Vinni Vallavalitsus avaldab teadaande keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 12 lõike 1 alusel.

Vinni Vallavolikogu otsustajana teatab, et on algatanud Oma 14.08.2025 otsusega nr 32 TU4 detailplaneringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine

2.2. Vinni valla ÜP-ga on kavandatud tuuleenergia tootmiseks põhimõtteliselt sobivad alad, millele on ÜP-s sätestatud tingimustel võimalik rajada tuuleenergia tootmisrajatisi. Vastavalt ÜPle tuleb tuulepargi kavandamiseks koostada DP ja läbi viia DP-ga kavandatava keskkonnamõju strateegiline hindamine (edaspidi KSH), kuna alles DP menetluses selguvate asjaolude põhjal selgub elektrituulikute rajamise lõplik võimalikkus. Läbiviidud uuringute ja planeerimistegevuste tulemusena ning kõikide asjakohaste piirangute ja kitsendustega arvestades peab olema võimalik otsustada kuhu ja mitu tuulikut planeeringu alal saab püstitada(maksimaalne tuulikute arv ja nende asukohad).

KMH algatati keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemiseaduse § 6 lõike 1 punkti 34, § 33 lõike 1 punkti 3, § 34 lõike 2, § 35 lõike 1alusel


Tuulepargi rajamise puhul liidetakse KMH menetlus detailplaneeringu menetlusega.
1) linnustiku uuringu läbiviimise käigus selgitada välja mõju nii elupaikadele kui ka rännuteedele(toitumisränded, kevad- ja sügisränded), määrata kaitsealuste linnuliikide olulised toitumisalad, puhkealad ning liikumisteed elupaikade ja puhkealade vahel ning hinnata kaasnevaid mõjusid. Arvesse tuleb võtta ka erinevatelt arendusaladelt lähtuvate mõjude kumuleeruvust. Tuulikutega ei tohi tekitada liigile olulist hukkumisriski ega ohustada linnustikule olulisi paiku ning nende omavahelist sidusust;
2) käsitiivaliste uuringu läbiviimise käigus täpsustada vastava ala olulisust nahkhiirte elu- ja toitumisalana ning hinnata võimalikke mõjusid ja leevendusmeetmeid;
3) keskkonnamõjude hindamisel pöörata tähelepanu lisaks kaitsealustele liikidele ja aladele ja mõjule ökosüsteemidele ja bioloogilisele mitmekesisusele laiemalt;
4) rohevõrgustikule avalduva mõju väljaselgitamisel tuleb lähtuda ÜP KSH-st ja ÜP läbiviimise käigus koostatud rohevõrgustiku analüüsist, sh rohevõrgustiku toimimist tagavatesttingimustest. Tagada tuleb rohevõrgustiku sidusus ja toimimine;
5) tagada väärtusliku põllumajandusmaa väärtuse ja põllumassiivi terviklikkusesäilimine, hinnata kaasnevaid mõjusid väärtuslikule põllumajandusmaale ning põhjendada maakasustuse muudatust. Eelistada tuleb põllumassiivide ebakorrapäraseid servaalasid, mille põllumajanduslik kasutamine on raskendatud;
6) tuulegeneraatorite paigaldamisel metsamaadele tuleb säilitada metsa vääriselupaigad koos nende valgus- ja veerežiimi säilitamise jaoks vajalike puhveraladega. Tuulepargi planeerimisel tuleb hinnata tegevuse mõju metsakooslustele nii ökoloogilises, süsinikuringe kui ka metsamajanduslikus vaates;
7) teostada mürauuring, st müra arvutuslik hindamine, milles arvestatakse tuulikute paiknemist ja nende toimimise tõttu tekkida võivaid müraemissioone, sh tuulikute koosmõjust tekkivmüra. Tuulikute kavandamisel peab olema tagatud välisõhus leviva müra ja madalsageduslikumüra vastavus normtasemetele ning infraheli vastavus piirväärtustele. Teostada tuleb välisõhus leviva müra modelleerimine. Arvestada tuleb Vinni valla välisõhus leviva keskkonnamüravähendamise tegevuskava ja mürakaardiga;
8) teostada varjutuse modelleerimine (varjutuskaart), mis arvestab kavandatavate tuulikuteasukohta ja mõõtmeid. Juhul, kui tuulikud on kavas paigutada metsa või metsaga piirnevalealale, tuleb varjutuse modelleerimisel arvestada ka taimestikuga (sh metsaga). Kui varjud langevad eluhoonetele või puhkealale, tuleb hinnata varjutuse häirivust lähtudes kas Eestis kehtivatest õigusaktidest või nende puudumisel asjakohastest Euroopa riikide standarditest. Tuulikud tuleb üldjuhul kavandada selliselt, et eluhoonetel või puhkealadel ei esine häirivaid varjutustasemeid. Kui selle vältimine ei ole võimalik, on tuulikute püstitamiseks vajalikmõjutatud maaomaniku kirjalik nõusolek;
9) teostada visuaalse mõju analüüs, et hinnata tuulikute sobivust maastikku ning selgitada väljaselline paigutus, millel on kõige väiksem võimalik mõju maastikule ja vaadetele;
10) tuulepargi või üksiktuuliku kavandamine maardlatel on võimalik maapõueseaduses toodudtingimustel. Üldjuhul on see võimalik pärast maavara ammendumist või kui selleks on saadud maapõueseaduse kohane kooskõlastus või luba. Kooskõlastuse tuuleparkide kavandamiseks maardlate maa-alale annab valdkonna eest vastutav minister või selleks volitatud asutus;
11) kui tuuliku tiiviku horisontaalprojektsioon maapinnal ulatub naaberkinnistule (tuulealasiseselt), siis tuleb naaberkinnisasi koormata kinnistusraamatusse kantava piiratudasjaõigusega;
12) tuulepargi või üksiktuuliku kavandamisel tuleb analüüsida, kas lähikonnas on olemas sobivad elektrivõrguga liitumise võimalused. Tuulepargi või üksiktuuliku ühendamisel elektripõhivõrguga tuleb järgida ÜP-s toodud põhimõtteid;

Arendaja on Sustainable Investments OÜ (registrikood: 14837693) , kontaktandmed:
Otsustaja on Vinni Vallavolikogu (kontaktisik Evelin Poolamets, e-post evelin@artdessert.ee, telefon 56629112).

KMH algatamise otsusega on võimalik tutvuda Pajusti alevik, Vinni vald, Lääne-Viru maakond, Tartu mnt 2, digitaalselt on kättesaadav Vinni Valla kodulehel

Vinni Vallavalitsus avaldab teadaande keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 12 lõike 1 alusel.

Vinni Vallavolikogu otsustajana teatab, et on algatanud Oma 14.08.2025 otsusega nr 33 TU7 detailplaneringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine

Vinni valla ÜP-ga on kavandatud tuuleenergia tootmiseks põhimõtteliselt sobivad alad, millele on ÜP-s sätestatud tingimustel võimalik rajada tuuleenergia tootmisrajatisi. Vastavalt ÜPle tuleb tuulepargi kavandamiseks koostada DP ja läbi viia DP-ga kavandatava keskkonnamõju strateegiline hindamine (edaspidi KSH), kuna alles DP menetluses selguvate asjaolude põhjal selgub elektrituulikute rajamise lõplik võimalikkus. Läbiviidud uuringute ja planeerimistegevuste tulemusena ning kõikide asjakohaste piirangute ja kitsendustega arvestades peab olema võimalik otsustada kuhu ja mitu tuulikut planeeringu alal saab püstitada(maksimaalne tuulikute arv ja nende asukohad).

KMH algatati KMH algatati keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemiseaduse § 6 lõike 1 punkti 34, § 33 lõike 1 punkti 3, § 34 lõike 2, § 35 lõike 1alusel

KMH puudutab Väike-Maarja valda
Tuulepargi rajamise puhul liidetakse KMH menetlus detailplaneeringu menetlusega
1) linnustiku uuringu läbiviimise käigus selgitada välja mõju nii elupaikadele kui ka rännuteedele(toitumisränded, kevad- ja sügisränded), määrata kaitsealuste linnuliikide olulised toitumisalad, puhkealad ning liikumisteed elupaikade ja puhkealade vahel ning hinnata kaasnevaid mõjusid. Arvesse tuleb võtta ka erinevatelt arendusaladelt lähtuvate mõjude kumuleeruvust. Tuulikutega ei tohi tekitada liigile olulist hukkumisriski ega ohustada linnustikule olulisi paiku ning nende omavahelist sidusust;
2) käsitiivaliste uuringu läbiviimise käigus täpsustada vastava ala olulisust nahkhiirte elu- ja toitumisalana ning hinnata võimalikke mõjusid ja leevendusmeetmeid;
3) keskkonnamõjude hindamisel pöörata tähelepanu lisaks kaitsealustele liikidele ja aladele ja mõjule ökosüsteemidele ja bioloogilisele mitmekesisusele laiemalt;
4) rohevõrgustikule avalduva mõju väljaselgitamisel tuleb lähtuda ÜP KSH-st ja ÜP läbiviimise käigus koostatud rohevõrgustiku analüüsist, sh rohevõrgustiku toimimist tagavatesttingimustest. Tagada tuleb rohevõrgustiku sidusus ja toimimine;
5) tagada väärtusliku põllumajandusmaa väärtuse ja põllumassiivi terviklikkusesäilimine, hinnata kaasnevaid mõjusid väärtuslikule põllumajandusmaale ning põhjendada maakasustuse muudatust. Eelistada tuleb põllumassiivide ebakorrapäraseid servaalasid, mille põllumajanduslik kasutamine on raskendatud;
6) tuulegeneraatorite paigaldamisel metsamaadele tuleb säilitada metsa vääriselupaigad koos nende valgus- ja veerežiimi säilitamise jaoks vajalike puhveraladega. Tuulepargi planeerimisel tuleb hinnata tegevuse mõju metsakooslustele nii ökoloogilises, süsinikuringe kui ka metsamajanduslikus vaates;
7) teostada mürauuring, st müra arvutuslik hindamine, milles arvestatakse tuulikute paiknemist ja nende toimimise tõttu tekkida võivaid müraemissioone, sh tuulikute koosmõjust tekkivmüra. Tuulikute kavandamisel peab olema tagatud välisõhus leviva müra ja madalsageduslikumüra vastavus normtasemetele ning infraheli vastavus piirväärtustele. Teostada tuleb välisõhus leviva müra modelleerimine. Arvestada tuleb Vinni valla välisõhus leviva keskkonnamüravähendamise tegevuskava ja mürakaardiga;
8) teostada varjutuse modelleerimine (varjutuskaart), mis arvestab kavandatavate tuulikuteasukohta ja mõõtmeid. Juhul, kui tuulikud on kavas paigutada metsa või metsaga piirnevalealale, tuleb varjutuse modelleerimisel arvestada ka taimestikuga (sh metsaga). Kui varjud langevad eluhoonetele või puhkealale, tuleb hinnata varjutuse häirivust lähtudes kas Eestis kehtivatest õigusaktidest või nende puudumisel asjakohastest Euroopa riikide standarditest. Tuulikud tuleb üldjuhul kavandada selliselt, et eluhoonetel või puhkealadel ei esine häirivaid varjutustasemeid. Kui selle vältimine ei ole võimalik, on tuulikute püstitamiseks vajalikmõjutatud maaomaniku kirjalik nõusolek;
9) teostada visuaalse mõju analüüs, et hinnata tuulikute sobivust maastikku ning selgitada väljaselline paigutus, millel on kõige väiksem võimalik mõju maastikule ja vaadetele;
10) tuulepargi või üksiktuuliku kavandamine maardlatel on võimalik maapõueseaduses toodudtingimustel. Üldjuhul on see võimalik pärast maavara ammendumist või kui selleks on saadud maapõueseaduse kohane kooskõlastus või luba. Kooskõlastuse tuuleparkide kavandamiseks maardlate maa-alale annab valdkonna eest vastutav minister või selleks volitatud asutus;
11) kui tuuliku tiiviku horisontaalprojektsioon maapinnal ulatub naaberkinnistule (tuulealasiseselt), siis tuleb naaberkinnisasi koormata kinnistusraamatusse kantava piiratudasjaõigusega;
12) tuulepargi või üksiktuuliku kavandamisel tuleb analüüsida, kas lähikonnas on olemas sobivad elektrivõrguga liitumise võimalused. Tuulepargi või üksiktuuliku ühendamisel elektripõhivõrguga tuleb järgida ÜP-s toodud põhimõtteid;

Arendaja on TMV Green OÜ (registrikood: 16162236) , kontaktandmed:
Otsustaja on Vinni Vallavolikogu (kontaktisik Evelin Poolamets, e-post evelin@artdessert.ee, telefon 56629112).

KMH algatamise otsusega on võimalik tutvuda Pajusti alevik, Vinni vald, Lääne-Viru maakond, Tartu mnt 2, digitaalselt on kättesaadav Vinni Valla kodulehel

Vinni Vallavalitsus avaldab teadaande keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 12 lõike 1 alusel.

Vinni Vallavolikogu otsustajana teatab, et on algatanud Oma 14.08.2025 otsusega nr 34 TU8 detailplaneringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine

Vinni valla ÜP-ga on kavandatud tuuleenergia tootmiseks põhimõtteliselt sobivad alad, millele on ÜP-s sätestatud tingimustel võimalik rajada tuuleenergia tootmisrajatisi. Vastavalt ÜPle tuleb tuulepargi kavandamiseks koostada DP ja läbi viia DP-ga kavandatava keskkonnamõju strateegiline hindamine (edaspidi KSH), kuna alles DP menetluses selguvate asjaolude põhjal selgub elektrituulikute rajamise lõplik võimalikkus. Läbiviidud uuringute ja planeerimistegevuste tulemusena ning kõikide asjakohaste piirangute ja kitsendustega arvestades peab olema võimalik otsustada kuhu ja mitu tuulikut planeeringu alal saab püstitada(maksimaalne tuulikute arv ja nende asukohad).

KMH algatati KMH algatati keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemiseaduse § 6 lõike 1 punkti 34, § 33 lõike 1 punkti 3, § 34 lõike 2, § 35 lõike 1alusel

KMH puudutab ka Väike-Maarja valda
Tuulepargi rajamise puhul liidetakse KMH menetlus detailplaneeringu menetlusega
1) linnustiku uuringu läbiviimise käigus selgitada välja mõju nii elupaikadele kui ka rännuteedele(toitumisränded, kevad- ja sügisränded), määrata kaitsealuste linnuliikide olulised toitumisalad, puhkealad ning liikumisteed elupaikade ja puhkealade vahel ning hinnata kaasnevaid mõjusid. Arvesse tuleb võtta ka erinevatelt arendusaladelt lähtuvate mõjude kumuleeruvust. Tuulikutega ei tohi tekitada liigile olulist hukkumisriski ega ohustada linnustikule olulisi paiku ning nende omavahelist sidusust;
2) käsitiivaliste uuringu läbiviimise käigus täpsustada vastava ala olulisust nahkhiirte elu- ja toitumisalana ning hinnata võimalikke mõjusid ja leevendusmeetmeid;
3) keskkonnamõjude hindamisel pöörata tähelepanu lisaks kaitsealustele liikidele ja aladele ja mõjule ökosüsteemidele ja bioloogilisele mitmekesisusele laiemalt;
4) rohevõrgustikule avalduva mõju väljaselgitamisel tuleb lähtuda ÜP KSH-st ja ÜP läbiviimise käigus koostatud rohevõrgustiku analüüsist, sh rohevõrgustiku toimimist tagavatesttingimustest. Tagada tuleb rohevõrgustiku sidusus ja toimimine;
5) tagada väärtusliku põllumajandusmaa väärtuse ja põllumassiivi terviklikkusesäilimine, hinnata kaasnevaid mõjusid väärtuslikule põllumajandusmaale ning põhjendada maakasustuse muudatust. Eelistada tuleb põllumassiivide ebakorrapäraseid servaalasid, mille põllumajanduslik kasutamine on raskendatud;
6) tuulegeneraatorite paigaldamisel metsamaadele tuleb säilitada metsa vääriselupaigad koos nende valgus- ja veerežiimi säilitamise jaoks vajalike puhveraladega. Tuulepargi planeerimisel tuleb hinnata tegevuse mõju metsakooslustele nii ökoloogilises, süsinikuringe kui ka metsamajanduslikus vaates;
7) teostada mürauuring, st müra arvutuslik hindamine, milles arvestatakse tuulikute paiknemist ja nende toimimise tõttu tekkida võivaid müraemissioone, sh tuulikute koosmõjust tekkivmüra. Tuulikute kavandamisel peab olema tagatud välisõhus leviva müra ja madalsageduslikumüra vastavus normtasemetele ning infraheli vastavus piirväärtustele. Teostada tuleb välisõhus leviva müra modelleerimine. Arvestada tuleb Vinni valla välisõhus leviva keskkonnamüravähendamise tegevuskava ja mürakaardiga;
8) teostada varjutuse modelleerimine (varjutuskaart), mis arvestab kavandatavate tuulikuteasukohta ja mõõtmeid. Juhul, kui tuulikud on kavas paigutada metsa või metsaga piirnevalealale, tuleb varjutuse modelleerimisel arvestada ka taimestikuga (sh metsaga). Kui varjud langevad eluhoonetele või puhkealale, tuleb hinnata varjutuse häirivust lähtudes kas Eestis kehtivatest õigusaktidest või nende puudumisel asjakohastest Euroopa riikide standarditest. Tuulikud tuleb üldjuhul kavandada selliselt, et eluhoonetel või puhkealadel ei esine häirivaid varjutustasemeid. Kui selle vältimine ei ole võimalik, on tuulikute püstitamiseks vajalikmõjutatud maaomaniku kirjalik nõusolek;
9) teostada visuaalse mõju analüüs, et hinnata tuulikute sobivust maastikku ning selgitada väljaselline paigutus, millel on kõige väiksem võimalik mõju maastikule ja vaadetele;
10) tuulepargi või üksiktuuliku kavandamine maardlatel on võimalik maapõueseaduses toodudtingimustel. Üldjuhul on see võimalik pärast maavara ammendumist või kui selleks on saadud maapõueseaduse kohane kooskõlastus või luba. Kooskõlastuse tuuleparkide kavandamiseks maardlate maa-alale annab valdkonna eest vastutav minister või selleks volitatud asutus;
11) kui tuuliku tiiviku horisontaalprojektsioon maapinnal ulatub naaberkinnistule (tuulealasiseselt), siis tuleb naaberkinnisasi koormata kinnistusraamatusse kantava piiratudasjaõigusega;
12) tuulepargi või üksiktuuliku kavandamisel tuleb analüüsida, kas lähikonnas on olemas sobivad elektrivõrguga liitumise võimalused. Tuulepargi või üksiktuuliku ühendamisel elektripõhivõrguga tuleb järgida ÜP-s toodud põhimõtteid;

Arendaja on Sustainable Investments OÜ (registrikood: 14837693) , kontaktandmed:
Otsustaja on Vinni Vallavolikogu (kontaktisik Evelin Poolamets, e-post evelin@artdessert.ee, telefon 56629112).

KMH algatamise otsusega on võimalik tutvuda Pajusti alevik, Vinni vald, Lääne-Viru maakond, Tartu mnt 2, digitaalselt on kättesaadav Vinni Valla kodulehel

Vinni Vallavalitsus avaldab teadaande keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 12 lõike 1 alusel.

Vinni Vallavolikogu otsustajana teatab, et on algatanud Oma 14.08.2025 otsusega nr 35 TU11 detailplaneringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine

Vinni valla ÜP-ga on kavandatud tuuleenergia tootmiseks põhimõtteliselt sobivad alad, millele on ÜP-s sätestatud tingimustel võimalik rajada tuuleenergia tootmisrajatisi. Vastavalt ÜPle tuleb tuulepargi kavandamiseks koostada DP ja läbi viia DP-ga kavandatava keskkonnamõju strateegiline hindamine (edaspidi KSH), kuna alles DP menetluses selguvate asjaolude põhjal selgub elektrituulikute rajamise lõplik võimalikkus. Läbiviidud uuringute ja planeerimistegevuste tulemusena ning kõikide asjakohaste piirangute ja kitsendustega arvestades peab olema võimalik otsustada kuhu ja mitu tuulikut planeeringu alal saab püstitada(maksimaalne tuulikute arv ja nende asukohad).

KMH algatati KMH algatati keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemiseaduse § 6 lõike 1 punkti 34, § 33 lõike 1 punkti 3, § 34 lõike 2, § 35 lõike 1alusel

KMH algatamine puudutab Väike-Maarja valda
Tuulepargi rajamise puhul liidetakse KMH menetlus detailplaneeringu menetlusega.
1) linnustiku uuringu läbiviimise käigus selgitada välja mõju nii elupaikadele kui ka rännuteedele(toitumisränded, kevad- ja sügisränded), määrata kaitsealuste linnuliikide olulised toitumisalad, puhkealad ning liikumisteed elupaikade ja puhkealade vahel ning hinnata kaasnevaid mõjusid. Arvesse tuleb võtta ka erinevatelt arendusaladelt lähtuvate mõjude kumuleeruvust. Tuulikutega ei tohi tekitada liigile olulist hukkumisriski ega ohustada linnustikule olulisi paiku ning nende omavahelist sidusust;
2) käsitiivaliste uuringu läbiviimise käigus täpsustada vastava ala olulisust nahkhiirte elu- ja toitumisalana ning hinnata võimalikke mõjusid ja leevendusmeetmeid;
3) keskkonnamõjude hindamisel pöörata tähelepanu lisaks kaitsealustele liikidele ja aladele ja mõjule ökosüsteemidele ja bioloogilisele mitmekesisusele laiemalt;
4) rohevõrgustikule avalduva mõju väljaselgitamisel tuleb lähtuda ÜP KSH-st ja ÜP läbiviimise käigus koostatud rohevõrgustiku analüüsist, sh rohevõrgustiku toimimist tagavatesttingimustest. Tagada tuleb rohevõrgustiku sidusus ja toimimine;
5) tagada väärtusliku põllumajandusmaa väärtuse ja põllumassiivi terviklikkusesäilimine, hinnata kaasnevaid mõjusid väärtuslikule põllumajandusmaale ning põhjendada maakasustuse muudatust. Eelistada tuleb põllumassiivide ebakorrapäraseid servaalasid, mille põllumajanduslik kasutamine on raskendatud;
6) tuulegeneraatorite paigaldamisel metsamaadele tuleb säilitada metsa vääriselupaigad koos nende valgus- ja veerežiimi säilitamise jaoks vajalike puhveraladega. Tuulepargi planeerimisel tuleb hinnata tegevuse mõju metsakooslustele nii ökoloogilises, süsinikuringe kui ka metsamajanduslikus vaates;
7) teostada mürauuring, st müra arvutuslik hindamine, milles arvestatakse tuulikute paiknemist ja nende toimimise tõttu tekkida võivaid müraemissioone, sh tuulikute koosmõjust tekkivmüra. Tuulikute kavandamisel peab olema tagatud välisõhus leviva müra ja madalsageduslikumüra vastavus normtasemetele ning infraheli vastavus piirväärtustele. Teostada tuleb välisõhus leviva müra modelleerimine. Arvestada tuleb Vinni valla välisõhus leviva keskkonnamüravähendamise tegevuskava ja mürakaardiga;
8) teostada varjutuse modelleerimine (varjutuskaart), mis arvestab kavandatavate tuulikuteasukohta ja mõõtmeid. Juhul, kui tuulikud on kavas paigutada metsa või metsaga piirnevalealale, tuleb varjutuse modelleerimisel arvestada ka taimestikuga (sh metsaga). Kui varjud langevad eluhoonetele või puhkealale, tuleb hinnata varjutuse häirivust lähtudes kas Eestis kehtivatest õigusaktidest või nende puudumisel asjakohastest Euroopa riikide standarditest. Tuulikud tuleb üldjuhul kavandada selliselt, et eluhoonetel või puhkealadel ei esine häirivaid varjutustasemeid. Kui selle vältimine ei ole võimalik, on tuulikute püstitamiseks vajalikmõjutatud maaomaniku kirjalik nõusolek;
9) teostada visuaalse mõju analüüs, et hinnata tuulikute sobivust maastikku ning selgitada väljaselline paigutus, millel on kõige väiksem võimalik mõju maastikule ja vaadetele;
10) tuulepargi või üksiktuuliku kavandamine maardlatel on võimalik maapõueseaduses toodudtingimustel. Üldjuhul on see võimalik pärast maavara ammendumist või kui selleks on saadud maapõueseaduse kohane kooskõlastus või luba. Kooskõlastuse tuuleparkide kavandamiseks maardlate maa-alale annab valdkonna eest vastutav minister või selleks volitatud asutus;
11) kui tuuliku tiiviku horisontaalprojektsioon maapinnal ulatub naaberkinnistule (tuulealasiseselt), siis tuleb naaberkinnisasi koormata kinnistusraamatusse kantava piiratudasjaõigusega;
12) tuulepargi või üksiktuuliku kavandamisel tuleb analüüsida, kas lähikonnas on olemas sobivad elektrivõrguga liitumise võimalused. Tuulepargi või üksiktuuliku ühendamisel elektripõhivõrguga tuleb järgida ÜP-s toodud põhimõtteid;

Arendaja on TMV Green OÜ (registrikood: 16162236) , kontaktandmed:
Otsustaja on Vinni Vallavolikogu (kontaktisik Evelin Poolamets, e-post evelin@artdessert.ee, telefon 56629112).

KMH algatamise otsusega on võimalik tutvuda KMH algatamise otsusega on võimalik tutvuda Pajusti alevik, Vinni vald, Lääne-Viru maakond, Tartu mnt 2, digitaalselt on kättesaadav Vinni Valla kodulehel

Vinni Vallavalitsus avaldab teadaande keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 35 lõike 6 alusel.

Vinni Vallavolikogu teatab, et on algatanud 29.10.2020 otsusega nr 18 Vinni vallas Piira külas Värava kinnistu detailplaneeringu koostamise ja jätnud algatamata 29.10.2020 otsusega nr 17 kõnealuse dokumendi keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH).

Vinni vallas, Piira külas, Värava kinnistul (kat tunnus 90002:001:0025) kavandatava tegevuseeesmärgiks on sihtotstarbe muutmine elamumaaks ning kruntideks jagamine. Vinni vallaüldplaneeringu järgi on hetkel antud kinnistu maatulundusmaa, mis piirneb üksikelamute ja põllumaadega. Maakatastri andmetel on nimetatud maa sihtotstarbeks 100% maatulundusmaa. Kavandatava tegevuse vajadus tuleneb valla üldplaneeringu p 2.2- detailplaneeringu koostamisekohutusega juhtumid hajaasustuse alas, üle 5 hoonega elamute grupi rajamine. Eesmärk on väikeelamute ala kavandamine.

KSH jäeti algatamata Detailplaneering on üldplaneeringut muutev, kuna vastavalt kehtestatud üldplaneeringule on kinnistute juhtotstarve põllumajandusmaa, mis planeeringuga muudetakse väikeelamutemaaks. Kavandatud tegevus ei avaldada tõenäoliselt olulist keskkonnamõju ega põhjustakeskkonnas pöördumatuid muudatusi, kuivõrd tegu on varem väljaehitatud elamupiirkonnaga. Detailplaneeringuga ei kavandata olulise keskkonnamõjuga tegevust, sh näiteks tootmist, ulatuslikuelamurajooni rajamist ega muud tegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi või looduslikealade kahjustumist, sh vee, pinnase, õhu saastatust, olulist jäätmetekke või müratasemesuurenemist. Lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest,ei põhjusta ala planeerimine olulist negatiivset keskkonnamõju. Tegevusega kaasnevad võimalikudmõjud on ehitusaegsed, nende ulatus piirneb peamiselt planeeringualaga ning avariiolukordadeesinemise tõenäosus on väike, kui detailplaneeringu elluviimisel arvestatakse detailplaneeringutingimusi ning õigusaktide nõudeid. Planeeringus kavandatav tegevus ei põhjusta looduskeskkonnavastupanuvõime ega loodusvarade taastumisvõime ületamist lähtuvalt tegevuse iseloomust.Kavandatav tegevus ei mõjuta kaitsealasid, kaitstavate liikide elupaikasid ega Natura 2000
võrgustiku alasid. Detailplaneeringus kavandatav tegevus ei kahjusta inimese tervist, heaolu egavara, sest planeeritava tegevusega ei kaasne olulist liikluskoormuse, õhusaaste ega müratasemetesuurenemist. Planeeringualal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust, samutiei kaasne olulist mõju veekeskkonnale. Kavandatav tegevus ei põhjusta kumulatiivset ega piiriülestmõju.

Keskkonnaamet andis 03.09.2020 kirjaga nr 6-5/20/14350-2 seisukoha Piira küla, Väravakinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise eelnõule jadetailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise eelhinnangule.

Strateegilise planeerimisdokumendi koostamise osapooled:
Koostamise algataja on Vinni Vallavolikogu (Tartu mnt 2, Pajusti alevik, Vinni vald)
Koostamise korraldaja on Vinni Vallavalitsus (Tartu mnt 2, Pajusti alevik, Vinni vald)
Koostaja ei ole teada.
Kehtestaja on Vinni Vallavolikogu (Tartu mnt 2, Pajusti alevik, Vinni vald)

Strateegilise planeerimisdokumendi koostamise ja KSH algatamata jätmise otsusega on võimalik tutvuda Tööpäeviti aadressil Tartu mnt 2, Pajusti alevik, Vinni vald ja Vinni valla kodulehel www.vinnivald.ee

Vinni Vallavalitsus avaldab teadaande keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 22 lõike 7 alusel.

Vinni Vallavalitsus teatab, et on tunnistanud nõuetele vastavaks oma 17.10.2019 otsusega nr 329 Kadila veisefarmi rekonstrueerimise ja laiendamise keskkonnamõju hindamise (KMH) aruande.

Kadila Põllumajanduse Osaühing esitas Vinni Vallavalitsusele projekteerimistingimuste taotluse Kadila veisefarmi rekonstrueerimiseks ja laiendamiseks. Keskkonnamõju hindamise objekt, Kadila veisefarm, asub Lääne-Virumaal Vinni vallas Veadla külas Farmi kinnistul (katastritunnus 90001:003:0119). Kavandatavaks tegevuseks on olemasoleva farmikompleksi rekonstrueerimine ning uute täiendavate laudahoonete ja abirajatiste ehitamine eesmärgiga kaasajastada tootmine ja suurendada farmi tootmismahtu. Rekonstrueerimise ja laiendamise järgne farm mahutab kavandatud tegevuse kohaselt kuni 1700 põhikarja veist ning 2000 noorlooma.

Otsustaja on Vinni Vallavalitsus (kontaktisik Eerik Lumiste, e-post eerik.lumiste@vinnivald.ee, telefon 5113595).
Arendaja on Kadila Põllumajanduse Osaühing Kadila Põllumajanduse Osaühing (registrikood: 10045660) Pärna tn 15, Kadila, Vinni vald; kontaktisik: Vahur Veermäe, vahur[at]trovador.ee, tel. 5036413 
Juhtekspert on Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Tõnismägi 3a-15, Tallinn; kontaktisik: Pille Antons, pille[at]environment.ee, tel. 6117690

KMH aruande ja selle nõuetele vastavaks tunnistamise otsusega on võimalik tutvuda https://atp.amphora.ee/vinnivv/?o=681&o2=10493&u=-1&hdr=hp&dschex=1&sbr=all&tbs=all&dt=&sbrq=kadila%20veisefarmi&itm=334214&clr=history&pageSize=20&page=1 või paberkandjal tööaegadel Vinni Vallavalitsuses (Tartu mnt 2, Pajusti alevik)

Vinni Vallavalitsus avaldab teadaande keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 21 ja § 16 lõike 2 punkti 1 alusel.

Vinni Vallavalitsus teatab Kadila veisefarmi rekonstrueerimise ja laiendamise keskkonnamõju hindamise (KMH) aruande avalikustamisest.

Kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamine on algatatud Vinni Vallavalitsuse 17.05.2017 korraldusega nr 194.
Kadila veisefarm asub Lääne-Virumaal Vinni vallas Veadla külas Farmi kinnistul (katastritunnus 90001:003:0119). Kavandatavaks tegevuseks on olemasoleva farmikompleksi rekonstrueerimine ning uute täiendavate laudahoonete ja abirajatiste (s.h sööda- ja sõnnikuhoidlad) ehitamine eesmärgiga kaasajastada tootmine ja suurendada farmi tootmismahtu. Rekonstrueerimise ja laiendamise järgne farm mahutab kavandatud tegevuse kohaselt kuni 1700 põhikarja veist ning 2000 noorlooma.

KMH osapooled:
Arendaja(d) on Kadila Põllumajanduse Osaühing (registrikood: 10045660) (aadress Lääne-Viru maakond, Vinni vald, Kadila küla, Pärna tn 15, kontaktisik Vahur Veermäe, e-post vahur@trovador.ee, telefon 5036413)
Otsustaja on Vinni Vallavalitsus (kontaktisik Kätlyn Mets, e-post katlyn@vinnivald.ee, telefon 53040597)
KMH ekspert on Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Pille Antons; pille@environment.ee; tel: 6117690

KMH aruandega on võimalik eelnevalt tutvuda Vinni Vallavalitsuses ja veebilehel www.vinnivald.ee ajavahemikus 01.07.-31.07.2019.

KMH aruande kohta ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi saab esitada kuni 31.07.2019 Vinni Vallavalitsuse või KMH eksperdi kontaktidel.

KMH aruande avalik arutelu toimub 06.08.2019 kell 17.00 Kadila seltsimajas (Pärna tn 4, Kadila).

Keskkonnaamet avaldab teadaande veeseaduse (VeeS) § 9¹ lõike 5 alusel.

Keskkonnaamet teatab, et Vinni Vallavalitsus (registrikood: 75008746) (aadress Tartu mnt 2, Pajusti, Lääne-Virumaa 46603) nimele on antud tähtajatu kehtivusajaga vee erikasutusluba Lääne-Virumaal Vinni vallas Kadila külas Pärna tn 13 kinnistul (katastritunnus 90001:003:1711) asuvast puurkaevust keskkonnaregistri koodiga PRK0002888 ja Vetiku külas Uuekaevu kinnistul (katastritunnus 90002:001:0618) asuvast puurkaevust keskkonnaregistri koodiga PRK0051517 põhjavee võtmiseks kuni 8 m3 ööpäevas, 730 m3 kvartalis ja 2 920 m3 aastas.

Haldusakti ja muude asjasse puutuvate dokumentidega on võimalik tutvuda tutvuda Keskkonnaameti Põhja regiooni Rakvere kontoris (Kunderi 18, Rakvere, tel 325 8413, e-post info@keskkonnaamet.ee)
Digitaalselt on dokumendid kättesaadavad internetiaadressil http://dhs-adr-kea.envir.ee/, registreerimisnumbrite 1-3/18/2990 ja 14-6/18/15397 alt.

Keskkonnaamet avaldab teadaande veeseaduse (VeeS) § 9¹ lõike 1 alusel.

Keskkonnaamet teatab, et Vinni Vallavalitsus (registrikood: 75008746) (aadress Tartu mnt 2, Pajusti, Lääne-Virumaa 46603) nimele väljastatava vee erikasutusloa andmise korralduse ja vee erikasutusloa eelnõud on valminud. Eelnõu kohaselt väljastatakse tähtajatu kehtivusajaga vee erikasutusluba Lääne-Virumaal Vinni vallas Kadila külas Pärna tn 13 kinnistul (katastritunnus 90001:003:1711) asuvast puurkaevust keskkonnaregistri koodiga PRK0002888 ja Vetiku külas Uuekaevu kinnistul (katastritunnus 90002:001:0618) asuvast puurkaevust keskkonnaregistri koodiga PRK0051517 põhjavee võtmiseks kuni 8 m3 ööpäevas, 730 m3 kvartalis ja 2 920 m3 aastas.

Eelnõu(de) , loa taotluse ja muude asjassepuutuvate dokumentidega on võimalik tutvuda Keskkonnaameti Põhja regiooni Rakvere (Kunderi 18, Rakvere, tel 325 8413, e-post info@keskkonnaamet.ee) kontoris.
Eelnõu(d) on digitaalselt kättesaadav(ad) Keskkonnaameti avalikus dokumendiregistris aadressil http://dhs-adr-kea.envir.ee/.

Ettepanekuid ja  vastuväiteid eelnõu(de)le saab esitada Keskkonnaametile suuliselt või kirjalikult e-posti aadressil info@keskkonnaamet.ee või postiaadressil Kunderi 18, 44307 Rakvere, kahe nädala jooksul alates teate ilmumisest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Keskkonnaamet avaldab teadaande veeseaduse (VeeS) § 9¹ lõike 1 alusel.

Keskkonnaamet teatab, et Vinni Vallavalitsus (registrikood: 75008746) (aadress Lääne-Viru maakond 46603, Vinni vald, Pajusti alevik, Tartu mnt 2) nimel esitatud vee erikasutusloa taotlus põhjavee võtmiseks rohkem kui 5 m3 ööpäevas on võetud menetlusse.

Vee erikasutusloa taotluse ja muude asjassepuutuvate dokumentidega on võimalik tutvuda Kunderi 18, Rakvere linn, Lääne-Viru maakond, 44307, tel: 3258410, e-post: info@keskkonnaamet.ee

Kuni vee erikasutusloa andmise või andmisest keeldumise otsuse tegemiseni on igaühel õigus esitada Keskkonnaametile taotluse kohta põhjendatud ettepanekuid ja vastuväiteid. Ettepanekuid ja vastuväiteid võib esitada Keskkonnaametile suuliselt või kirjalikult e-posti aadressil info@keskkonnaamet.ee või postiaadressil Kunderi 18, Rakvere linn, Lääne-Viru maakond 44307.

Vee erikasutusloa andmise või andmisest keeldumise otsuse eelnõu valmimisest teavitab Keskkonnaamet täiendavalt ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Vinni Vallavalitsus avaldab teadaande keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 18 lõike 4 alusel.

Vinni Vallavalitsus teatab, et on tunnistanud nõuetele vastavaks oma 14.08.2018 korraldusega nr 315 Kadila veisefarmi rekonstrueerimise ja laiendamise keskkonnamõju hindamise (KMH) programmi.

Keskkonnamõju hindamise objekt, Kadila veisefarm, asub Lääne-Virumaal Vinni vallas Veadla külas Farmi kinnistul (katastritunnus 90001:003:0119). Kavandatavaks tegevuseks on olemasoleva farmikompleksi rekonstrueerimine ning uute täiendavate laudahoonete ja abirajatiste ehitamine eesmärgiga kaasajastada tootmine ja suurendada farmi tootmismahtu. Rekonstrueerimise ja laiendamise järgne farm mahutab kavandatud tegevuse kohaselt kuni 1700 põhikarja veist ning 2000 noorlooma.

Otsustaja on Vinni Vallavalitsus (kontaktisik Kätlyn Mets, e-post, katlyn.mets@vinnivald.ee, telefon 53040597).
Arendaja on Kadila Põllumajanduse Osaühing (registrikood: 10045660) Pärna tn 15, Kadila küla, Vinni vald; kontaktisik: Vahur Veermäe; vahur@trovador.ee; tel: 5036413
KMH ekspert on Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ (registrikood: 10705517) kontaktisik: Pille Antons; pille@environment.ee; tel: 6117690

KMH programmi ja selle nõuetele vastavaks tunnistamise otsusega ning muude asjasse puutuvate materjalidega on on võimalik tutvuda digitaalselt Vinni valla dokumendiregistris aadressil https://atp.amphora.ee/vinnivv/?o=681&u=-1&o2=10493&hdr=hp&tbs=all või paberkandjal tööaegadel Vinni Vallavalitsuses (Tartu mnt 2, Pajusti alevik).

Keskkonnaamet avaldab teadaande veeseaduse (VeeS) § 9¹ lõike 5 alusel.

Keskkonnaamet teatab, et Vinni Vallavalitsus (registrikood: 75008746) (aadress Lääne-Viru maakond 46603, Vinni vald, Pajusti, Tartu mnt 2) on väljastatud tähtajatu kehtivusajaga vee erikasutusloa nr L.VV/331407 Liiva oja paisutamiseks Roela paisuga.

Haldusakti ja muude asjasse puutuvate dokumentidega on võimalik tutvuda Keskkonnaameti Põhja regiooni Rakvere kontoris (Kunderi 18, Rakvere, tel 325 8413, e-post info@keskkonnaamet.ee)
Digitaalselt on dokumendid kättesaadavad Keskkonnaameti dokumendiregistrist aadressil http://dhs-adr-kea.envir.ee/ .

Keskkonnaamet avaldab teadaande veeseaduse (VeeS) § 9¹ lõike 1 alusel.

Keskkonnaamet teatab, et Vinni Vallavalitsus (registrikood: 75008746) (aadress Lääne-Virumaa, Vinni vald, Pajusti, Tartu mnt 2, 46603) nimele väljastatava vee erikasutusloa eelnõud on valminud.Eelnõu kohaselt antakse Vinni Vallavalitsusele tähtajatu vee erikasutusluba Lääne-Viru maakonnas Vinni vallas Roela alevikus Uus tn 4 kinnistul (katastritunnus 90001:001:0547) Liiva oja (keskkonnaregistri kood VEE1073300) paisutamiseks Roela paisuga (keskkonnaregistri kood PAIS020690).

Eelnõu(de) , loa taotluse ja muude asjassepuutuvate dokumentidega on võimalik tutvuda Keskkonnaameti Põhja regiooni Rakvere (Kunderi 18, Rakvere, tel 325 8413, e-post info@keskkonnaamet.ee) kontoris.
Eelnõu(d) on digitaalselt kättesaadav(ad) Keskkonnaameti avalikus dokumendiregistris aadressil http://dhs-adr-kea.envir.ee/.

Ettepanekuid ja  vastuväiteid eelnõu(de)le saab esitada Keskkonnaametile suuliselt või kirjalikult e-posti aadressil info@keskkonnaamet.ee või postiaadressil Kunderi 18, 44307 Rakvere ning telefoninubril 3258413, kahe nädala jooksul alates teate ilmumisest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Vinni Vallavalitsus avaldab teadaande keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 16 lõike 2 punkti 1 alusel.

Vinni Vallavalitsus teatab Kadila veisefarmi rekonstrueerimise ja laiendamise keskkonnamõju hindamise (KMH) programmi avalikustamisest.

Kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamine on algatatud Vinni Vallavalitsuse 17.05.2017 korraldusega nr 194.
Kadila veisefarm asub Lääne-Virumaal Vinni vallas Veadla külas Farmi kinnistul (katastritunnus 90001:003:0119). Kavandatavaks tegevuseks on olemasoleva farmikompleksi rekonstrueerimine ning uute täiendavate laudahoonete ja abirajatiste (s.h sööda- ja sõnnikuhoidlad) ehitamine eesmärgiga kaasajastada tootmine ja suurendada farmi tootmismahtu. Rekonstrueerimise ja laiendamise järgne farm mahutab kavandatud tegevuse kohaselt kuni 1700 põhikarja veist ning 2000 noorlooma.

KMH osapooled:
Arendaja(d) on Kadila Põllumajanduse Osaühing (registrikood: 10045660) (aadress Pärna tn 15, Kadila küla, Vinni vald, kontaktisik Vahur Veermäe, e-post vahur@trovador.ee, telefon 5036413)
Otsustaja on Vinni Vallavalitsus (kontaktisik Kätlyn Mets, e-post katlyn@vinnivald.ee, telefon 53040597)
KMH ekspert on Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ  Pille Antons, pille@environment.ee, 6117690

KMH programmiga on võimalik eelnevalt tutvuda Vinni Vallavalitsuses ja veebilehel www.vinnivald.ee ajavahemikus 2-15.07.2018.

KMH programmi kohta ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi saab esitada kuni 15.07.2018 Vinni Vallavalitsuse või KMH eksperdi kontaktidel.

KMH programmi avalik arutelu toimub 19.07.2018 kell 17.00 Kadila seltsimajas (Pärna tn 4, Kadila).

Keskkonnaamet avaldab teadaande veeseaduse (VeeS) § 9¹ lõike 1 alusel.

Keskkonnaamet teatab, et Vinni Vallavalitsus (registrikood: 75008746) (aadress Lääne-Virumaa, Vinni vald, Pajusti, Tartu mnt 2, 46603) nimel on esitatud vee erikasutusloa taotlus (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 19.12.2017 nr 14-6/17/13909-2 all) Lääne-Viru maakonnas Vinni vallas Roela alevikus Uus tn 4 kinnistul (katastritunnus 90001:001:0547) Liiva oja (keskkonnaregistri kood VEE1073300) paisutamiseks Roela paisuga (keskkonnaregistri kood PAIS020690). Taotlus on võetud menetlusse.

Vee erikasutusloa taotluse ja muude asjassepuutuvate dokumentidega on võimalik tutvuda Kunderi 18, Rakvere linn, Lääne-Viru maakond, 44307, tel: 3258410, e-post: info@keskkonnaamet.ee.

Kuni vee erikasutusloa andmise või andmisest keeldumise otsuse tegemiseni on igaühel õigus esitada Keskkonnaametile taotluse kohta põhjendatud ettepanekuid ja vastuväiteid. Ettepanekuid ja vastuväiteid võib esitada Keskkonnaametile suuliselt või kirjalikult e-posti aadressil info@keskkonnaamet.ee või postiaadressil Kunderi 18, Rakvere linn, Lääne-Viru maakond, 44307.

Vee erikasutusloa andmise või andmisest keeldumise otsuse eelnõu valmimisest teavitab Keskkonnaamet täiendavalt ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Keskkonnaamet avaldab teadaande veeseaduse (VeeS) § 9¹ lõike 1 alusel.

Keskkonnaamet teatab, et Vinni Vallavalitsus (registrikood: 75008746) (aadress Tartu mnt 2, Pajusti, 46603 Vinni vald) on taotlenud vee erikasutuslubade nr L.VV/324901 ja nr L.VV/323537 muutmist valdaja andmete osas ja vee erikasutusloa nr L.VV/324901 p-s 8 heitvee saasteainete sisalduse seire sageduse muutmist. Käesolevaga on valminud muudetud vee rikasutuslubade nr .L.VV/324901 ja nr L.VV/323537 eelnõud, kus uueks vee erikasutusloa valdajaks on OÜ Roela Soojus ja Tudu reoveepuhasti heitvee seiresageduseks on määratud üks kord poolaastas.

Eelnõu(de) , loa taotluse ja muude asjassepuutuvate dokumentidega on võimalik tutvuda Keskkonnaameti Viru regiooni Rakvere kontoris (Kunderi 18, Rakvere, tel 325 8413, e-post viru@keskkonnaamet.ee).
Eelnõu(d) on digitaalselt kättesaadav(ad) Keskkonnaameti avalikus dokumendiregistris aadressil http://dhs-adr-kea.envir.ee/..

Ettepanekuid ja  vastuväiteid eelnõu(de)le saab esitada Keskkonnaametile suuliselt või kirjalikult e-posti aadressil viru@keskkonnaamet.ee või postiaadressil Kunderi 18, 44307 Rakvere, kahe nädala jooksul alates teate ilmumisest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Keskkonnaamet avaldab teadaande veeseaduse (VeeS) § 9¹ lõike 1 alusel.

Keskkonnaamet teatab, et Vinni Vallavalitsus (registrikood: 75008746) (aadress Tartu mnt 2, Pajusti, 46603 Vinni vald) esitas Keskkonnaametile vee erikasutuslubade nr L.VV/323537 ja L.VV/324901 muutmise taotluse (edaspidi muutmise taotlus). Teie vee erikasutuslubade muutmise taotlus on registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 18.01.2016 nr 14-6/16/96 all.

Vee erikasutusluba nr L.VV/323537 annab Vinni Vallavalitsusele õiguse Lääne-Virumaal Vinni vallas Küti külas võtta põhjavett puurkaevust katastrinumbriga 5342. Vee erikasutusluba nr L.VV/324901 annab Vinni Vallavalitsusele õiguse Lääne-Virumaal Vinni vallas Tudu alevikus võtta põhjavett puurkaevudest katastrinumbritega 5354 (reservis) ja 5353 ning juhtida suublasse heitvett Tudu aleviku reoveepuhastilt Lillemeä kraavi.

Vinni Vallavalitsus taotleb vee erikasutuslubade nr L.VV/323537 ja L.VV/324901 valdaja andmete muutmist seoses ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni ehitiste rendile andmisega Osaühingule Roela Soojus (registrikood 10268123; aadress: Pargi 1, Roela alevik, Vinni vald, Lääne-Viru maakond, 46602). Lisaks taotleb Vinni Vallavalitsus vähendada vee erikasutusloas nr L.VV/324901 nõutavate heitvee analüüside arvu pH, KHT ja sulfaatide sisalduse osas.

Vee erikasutusloa taotluse ja muude asjassepuutuvate dokumentidega on võimalik tutvuda Keskkonnaameti Viru regiooni Rakvere kontoris (Kunderi 18, Rakvere, tel 325 8413, e-post viru@keskkonnaamet.ee).

Kuni vee erikasutusloa andmise või andmisest keeldumise otsuse tegemiseni on igaühel õigus esitada Keskkonnaametile taotluse kohta põhjendatud ettepanekuid ja vastuväiteid. Ettepanekuid ja vastuväiteid võib esitada Keskkonnaametile suuliselt või kirjalikult e-posti aadressil viru@keskkonnaamet.ee või postiaadressil Kunderi 18, Rakvere.

Vee erikasutusloa andmise või andmisest keeldumise otsuse eelnõu valmimisest teavitab Keskkonnaamet täiendavalt ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.