Meremäe Vallavalitsus teatab, et 04.11-17.11.2013. a toimub Obinitsa järve ja selle lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) programmi ja detailplaneeringu lähteseisukohtade avalik väljapanek. Avalikule väljapanekule järgnevalt toimub 21. novembril 2013. a detailplaneeringu lähteseisukohtade, eskiisi ja KSH programmi avalik arutelu kell 14.00-15.00 Meremäe Vallavalitsuses.

Obinitsa järve ja selle lähiala detailplaneering (edaspidi DP) ja selle KSH algatati Meremäe Vallavolikogu 19.12.2012. a otsusega nr 53. DP eesmärk on Obinitsa järve puhkeala kavandamine ja hüdroelektrijaama rajamise võimaluste selgitamine. KSH koostatakse planeeringu elluviimisega kaasnevate võimalike oluliste mõjude hindamiseks. Eeldatavalt ei kaasne DP elluviimisega olulist piiriülest mõju.

DP koostamise algataja ja kehtestaja on Meremäe Vallavolikogu ning DP koostamise korraldaja on Meremäe Vallavalitsus (Võrumaa, Meremäe vald, Meremäe küla 65302; kontaktisik Triinu Vaab, tel 785 6635, triinu.vaab@meremae.ee).

DP ja selle KSH koostaja on OÜ Corson (Akadeemia tee 21d-201, 12618 Tallinn; kontaktisik Toomas Liiv, tel 670 1009, e-post: toomas@corson.ee).

DP lähteseisukohtade ning KSH programmiga saab tutvuda ajavahemikul 04.11-17.11. 2013. a Meremäe Vallavalitsuses (Võrumaa, Meremäe vald, Meremäe küla 65302) tööpäeviti kella 8.00-16.00 ja Meremäe valla kodulehel. KSH programmi kohta ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi saab esitada kuni 18.11.2013. a Meremäe Vallavalitsuse aadressil (Võrumaa, Meremäe vald, Meremäe küla 65302, e-post vald@meremae.ee) või Meremäe Vallavalitsuses kohapeal.


Obinitsa järve ja selle lähiala detailplaneeringu KSH programmi ja detailplaneeringu lähteseisukohtade avalikule arutelule järgneb kell 15.00 Hilläkeste järve ja selle lähiala detailplaneeringu eskiisi arutelu. Detailplaneeringu visiooni kohaselt on Hilläkeste järve äärde kavadatud suplusrand, palliväljakud, atraktsioonid lastele, riietuskabiin ja suplejate sild.

Meremäe Vallavalitsus teatab, et 09.10-24.10.2013. a toimub Meremäe valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) programmi ja üldplaneeringu lähteseisukohtade avalik väljapanek. Avalikule väljapanekule järgnevalt toimub 01. novembril 2013. a üldplaneeringu KSH programmi ja lähteseisukohtade avalik arutelu kell 14.00-16.00 Meremäe Vallavalitsuses (Võrumaa, Meremäe vald, Meremäe küla 65302).

Meremäe valla üldplaneering ja selle KSH algatati Meremäe Vallavolikogu 26. juuni 2013. a otsusega nr 25. Meremäe valla üldplaneeringu (edaspidi ÜP) eesmärk on valla ruumilise arengu põhimõtete kujundamine vastavalt planeerimisseaduse § 8 lõikes 3 toodud ülesannetele ja üldplaneeringu lähteseisukohtadele.

ÜP KSH koostatakse ÜP elluviimisega kaasnevate võimalike oluliste mõjude hindamiseks Meremäe valla territooriumil. KSH programmiga on selgitatud ÜP elluviimisega eeldatavalt kaasnevad mõjud keskkonnale. Planeeringu lähteseisukohtade ja KSH programmi koostamise ajal teadaoleva informatsiooni põhjal on eeldatud, et ÜP elluviimisega ei kaasne olulist piiriülest mõju. Planeeringu KSH programmis on kirjeldatud asutuste esitatud seisukohti, keda planeeringu alusel kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi planeeringu vastu.

ÜP koostamise algataja ja kehtestaja on Meremäe Vallavolikogu ning ÜP koostamise korraldaja on Meremäe Vallavalitsus (Võrumaa, Meremäe vald, Meremäe küla 65302; kontaktisik Triinu Vaab, tel 785 6635, triinu.vaab@meremae.ee).

ÜP ja selle KSH koostaja on Eesti Maaülikool (Kreutzwaldi 1a, 51014 Tartu; kontaktisik Tuuli Veersalu, e-post: tuuliveersalu@gmail.com).

ÜP lähteseisukohtade ning KSH programmiga saab tutvuda ajavahemikul 09.-24.09. 2013. a Meremäe Vallavalitsuses (Võrumaa, Meremäe vald, Meremäe küla 65302) tööpäeviti kella 8.00-16.00 ja Meremäe valla kodulehel. KSH programmi kohta ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi saab esitada kuni 24. oktoobri tööpäeva lõpuni 2013. a kirjalikult Eesti Maaülikoolile (e-posti aadressil tuuliveersalu@gmail.com) või Meremäe Vallavalitsuse aadressil (Võrumaa, Meremäe vald, Meremäe küla 65302, e-post vald@meremae.ee) või Meremäe Vallavalitsuses kohapeal.

Keskkonnamõju hindamise teated
Meremäe Vallavalitsus teatab vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 35 lg 6, et Meremäe Vallavolikogu algatas 26. juuni 2013. a otsusega nr 25 Meremäe valla haldusterritooriumil Setomaa ettevõtluskeskkonna teemaplaneeringu (edaspidi TP) koostamise, teemaplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) ja Setomaa ettevõtluskeskkonna strateegia koostamise (edaspidi Strateegia).
Planeeringuala moodustavad lisaks Meremäe vallale Mikitamäe, Misso ja Värska valla haldusterritooriumid. TP ja Strateegia viiakse läbi eelnimetatud omavalitsuste ja Setomaa Valdade Liidu koostöös (kontaktisik Aarne Leima, e-post: aarne.leima@setomaa.ee).
TP koostamise eesmärk on Setomaa ettevõtluskeskkonna ruumilise arengu ühtsete põhimõtete kujundamine, arvestades piirkonna asendit Vene Föderatsiooni (Euroopa Liidu piiri) ja Läti Vabariigi vahetus naabruses. TP on aluseks kehtivate ning koostatavate üldplaneeringute täpsustamisel ja täiendamisel.
Strateegia koostamise eesmärk on luua Setomaa ettevõtluskeskkonna visioon 2018, sõnastada oodatavad tulemused ja seada eesmärgid tulemuste saavutamiseks ning anda sisend TP koostamiseks.
TP ja KSH ning Strateegia algataja Meremäe valla haldusterritooriumil on Meremäe Vallavolikogu (Võrumaa, Meremäe vald, Meremäe küla);
koostamise korraldaja on Meremäe Vallavalitsus (Võrumaa, Meremäe vald, Meremäe küla).
TP ja KSH koostaja on Eesti Maaülikool (kontaktisik Tuuli Veersalu, e-post: tuuliveersalu@gmail.com).
Strateegia koostaja on Eesti Maaülikool (kontaktisik Kersti Aro, e-post: Kersti.Aro@emu.ee).
TP kehtestaja on Meremäe Vallavolikogu (65302 Võrumaa, Meremäe vald, Meremäe küla).

Setomaa ettevõtluskeskkonna teemaplaneeringu (TP) koostamise, teemaplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) ja Setomaa ettevõtluskeskkonna strateegia (Strateegia) koostamise algatamise otsusega on võimalik tutvuda Meremäe valla kodulehel www.meremae.ee või vallavalitsuses tööaegadel.

Keskkonnamõju hindamise teated

Meremäe Vallavalitsus teatab vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonna juhtimis-süsteemi seaduse § 35 lg 6, et Meremäe Vallavolikogu algatas oma 26.06.2013 otsusega nr 25 Meremäe valla üldplaneeringu koostamise ja üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise koostamise (KSH).

Meremäe valla üldplaneeringu kui strateegilise planeerimisdokumendi koostamise eesmärgid on planeerimisseaduse § 8 lõikes 3 loetletud eesmärgid. Meremäe valla üldplaneeringu ulatus on kogu valla territoorium. Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnasüsteemi seaduse § 33 lg 1 p 2 on KSH läbiviimine üldplaneeringu koostamisel kohustuslik.

KSH käigus selgitatakse, kirjeldatakse ja hinnatakse planeeringu elluviimisel tekkida võivaid mõjusid keskkonnale samuti keskkonnakaitse tagamist ja säästva arengu printsiipide rakendamist planeeritaval alal.

Üldplaneeringu ja KSH koostamise korraldaja on Meremäe Vallavalitsus (Võrumaa, Meremäe vald, Meremäe küla; Tel: 785 6666, e-post: vald@meremae.ee; kontaktisik: Teivi Leis, tel 785 6635, e-post maa@meremae.ee).
Üldplaneeringu ja KSH kehtestaja on Meremäe Vallavolikogu (Võrumaa, Meremäe vald, Meremäe küla).

Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) ja Meremäe valla üldplaneeringu koostamise algatamise otsusega on võimalik tutvuda Meremäe valla kodulehel www.meremae.ee või vallavalitsuses tööaegadel.

Meremäe Vallvalitsus teatab, et
1) 26. juuni 2013. aasta Meremäe Vallavolikogu otsusega nr 24 "Meremäe koolimaja kinnistu ja selle lähiala detailplaneeringu algatamine selle lähteseisukohtade kinnitamine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine" otsustati mitte algatada detailplaneeringule keskkonnamõju strateegilist hindamist (edaspidi KSH), sest:
• detailplaneeringuga ei kavandata eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi olulist kahjustamist, sh vee, pinnase, õhu saastatust, olulist jäätmeteket, mürataseme ja vibratsiooni olulist suurenemist. Keskkonnalubade vajadust kavandatava tegevuse elluviimisel tuleb kaaluda detailplaneeringu koostamise käigus;
• lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei põhjusta kavandatavate ehitiste rajamine ning sihtotstarbeline kasutamine antud asukohas eeldatavalt olulist negatiivset keskkonnamõju, kui detailplaneeringus nähakse ette võimalike negatiivsete mõjude vähendamiseks leevendusmeetmed. Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud on eeldatavalt väikesed, nende ulatus piirneb peamiselt planeeringualaga.
• detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei põhjusta loodusvarade taastumisvõime ega looduskeskkonna vastupanuvõime ületamist, sest planeeringuala ja lähiala on juba inimtegevuse poolt mõjutatud (muudetud) keskkond. Kavandatava tegevuse elluviimisega ei kaasne olulist negatiivset mõju looduskeskkonnale. Kui detailplaneeringu menetlemise käigus selgub täiendavaid olulisi asjaolusid või fakte on volikogul õigus algatada KSH menetlus. Vallavalitsusel on õigus nõuda sõltuvalt ehitiste kasutuse otstarbest keskkonnamõju hindamist (KMH) tegevuslubade (sh ehituslubade) taotlemisel;
• detailplaneeringu alal asub kaitseala - puistu nimetusega "Meremäe kaasik" (keskkonnaregistri kood KLO1200199). Kaitseala valitseja on Keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regioon. Planeeringuga kavandatakse kaitsealale moodustada iseseisev katastriüksus ja määrata vastav maakasutuse sihtotstarve. Planeeringualal ei esine teisi kaitstavaid maa-alasid, loodusobjekte ega liike, loodusvarasid ega kultuurimälestisi, mida detailplaneeringuga kavandatav tegevus võib mõjutada;
• kavandatav tegevus ei kahjusta inimese tervist, heaolu, vara ega kultuuripärandit;
• detailplaneeringu alal ja selle lähiümbruses ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust ning alal ei ole varasemalt toimunud keskkonnaohtlikku tegevust;
• kavandatava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse ega lõhna teket, mõningast valgusreostust tekib ala valgustamisest, transpordi (sõidukite) tuledest. Mõningast vibratsiooni võib esineda ehitustegevuse käigus ja hooneid teenindavast transpordist;
• kavandataval alal asuva kinnistu maakasutuse sihtotstarve ei põhjusta olulist negatiivset ruumilist mõju, kui ehitiste projekteerimisel, ehitamisel ja kasutamisel järgitakse seadustega kehtestatud nõudeid.
Detailplaneeringu eesmärgiks on reformimata riigimaa taotlemine munitsipaalomandisse, planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine, krundi ehitusõiguse määramine, krundi hoonestusala piiritlemine, tänavate maa-alade ja liikluskorralduse määramine, haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine, kujade määramine, tehnovõrkude ja -rajatiste asukoha määramine, hoone olulisemate arhitektuurinõuete ning vajaduse korral rajatise ehitus- ja kujundusnõuete seadmine, servituutide vajaduse määramine, kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine, muude kinnisomandi kitsenduste ulatuse määramine planeeritaval maa-alal, ettepanekute tegemine kaitse alla võetud maa-alade ja üksikobjektide kaitserežiimi täpsustamiseks ning keskkonnatingimuste seadmine planeeringuga kavandatu elluviimiseks. Planeeritava ala suurus on ca 6,0 ha. Detailplaneeringu koostajat ei ole veel teada.
Seotud katastritunnused: 46002:003:0415; 46002:003:0414; 46002:003:2061.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamise teade

Meremäe Vallvalitsus teatab, et
1) 26. juuni 2013. aasta Meremäe Vallavolikogu otsusega nr 23 "Meremäe külastuskeskuse ja selle lähiala detailplaneeringu algatamine, lähteseisukohtade kinnitamine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine" otsustati mitte algatada detailplaneeringule keskkonnamõju strateegilist hindamist (edaspidi KSH), sest:
• detailplaneeringuga ei kavandata eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi olulist kahjustamist, sh vee, pinnase, õhu saastatust, olulist jäätmeteket, mürataseme ja vibratsiooni olulist suurenemist. Keskkonnalubade vajadust kavandatava tegevuse elluviimisel tuleb kaaluda detailplaneeringu koostamise käigus;
• lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei põhjusta kavandatavate ehitiste rajamine ning sihtotstarbeline kasutamine antud asukohas eeldatavalt olulist negatiivset keskkonnamõju, kui detailplaneeringus nähakse ette võimalike negatiivsete mõjude vähendamiseks leevendusmeetmed. Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud on eeldatavalt väikesed, nende ulatus piirneb peamiselt planeeringualaga.
• detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei põhjusta loodusvarade taastumisvõime ega looduskeskkonna vastupanuvõime ületamist, sest planeeringuala ja lähiala on juba inimtegevuse poolt mõjutatud (muudetud) keskkond. Kavandatava tegevuse elluviimisega ei kaasne olulist negatiivset mõju looduskeskkonnale. Kui detailplaneeringu menetlemise käigus selgub täiendavaid olulisi asjaolusid või fakte on volikogul õigus algatada KSH menetlus. Vallavalitsusel on õigus nõuda sõltuvalt ehitiste kasutuse otstarbest keskkonnamõju hindamist (KMH) tegevuslubade (sh ehituslubade) taotlemisel;
• planeeritaval maa-alal asub osaliselt veehaarde (puurkaev) sanitaarkaitseala (50 m). Planeeringualal ei esine teisi kaitstavaid maa-alasid, loodusobjekte ega liike, loodusvarasid ega kultuurimälestisi, mida detailplaneeringuga kavandatav tegevus võib mõjutada;
• kavandatav tegevus ei kahjusta inimese tervist, heaolu, vara ega kultuuripärandit;
• detailplaneeringu alal ja selle lähiümbruses ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust ning alal ei ole varasemalt toimunud keskkonnaohtlikku tegevust;
• kavandatava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse ega lõhna teket, mõningast valgusreostust tekib ala valgustamisest, transpordi (sõidukite) tuledest. Mõningast vibratsiooni võib esineda ehitustegevuse käigus ja hooneid teenindavast transpordist;
• kavandataval alal asuva kinnistu maakasutuse sihtotstarve ei põhjusta olulist negatiivset ruumilist mõju, kui ehitiste projekteerimisel, ehitamisel ja kasutamisel järgitakse seadustega kehtestatud nõudeid.
Detailplaneeringu eesmärgiks on reformimata riigimaa taotlemine munitsipaalomandisse, planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine, krundi ehitusõiguse määramine, krundi hoonestusala piiritlemine, hoone olulisemate arhitektuurinõuete ning vajaduse korral rajatise ehitus- ja kujundusnõuete seadmine, tänava maa-ala ja liikluskorralduse määramine ning vajaduse korral eraõigusliku isiku maal asuva, olemasoleva või kavandatava tänava avalikult kasutatavaks teeks määramine teeseaduses sätestatud korras, haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine, kujade määramine, tehnovõrkude ja -rajatiste asukoha määramine, keskkonnatingimuste seadmine planeeringuga kavandatu elluviimiseks, servituutide vajaduse määramine, vajadusel ehituskeeluvööndi vähendamine, kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine, muude seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevate kinnisomandi kitsenduste ulatuse määramine planeeritaval maa-alal. Planeeritava ala suurus on ca 5,0 ha. Detailplaneeringu koostajat ei ole veel teada.
Seotud katastritunnused:46002:003:0081; 46002:003:0419; 46002:003:2061; 46002:003:0360; 46002:003:0421.

Meremäe Vallavolikogu 19.12.2012 otsusega nr 53 algatati Obinitsa järve ja selle lähiala kinnistute detailplaneeringu koostamine ning keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH).

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on reformimata riigimaa taotlemine munitsipaalomandisse, hüdroelektrijaama kavandamine Obinitsa järvele, planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine, krundi ehitusõiguse määramine, krundi hoonestusala piiritlemine, tänava maa-ala ja liikluskorralduse määramine ning vajaduse korral eraõigusliku isiku maal asuva, olemasoleva või kavandatava tänava avalikult kasutatavaks teeks määramine teeseaduses sätestatud korras, haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine, kujade määramine, tehnovõrkude ja -rajatiste asukoha määramine, keskkonnatingimuste seadmine planeeringuga kavandatu elluviimiseks ja ehitiste määramine, mille ehitusprojekti koostamisel on vaja läbi viia keskkonnamõju hindamine, servituutide vajaduse määramine, vajadusel ehituskeeluvööndi vähendamine.

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1 punkti 21 alusel on hüdroelektrijaama rajamine tundlikule suublale, tammi, paisu või veehoidla püstitamine või selle rekonstrueerimine olulise keskkonna mõjuga tegevus.

Detailplaneeringu koostamise algataja ja kehtestaja on Meremäe Vallavolikogu, asukohaga Meremäe vald, Meremäe küla 65302. Planeeringu korraldaja on Meremäe Vallavalitsus, asukohaga Meremäe vald, Meremäe küla 65302. Koostaja selgitatakse hiljem.
Detailplaneeringu ja KSH koostamise algatamise otsusega ning planeeringu lähteseisukohtadega saab tutvuda Meremäe valla koduleheküljel www.meremae.ee ning tööpäevadel Meremäe Vallavalituse maanõuniku kabinetis Meremäe vald, Meremäe küla 65302.
Teate avaldamise õiguslik alus on Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 35 lg 6.

Meremäe Vallavolikogu 08. veebruar 2012. a otsusega nr 4 algatati Meremäe vallas, Väiko-Härmä külas Raja kinnistu (katastritunnus 46002:001:0281) detailplaneeringu koostamine ning jäeti algatamata keskkonnamõju strateegiline hindamine. Planeeritava ala suurus on ca 0,18 ha. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on kaaluda laskumisraja kavandamise võimalikkust Piusa jõe ürgoru maastikukaitsealal ja Piusa jõe ehituskeeluvööndis.
Detailplaneeringu koostamise algataja ja kehtestaja on Meremäe Vallavolikogu ning detailplaneeringu koostamise korraldaja on Meremäe Vallavalitsus (65302 Meremäe vald, Meremäe küla). Detailplaneeringu finantseerimise õigus on üle antud huvitatud isikule.
Raja kinnistu jääb vastavalt Meremäe valla üldplaneeringule täies ulatuses Piusa jõe ürgoru maastikukaitsealasse.
Keskkonnaamet, kui Piusa jõe ürgoru maastikukaitseala kaitseala valitseja, on esitanud Raja-5 kinnistu omanikule 15.03.2011 kirjas nr PVV 14-5/11/8065-2 seisukoha, et detailplaneeringus planeeritav tegevus ei ole vastuolus kaitseala kaitse-eesmärkidega ning eeldatav mõju piirdub Raja-5 kinnistu ja selle lähinaabritega (Raja kinnistu).
Tegemist ei ole üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga, kuna vastavalt "Looduskaitseseaduse" § 38 lg 5 p 9 kohaselt ehituskeeld ei laiene kehtestatud detailplaneeringuga või kehtestatud üldplaneeringuga kavandatud sillale.
Detailplaneeringuga ei kavandata "Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus" (edaspidi KeHJS) § 6 lg 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevusi, sh tootmistegevust ega muud olulise keskkonnamõjuga ehitustegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustumist, sh vee, pinnase, õhu saastamist.
KeHJS § 6 lg 2 kohaselt tuleb otsustajal anda eelhinnang, kas nimetatud valdkondade tegevusel on oluline keskkonnamõju. Antud juhul kavandatakse laskumisraja ja kahe silla ehitamist või kasutamist, vastavalt KeHJS § 6 lg 2 p 19 sätestatule turismimajandust, puhke-, spordi- ja virgestusalade rajamist.
Vastavalt Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005. a määrusega nr 224 kehtestatud "Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust, täpsustatud loetelu" § 14 p-le 1 tuleb keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust kaaluda kaitstavale loodusobjektile või Natura 2000 võrgustiku alale valgustatud suusaraja, -nõlva, köistõstuki ja nendega seotud rajatise kavandamisel.
Raja kinnistu asub Natura 2000 alal. Natura 2000 on üle-euroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse. Raja kinnistut kitsendavad III kategooria kaitsealused liigid Cottus gobio (võldas), Lutra lutra (saarmas) ja Thymallus thymallus (harjus), kes elavad Piusa jões.
Sildade ehitamisel arvestatakse, et veevoolu jõesängis ei takistata, vee paisutamist ei teki ja et Piusa jões elavatele kaitsealustele liikidele tekkiv mõju on minimaalne. Sildade ehitamisel teostatakse kallastel mullatöid maastikuilmet (esialgset pinnavormi) maksimaalselt säilitades ja ulatuses, mis on vajalik sildade püsivuse tagamiseks. Sildade ehitamisel välditakse suuremahulisi mullatöid, mis võivad põhjustada jõenõlvade võimalike varinguid. Laiem sild laskumisraja otstarbeks on planeeritud ehitada võimalusel teisaldatavana. Sildade eeldatav konstruktsioon ja paiknemine selgub planeeringu koostamise käigus. Planeeringulahendused töötatakse välja ja kooskõlastatakse Keskkonnaametiga ning kui planeeringulahendusest nähtub, et sildade ehitus võib keskkonnale arvatust suuremat mõju avaldada, algatatakse keskkonnamõju hindamine planeeringu protsessi käigus.
Eeltoodust tulenevalt on Meremäe Vallavalitsus seisukohal, et keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine Raja kinnistu detailplaneeringule ei ole vajalik.
Detailplaneeringu koostamise algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise otsusega saab tutvuda tööpäevadel Meremäe Vallavalitsuses.
Alus: "Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus" § 35 lg 6.