajale ületunnitasu 60% töötasu määrast.

Lisa 1


Töötajate kuu- ja tunnitasu alammäärad alates 01.01.2013

1. Veoseveoga tegelevad Töötajad, k. a. füüsilisest isikust töövõtjad, kellega sõlmitud leping vastab tegelikult kuutasu alammäär koos lisatasudega 620 ¤ töölepingu tunnustele ja kelle peamiseks lepingust tulenevaks ülesandeks on tunnitasu alammäär (ilma lisatasudeta) 2.85 ¤ veoste vedu

2. Veeremi remondiga seotud oskustöölised:
kesk- ja kõrgtasemel – tunnitasu alammäär (ilma lisatasudeta) 3 ¤
lihttöödel – tunnitasu alammäär (ilma lisatasudeta) 2.15 ¤

Lisa 2

2013. a. kalendaarse tööajafondi arvestus

Periood – Riigipühad – Töötunni lühendamine*Päev – Tööpäevi kuus (E-R) – Töötunde kuus (E-R)

Jaanuar – 01-Uusaasta – 3 Teisipäev – 22 – 176

Veebruar – 24-EV aastapäev – 3 Pühapäev – 20 160 (NB! Erand)

Märts – 29-suur reede 1 Reede – 20 – 159
31- 1.ülestõusmispüha – Pühapäev

I kvartalis KOKKU: 62 – 495

Aprill – 1 – 22 175
Mai – 01-Kevadpüha Kolmapäev 22 – 176
27-Nelipühade 1.püha – Pühapäev
Juuni – 23-Võidupüha 3 Pühapäev – 19 – 152 (NB! Erand)
24-Jaanipäev – Esmaspäev

II kvartalis KOKKU: 63 – 503

Juuli – 23 – 184
August – 20-Taasiseseisvumispäev 1 Teisipäev – 21 – 167
September – 21 – 168

III kvartalis KOKKU: 65 – 519

Oktoober – 23 – 184
November – 21 – 168
Detsember – 24-Jõululaupäev – 3 Teisipäev – 19 – 146
25-Esimene jõulupüha – Kolmapäev
26-Teine jõulupüha – Neljapäev

IV kvartalis KOKKU: 63 – 497

Aastas KOKKU: 253 – 2014

Keskmine töötundide arv kuus: 167,8

Sotsiaalministeerium avaldab kollektiivlepingu seaduse § 4 lg 5 alusel alljärgneva teadaande:

§ 1 Üldtöökokkuleppe reguleerimisala

1. Üldtöökokkulepe reguleerib Autoettevõtete Liitu kuuluvate riigisisese liiniveoga tegelevate isikute (edaspidi Tööandja) ja Eesti Transpordi- ja Teetöötajate Ametiühingu liikmete (edaspidi Töötaja) ühise nimetusega Pooled, töö- ja kutsealaseid ning sotsiaalsuhteid.
2. Üldtöökokkulepe on Tööandja ja Töötaja vaheline kollektiivleping, kujutades endast kokkulepete süsteemi baastaset, mis ei välista soodsamate tingimuste kokkuleppimist kollektiivlepingutes ettevõtte tasandil (edaspidi Kollektiivleping, koos Üldtöökokkuleppega - Kokkulepped).
§ 2 Kokkulepete kättesaadavus

Üldtöökokkuleppe trükkimise korraldab Eesti Transpordi- ja Teetöötajate Ametiühing. Trükkimise kulud tasuvad Pooled võrdselt.

§ 3 Üldtöökokkuleppe kehtivus
Üldtöökokkulepe jõustub 01.02.2012. aastal ning kehtib kuni 31.12.2012.

§ 4 Laiendamise kohaldamine
Üldtöökokkuleppega sätestatud töö-ja puhkeaja tingimused ning töö tasustamise tingimused laienevad ja on kohustuslikud kõigile Ühistranspordiseaduse mõttes liiniveoga tegelevatele ja selleks tööjõudu rentivatele Tööandjatele ja Töötajatele sõltumata nendega sõlmitud lepingust (sh renditöötajad ja töövõtulepingu alusel töötavad töötajad).

II TÖÖ- JA PUHKEAEG
§ 5 Töötajate töönädala ja vahetuse pikkus

1. Töö- ja puhkeaja reguleerimisel lähtutakse Liiklusseadusest, Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusest (EÜ) nr 561/2006, Euroopa Ühenduste Nõukogu määrusest (EMÜ) nr 3821/85, Euroopa Parlamendi ja Nõukogu Direktiivist 2002/15/EÜ ja Töölepingu seadusest.
2. Eeldatakse, et Töötaja töötab 40 tundi nädalas. Seadusest tulenevatel juhtudel võib iganädalast tööaega pikendada 60 tunnini juhul, kui nelja kuu jooksul arvestatud keskmine tööaeg ei ületa 48 tundi nädala kohta.
3. Kui Töötaja tööaeg tööpäevas on kuni kuus tundi, makstakse talle töötasu vähemalt kuue tunni eest. Tööpäevaks loetakse aega, mis jääb kahe ööpäevase puhkeaja vahele.
4. Tööajafond 2012. aastaks on toodud käesoleva Üldtöökokkuleppe lisas 2.
5. Riigipühale vahetult eelnevat tööpäeva lühendatakse vähemalt ühe tunni võrra.

§ 6 Eritingimused bussi-, trammi- ja trollijuhtide)
töö- ja puhkeaja osas

1. Töötajale antakse üks kuni ühetunnine tööpäevasisene vaheaeg puhkamiseks ja einestamiseks.

2. Täistööajaga töötavale Töötajale võib töö iseloomust tulenevalt anda mitte rohkem kui ühe tööpäevasisese vaheaja 3-tunnisena või pikemana juhul, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:
a. vastav kokkulepe sisaldub ettevõtte kollektiivlepingus ja
b. vaheaja eest makstakse alates selle kolmandast tunnist vähemalt põhitasuga võrdset tasu või kollektiivlepingus kokkulepitud samaväärset teistsugust tasu ja
c. vaheaeg hõlmab punktis 2 sätestatud vaheaega puhkamiseks ja einestamiseks.

3. Punktides 1 ja 2 sätestatud tööpäevasisest vaheaega ei arvestata tööaja hulka.

4. Töötajate, kelle põhitööks on sõitjaid vedava üle üheksa istekohaga (kaasa arvatud juhi koht) mootorsõiduki juhtimine, iga-aastase puhkuse kestus koos lisapuhkusega on vähemalt 35 kalendripäeva.


III TÖÖTASU

§ 7 Töötasu määramise alused

1. Töötajate põhitöötasu alammäärad on toodud Üldtöökokkuleppe lisas 1.

2. Kutseala palgarühm täpsustatakse ettevõtte kollektiivlepingus, võttes aluseks sooritatavate tööde vastavuse Üldtöökokkuleppe lisas 1 toodud töötasurühmade kirjeldustele. Töötaja töötasurühma kuuluvus tuuakse ära Töötaja töölepingus.

3. Tükitöö puhul täistööajaga töötamisel (II osa § 1 p 3) peab olema tagatud Töötajale põhitöötasu (kuutasu) alammäär.

§ 8 Lisatasud

1. Kui summeeritud tööaja arvestusperiood on kuni 2 kuud k. a., makstakse Töötajatele lisatasu ületunni eest vastavalt Töölepingu seadusele. 3- ja 4- kuulise arvestusperioodi korral makstakse Töötajale lisatasu ületunni eest 60% põhitöötasu määrast.




Lisa 1

Töötajate põhitöötasu alammäärad täistööajaga



§ 1 Töötajate põhitöötasu alammäärad alates 01.02.2012

1. Autojuhtidel (trammi-, trolli- ja bussijuhid) 2,80 ¤
2. Veeremi remondiga seotud oskustöölised:
kesk- ja kõrgtasemel 2,80 ¤
lihttöödel 2,15 ¤
3. Liiniloa või avaliku teenindamise lepingu alusel teenindavatel liinidel töötavate bussi-, trolli- ja trammijuhtide brutopalk töötatud normtundide (vastavalt ÜTK Lisa 2) eest koos määratud lisatasudega (sh. seadusest, kollektiivlepingust ja töölepingust tulenevad tasud ja muud tasud) ei ole väiksem kui 650,00 ¤ kuus.

§ 2 Töötajate põhitöötasu alammäärad alates 01.07.2012

1. Autojuhtidel (trammi-, trolli- ja bussijuhid) 3,00 ¤.
2. Veeremi remondiga seotud oskustöölised:
kesk- ja kõrgtasemel 3,00 ¤
lihttöödel 2,15 ¤


§ 3 Töötajate kuutasu alammäärad täistööajaga koos lisatasudega alates 01.09.2012
Liiniloa või avaliku teenindamise lepingu alusel teenindavatel liinidel töötavate bussijuhtide brutopalk töötatud normtundide (vastavalt ÜTK Lisa 2) eest koos määratud lisatasudega (sh. seadusest, kollektiivlepingust ja töölepingust tulenevad tasud ja muud tasud) ei ole väiksem kui 700,00 ¤ kuus.
Tallinn, 31. jaanuar 2012. a.

Sotsiaalministeerium teatab kollektiivlepingu seaduse § 4 lg 5 alusel:

Eesti Ametiühingute Keskliit ning Eesti Tööandjate Keskliit sotsiaalpartnerite keskorganisatsioonidena leppisid kokku järgnevas:

1. Kehtestada alates 01. jaanuarist 2012. a. töötasu alammääraks täistööaja korral 290 eurot kuus ning tunnitasu alammääraks 1,80 eurot.

2. Laiendada käesoleva kokkuleppe punktis 1 fikseeritud palgatingimusi Kollektiivlepingu seaduse § 4 lg 4 tähenduses ning kehtestada need kohustuslikuna kõigile Eesti Vabariigis tegutsevatele tööandjatele ning töötajatele töölepingu seaduse tähenduses.

3. Käesolev kokkulepe jõustub allakirjutamise hetkest.

4. Käesoleva kokkuleppe registreerib sotsiaalministeeriumis peetavas kollektiivlepngute andmekogus Eesti Ametühingute Keskliit 15 päeva jooksul arvates selle allakirjutamisest.