Keskkonnaamet avaldab teadaande keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 47 lõike 2 alusel.

Keskkonnaamet teatab, et OÜ Variku Liiv (registrikood: 12084574) (aadress Veskijõe, Vaisi küla, Lääne-Nigula vald, Lääne maakond, 91105) 30.03.2026 esitatud Küünimäe liivakarjääri keskkonnaloa (nr L.MK/321488) muutmise taotlus on võetud menetlusse. Küünimäe liivakarjäär asub Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas Variku külas eraomandis olevatel katastriüksustel Küüni (tunnus: 53101:002:0143), Nurgapõllu (tunnus: 53101:002:0139), Põllu (tunnus: 53101:002:0140) ja Mäeotsa tee (tunnus: 53101:002:0137).

Mäeeraldis hõlmab Küünimäe maardla (registrikaardi nr 890) aktiivseid tarbevaru plokke 1 (ehituskruus), 2 (ehitusliiv) ja 3 (ehitusliiv) osaliselt. Taotletava Küünimäe liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa pindala on 10,07 ha, sh mäeeraldise pindala 8,54 ha. Võrreldes kehtiva loaga vähenevad mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa pindalad seoses elamu lähedusega. Mäeeraldisega seotud ehituskruusa aktiivne tarbevaru on 8,882 tuh m³ ja kaevandatav varu 6,082 tuh m³. Mäeeraldisega seotud ehitusliiva aktiivne tarbevaru on 205,10 tuh m³ ja kaevandatav varu 147 tuh m³. Maavara kaevandamise keskmiseks aastamääraks on 14 tuh m³. Maavara kasutusaladeks on teedeehitus ja ehitussegude valmistamine. Keskkonnaloa kehtivusajaks taotletakse 10 aastat. Kaevandatud maa korrastatakse maatulundusmaaks ja tehisveekoguks.

Keskkonnaloa taotlusega ja muude asjassepuutuvate dokumentidega on võimalik tutvuda tööpäeviti lähimas Keskkonnaameti kontoris eelneva kokkuleppe alusel (+372 662 5999, info@keskkonnaamet.ee).
Taotlus on digitaalselt kättesaadav keskkonnaotsuste infosüsteemis https://kotkas.envir.ee/dokument/DM-135437-7

Kuni keskkonnaloa andmise või andmisest keeldumise otsuse tegemiseni on igaühel õigus esitada Keskkonnaametile põhjendatud ettepanekuid ja vastuväiteid.  Ettepanekuid ja vastuväiteid võib esitada suuliselt või kirjalikult e-posti aadressile info@keskkonnaamet.ee või postiaadressile Roheline 64, 80010 Pärnu. 

Keskkonnaloa andmise või andmisest keeldumise otsuse eelnõu valmimisest teavitab Keskkonnaamet täiendavalt ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Keskkonnaamet avaldab teadaande keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 47 lõike 2 alusel.

Keskkonnaamet teatab, et AS Tariston (registrikood: 10887843) (aadress Toompuiestee 35, Põhja-Tallinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 10149) poolt 01.04.2026 esitatud keskkonnaloa taotlus on võetud menetlusse. Taotletav karjäär asub Lääne-Viru maakonnas Haljala vallas Kandle külas riigiomandisse kuuluvatel kinnistutel Kunda metskond 58 (19003:001:0360) ja Kunda metskond 65 (19003:001:0055).

Esitatud taotluse kohaselt soovitakse keskkonnaluba mäeeraldisel ehitusliiva kaevandamiseks.

Taotletav mäeeraldis hõlmab Kandle maardla (registrikaart nr 1046) ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokki 1 ja 2. Tegemist on uue mäeeraldisega, mille pindala on 18,14 ha ja teenindusmaa pindala 23,90 ha. Mäeeraldisega seotud varu on järgmine: ehitusliiva tarbevaru on 1381 tuh m³ ja kaevandatav varu 1209 tuh m³. Maavara kaevandamise keskmiseks aastamääraks on 86 tuh m³. Maavara kasutamise otstarve on taristuehitus. Keskkonnaloa kehtivusajaks taotletakse 15 aastat. Kaevandatud maa korrastatakse veekoguks ning metsa- ja rohumaaks.

Keskkonnaloa taotlusega ja muude asjassepuutuvate dokumentidega on võimalik tutvuda Keskkonnaameti kontorites üle Eesti.
Taotlus on digitaalselt kättesaadav keskkonnaotsuste infosüsteemis https://kotkas.envir.ee/dokument/DM-135633-7

Kuni keskkonnaloa andmise või andmisest keeldumise otsuse tegemiseni on igaühel õigus esitada Keskkonnaametile põhjendatud ettepanekuid ja vastuväiteid.  Ettepanekuid ja vastuväiteid võib esitada suuliselt või kirjalikult e-posti aadressile info@keskkonnaamet.ee või postiaadressile Roheline 64, 80010 Pärnu. 

Keskkonnaloa andmise või andmisest keeldumise otsuse eelnõu valmimisest teavitab Keskkonnaamet täiendavalt ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Keskkonnaamet avaldab teadaande keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 58 lõike 3 alusel.

Keskkonnaamet teatab, et OÜ INF Maavarad (registrikood: 14273374) (aadress Vana-Narva mnt 11b, Kiiu alevik, Kuusalu vald, Harju maakond, 74604) 18.10.2024 esitatud taotluse nr T-KL/1007777-4 (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 18.10.2024 numbriga DM-115434-45) alusel anti keskkonnaluba nr KL-525463 Uikala lubjakivikarjääri mäeeraldisel ehituslubjakivi kaevandamiseks.

Uikala lubjakivikarjäär asub Ida-Viru maakonnas Jõhvi vallas Uikala külas Kohtla metskond 131 kinnistul (80201:001:0585).
Mäeeraldis hõlmab osaliselt Uikala lubjakivikivimaardla (maavarade registrikaart nr 0987) madalamargilise ehituslubjakivi aktiivse tarbevaru plokki 1 varu kogusega 104 tuh m³ ja kõrgemargilise ehituslubjakivi aktiivse tarbevaru plokki 2 varu kogusega 104 tuh m³. Mäeeraldise pindala on 2,26 ha ning mäeeraldise teenindusmaa pindala on 5,83 ha. Maavara kaevandamise keskmine aastamäär on 10 tuh m³. Maavara kasutatakse ehituseks ja teede ehituseks ning ehitusmaterjali toormeks. Keskkonnaloa kehtivusajaks on määratud 20 aastat. Kaevandatud maa korrastatakse veekoguks.

Keskkonnamõju eelhinnangus esitatud kaalutluste alusel ja Jõhvi Vallavalitsuse 03.03.2026 otsuse nr 260 tingimuste järgi lisas Keskkonnaamet keskkonnahäiringute leevendamiseks keskkonnaloale järgmised asjakohased kõrvaltingimused:

1. Minimeerimaks võimaliku reostuse teket, tuleb kaevandamis- ja töötlemistehnika korrasolu regulaarselt kontrollida ja masinate hooldustöid teha ainult selleks ette nähtud spetsiaalsetel hooldusplatsidel (kus esmased reostustõrjevahendid peavad olema kohe saadaval) või väljaspool karjääri selleks ette nähtud kohtades.
2. Tolmu (peenosakeste) poolt tekitatava olulise ebasoodsa mõju vältimiseks taimestikule tuleb karjäärialalt eemaldatav katend vallitada mäeeraldise piirile vähemalt 2 m kõrguse kaitsevallina, mis takistab ka pinnasevee voolu ümbritsevalt alalt karjääri, et säilitada ümbruskonna veerežiim.
3. Lõhkamistöödel eralduva peenosakeste (PM) heitkoguste leviku vältimiseks kaitsealuste taimede kasvukohtadesse tuleb lõhkamine ajastada tuulevaiksetele hetkedele ja vajadusel kasutada lisameetmeid vältimaks peenosakeste kandumist kaitsealuste taimede kasvukohtadesse.
4. Tolmu (peenosakeste) leviku vähendamiseks sademetevaesel perioodil, kui ööpäeva keskmine välistemperatuur on üle +5 C, kasta tolmukatteta teid, mäeeraldise teid ja väljaveo teid ning kaevandatud maavara puistanguid. Kui kaevandamist (maapõueseadus § 6 alusel) ei toimu, ei ole kohustust teid kasta.
5. Keskkonnaloa omaja peab tagama kõigile piirkonna majapidamistele, mis ei ole liitunud ühisveevärgiga, vee kvaliteedi säilimise kaevandamisele eelsel tasemel kogu karjääri kasutusaja jooksul. Kui kaevandaja süül toimub veevarustuse ja/või vee kvaliteedi halvenemine, tuleb koheselt rakendada meetmeid veevarustuse ja/või vee kvaliteedi taastamiseks.
6. Karjääri elamute poolsetele külgedele tuleb rajada kolmemeetrine müratõkkevall, mis ümbritseb teenindusmaad, sealhulgas purustus-sorteerimissõlme.
7. Karjääris müra tekitavad tegevused (nt puurimis-lõhkamistööd, maavara purustamine ja sõelumine, väljavedu, ekskavaatoriga töö ja pinnase töötlus) on lubatud esmaspäevast reedeni ajavahemikus 8.00-18.00. Nädalavahetustel ja riigipühadel on töötamine keelatud.
8. Müraga seotud kaebuste esitamisel tuleb keskkonnaloa omajal aktiivse kaevandamistegevuse ja purustus-sorteerimissõlme töö ajal ning maavara väljaveo tingimustes mõõta mürataset kaebuse esitaja katastriüksusel ning piirnormide ületamisel korraldada koheselt karjääri töö selliselt, et ületamisi ei esineks.
9. Keskkonnaloa kehtivuse ajal, kuni ala korrastatuks tunnistamiseni, tuleb takistada kõrvaliste isikute ligipääs mäeeraldisele ja välistada isetekkeliste prügilate tekkimine.
10. Keskkonnaloa omanik peab tagama kasutatavate teede heakorra; avalikud teed tuleb koheselt puhastada tolmust ja mustusest.
11. Taimestiku eksperthinnangu alusel tuleb selgeks teha ümberasustamist vajavad kaitsealused taimed ja määrata neile sobivad istutamise meetodid ning kooskõlastada see Keskkonnaametiga. Ümberasustamine peab toimuma enne tööde alustamist mäeeraldisel.
12. Enne kaevandamistegevuse alustamist tuleb koostada taimestiku seire kava, mis tuleb kooskõlastada Keskkonnaametiga ja mille järgi tuleb teostada seiret kuni karjääri korrastamiseni.
13. Maaparandussüsteemi puudutavad tegevused tuleb kooskõlastada maaparandussüsteemide registri volitatud töötlejaga.
14. Enne kaevandamistegevusega alustamist tuleb Asunduse tee ja kõrvalmaantee nr 13136 ristmiku välja ehitamise tegevused teostada kooskõlas Transpordiameti nõuetega.

Haldusakti ja muude asjasse puutuvate dokumentidega (sh keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsusega) on võimalik tutvuda tööpäeviti eelneva kokkuleppe alusel Keskkonnaameti kontorites üle Eesti.
Digitaalselt on dokumendid kättesaadavad Keskkonnaameti keskkonnaotsuste infosüsteemis https://kotkas.envir.ee/menetlus/M-115434.

Keskkonnaamet avaldab teadaande keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 58 lõike 3 alusel.

Keskkonnaamet teatab, et ImpactPCB OÜ (registrikood: 17090830) (aadress Karsti tn 5-13, Mustamäe linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 11625) on antud tähtajatu keskkonnaluba nr KL-526487 aadressil Üksnurme tee 8/3, Saku alevik, Saku vald, Harju maakond (katastritunnus 71801:005:0287) asuvale käitluskohale jäätmete käitlemiseks. Kogu ettevõtte jäätmekäitlusalane tegevus toimub siseruumides. Keskkonnaluba annab ettevõttele õiguse metallijäätmete sorteerimiseks, demonteerimiseks ja purustamiseks (toimingukood R12s) käitlusmahuga 9000 tonni aastas; elektri- ja elektroonikaseadmete sorteerimiseks, demonteerimiseks ja purustamiseks (toimingukood R12s) käitlusmahuga 6500 tonni aastas; elektri- ja elektroonikaseadmete ning metallpakendite korduskasutusse suunamiseks (toimingukood R5k) käitlusmahuga 500 tonni aastas; metallijäätmete korduskasutusse suunamiseks (toimingukood R4k) käitlusmahuga 1000 tonni aastas; jäätmete ümberpakkimiseks (toimingukood R12y) käitlusmahuga 1000 tonni aastas ning üheaegseks ladustamiseks (toimingukood R13) kuni 650 tonni.

Haldusakti ja muude asjasse puutuvate dokumentidega on võimalik tutvuda Keskkonnaameti kontorites üle Eesti ja digitaalselt keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS (https://kotkas.envir.ee/) menetluse nr M-134110 all.
Digitaalselt on dokumendid kättesaadavad Keskkonnaameti keskkonnaotsuste infosüsteemis https://kotkas.envir.ee/menetlus/M-134110.

Keskkonnaamet avaldab teadaande keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 58 lõike 3 alusel.

Keskkonnaamet teatab, et OÜ ORGITA DOLOMIIDITOOTED (registrikood: 10713994) (aadress Kulliaasa, Sulu küla, Märjamaa vald, Rapla maakond) poolt 13.12.2024 esitatud taotluse alusel (registreeritud KOTKAS-s 13.12.2024 dokumendina nr DM-129786-6) muudeti Orgita paekarjääri keskkonnaluba nr KMIN-051.

Orgita paekarjäär asub Rapla maakonnas Märjamaa vallas Orgita külas riigile kuuluval kinnistul Paekarjääri (katastritunnus 50402:001:0940; maa sihtotstarve on 100% mäetööstusmaa), mille riigivara valitseja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning volitatud asutus Maa- ja Ruumiamet. Orgita paekarjääri mäeeraldise pindala on 4,65 ha ja mäeeraldise teenindusmaa pindala 6,44 ha.

Seisuga 31.03.2026 on Orgita paekarjääri mäeeraldisega seotud kõrgemargilise ehitusdolokivi aktiivse tarbevaru kogus 114,80 tuh m³, millest kaevandatav varu on 96,80 tuh m³.

Maavara kaevandamise keskmiseks aastamääraks on 3,70 tuh m³. Maavara kasutatakse ehituskivina, kunst-raidkivina ja killustiku tootmiseks. Keskkonnaloa kehtivusaega pikendatakse 30 aasta võrra ning kaevandatud maa korrastatakse metsamaaks (arvestatakse II kategooria kaitsealuse liigi Triturus cristatus (harivesilik) vajadustega).

Keskkonnaluba nr KMIN-051 kehtib kuni 05.10.2055. Keskkonnaloale määrati järgmised kõrvaltingimused:

1. Ala korrastamisel peab arvestama harivesiliku asurkonnaga. Paekarjääri katastriüksus tuleb korrastada vastavalt MTÜ Põhjakonn koostatud eksperthinnangus „Taotletava Orgita IV dolokivikarjääri mõju harivesiliku asurkonnale ja mõju leevendusvõimalused“ kirjeldatud ruumilisele ja ajalisele kavale harivesilikule sobivaks elupaigaks, kus säilivad talvitus- ja varjepaigad ning kus leidub mitmeid väikeveekogusid. Tingimused lähtuvalt harivesilikust:
• Katastriüksusele tuleb rajada vähemalt kolm laugekaldalist veekogu. Rajatavad veekogud peavad olema erineva sügavusega (maksimaalne sügavus peaks jääma vahemikku 0,5 m-1,7 m), et tagada sigimistingimused erinevate sademetega aastatel.
• Veekogu peab olema päikesele avatud.
• Rajatava veekogu põhjasubstraat peab olema mineraalne vettpidav materjal, kas savi, saviliiv, saviliivmoreen, dolomiidistunud lubjakivi vms.
• Veekogu kaldad peavad olema lauged (< 5°). Eriti oluline on, et veekogu päikesele avatud põhjakallas oleks võimalikult lauge.
• Veekogu kaldaala ei tohi mitte mingil juhul katta huumusrikka mullakihiga.
• Väikeveekogu tuleb rajada nii, et oleks tagatud pinnavee valgumine veekogusse, nii ei tohi veekogu ümber rajada katkematuid valle, mis vee voolamist takistaksid.
• Veekogude servaalad ja veekogude vahelised alad tuleb jätta avatuks ning sinna ei tohi planeerida mulda või muud orgaanikat sisaldavat materjali.
• Avatud ala maapind ei tohiks olla ühtlane ega tasane, vaid ala tuleks liigestada erinevate pinnavormidega. Avatud ala maapinna kõrgus võib olla varieeruva tasemega ning hooajaliselt osaliselt üleujutatud.
• Avatud alale tuleb rajada 2 kivihunnikut ja 2 klibuvalli, et tekiks erinevaid mikroelupaiku ning harivesilikele sobivaid varje- ja talvituskohti. Ka harivesiliku sigimisveekogude juures olevad karjääri nõlvad tuleb jätta looduslikule arengule. Nõlvu ei tohi mulla või muud liiki huumusrikka pinnasega katta, kuna sel juhul kaovad õõnsused ja praod, mida harivesilikud talvitumiseks kasutavad. Lisaks põhjustab huumusrikas pinnas nõlvade kiiret ja tihedat taimestumist, mis samuti harivesilikele ei sobi.
• Avatud ala metsastada ei tohi. Mitte avatud ala on juba ise metsastunud ja seal on mõistlik lasta looduslikul metsastumisel jätkuda.
• Selleks, et hinnata korrastustööde tulemuslikkust ning rajatud väikeveekogude sobivust harivesilike sigimispaigana, tuleb korrastustööde järgselt veekogusid seirata, et teha kindlaks harivesilike sigimine veekogudes. Seire tulemustest lähtuvalt (harivesiliku esinemisest/mitteesinemisest) saab vajadusel veekogusid korrigeerida. Samuti võimaldab veekogude seire teha muudatusi ja korrektuure teistesse kaevandusblokkidesse kavandatavates veekogudes.
• Harivesilike seire tuleb läbi viia pärast korrastustööde lõppemist, kuid mitte esimesel sigimisveekogude rajamisele järgneval aastal. Seire tuleks läbi viia 2. ja 3. aastal pärast väikeveekogude rajamist ja korrastustööde lõppemist, sest vesilikud vajavad sigimiseks veetaimestikku ja kohe esimesel aastal pärast veekogude rajamist ei pruugi neis veesisest taimestikku veel olla. Kahe aastane seire võimaldab aga aasta mõju välistada.
• Vesilike seire toimub juunikuu I pooles ning seiremeetodina kasutatakse nii vesilikumunade otsimist kui ka vastsete kahvapüüki. Viimane annab infot sigimisedukuse kohta.
• Nii veekogude rajamiseks kui karjääri nõlvade laugemaks tegemiseks on parim aeg augustis ja septembris, kui moonde läbinud noorloomad on sigimisveekogude ümbrusest lahkunud, kuid pole veel karjääri nõlvades olevatesse talvitumispaikadesse läinud. Kindlasti ei tohi pinnasetöid teha hilissügisest kevadeni (oktoobrist-maini), mil vesilikud on talvitumas ning võivad seetõttu hukkuda.
• Harivesiliku sigimisveekogude rajamisele tuleb kaasata kahepaiksete ekspert. Samuti peab harivesiliku seiret tegema kahepaiksete ekspert.
2. eksperthinnangus toodud joonise põhjal on Orgita paekivikarjääri (50402:001:0940) ala planeeritud korrastada esimesena ja vastavalt Keskkonnaameti seatud tingimustele Orgita IV karjäärile, peab Orgita paekivikarjääri ala olema korrastatud ja harivesilikule sobivate tingimustega enne, kui algab Orgita IV karjääri alal kaevandamise viimane etapp. Kuna Orgita paekarjääris pikendatakse kaevandamise perioodi, siis tuleb Orgita karjääride kompleksis mingi ala korrastada, et see saaks hakata kujunema liigile sobivaks elupaigaks. Kui see ei sobi, siis tuleb kaasata kahepaiksete ekspert, kes oskaks anda lahenduse uues olukorras. Näiteks, kas oleks mõistlik kiiresti ammendada osa Orgita paekarjäärist ja see kujundada sobivaks harivesilikule;
3. kasutada tehniliselt korras seadmeid, regulaarset hooldust ja sellist käitlust, mis vähendab lekete tõenäosust ja tagab kiire avastamise/ohjamise;
4. lähtuvalt ettevaatusprintsiibist teostada veetasemete mõõtmisi salvkaevudes, mis jäävad Orgita paekarjääri 500 m raadiusesse (Rinksu ja Metsatuka kinnistud). Veetasemeid on kohustus mõõta kaks korda aastas, kevadel või sügisel kõrgvee perioodil ja suvel kuival perioodil. Veetasemete seiret tuleb teostada ainult siis, kui kinnistu omanikud seda soovivad ja kaevu konstruktsioon võimaldab veetaset mõõta. Seire andmed tuleb esitada Keskkonnaametile infosüsteemi KOTKAS kaudu;
5. kui kaevandamise käigus esineb kaebusi vee kättesaadavuse osas kaevudest ja ettevõtte väitel ei ole veevarustuse häiringud seotud kaevandamisega, tuleb kaevandajal tellida täiendav eksperthinnang, mille raames antakse hinnang, kas kaevude veetaseme muutused on tingitud kaevandamisest. Eksperthinnang tuleb esitada Keskkonnaametile ja Märjamaa Vallavalitsusele.
6. kui eksperthinnanguga on tõendatud, et veetase karjääri mõjupiirkonnas olevates kaevudes on langenud tarbimist mittevõimaldavale tasemele või vee kvaliteet on halvenenud kaevandaja tegevuse tõttu, siis tuleb arendajal asendada need sügavamatest veekihtidest toituvate kaevudega ja kanda kõik sellega kaasnevad kulud (rajada puurkaev, kaevu puhastada või vajadusel kaevu süvendada). Veevarustus tuleb tagada nii ruttu kui võimalik, kuid mitte hiljem kui 1 kuu jooksul;
7. kaevandajal teostada kaevandamistööde käigus müra mõõtmised. Müra vähendamiseks tuleb töötlussõlm (purusti/sõel) paigutada lähima elamumaa piiri ja elamu suhtes katendivallide taha ja/või mäeeraldise süvendisse;
8. tööaeg karjääris on lubatud tööpäevadel kell 8.00-17.00. Eriolukordadel, kus töid on vaja teha kauem ja/või nädalavahetustel, tuleb saada selleks Märjamaa Vallavalitsuselt eraldi kirjalik kooskõlastus;
9. karjääri väljaveoteedel tuleb vedude teostamise ajal tagada tolmutõrje karjäärisisestel teedel ja karjäärist kaevandatud materjali väljaveoks kasutataval teel;
10. kasutada 3-5 m kõrguseid pinnasvalle karjääri servas (ja olemasolevaid puistanguid/kaeveõõnt) müraleviku tõkestamiseks;
11. hoida töötlussõlme kasutus vajaduspõhisena ja ajaliselt piiratud mahus, vältida tarbetut müraallikate koos töötamist olukordades, kus see ei ole tootmisloogikast vajalik;
12. rakendada niisutamist ja muid tolmutõrje võtteid (eriti kuival perioodil ja töötlemisel);
13. muld/moreen/porsunud dolomiit väljata ja ladustada selektiivselt ning koorida vastavalt.
14. karjääri ajutiste üleujutuste puhul peab loa valdaja peatama kaevetööd üleujutatud aladel.

Haldusakti ja muude asjasse puutuvate dokumentidega on võimalik tutvuda tööpäeviti lähimas Keskkonnaameti kontoris (telefon +372 662 5999, e-posti aadress info@keskkonnaamet.ee).
Digitaalselt on dokumendid kättesaadavad Keskkonnaameti keskkonnaotsuste infosüsteemis https://kotkas.envir.ee/menetlus/M-129786.

Keskkonnaamet avaldab teadaande keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 47 lõike 2 alusel.

Keskkonnaamet teatab, et TH Hake OÜ (registrikood: 16239594) (aadress Tehnika tn 3, Paikuse alev, Pärnu linn, Pärnu maakond, 86602) keskkonnaloa nr KL-526472 andmise otsuse ning keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise korralduse eelnõud on valminud.
Ettevõte taotleb tähtajatut keskkonnaluba puidujäätmete ja võsahakke ladustamiseks (jäätmekäitlustoiming R13) ning taaskasutamisele eelnevaks jäätmesegude koostamiseks ja segamiseks (jäätmekäitlustoiming R12x). Kavandatav jäätmekäitluskoht asub Põlva maakonnas, Kanepi vallas, Krootuse külas aadressil Krootuse tee 21 (katastritunnus 35401:001:0188). Käitluskohas on lubatud üheaegselt ladustada kuni 880 tonni (4000 m³) jäätmeid.

Eelnõu(de)  ja muude asjassepuutuvate dokumentidega on võimalik tutvuda Keskkonnaameti kontorites üle Eesti.
Eelnõud on digitaalselt kättesaadavad keskkonnaotsuste infosüsteemis https://kotkas.envir.ee/menetlus/M-135470

Ettepanekuid ja vastuväiteid eelnõu(de)le saab esitada Keskkonnaametile suuliselt või kirjalikult e-posti aadressil info@keskonnaamet.ee alates teate ilmumisest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.
 

Keskkonnaamet avaldab teadaande keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 47 lõike 2 alusel.

Keskkonnaamet teatab, et Olar Järvloo (isikukood 36006086529) (aadress Hundimäe tee 4, Rosma küla, Põlva vald, Põlva maakond, 63221) 25.03.2026 esitatud keskkonnaloa muutmise taotluse (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 25.03.2026 menetluse nr M-136080 juurde). Olar Järvloo taotleb Postisaare liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa nr L.MK/322827 kehtivusaja pikendamist 15 aasta võrra, kuna on selge, et maavara ei jõuta keskkonnaloa kehtivusaja jooksul ammendada ja karjääri korrastada.

Taotletav Postisaare liivakarjäär asub Põlva maakonnas Kanepi vallas Maaritsa külas eraomandisse kuuluval Postisaare liivakarjäär (katastritunnus 28401:001:1210) katastriüksusel. Karjääri kaguosas ulatub mäeeraldis ning teenindusmaa Mereääre (katastritunnus 28401:001:1211) ja Prüsi (katastritunnus 85601:002:0339) katastriüksustele.

Postisaare liivakarjääri mäeeraldise pindala on 6,76 ha ja mäeeraldise teenindusmaa pindala 9,37 ha. Seisuga 31.12.2025 on Postisaare liivakarjääri ehitusliiva jääkvaru plokis 2 aT 414,193 tuh m3 ja plokis 3 aT 397,397 tuh m3. Maavara kasutusaladeks on üld- ja teedeehitus. Kaevandatud maa korrastatakse veekoguks ja rohumaaks.

Keskkonnaloa taotlusega ja muude asjassepuutuvate dokumentidega on võimalik tutvuda Keskkonnaameti kontorites üle Eesti.
Taotlus on digitaalselt kättesaadav keskkonnaotsuste infosüsteemis https://kotkas.envir.ee/dokument/DM-136080-2

Kuni keskkonnaloa andmise või andmisest keeldumise otsuse tegemiseni on igaühel õigus esitada Keskkonnaametile põhjendatud ettepanekuid ja vastuväiteid.  Ettepanekuid ja vastuväiteid võib esitada suuliselt või kirjalikult e-posti aadressile info@keskkonnaamet.ee või postiaadressile Aleksandri 14, Tartu, 51004. 

Keskkonnaloa andmise või andmisest keeldumise otsuse eelnõu valmimisest teavitab Keskkonnaamet täiendavalt ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Keskkonnaamet avaldab teadaande keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 47 lõike 2 alusel.

Keskkonnaamet teatab, et Ferroloq OÜ (registrikood: 16779971) (aadress Ranna tee 8, Tabasalu alevik, Harku vald, Harju maakond, 76901) keskkonnaloa nr KL-526619 andmise eelnõud on valminud.

Keskkonnaloa taotlusega hõlmatud tegevusvaldkond on saasteainete viimine paiksest heiteallikast välisõhku. Ettevõte taotleb keskkonnaluba metalluste ja -akende tootmiseks (EMTAK kood 25121) ja tema käitis asub aadressil Ranna tee 8, Tabasalu alevik, Harku vald, Harju maakond (katastritunnus 19801:002:1160). Ferroloq OÜ käitise heiteallikaks on üks ventilatsiooniava. Tootmishoone tsehhi ventilatsiooniavast väljutatakse saasteaineid keevitamisest ja detailide puhastamisest. Käitises on kasutusel ka viis soojapuhurit, mille iga üksiku seadme soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus on 0,2MWth.

Eelnõu(de)  ja muude asjassepuutuvate dokumentidega on võimalik tutvuda digitaalselt keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS (https://kotkas.envir.ee/) ning vajadusel ka eelnevalt kokkulepitult Keskkonnaameti kontorites.
Eelnõud on digitaalselt kättesaadavad keskkonnaotsuste infosüsteemis https://kotkas.envir.ee/menetlus/M-134469

Ettepanekuid ja vastuväiteid eelnõu(de)le saab esitada Keskkonnaametile suuliselt või kirjalikult e-posti aadressil info@keskonnaamet.ee või postiaadressile Kopli 76, 10412, Tallinn 14 kalendripäeva jooksul alates teate ilmumisest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.
 Keskkonnaamet teeb ettepaneku asja arutamiseks ilma avalikku istungit läbi viimata.

Keskkonnaamet avaldab teadaande keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 58 lõike 3 alusel.

Keskkonnaamet teatab, et OÜ Kaltsiit (registrikood: 10034187) (aadress Otisaare lubjakivikarjäär, Mõisaküla, Põltsamaa vald, Jõgeva maakond, 48213) poolt 17.05.2024 esitatud taotluse (esmataotlus registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 17.05.2024 numbriga DM-128508-1, täiendatud taotlus 30.08.2024 nr DM-128508-5) alusel muudeti keskkonnaluba nr L.MK/329511 Otisaare lubjakivikarjääri mäeeraldisel ehituslubjakivi kaevandamiseks.

Otisaare lubjakivikarjäär asub Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas Mõisakülas asuvas Otisaare lubjakivikarjääris lubjakivi kaevandamiseks. Taotletav mäeeraldis ja selle teenindusmaa asuvad Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas Mõisakülas riigiomandisse kuuluval kinnistul Otisaare lubjakivikarjäär (tunnus: 57301:003:0520) ning eraomandisse (taotlejale) kuuluvatel kinnistutel Otimetsa
(tunnus: 57301:002:0102), Aunaaugu (tunnus: 57301:002:0334), Soo (tunnus: 57301:003:0023), Paekivi (tunnus: 61801:001:0068); Pae (tunnus: 57301:003:0040), Peki (tunnus: 57301:002:0058), Otivahi (tunnus: 61801:001:1136). Otisaare lubjakivikarjäär kinnistu riigivara
valitseja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning volitatud asutuseks on Maa- ja Ruumiamet.

Keskkonnaloa muudeti vastavalt taotlusele, kus taotleti Otisaare lubjakivikarjääri mäeeraldise laiendamist nii, et see hõlmaks ka Pajusi maardla (registrikaardi nr 49) ehituslubjakivi aktiivset tarbevaru plokki 7. Taotlusega muudetakse keskkonnaloa L.MK/329511 vee erikasutuse, jäätmete käitlemise ja maavara kaevandamise tegevusvaldkondi. Kuna karjääri laiendamise käigus liigub tegevus karjääri sees järk-järgult teise asukohta (pärast varu ammendamist olemasolevas karjääris), mitte ei lisandu praegusele tegevusele, siis ei muutu võrreldes olemasoleva keskkonnaloaga paiksest heiteallikast välisõhku viidavate saasteainete koosseis ja kogused. Samuti pikendati keskkonnaloa L.MK/329511 kehtivusaega 10 aasta võrra (s.o kuni 09.07.2057).

Varem kehtinud keskkonnaloa nr L.MK/329511 alusel on Otisaare lubjakivikarjääri mäeeraldise pindala 52,82 ha ning mäeeraldise teenindusmaa pindala 66,62 ha. Peale loa muutmist on Otisaare lubjakivikarjääri mäeeraldise pindala on 67,19 ha ning mäeeraldise teenindusmaa pindala on 81,00 ha. St mäeeraldise lääne suunas laiendamist mäeeraldise puhul 11,37 ha ja mäeeraldise teenindusmaa puhul 14,38 ha.

Mäeeraldis hõlmab täielikult Pajusi maardla (registrikaardi nr 49) ehituslubjakivi aktiivseid tarbevaru plokke 1, 2, 5 ning osaliselt plokke 4, 6 ja 7. Sügavuti on mäeeraldise piiriks plokkide lamam, mis asub absoluutkõrgusel 54,19 m. Olemasoleva katendi maht on kehtiva
keskkonnaloa kohaselt 1237 tuh m3 . Taotleval karjääri laiendusel on katendi maht 296 tuh m 3 ning seega on katendi kogumaht 1533 tuh m3.

Otisaare lubjakivikarjääri mäeeraldise varukogused seisuga 01.04.2024 on järgmised:
1 plokk – ehituslubjakivi, aT kogus 694,35 tuh m3;
2 plokk – ehituslubjakivi, aT kogus 98,743 tuh m3;
4 plokk – ehituslubjakivi, aT kogus 1602,337 tuh m3;
5 plokk – ehituslubjakivi, aT kogus 11,676 tuh m3;
6 plokk – ehituslubjakivi, aT kogus 350,90 tuh m3;
7 plokk – madalamargiline ehituslubjakivi, aT kogus 2241,30 tuh m3.

Kaevandatav varu kogus ehituslubjakivil on 2679,006 tuh m3 ning madalamargilisel ehituslubjakivil 2166,30 tuh m3 ja keskmine tootmismaht aastas on 147 tuh m3. Kaevandatud maavara kasutusaladeks on üld- ja teedeehitus, kaevandatud maa korrastatakse veekoguks, osaliselt metsa- ja rohumaaks.

Keskkonnaloale nr L.MK/329511 märgitijärgmised kõrvaltingimused:
1. seadmete või masinate tankimine ja remont võib toimuda ainult selleks ettenähtud teenindusplatsil. Karjääris peab olema tagatud võimekus õli ja naftaproduktide lekkimisel tekkiva reostuse likvideerimiseks;
2. kaevandamise ja vedude perioodil tuleb kuival ajal niisutada purustatavat tooret, karjääri siseseid teid ning platse;
3. põhjavee taseme alandamisel tuleb ettevõttel tagada ümbruskonna majapidamistele joogivesi. Vajadusel rajada uued kaevud;
4. enne vee mäeeraldiselt ära juhtimist tuleb vesi suunata settebasseini, et vältida setete kandumist mäeeraldiselt Pärtli–Otisaare maaparandussüsteemi eesvoolu K-3 kaudu Umbusi jõkke;
5. maantee kaitsevööndi laius on mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast kuni 30 meetrit. Kaevandamine on lubatud väljaspool teekaitsevööndi ala;
6. teekaitsevööndit kuni teemaa piirini võib kasutada teenindusmaana. Kavandatava tegevusega ei ole lubatud siseneda teemaale;
7. peale kavandatud tegevuse lõpetamist korrastada kasutatud teekaitsevöönd;
8. Transpordiamet kaasata kaevandatud ala korrastamisel menetlusosaliseks;
9. rohevõrgustiku toimimiseks pärast kaevandamise lõppemist tuleb ala korrastamisel tekkiva veekogu kaldad kujundada vähemalt mäeeraldise lääne servas selliselt, et see võimaldab loomadel seal vabalt liikuda ja veekoguni
pääseda;
10. Maa- ja Ruumiameti maaparanduse osakond kooskõlastab lisavee juhtimise maaparandussüsteemi eesvooludesse tingimusel, et OÜ Kaltsiit jälgib eesvoolude seisukorda koostöös maaomanikega ja eemaldab omal kulul väiksemad voolutakistused, sealhulgas koprapaisud.

Haldusakti ja muude asjasse puutuvate dokumentidega on võimalik tutvuda tööpäeviti eelneva kokkuleppe alusel Keskkonnaameti kontorites üle Eesti.
Digitaalselt on dokumendid kättesaadavad Keskkonnaameti keskkonnaotsuste infosüsteemis https://kotkas.envir.ee/menetlus/M-128508.

Keskkonnaamet avaldab teadaande keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 58 lõike 3 alusel.

Keskkonnaamet teatab, et Marika Tuherm (isikukood 46110264914) (aadress Tuherma/2, Neitla küla, Järva vald, Järva maakond, 73404) 12.05.2025 esitatud Neitla II liivakarjääri keskkonnaloa taotluse (registreeritud KOTKAS-s 12.05.2025 numbriga DM-129010-8) alusel anti keskkonnaluba nr KL-524587 Neitla maardla Neitla II liivakarjääri mäeeraldisel ehitusliiva, kruusa ja täiteliiva kaevandamiseks.

Neitla II liivakarjäär asub eraomandi kinnistul aadressil Tuherma, Neitla küla, Järva vald, Järva maakond (katastritunnus 12902:003:0252; registriosa nr 0023).

Neitla II liivakarjääri mäeeraldise pindala on 0,91 ha ja selle teenindusmaa pindala on 0,94 ha. Taotletava mäeeraldisega on hõlmatud Neitla liivamaardla ehitusliiva, täiteliiva ja ehituskruusa protsentuaalsed aktiivse tarbevaru plokid 9-14. Kogu taotletav varu ei ole kaevandatav, kuna külgneva maapinna stabiilsuse tagamiseks tuleb mäeeraldise lõuna-edelapiirile jätta nõlva hoidetervik.

Taotletava mäeeraldisega hõlmatavad varukogused on järgmised (seisuga 28.06.2024):

9 plokk (ehitusliiv) – 3,315 tuh m³, kaevandatav varu 3 tuh m³;
10 plokk (ehituskruus) – 1,80 tuh m³, kaevandatav varu 1,70 tuh m³;
11 plokk (täiteliiv) – 1,58 tuh m³, kaevandatav varu 1,50 tuh m³;
12 plokk (ehitusliiv) – 0,82 tuh m³, kaevandatav varu 0,82 tuh m³;
13 plokk (ehituskruus) – 0 tuh m³, kaevandatav varu 0 tuh m³;
14 plokk (täiteliiv) – 0 tuh m³, kaevandatav varu 0 tuh m³.

Maavara kaevandamise keskmiseks aastamääraks on 2 tuh m³. Maavara kasutusaladeks on tsiiviil- ja teedeehitus, kaevandatud maa korrastatakse rohumaaks. Keskkonnaluba nr KL-524587 kehtib 5 aastat, s.o kuupäevani 14.04.2031.

Keskkonnaloale määrati järgmised kõrvaltingimused:

1. Mäeeraldisel lubada kaevandamistegevusega seonduvaid töid teostada ja toodangut välja vedada esmaspäevast reedeni kella 07.00-19.00, nädalavahetustel ja riiklikel pühadel on keelatud karjääris teostatavad tegevused;
2. Kaevandajal tagada karjääri tegevuseks kasutatavate teede seisundi nõuded kogu keskkonnaloa kehtimise aja jooksul;
3. Sademetevaesel perioodil, kui ööpäeva keskmine välitemperatuur on üle +5 kraadi C, niisutada mäeeraldisel kaevise transpordiks kasutatavaid teid pidevalt;
4. Kaevandatud mahu aruannete esitamisel, plokkidest 9-14 kaevandamisel, pidada kinni kasutusalade protsentuaalsest jaotusest. Tulenevalt keskkonnaministri 13.06.2008 käskkirjast nr 723 ning uuringuaruandest on kasutusalade jaotus plokkides 9,10 ja 11: ehitusliiv 63%, ehituskruus 20%, täiteliiv 17%, ning plokkides 12,13 ja 14: ehitusliiv 80%, ehituskruus 5%, täiteliiv 15%;
5. Juhul kui kaevandamise käigus kuhjatakse materjali hunnikutesse, mis jäävad seisma ning võetakse kasutusse kaldapääsukeste poolt, tuleb kaldapääsukeste ja nende pesakondade hukkumise vältimiseks hoiduda kaldapääsukeste pesadega järsakute kaevamisest või sealse materjali teisaldamisest kaldapääsukeste pesitsusperioodil. Pesitsusperiood kestab 15. maist 1. augustini.
6. Loa omaja on kohustatud teavitama loa andjat käitise tegevuskoha kasutusõiguse lõppemisest (sh ülesütlemisest) või muutmisest viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 7 päeva jooksul pärast vastava muudatuse jõustumist või kasutusõiguse lõppemist. Kui tegevuskoha kasutusõigus lõpeb või muutub ning loa andjale ei ole esitatud uut tegevuskoha kasutusõigust tõendavat dokumenti, võib loa andja tunnistada loa nr KL-524587 kehtetuks.

Haldusakti ja muude asjasse puutuvate dokumentidega (sh keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsusega) on võimalik tutvuda tööpäeviti lähimas Keskkonnaameti kontoris (telefon +372 662 5999, e-posti aadress info@keskkonnaamet.ee).
Digitaalselt on dokumendid kättesaadavad Keskkonnaameti keskkonnaotsuste infosüsteemis https://kotkas.envir.ee/menetlus/M-129010.

Keskkonnaamet avaldab teadaande keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 47 lõike 2 alusel.

Keskkonnaamet teatab, et Vestam OÜ (registrikood: 14808734) (aadress Tööstuse tee 18, Kõrgessaare alevik, Hiiumaa vald, Hiiu maakond) poolt 29.10.2024 esitatud Partsi IV kruusakarjääri keskkonnaloa muutmise taotluse (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 29.10.2024 dokumendina nr DM-130059-1 ja nõuetele vastavaks tunnistatud taotlus registreeritud 15.05.2025 dokumendina nr DM-130059-12) alusel on valminud keskkonnaloa muutmise otsuse ja keskkonnaloa nr L.MK/320373 eelnõud.

Kehtiva keskkonnaloaga Partsi IV kruusakarjääri asub Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas Partsi külas riigile kuuluval Partsi-Nõmme kinnistul (katastritunnus 63901:001:0776, mäetööstusmaa 100%), mille riigivara valitseja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning volitatud asutus Maa- ja Ruumiamet.

Keskkonnaloa muutmise taotlusega soovib Vestam OÜ pikendada keskkonnaloa kehtivusaega 10 aasta võrra, kuna loa praeguse kehtivusaja lõpuks ei jõuta kaevandatavat maavara mäeeraldise piires täielikult ammendada ja kaevandatud maad korrastada.

Tegemist on olemasoleva mäeeraldisega, mille pindala on 8,50 ha ja mäeeraldise teenindusmaa pindala on 8,50 ha. Partsi IV kruusakarjääri mäeeraldis hõlmab Partsi kruusamaardla (registrikaart nr 0459) ehituskruusa aktiivse tarbevaru 9 ja 10 plokke, ehitusliiva aktiivse tarbevaru 11 ja 13 plokke, täiteliiva aktiivse tarbevaru 12 ja 14 plokke.

Seisuga 31.12.2025 on Partsi IV kruusakarjääri piires olevate plokkide jääkvaru järgmine:
9 plokk (ehituskruus) – 63,2 tuh m³,
10 plokk (ehituskruus) – 61,5 tuh m³,
11 plokk (ehitusliiv) – 2,2 tuh m³,
12 plokk (täiteliiv) – 12,4 tuh m³,
13 plokk (ehitusliiv) – 11,4 tuh m³,
14 plokk (täiteliiv) – 10,5 tuh m³.

Kaevandatav varu on ehituskruusal 109,70 tuh m³, ehitusliival 12,60 tuh m³ ja täiteliival 19,90 tuh m³.

Maavara kaevandamise keskmiseks aastamääraks taotletakse 28 tuh m³. Maavara kasutusaladeks on ehitus ning teedeehitus. Keskkonnaloa kehtivusaega soovitakse pikendada 10 aasta võrra ning kaevandatud maa korrastatakse veekoguks ja metsamaaks.

Partsi IV kruusakarjääri keskkonnaloa nr L.MK/320373 kehtivusaja pikendamise taotluse aluseks on töö „Partsi kruusamaardla Partsi IV kruusakarjääri markšeiderimõõdistamise seletuskiri (varu seisuga 14.05.2024)“ (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 24/4877).

Keskkonnaloale nr L.MK/320373 kavandatakse seada järgmised kõrvaltingimused:

1. kaldapääsukeste ja nende pesakondade hukkumise vältimiseks tuleb hoiduda kaldapääsukeste pesadega järsakute kaevamisest või sealse materjali teisaldamisest kaldapääsukeste pesitsusperioodil. Kaldapääsukeste pesitsusperioodil tohib teha kaevandamistöid, mis ei lõhu liigi poolt pesitsemiseks kasutatavaid järsakuid ja ei põhjusta nende varisemist ning ei takista pääsukeste ligipääsu pesadele. Kaldapääsukeste pesitsusperiood kestab 15. maist 1. augustini;
2. kaldapääsukese soodsa seisundi tagamiseks karjääris soovitame kaevandada nii, et karjääris säiliks või tekiks uusi järsemaid karjääriseinu, kus liik saaks uuel pesitsusperioodil jälle pesitseda. Kui kaldapääsukesed pesitsevad peale esimese kurna lennuvõimestumist ka teistkordselt (linnud liiguvad jätkuvalt pesaaukudest sisse ja välja), soovitame mitte teostada kaldapääsukeste pesade hävimist põhjustavaid kaevamistöid kuni pääsukeste lahkumiseni;
3. tüllide häirimise ja pesakondade hukkumise vältimiseks tuleb tüllide pesitsusperioodil (1. maist 15. juulini) hoiduda kaevandamistööde alustamisest või jätkamisest lagedatel aladel, kus ei ole aktiivset masinatega tööd toimunud vähemalt kuu aega;
4. nõmmelõokese häirimise vältimiseks tuleb mürarikkad tööd ajastada võimalusel väljapoole liigi peamist pesitsusperioodi, mis jääb üldjuhul 1. aprillist 15. juulini;
5. vältida kaevandamise tulemusena tekkiva veekogu vee sattumist kuivenduskraavidesse kaevandamise ajal. Selle vältimiseks tuleb jätta tervik karjääri veekogu ja kuivenduskraavi vahele. Tervik tuleb väljata mäetööde käigus viimasena;
6. vältimaks lubatud tolmukontsentratsioonide ületamist elamu aladel, tuleb vältida mäetöid ekstreemsete ilmastikutingimuste puhul (pikaajaline põud, tormi tuul);
7. karjääri tegevusega seonduva õhusaaste leviku piiramiseks tuleb kaevandamise ja vedude perioodil kuival ajal, kui ööpäeva keskmine välistemperatuur on üle +5⁰ C, niisutada karjäärisiseseid teid ja platse. Kui kaevandamist (MaaPS § 6 alusel) ei toimu, ei ole kohustust teid kasta;
8. vajadusel piirata sõidukiirust karjäärisisestel teedel ning katta või niisutada koormaid, kui see on tolmu vähendamiseks asjakohane;
9. minimeerimaks võimaliku reostuse teket, tuleb kaevandamis- ja töötlemistehnika korrasolu regulaarselt kontrollida ja masinate hooldustöid teha ainult selleks ette nähtud spetsiaalsetel hooldusplatsidel, või väljaspool karjääri selleks ette nähtud kohtades;
10. võimalike rikete ning avariide tagajärjel tekkiva kütuse- või õlireostuse likvideerimiseks peab karjääris olemas olema vajalikus koguses absorbenti (näiteks turvas, saepuru või sünteetilised absorbendid), millega saab tekkinud reostuse kokku korjata;
11. karjääris tekkiva avarii korral tuleb pärast reostuse kokku kogumist mõõta karjääri veekogus naftaproduktide sisaldust ja veenduda vee puhtuses;
12. reostusjuhtumitest ja muudest keskkonnaohtlikest avariidest tuleb viivitamatult teavitada pädevat asutust ning rakendada juhendis „Tegevused reostuse leidumisel“ sätestatud meetmeid;
13. müra ja tolmu kohta kaebuste esinemisel, tuleb kaevandamisloa omajal korraldada aktiivse kaevandamistegevuse ja maavara väljaveo tingimustes mõõtmised kaebuse esitaja katastriüksusel ja piirnormide ületamisel korraldada koheselt karjääri töö selliselt, et ületamisi ei esineks.

Eelnõu(de) , loa taotluse ja muude asjassepuutuvate dokumentidega on võimalik tutvuda tööpäeviti lähimas Keskkonnaameti kontoris (+372 662 5999, info@keskkonnaamet.ee).
Eelnõud on digitaalselt kättesaadavad keskkonnaotsuste infosüsteemis https://kotkas.envir.ee/menetlus/M-130059

Ettepanekuid ja vastuväiteid eelnõu(de)le saab esitada Keskkonnaametile suuliselt või kirjalikult e-posti aadressil info@keskonnaamet.ee või postiaadressil Roheline 64, 80010 Pärnu kahe nädala jooksul alates teate ilmumisest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.
 Keskkonnaamet teeb ettepaneku asja arutamiseks ilma avalikku istungit läbi viimata.