Keskkonnaamet avaldab teadaande keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 22 lõike 7 alusel.

Keskkonnaamet teatab, et on tunnistanud nõuetele vastavaks oma 21.03.2025 kirjaga nr 6-3/24/9500-31 VKG OIL AS Kohtla-Järve tööstusjäätmete prügila ladestusmahu suurendamise keskkonnamõju hindamise (KMH) aruande.

VKG OIL AS (edaspidi ka ettevõte) esitas 03.05.2024 Keskkonnaametile taotluse algatada Kohtla-Järve poolkoksi prügila ladestusmahu suurendamise KMH enne keskkonnakompleksloa taotluse esitamist. Ettevõtte töö jätkamise võimaldamiseks alustati uue tööstusjäätmete prügila rajamise ettevalmistamist. 2021. aastal algatati Lüganuse valla kohaliku omavalitsuse eriplaneering, millega praeguseks on leitud eelistatud asukoht (kinnitatud Lüganuse Vallavolikogu 24.08.2023 otsusega nr 122). Ettevalmistamisel on eriplaneeringu II etapi ehk detailse lahenduse ja selle KSH koostamine-avalikustamine. Kõiki asjaolusid arvestades võib tekkida olukord, kus ka eelistatud asukohas detailse lahenduse kehtestamise järgselt ei jää piisavalt aega uue ladestusala väljaehitamiseks jm ettevalmistusteks jäätmete ladestamiseks uues kohas.

Ühe võimalusena kaalub ettevõte tegevuse jätkamist olemasolevas prügilas. Selleks on vaja prügila ladestusmahtu suurendada, milleks on vaja osaliselt ümber kujundada prügila-alade kasutus, sh võtta osaliselt kasutusele osa riigi hallatavast suletud poolkoksiprügilast ning laiendada ladestut ja teenidusmaad. Kavandatav laiendus ei välju 100% jäätmehoidla maa sihtotstarbega aladelt, kuid kaasatakse täiendavalt kuni 40 ha maid, mida senini ladestamiseks ei ole kasutatud. Need maad jäävad olemasoleva tööstusjäätmete prügila lääne-põhja kirdeperimeetrile. Osa sellest maast on riigi omanduses (riigimaadest hõlmatakse Keemia vkt 3t, osaliselt Keemia vkt 1t ja Keemia vkt 2t). Laiendamisse kaasataks kinnistute Keemia vkt 3t ja Keemia vkt 2e alad, mis senini on jäänud väljapoole prügilale eraldatud maa-ala (valdavalt on need kinnistud tööstusjäätmete prügila koosseisus. Lisaks kaasatakse osaliselt järgmiste kinnistute alad, mis seni ei ole olnud tööstusjäätmete prügila-ala koosseisus, kuid mis väljakujunenud maakasutuse põhjal kuuluvad sisuliselt tööstusjäätmete prügila koosseisu (jäävad prügila-ala ümbritseva teenindava taristu siseperimeetrile). Ladestusala laiendamine hõlmab kinnistud Keemia Väikekoht 2e (katastriüksuse tunnus 32215:001:0058), Keemia Väikekoht 1t (32215:001:0063), Keemia Väikekoht 2t (32215:001:0064), Keemia Väikekoht 3t (32215:001:0065).

Otsustaja on Keskkonnaamet (kontaktisik Ivo Ojamäe, e-post info@keskkonnaamet.ee, telefon 505 7438).
Arendaja on VKG OIL AS (registrikood: 10528765) (Ida-Viru maakond, Kohtla-Järve linn, Järve linnaosa, Järveküla tee 14, 30328), kontaktisik: Tiit Lukas, 5787 7787, tiit.lukas@vkg.ee. 
Keskkonnamõju hindaja on OÜ Hendrikson & Ko (Tartu maakond, Tartu linn, Tartu linn, Raekoja plats 9, 51004), juhtekspert Katri Järvekülg, 508 3504, katri@dge.ee.

KMH aruande ja selle nõuetele vastavaks tunnistamise otsusega ja muude asjassepuutuvate materjalidega on võimalik tutvuda Keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS https://kotkas.envir.ee/ keskkonnamõju hindamiste registris (valides menüüribalt „Registrid“ - „Keskkonnamõju hindamiste (KMH) register“ sisestada otsingusse märksõna „KMH00524“ ning vajutada „Otsi“).

Keskkonnaamet avaldab teadaande keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 47 lõike 2 alusel.

Keskkonnaamet teatab, et RAGN-SELLS AS (registrikood: 10306958) (aadress Suur-Sõjamäe tn 50a, Lasnamäe linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 11415) poolt 27.02.2025 esitatud keskkonnakompleksloa nr KKL-515257 muutmise taotlus on võetud menetlusse.
Keskkonnakompleksluba nr KKL-515257 (edaspidi kompleksluba) on ettevõttele antud jäätmete taaskasutamiseks ja kõrvaldamiseks, ohtlike jäätmete taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks majandustegevuse käigus, metallijäätmete taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks majandustegevuse käigus, põletusseadme käitamiseks (nt sooja tootmine enda või teiste tarbeks, krematooriumid, viljakuivatid, heitgaaside järelpõletustõrvikud).
Taotluse kohaselt soovitakse muuta ladustamise plaani selliselt, et vahetatakse ära omavahel kaks ala. Jäätmete kogused ja tegevused ei muutu.

Käitis asub aadressil Klaasi tn 3, Tartu linn, Tartu linn, Tartu maakond (katastritunnus 79502:001:0056).

Keskkonnakompleksloa taotlusega ja muude asjassepuutuvate dokumentidega on võimalik tutvuda keskkonnaotsuste infosüsteemis https://kotkas.envir.ee/menetlus/M-130129.
Taotlus on digitaalselt kättesaadav https://kotkas.envir.ee/dokument/DM-130129-11.

Kuni keskkonnakompleksloa andmise või andmisest keeldumise otsuse tegemiseni on igaühel õigus esitada Keskkonnaametile oma põhjendatud ettepanekuid ja vastuväiteid. Ettepanekuid ja vastuväiteid võib esitada suuliselt või kirjalikult e-posti aadressil info@keskkonnaamet.ee või postiaadressil Roheline 64, 80010 Pärnu.
 

Keskkonnakompleksloa andmise või andmisest keeldumise otsuse eelnõu valmimisest teavitab Keskkonnaamet täiendavalt ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Keskkonnaamet avaldab teadaande keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 12 lõike 1¹ punkti 2 alusel.

Keskkonnaamet otsustajana teatab, et on jätnud algatamata Võru maakonnas, Antsla vallas, Ähijärve külas, riigimetsa kvartali AS136 eraldistel 14, 15, 17, 19, 21, 25 ja 26 sanitaarraie; kvartali AS149 eraldistel 3 ja 5 sanitaarraie; kvartali AS160 eraldisel 14 harvendusraie ning kvartali AS163 eraldisel 13 sanitarraie keskkonnamõju hindamise (KMH).

RMK volitatud esindaja Rein Kukk esitas 29.12.2024, 27.01.2025, 20.02.2025 ning 11.03.2025 Keskkonnaametile metsateatised, millega teatas kavandatavatest hooldusraietest kvartali AS136 eraldistel 14, 15, 17, 19, 21, 25 ja 26; kvartali AS149 eraldistel 3 ja 5; kvartali AS160 eraldisel 14 ning kvartali AS163 eraldisel 13. Metsateatised on kantud metsaressursi arvestuse riiklikusse registrisse nr-te 50001092816, 50001111077, 50001092798, 50001103996, 50001111074, 50001111075, 50001111076, 50001116272, 50001116273, 50001116274 ja 50001116275 all.
Kavandatud raiealad asuvad Karula linnu- ja loodusalal ning Karula rahvuspargi Saera piiranguvööndis.

KMH jäeti algatamata Kavandatud raietel pole olulist mõju välisõhu kvaliteedile, maavaradele (maardlad), pinnasele, põhja- ja pinnaveele, kaitstavatele loodusobjektidele ega kultuuripärandile ning tegevus ei kahjusta inimeste tervist, heaolu ega vara. Mõjud Natura 2000 võrgustiku aladele on välistatud, rakendades projekti osana Looduskaitseseaduse § 55 lg-st 6 tulenevaid tööde tegemisel kohustuseks võetud meetmeid. Keskkonnamõju hindamise algatamine ei ole vajalik, sest:
1. On välistatud, et tegevus avaldab ebasoodsat mõju Karula linnu- ja loodusalale, mis kuuluvad Natura 2000 alade võrgustikku, kaitse-eesmärkidele ja alade terviklikkusele.
2. Kavandatava tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju veele ega välisõhule, samuti ei ületata piirmäärasid müra ja õhu saastatuse osas, vibratsioon eeldatavalt puudub. Tegevusega ei kaasne koosmõju teiste tegevustega.
3. Kavandatava tegevusega ei kaasne mõju inimeste tervisele, heaolule ja varale, samuti avariiolukordi või suurõnnetusi.
4. Tööde tegemisel keskkonnakaitsenõuetele vastavalt on avariiolukordade esinemine vähetõenäoline.

Arendaja on Riigimetsa Majandamise Keskus (registrikood: 70004459) , kontaktandmed:
Otsustaja on Keskkonnaamet (kontaktisik Ain Pommer, e-post ain.pommer@keskkonnaamet.ee, telefon 53465726).

KMH algatamata jätmise otsusega on võimalik tutvuda Otsus on lisatud käesolevale teatele.

Keskkonnaamet avaldab teadaande keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 12 lõike 1¹ punkti 2 alusel.

Keskkonnaamet otsustajana teatab, et on jätnud algatamata oma 21.03.2025 kirjaga nr DM-124698-48 Kirikla kruusakarjääri keskkonnaloa taotlusele keskkonnamõju hindamise (KMH).

Kavandatava tegevuse eesmärgiks on Kirikla kruusakarjääri mäeeraldisel ehituskruusa kaevandamine.

Taotletav Kirikla kruusakarjäär asub Harju maakonnas Saue vallas Kohatu külas riigile kuuluval kinnistul Kernu metskond 15 (katastritunnus 29701:006:0425, registriosa nr 12166150), mille riigivara valitseja on Kliimaministeerium ja volitatud asutus Riigimetsa Majandamise Keskus.

Taotletav mäeeraldis hõlmab Kirikla lubjakivimaardla (registrikaart nr 0983) ehituskruusa aktiivse tarbevaru plokki 3 täielikult. Tegemist on uue mäeeraldisega, mille pindala on 2,95 ha ja teenindusmaa pindala on 5,88 ha. Mäeeraldisega seotud varukogused on järgmised:

ehituskruusa aktiivne tarbevaru on 79 tuh m³ ja kaevandatav varu 77,4 tuh m³.

Maavara kasutusaladeks on teede- ja üldehitus. Kaevandamise keskmiseks aastamääraks taotletakse 13 tuh m³. Keskkonnaloa kehtivusajaks taotletakse 7 aastat ja kaevandatud ala korrastatakse metsamaaks.

Eelhinnangu tulemusel selgus, et kavandatava tegevusega eeldatavalt olulist keskkonnamõju ei kaasne. Kavandataval tegevusel puudub oluline keskkonnamõju, kuna:

1. kavandatav tegevuskoht ei asu kaitstaval loodusobjektil ega Natura 2000 võrgustiku alal ning kavandatava kaevandamisega ei mõjutata kaitstavaid loodusobjekte ega Natura 2000 võrgustiku alasid ebasoodsalt;
2. eelhindamise tulemusena selgus, et leevendusmeetmete kasutamisel eeldatavalt ei ületata kaevandamisel piirmäärasid müra ja õhusaaste osas;
3. eelhindamise tulemusena selgus, et kaevandamine ei mõjuta väljakujunenud põhjaveerežiimi, kuna kaevandamine toimub olemasolevat veerežiimi muutmata ja reostuse teket tuleb hoolega vältida;
4. mäeeraldisel looduslik maastik kaevandamistööde käigus hävib, kuid see on kvalitatiivselt hiljem taastatav maa-ala korrastamisega.

Tekkida võivad keskkonnahäiringud on leevendatavad ning antavale keskkonnaloale määratakse asjakohased kõrvaltingimused.

KMH jäeti algatamata tuginedes KeHJS § 3 lõike 1 punktile 1, § 6 lõike 2 punktile 2 ja lõikele 4, § 6¹ lõigetele 3 ja 5, § 9 lõikele 1, § 11 lõigetele 2, 2², 2³, 4, 8 ja 8¹, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 1 lõikele 1 ja § 3 punktile 4, keskkonnaministri 16.08.2017 määrusele nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded.

Arendaja on AS Tariston (registrikood: 10887843) , kontaktandmed: aadress Toompuiestee 35, Põhja-Tallinna linnaosa, Tallinn
Otsustaja on Keskkonnaamet (kontaktisik Marin Varblane, e-post marin.varblane@keskkonnaamet.ee, telefon 5692 7090).

KMH algatamata jätmise otsusega on võimalik tutvuda tööpäeviti lähimas Keskkonnaameti kontoris (tel. 662 5999, info@keskkonnaamet.ee). Digitaalselt on dokumendid kättesaadavad keskkonnaotsuste infosüsteemist KOTKAS https://kotkas.envir.ee/, valides alajaotuse keskkonnaload -> taotluste ja menetluste register -> menetluse nr M-124698.

---

 

Keskkonnaamet avaldab teadaande keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 12 lõike 1¹ punkti 2 alusel.

Keskkonnaamet otsustajana teatab, et on jätnud algatamata oma 19.03.2025 kirjaga nr DM-125020-29 Orgita IV dolokivikarjääri keskkonnaloa taotlusele keskkonnamõju hindamise (KMH).

Taotletav Orgita IV dolokivikarjääri mäeeraldis paikneb Rapla maakonnas Märjamaa vallas Orgita külas riigiomandisse kuuluvalatel katastriüksustele Paekarjääri (katastritunnus: 50402:001:0940, riigivara valitsejaks Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ning volitatud asutuseks Maa-ja Ruumiamet) ja Märjamaa metskond 23 (tunnus: 50402:001:0181, riigivara valitsejaks Kliimaministeerium ja volitatud asutuseks Riigimetsa Majandamise Keskus). Mäeeraldise pindala on 8.73 ha ja mäeeraldise teenindusmaa pindala on 10.34 ha. Kaevandatud maa korrastatakse metsamaaka ning II kategooria kaitsealuse liigi Triturus cristatus (harivesilik) elupaigaks.

Taotletav Orgita IV dolokivikarjääri mäeeraldis hõlmab osalisel Orgita-Haimre maardla (registrikaart nr 153) maavaravaru plokkide 12, 13 ja 14 kõrgemargilise ehitusdolokivi, viimistlusdolokivi ja täitedolokivi aktiivset tarbevaru.

Eelhinnangu tulemusel selgus, et kavandatava tegevusega eeldatavalt olulist keskkonnamõju ei kaasne ning tekkida võivad keskkonnahäiringud on leevendatavad.

Kavandatava tegevuse erisused või keskkonnameetmed, millega arvestada taotletava tegevusloa taotluse menetlemisel:

1. Teostada kaevudes põhjaveetaseme mõõtmine enne kaevandamise alustamist kahel korral, kevadel või sügisel kõrgvee perioodil ja suvel kuiva perioodil, et saada fooni andmed kaevude veetasemete sesoonse kõikumise kohta.
2. Põhjaveetaseme seiret tuleb teostada järgnevatel kinnistutel: Kaunismäe (katastritunnus 50301:001:0581), Rinksu (katastritunnus 50402:001:0029), Raadiku (katastritunnus 50402:001:0075), Metsatuka (katastritunnus 50402:001:0890), Kesktalu (katastritunnus 50402:001:0061), Jaanuse (katastritunnus 50402:001:0074), Kirsi (katastritunnus 50402:001:0114), Pirni (katastritunnus 50402:001:0116) ja Õuna (katastritunnus 50402:001:0115). Seiret tuleb teostada ainult siis kui kinnistu omanikud seda soovivad ja kaevu konstruktsioon võimaldab veetaset mõõta. Põhjaveetasemete seire tulemuse andmed esitada Keskkonnaametile ja Märjamaa Vallavalitsusele.
3. Kui kaevandamise käigus esineb kaebusi vee kättesaadavuse osas kaevudest, tuleb kaevandajal tellida täiendav eksperthinnang, mille raames antakse hinnang, kas kaevude veetaseme muutused on tingitud kaevandamisest. Juhul, eksperthinnangust selgub, et kaevandamise tõttu kaevus veetase on langenud nii madalale, et vett on raske kätte saada või kaev jääb kuivaks, tuleb loa omanikul tagada eelnevalt nimetatud kinnistu veevarustus. Eksperthinnang tuleb esitada Keskkonnaametile.
4. Müra leviku tõkestamiseks tuleb rajada vähemalt 3-meetrised katendivallid mäeeraldise eluhoonete poolsetesse osadesse. Pärast katendivallide rajamist tuleb keskkonnaloa omanikul kaevandamistööde alustamisel aktiivse kaevandamistegevuse tingimustes teostada lähima vastuvõtja katastriüksusel müra mõõtmised. Ülenormatiivsete väärtuste tuvastamisel võtta kasutusele täiendavad meetmed häiringu leevendamiseks. Mõõtmised peavad olema läbi viidud akrediteeritud mõõtja poolt. Mõõtmistulemused tuleb esitada esimesel võimalusel Keskkonnaametile.
5. Karjäärisisesed teed tuleb planeerida selliselt, et need jääksid eluhoonetest võimalikult kaugele.
6. Purustus- ja sorteerimissõlm tohib paikneda vaid mäeeraldise eluhoonetest võimalikult kaugele jäävas osas (karjääri lääneosa, kaugemal kui 300 m ja katendivallide taga/mäeeraldise süvendis).
7. Kui pärast normatiivsete väärtuste saavutamist esitatakse kaebus müra/peenosaksete suhtes, tuleb keskkonnaloa omanikul aktiivse kaevandamistegevuse tingimustes teostada müra/peenosakeste mõõtmised. Ülenormatiivsete väärtuste tuvastamisel võtta kasutusele täiendavad meetmed häiringu leevendamiseks.
8. Määrata töö aeg karjääris tööpäevadel (esmaspäevast - reedeni) kell 8.00-17.00. Töö on keelatud riigipühadel. Eriolukordadel, kus töid on vaja teha kauem ja/või nädalavahetustel, tuleb saada selleks Märjamaa Vallavalitsuselt eraldi kirjalik kooskõlastus. Eriolukorra kooskõlastuse saamisel tuleb sellest teavitada piirinaabreid ning teisi kohalikule omavalitsusele soovist teada andnud isikuid.
9. Kaevanduse väljaveoteedel tuleb vedude teostamise ajal tagada tolmutõrje karjäärisisestel teedel ja karjäärist kaevandatud materjali väljaveoks kasutataval teel. Põuaperioodil töödelda teid kloriidiga leevendamaks tee tolmamist.
10. Loastatud alal on lõhketööd keelatud.
11. Karjääri täitmisel vältida mujalt pinnase sisse toomist, vältimaks võõrliikide sattumist korrastatavale alale.
12. II kaitsekategooria liigi harivesiliku (Triturus cristatus) asurkonna kahjustamise vältimiseks järgida MTÜ Põhjakonn koostatud eksperthinnangus „Taotletava Orgita IV dolokivikarjääri mõju harivesiliku asurkonnale ja mõju leevendusvõimalused“ (DM-125020-7) esitatud tegevuste ajalist ja ruumilist kava arvestades järgmisi tingmusi:
a. eksperthinnangus toodud joonisel 1 esitatud ühenduskoridorid jäävad kaevandamata ja sealne puistu säilitatakse;
b. ajaliselt peab kaevandamine ja korrastamine toimuma nii, et vähemalt esimene korrastatud ala (blokk A) peab olema harivesilikule sobiv ja liigi poolt kasutuses enne (tuvastab kahepaiksete ekspert), kui algab kaevandamise viimane etapp. See tähendab, et Orgita IV karjääri alal peab olema kogu aeg mingi piirkond, mis on liigile sobiv elupaik ja kus on olemas sobivad sigimisveekogud ja puistu (talvitumis- ja toitumisala) ning ühenduskoridorid nende vahel.
c. väljaveoteed võivad harivesiliku elupaigaosade vahelisi ühenduskoridore läbida vaid 07.02.2024 saadetud joonisel (Orgita IV dolokivikarjäär. Veoteede asukohad, reg DM-125020-12) näidatud kohtades ja laiuses;
d. sigimisveekogude rajamisele kaasatakse kahepaiksete ekspert;
e. korrastamistööde järgselt toimub harivesiliku seire eksperthinnangus kirjeldatud meetodil.

KMH jäeti algatamata tuginedes KeHJS § 3 lõike 1 punktile 1, § 6 lõike 2 punktile 2 ja lõikele 4, § 6¹ lõigetele 3 ja 5, § 9 lõikele 1, § 11 lõigetele 2, 2², 2³, 4, 8 ja 8¹, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 1 lõikele 1 ja § 3 punktile 4, keskkonnaministri 16.08.2017 määrusele nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded.

Arendaja on OÜ ORGITA DOLOMIIDITOOTED (registrikood: 10713994) , kontaktandmed:Kulliaasa, Sulu küla, Märjamaa vald, Rapla maakond
Otsustaja on Keskkonnaamet (kontaktisik Moonika Aunpuu, e-post moonika.aunpuu@keskkonnaamet.ee, telefon 5698 0504).

KMH algatamata jätmise otsusega on võimalik tutvuda tööpäeviti, eelneval etteteatamisel, lähimas Keskkonnaameti kontoris. Digitaalselt on dokumendid kättesaadavad keskkonnaotsuste infosüsteemist KOTKAS https://kotkas.envir.ee/, menetluse nr M- 125020 alt.

Keskkonnaamet avaldab teadaande keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 12 lõike 1¹ punkti 2 alusel.

Keskkonnaamet otsustajana teatab, et on jätnud algatamata oma 14.03.2025 kirjaga nr DM-117397-33 Raatsiotsa maardla Raatsiotsa II kruusakarjääri keskkonnaloa taotlusele keskkonnamõju hindamise (KMH).

Raatsiotsa II kruusakarjäär asub Pärnu maakonnas Lääneranna vallas Äila külas Kruusaugu kinnistul (katastritunnus 19502:002:0044). VALICECAR OÜ kaevandab Raatsiotsa II kruusakarjääris keskkonnaloa L.MK/325046 alusel. Mäeeraldise pindala on 6,23 ha ja mäeeraldise teenindusmaa pindala on 6,81 ha. Raatsiotsa II kruusakarjääri mäeeraldis asub Raatsiotsa kruusamaardla ehituskruusa aktiivse tarbevaru plokil 4 ja 5 ning ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokil 8. Ehituskruusa aktiivse tarbevaru kogus plokis 4 on 27,5 tuh m3 ja plokis 5 on 162 tuh m3, millest kaevandatav kogus kokku on 173 tuh m3. Ehitusliiva aktiivse tarbevaru kogus plokis 8 on 258 tuh m3, millest kaevandatav on 186 tuh m3. Kaevandatud materjali kasutatakse teedeehituses ja ehitustöödel. Kaevandatud maa korrastatakse metsamaaks ja veekoguks.

Raatsiotsa II kruusakarjääri keskkonnaloa muutmisega soovitakse laieneda senise karjääri mäeeraldise tasemest sügavamale ning pikendada keskkonnaluba 15 aasta võrra.

Eelhinnangu tulemusel selgus, et kavandatava tegevusega eeldatavalt olulist keskkonnamõju ei kaasne ning tekkida võivad keskkonnahäiringud on leevendatavad.

Kavandatava tegevuse erisused või keskkonnameetmed, millega arvestada taotletava tegevusloa taotluse menetlemisel:

1. Esitada Keskkonnaametile kaevandamise mõjualasse jäävate kinnistute puur- ja salvkaevudest tehtava seire kava. Veeseiret teostada vastavalt Keskkonnaameti eelnevalt heakskiidetud seirekavale kahe esimese aasta jooksul arvates sügavuti laiendatud mäeeraldise osalt maavara väljamisest. Seire tulemused koondada aruandesse koos tulemuste analüüsiga ja esitada jooksva aasta lõpuks Keskkonnaametile. Keskkonnaamet otsustab seire tulemuste põhjal edasise seire vajalikkuse.
2. Raatsiotsa II kruusakarjääris maavara mitte purustada ega sorteerida ajal kui analoogne tegevus toimub Raatsiotsa III liivakarjääris ja/või Raatsiotsa kruusakarjääris.
3. Mäeeraldisel ja selle teenindusmaal teostada töid ainult tööpäevadel (esmaspäevast reedeni) kell 07.00 kuni 19.00. Sealhulgas purustamine on lubatud ainult tööpäeviti kell 9.00- 17.00.
4. Loa omanik on kohustatud teavitama Rehe, Kadariku, Järve ja Kasemetsa kinnistu omanikke kruusa purustamisest karjääris.
5. Kadariku talu suunal rajada mäeeraldise piirile vähemalt 3 m kõrgune müravall.
6. Transpordist tingitud tolmu leviku piiramiseks tuleb karjääri siseteid ja laoplatse kuival aastaajal tolmu tõrjeks niisutada.
7. Lähtuvalt must-toonekure vajadustest tuleks karjääri korrastamisel mõni nõlv teha 1:3 nõlvusega ja jätta veekogusse madalamaveelisi osasid, et see oleks edaspidi must-toonekurele sobiv.
8. Masinad lähenevad kaevandamise I osas lõuna poolsest küljest, II osas põhjapoolsest küljest.
9. Taotletavale alale planeeritakse laoplats, mis paigutatakse praeguse sarvikpüti tuumalast võimalikult kaugemasse nurka.
10. Laoplatsile kogutakse sarvikpüti pesitsusvälisel ajal (pesitsusaeg on 1. aprill- 30. juuni) materjal, mis transporditakse vastavalt arendaja vajadusele karjäärist ära.
11. Kaevandamine ja kruusa purustamine ei ole lubatud sarvikpüti ja väiketülli pesitsusajal, mis kestab kokku 1. aprillist kuni 15. juulini.
12. Karjääri alal kasvav mets võetakse maha järkjärgult, vastavalt kaevandamisjärjele;
13. Korrastamisprojekti koostamisel kaasata sellesse sarvikpüti ekspert (nt Olavi Vainu).
14. Kaevandamine ja kruusa purustamine ei ole lubatud sarvikpüti ja väiketülli pesitsusajal, mis kestab kokku 1. aprillist kuni 15. juulini.
15. Kaevandamise käigus peab toimuma iga-aastane sarvikpüti pesitsusedukuse seire. Seiretulemused esitada Keskkonnaametile igal aastal hiljemalt 30.septembriks.
16. Ammendatud karjäär korrastatakse veekogude maaks (karjääri lõunapoolsesse ossa kujundatakse sarvikpütile sobivad madalaveelised veekogud ja karjääri põhjapoolsesse osasse kujundatav sügavam veekogu liidetakse Raatsiotsa II kruusakarjääri korrastamisel kujundatava veekoguga. Esimese osa ammendamisel korrastatakse ala sarvikpütile sobivaks elupaigaks). Kui see ei osutu sügavama kaevandamise tõttu võimalikuks, siis teha veekogu kaldast vähemalt 1/4 lauge - nõlvusega maksimaalselt 1:3, et see oleks sobiv must-toonekure toitumisalana.
17. Arvestades eksperthinnangus toodut, tuleb tagada kompensatsiooniveekogu piisav sügavus sarvikpüttidele. Asendustiik tuleb kaevata sügavamaks selliselt, et ühendatakse praegused sügavamad alad tiigi põhjaosas ja keskosas – nende vahele jääv madalam ala tuleb kaevata sama sügavaks, et moodustuks suurem, ühtlase sügavusega ala. Tiigi põhja- ja keskosa sügavus tuleb säilitada praegusel tasemel.
18. Kaevandamise laienemise käigus tuleb teha sarvikpüti seiret, kus hinnatakse ka elupaiga kvaliteeti ning antakse elupaiga hea seisundi säilitamiseks juhiseid. Seire on vajalik veetaseme muutuste tegeliku olukorra pidevaks jälgimiseks ja selle põhjal veekogudes või muudest tegevustes muudatuste tegemiseks.

KMH jäeti algatamata KMH jäeti algatamata tuginedes KeHJS § 3 lõike 1 punktile 1, § 6 lõike 2 punktile 2 ja lõikele 4, § 6¹ lõigetele 3 ja 5, § 9 lõikele 1, § 11 lõigetele 2, 2², 2³, 4, 8 ja 8¹, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 1 lõikele 1 ja § 3 punktile 4, keskkonnaministri 16.08.2017 määrusele nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded.

Arendaja on VALICECAR OÜ (registrikood: 11102086) , kontaktandmed: Pärnu maakond, Lääneranna vald, Pikavere küla, Tooma, 88430
Otsustaja on Keskkonnaamet (kontaktisik Merike Rosin, e-post merike.rosin@keskkonnaamet.ee, telefon 5447 0092).

KMH algatamata jätmise otsusega on võimalik tutvuda KMH algatamata jätmise otsusega on võimalik tutvuda tööpäeviti, eelneval etteteatamisel, lähimas Keskkonnaameti kontoris. Digitaalselt on dokumendid kättesaadavad keskkonnaotsuste infosüsteemist KOTKAS https://kotkas.envir.ee/, menetluse nr M-117397 alt.

Keskkonnaamet avaldab teadaande keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 12 lõike 1¹ punkti 2 alusel.

Keskkonnaamet otsustajana teatab, et on jätnud algatamata kinnistule nr 12352702 (katastritunnus 29701:005:0359, Pikamaa maaüksus) eraldisele 15 esitatud aegjärkset raiet kavandava metsateatise keskkonnamõju hindamise (KMH). keskkonnamõju hindamise (KMH).

Piibeleht Mets OÜ esindaja Eda Raat esitas Keskkonnaametile 20.11.2024 metsateatise, millega kavandab Pikamaa maaüksuse eraldisel 15 aegjärkset raiet. Kavandatav raieala paikneb Suure-Aru loodusalal ja Suure-Aru looduskaitseala Kabila piiranguvööndis.

KMH jäeti algatamata 1. On välistatud, et tegevus avaldab olulist ebasoodsat mõju Suure-Aru loodusala , mis kuulub Natura 2000 alade võrgustikku, kaitse-eesmärkidele ja alade terviklikkusele.
2. Kavandatava tegevusega ei kaasne olulist negatiivset keskkonnamõju veele ega välisõhule, samuti ei ületata piirmäärasid müra ja õhu saastatuse osas, vibratsioon eeldatavalt puudub. Tegevusega ei kaasne koosmõju teiste tegevustega.
3. Kavandatava tegevusega ei kaasne mõju inimeste tervisele, heaolule ja varale, samuti avariiolukordi või suurõnnetusi.
4. Tööde tegemisel keskkonnakaitsenõuetele vastavalt on avariiolukordade esinemine vähetõenäoline.

Arendaja on Piibeleht Mets OÜ (registrikood: 17066925) , kontaktandmed:
Otsustaja on Keskkonnaamet (kontaktisik Raimond Kaev, e-post raimond.kaev@keskkonnaamet.ee, telefon 56951141).

KMH algatamata jätmise otsusega on võimalik tutvuda Otsus on lisatud käesolevale teatele

Keskkonnaamet avaldab teadaande keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 12 lõike 1¹ punkti 2 alusel.

Keskkonnaamet otsustajana teatab, et on jätnud algatamata 17.03.2025 Lutsuoja kinnistule nr 2881506 (katastritunnus 21302:003:0074) esitatud metsateatisega kavandatud sanitaarraie keskkonnamõju hindamise (KMH).

Osaühing Eremka volitatud esindaja Tiiu Ruubel kavandab Lutsuoja kinnistul (katastritunnus 21302:003:0074) sanitaarraiet eraldisel 18 (1,6 hektaril) raiutava mahuga 46 tihumeetrit. Sanitaarraie on hooldusraie, mille eesmärgiks on nakkusallikaks olevate või kahjurite paljunemist soodustavate puude, samuti ohuallikat mittekujutavate surevate või surnud puude ning oma ülesande täitnud seemnepuude metsast eemaldamiseks. Kavandatava raie ala asub Natura 2000 võrgustiku koosseisu kuuluval Põhja-Liivimaa linnualal ja siseriiklikult kaitse alla võetud kaitstaval Massiaru hoiualal.

KMH jäeti algatamata , kuna kavandatud raiel pole olulist mõju välisõhu kvaliteedile, maavaradele (maardlad), pinnasele, põhja- ja pinnaveele, kaitstavatele loodusobjektidele ega kultuuripärandile ning tegevus ei kahjusta inimeste tervist, heaolu ega vara. Mõjud Natura 2000 võrgustiku aladele on välistatud, rakendades projekti osana looduskaitseseaduse § 55 lg-st 6 tulenevaid tööde tegemisel kohustuseks võetud meetmeid. Keskkonnamõju hindamise algatamine ei ole vajalik, sest:
1. On välistatud, et tegevus avaldab ebasoodsat mõju Põhja-Liivimaa linnualale, mis kuulub
Natura 2000 alade võrgustikku, kaitse-eesmärkidele ja ala terviklikkusele.
2. Kavandatava tegevusega ei kaasne olulist negatiivset keskkonnamõju veele ega välisõhule,
samuti ei ületata piirmäärasid müra ja õhu saastatuse osas, vibratsioon eeldatavalt puudub.
Tegevusega ei kaasne koosmõju teiste tegevustega.
3. Kavandatava tegevusega ei kaasne mõju inimeste tervisele, heaolule ja varale, samuti
avariiolukordi või suurõnnetusi.
4. Tööde tegemisel keskkonnakaitsenõuetele vastavalt on avariiolukordade esinemine
vähetõenäoline.

Arendaja on Eremka OÜ (registrikood: 10898261) , kontaktandmed: 56458765
Otsustaja on Keskkonnaamet (kontaktisik Uwe Koch, e-post Uwe.Koch@keskkonnaamet.ee, telefon 5194 7361).

KMH algatamata jätmise otsusega on võimalik tutvuda - KMH algatamata jätmise otsus on lisatud käesolevale teatele.

Keskkonnaamet avaldab teadaande keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 12 lõike 1¹ punkti 2 alusel.

Keskkonnaamet otsustajana teatab, et on jätnud algatamata 21.02.2024 ja 28.06.2024 Luige kinnistule (registriosa nr 5338102, katastriüksus katastritunnusega 42301:004:0127) esitatud metsateatistega kavandatud raiete keskkonnamõju hindamise (KMH).

Koit Viliberg esitas 21.02.2024 ja 28.06.2024 Osaühing Valga Puu (registrikood 10600304) volitatud esindajana Keskkonnaametile metsateatised Luige kinnistu eraldistel 11, 12, 15, 16, 17, 21, 22, 24, 25, 28, 35, 69, 74, 75, 76, 81, 82, 86, 88, 90, 100, 103, 110, 115, 118, 119, 120 harvendusraie, eraldistel 3, 52, 74, 99, 112, 114 sanitaarraie, eraldistel 8 ja 102 häilraie ning eraldistel 3, 6, 9, 30, 47, 48, 70, 75, 92, 113 ja 116 aegjärkse raie tegemiseks. Raie on kavandatud kokku 26,18 ha suurusel alal hinnangulise raiemahuga 1869 tm.

Kavandatav raieala paikneb Natura 2000 võrgustikku kuuluvatel Lahemaa loodusalal ja Lahemaa linnualal ning Vabariigi Valitsuse 19.02.2015 määrusega nr 18 „Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskiri” (edaspidi kaitse-eeskiri) kaitse alla võetud Lahemaa rahvuspargi Lahemaa piiranguvööndis.

KMH jäeti algatamata , sest kavandatavatel raietel ei ole olulist mõju välisõhu kvaliteedile, maavaradele (maardlad), pinnasele, põhja- ja pinnaveele, kaitstavatele loodusobjektidele ega kultuuripärandile ning tegevus ei kahjusta inimeste tervist, heaolu ega vara. Ebasoodsad mõjud Natura 2000 võrgustiku aladele on välistatud. Keskkonnamõju hindamise algatamine ei ole vajalik, sest:
1. On välistatud, et tegevus avaldab ebasoodsat mõju Lahemaa loodusala ja Lahemaa linnuala, mis kuuluvad Natura 2000 alade võrgustikku, kaitse-eesmärkidele ja alade terviklikkusele.
2. Kavandatava tegevusega ei kaasne olulist negatiivset keskkonnamõju veele ega välisõhule, samuti ei ületata piirmäärasid müra ja õhu saastatuse osas, vibratsioon eeldatavalt puudub. Tegevusega ei kaasne koosmõju teiste tegevustega.
3. Kavandatava tegevusega ei kaasne mõju inimeste tervisele, heaolule ja varale, samuti avariiolukordi või suurõnnetusi.
4. Tööde tegemisel keskkonnakaitsenõuetele vastavalt on avariiolukordade esinemine vähetõenäoline.

Arendaja on Osaühing Valga Puu (registrikood: 10600304) , kontaktandmed:
Otsustaja on Keskkonnaamet (kontaktisik Külli Rahu, e-post kulli.rahu@keskkonnaamet.ee, telefon 5069841).

KMH algatamata jätmise otsusega on võimalik tutvuda : KMH algatamata jätmise otsus on lisatud käesolevale teatele.

Keskkonnaamet avaldab teadaande keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 12 lõike 1¹ punkti 2 alusel.

Keskkonnaamet otsustajana teatab, et on jätnud algatamata 03.02.2025 ja 25.02.2025 (registriosa nr 1206241, katastritunnus 18101:001:3690) Mõtsavahe kinnistule esitatud metsateatistega kavandatud raiete keskkonnamõju hindamise (KMH).

Meelis Toom volitatud esindaja Kevin Kõre (Agriwood OÜ) esitas 03.02.2025 ja 25.02.2025 Keskkonnaametile metsateatised, millega kavandab Mõtsavahe kinnistu eraldistel 8 (0,24 ha), 12 (0,39 ha), 14 (0,77 ha) ja 20 (0,6 ha) aegjärksete raiete, eraldistel 3 (0,61 ha), 4 (0,33 ha), 9 (0,19 ha) ja 17 (1,89 ha) sanitaarraiete ja eraldisel 2 (2,13 ha) harvendusraie.

Kavandatavad raiealad asuvad Haanja loodusalal, Haanja linnualal ning Haanja looduspargi Tavaala piiranguvööndis. Eesti looduse infosüsteemi andmetel jääb kavandatav raieala eraldisel 8 Põldalotsõ järve veekaitsevööndisse ning eraldis 8 jääb täielikult ja eraldis 9 jääb osaliselt Põldalotsõ järve kaldapiiranguvööndisse. Eraldisel 8 kavandatav raieala kattub osaliselt (0,13 ha ulatuses) III kategooria kaitsealuse liigi saarma piiritletud elupaigaga. Eraldistel 8 ja 14 kavandatavad raiealad kattuvad vähesel määral (0,07 ha ulatuses) II kategooria kaitsealuste liikide põhja-nahkhiire ja veelendlase elupaikadega. Järves on registreeritud loodusdirektiivi elupaigatüüp liiva-alade vähetoitelised järved (3110).
Eraldistel 2 ja 3 raiealast vähem kui 500 m kaugusel asub invasiivse võõrliigi karuputke koloonia.
Kavandataval raiealal eraldisel 3 asub osaliselt (0,14 ha ulatuses) III kategooria kaitsealuse liigi tähk-rapuntseli kasvukoht.
Kavandatavad raiealad eraldistel 4, 8, 9, 14 ja 17 piirnevad loodusdirektiivi metsaelupaigatüübiga vanad loodusmetsad (9010*). Nimetatud ala moodustavad projekteeritava metsaelupaikade sihtkaitsevööndi.
Kavandatav raieala eraldisel 2 kattub vähesel määral loodusdirektiivi niiduelupaigatüübiga liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*) ning kavandatava raieala eraldisel 17 mõjualasse jäävad loodusdirektiivi niiduelupaigatüüp niiskuslembesed kõrgrohustud (6430) ja loodusdirektiivi sooelupaigatüüp liigirikkad madalsood (7230).

KMH jäeti algatamata kuna Mõtsavahe kinnistu eraldistel 8, 12, 14 ja 20 aegjärksetel raietel, eraldistel 3, 4, 9 ja 17 sanitaarraietel ja eraldisel 2 harvendusraiel ei ole olulist mõju välisõhu kvaliteedile, maavaradele (maardlad), pinnasele, põhja- ja pinnaveele, kaitstavatele loodusobjektidele ega kultuuripärandile ning tegevus ei kahjusta inimeste tervist, heaolu ega vara. Mõjud Natura 2000 võrgustiku aladele on välistatud, rakendades projekti osana looduskaitseseaduse § 55 lg-st 6 tulenevaid tööde tegemisel kohustuseks võetud meetmeid. Keskkonnamõju hindamise algatamine ei ole vajalik, sest:
1. On välistatud, et tegevus avaldab ebasoodsat mõju Haanja loodus- ja linnualade, mis kuuluvad Natura 2000 alade võrgustikku, kaitse-eesmärkidele ja alade terviklikkusele.
2. Kavandatavate tegevusteega ei kaasne olulist negatiivset keskkonnamõju veele ega välisõhule, samuti ei ületata piirmäärasid müra ja õhu saastatuse osas, vibratsioon eeldatavalt puudub. Tegevustega ei kaasne koosmõju teiste tegevustega.
3. Kavandatavate tegevustega ei kaasne mõju inimeste tervisele, heaolule ja varale, samuti avariiolukordi või suurõnnetusi.
4. Tööde tegemisel keskkonnakaitsenõuetele vastavalt on avariiolukordade esinemine vähetõenäoline.

Arendaja on MEELIS TOOM (isikukood 35507205212) , kontaktandmed:
Otsustaja on Keskkonnaamet (kontaktisik Margit Avikson, e-post margit.avikson@keskkonnaamet.ee, telefon 56867232).

KMH algatamata jätmise otsusega on võimalik tutvuda Otsus on lisatud käesolevale teatele