Kiili Vallavalitsus avaldab teadaande keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 35 lõike 6 alusel.

Kiili Vallavalitsus teatab, et on algatanud 16. jaanuari 2024 Kiili Vallavalitsuse korraldusega nr 18 Vaela külas Hansu, Aidamehe ja Vaela tee 59 detailplaneeringu koostamise ja jätnud algatamata 16.01.2024 Kiili Vallavalitsuse korraldusega nr 18 Vaela külas Hansu, Aidamehe ja Vaela tee 59 detailplaneeringu kõnealuse dokumendi keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH).

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Vaela külas Hansu (30401:001:0369), Aidamehe (30401:001:1166) ja Vaela tee 59 (30401:001:2019) kinnistute jagamine ja moodustatud kruntidele ehitusõiguse määramine. Planeeringuala suurus on 6,23 ha ja varasemad detailplaneeringud alal puuduvad.
Detailplaneeringuga moodustatakse min 1 äri- ja tootmismaa krunt ja min 1 transpordimaa krunt. Äri- ja tootmismaa krundile tohib ehitada min ühe kuni kolmekorruselise hoone kõrgusega kuni 20,0 m ning krundi suurim ehitisealune pind kuni 50 000 m2. Äri- ja toomismaa hoonestustihedus kuni 1,23 ja krundi täisehituse protsent kuni 61%. Krundi minimaalne haljastuse protsent on 20%, millest minimaalselt 60% peab olema kõrghaljastatud ala. Kruntide arv ja suurus võivad täpsustuda detailplaneeringu koostamise käigus (kruntide arvu suurenemisel ehitusõigus ei suurene). Parkimisvajadused tuleb lahendada krundi piires. Hoonete eskiislahendus kooskõlastada, enne ehitusloa taotlemist, vallaarhitektiga. Arendajal tuleb esitada vähemalt 3 alternatiivset piisavalt erinevat eskiislahendust. Kiili vald ja Huvitatud isik moodustatavad komisjoni eskiislahenduste arutamiseks ja asukohta paremini sobiva eskiisi leidmiseks. Tundlike alade eraldamiseks ja kaitseks müra, tolmu, reostuse vms eest, on vajalik kavandada piisava laiusega kõrghaljastatud puhvervöönd või rajada häiringu levikut takistav piire. Kaitsev piire või puhverala rajada häiringut põhjustava objekti territooriumile.
Detailplaneeringu ligipääsu lahenduse aluseks tuleb võtta Teedeprojekt OÜ poolt koostatud Riigitee nr 11115 Kurna–Tuhala km 2,196–4,556 ja riigitee nr 11507 Kangrumetsa tee km 0,000–0,550 eskiisprojekt. Täpsem lahendus on esitatud punktis 3.3.5 (Ristumine riigiteega nr 11502 Kurna tee). Vaela külas Hansu, Aidamehe ja Vaela tee 59 detailplaneeringust huvitatud isiku kohustus on välja ehitada ringristmik vastavalt eelpool mainitud Teedeprojekt OÜ eskiisprojektile. Moodustatavad transpordimaa kinnistud kuhu planeeritakse uued sõidu- ja kõnniteed min laius peab olema 20,0 m (planeeritavate sõiduteede min laius 7 m ja kõnniteede min laius 2 m). Planeeringuga tuleb tagada ligipääs Ringi (30401:001:1511) kinnistule.
Lisaks lahendatakse planeeringuala heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimine ja tehnovõrkudega varustamine. Planeeringulahenduse koostamisse peab olema kaasatud teedeehituse ala spetsialist, maaparanduse või veemajanduse ala spetsialist ja maastikuarhitekt.
Käesolev detailplaneering ei sisalda Kiili valla üldplaneeringu muutmise ettepanekut.

KSH jäeti algatamata :
Algatamise menetluse käigus koostati Vaela külas Hansu, Aidamehe ja Vaela tee 59 detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang.
Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei ole alust eeldada detailplaneeringu elluviimisel keskkonnaseisundi olulist kahjustamist (s.h pinnase ja õhu saastumist, olulist jäätmeteket, mürataseme ja vibratsiooni olulist suurenemist).
Detailplaneeringuga ei kavandata eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevusi. Kavandatav tegevus ei sea eeldatavalt ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit ega vara. Kuna kavandatava tegevuse mõju suurus ja ruumiline ulatus ümbritsevale keskkonnale ei ole teadaoleva info põhjal oluline ega ületa keskkonna vastupanu- ning taastumisvõimet, siis oluline keskkonnamõju puudub, mistõttu puudub vajadus keskkonnamõju strateegilise hindamise menetluse algatamiseks Hansu, Aidamehe ja Vaela tee 59 detailplaneeringu osas.
Kiili Vallavalitsusele teadaolevast informatsioonist tulenevalt saab järeldada, et kavandatava tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine ei ole eeldatavalt vajalik. Keskkonnakaitse tingimustega arvestamine on võimalik planeerimisseaduse § 126 lõike 1 punktide 8 ja 12 kohaselt ning käesoleva dokumendi peatükis 5 toodu osas.
Täiendused lähtetingimustele:
Hinnata tuleb arendusega kaasnevat liiklussageduse kasvu ja liikluskoosseisu, peamine juurdepääs tuleb ette näha üle Hansu kinnistu kavandatud perspektiivselt kogujateelt, mis loob tingimused Hansu ja Aidamehe kinnistu ühendamiseks teedevõrguga. Ruumivajaduse hindamiseks, ohutu liikluslahenduse planeerimiseks ja asjatundlikkuse põhimõttele vastava projektlahenduse võimaldamiseks (vastavalt EhS § 10) on vajalik kaasata planeeringu koostamisse teedeinsener kui eriteadmistega isik (PlanS § 4 lg 6).
Maaparandussüsteemidega alade maakasutuse muutmisel tuleb läbi töötada kogu kuivendusvõrgu uus lahendus ja detailplaneeringu koostamisse kaasata maaparanduse või veemajanduse ala spetsialist.
Detailplaneeringu kehtestamisel tuleb välja selgitada kas kavandatavateks tegevusteks on piirkonnas piisavalt põhjaveevaru.
Läbi viia mürauuringud nii liiklusmüra, kui ka tööstusmüra kohta ning arvestada ka helirõhutasemeid ja ehitusmüra tasemeid vastavalt seadustes toodud normidele.
Vallavalitsusel on õigus detailplaneeringu edasise menetlemise käigus oluliste põhjuste, faktide, asjaolude ilmnemisel algatada KSH menetlus.

Strateegilise planeerimisdokumendi koostamise osapooled:
Koostamise algataja on Kiili Vallavalitsus.
Koostamise korraldaja on Kiili Vallavalitsus.
Koostaja Kiili Vallavalitsus.
Kehtestaja on Kiili Vallavalitsus.

Strateegilise planeerimisdokumendi koostamise ja KSH algatamata jätmise otsusega on võimalik tutvuda Kiili Vallavalitsuses tööpäevadel kohapeal või digitaalselt Kiili valla geoportaalis.

Kiili Vallavalitsus avaldab teadaande keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 35 lõike 6 alusel.

Kiili Vallavalitsus teatab, et on algatanud 17. oktoobri 2023 Kiili Vallavalitsuse korraldusega nr 484 Lähtse külas Tuuletoa kinnistu detailplaneeringu koostamise. koostamise ja jätnud algatamata 17.10.2023 Kiili Vallavalitsuse korraldusega nr 484 Lähtse külas Tuuletoa kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamine kõnealuse dokumendi keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH).

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Lähtse külas Tuuletoa (30401:003:0229) kinnistu jagamine ja moodustatud kruntidele ehitusõiguse määramine. Detailplaneeringuga moodustatakse kuni 8 paariselamu krunti (krundi min suurus 3000 m2) ja kuni 8 üksikelamu krunti (krundi min suurus 2000 m2). Lisaks elamumaadele moodustatakse ka planeeringuala teenindavatele teedele mõeldud transpordimaade kinnistud ja üldkasutatavate alade kinnistud. Üksikelamu krundile tohib ehitada ühe kuni kahekorruselise elamu kõrgusega kuni 9,0 m ja ühe ühekorruselise abihoone kõrgusega kuni 4,5 m ning üksikelamukrundi suurim ehitisealune pind kuni 300 m2 (ehitistealuse pinna moodustavad kõik krundil olevate ehitusloa kohustuslike hoonete, ehitusloa kohustust mitteomavate ehitiste ehitisealuste pindade summa). Paariselamu krundile tohib ehitada ühe kuni kahekorruselise paariselamu kõrgusega kuni 9,0 m ja ühe ühekorruselise abihoone kõrgusega kuni 4,5 m ning paariskrundi suurim ehitisealune pind kuni 400 m2 (ehitistealuse pinna moodustavad kõik krundil olevate ehitusloa kohustuslike hoonete, ehitusloa kohustust mitteomavate ehitiste ehitisealuste pindade summa). Kõikide elamute parkimisvajadused tuleb lahendada elamukrundi piires.
Transpordimaa, kuhu planeeritakse sõidu- ja kõnniteed, min laius peab olema vähemalt 17,0 m (planeeritavate sõiduteede katte laius vähemalt 5 m ja kõnniteede katte min laius 2 m). Juurdepääs lahendada 11115 Kurna-Tuhala teelt kuhu kavandada ristumiskoht vahemikus km 8,735-8,815. Juhul kui nähakse ette ligipääs läbi Voore tänava peab esitama lahendus Voore tänava ja 11115 Kurna-Tuhala tee ristmikule ja Saare tänavale. Planeeringuga näha ette ka perspektiivne juurdepääsu võimalus külgnevale Vainu kinnistule (30401:003:0269). Planeeringuga näha ette ka perspektiivne juurdepääsu võimalus külgnevale Vainu kinnistule (30401:003:0269).
Planeeritavast alast vähemalt 15% peab moodustama avalikult kasutatav sotsiaalmaa. Planeeringuala üldkasutatav ala peab olema ühendavaks lüliks Tamme maaüksuse detailplaneeringu (DP0094) üldkasutatava ala (Saare tn 10, kt 30401:001:1287) ja Vanatoa I detailplaneeringu (DP0101) üldkasutatava ala (Suure-Sahkari tee 2, kt 30501:001:0161). Üldkasutatavate alade ühendamisel ette näha ülekäigukoht 11115 Kurna-Tuhala teele.
Lisaks eelnevale lahendatakse planeeringuala heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimine ja tehnovõrkudega varustamine. Planeeringulahenduse koostamisse peab olema kaasatud teedeehituse ala spetsialist, maaparanduse või veemajanduse ala spetsialist ja maastikuarhitekt.

KSH jäeti algatamata järgmistel põhjustel:
1. lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei põhjusta planeeringus kavandatud mahus ehitiste rajamine olulist negatiivset keskkonnamõju. Kruntidel toimuvaid tegevusi tuleb planeerida selliselt, et tegevustega kaasnevad võimalikud mõjud (eelkõige planeeringualale ligipääs peab olema tagatud võimalusega, et ei koormataks kitsast Saare tänavat, müra, õhusaaste, vibratsiooniga) on väikesed ja nende ulatus piirneb peamiselt planeeringualaga. Planeeringu koostamise käigus tuleb teostada kogu ala ja juurdepääsu tee ulatuses müra uuring ja planeeringus näha ette leevendusmeetmed ja nende seire. Elamurajooni rajamisel ei ole eeldada Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus § 6 lg 1 nimetatud tegevusi. Keskkonnatingimustega arvestamine on eeldatavalt võimalik planeerimisseaduse § 126 kohaselt planeeringumenetluse käigus.
2. detailplaneeringuga ei kavandata eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi olulist kahjustamist, sh vee, pinnase, õhu saastatust, olulist jäätmeteket, mürataseme ja vibratsiooni suurenemist. Õigusaktidega kooskõlas toimuvate tegevuste korral ei põhjusta detailplaneeringuga kavandatu piirkonnas looduskeskkonna vastupanuvõime ega loodusvarade taastumisvõime ületamist.
3. avariiolukordade esinemise tõenäosus on väike, kui detailplaneeringu elluviimisel järgitakse detailplaneeringuga esitatud tingimusi ja õigusaktidega kehtestatud nõudeid.
4. lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei põhjusta kavandatavas mahus ehitiste rajamine ning sihtotstarbeline kasutamine antud asukohas olulist negatiivset keskkonnamõju. Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud on eeldatavalt väikesed, nende ulatus piirneb peamiselt planeeringualaga, kui detailplaneeringus nähakse ette alale uue kuivendus- ja sademevee süsteemi projekteerimine ja selle välja ehitamine enne elamutele ehituslubade väljastamist.
5. keskkonnalubade vajadust tuleb analüüsida tegevuslubade (ehituslubade) menetlemise käigus.
6. detailplaneeringu alal ja selle lähiümbruses ei ole tuvastatud jääkreostust ning alal ei ole varasemalt toimunud keskkonnaohtlikku tootmist ega muud keskkonnaohtlikku tegevust, mis põhjustaksid kavandatavale tegevusele (sh ehitustegevusele) piiranguid.
7. tegevusi tuleb alale planeerida selliselt, et ei kaasneks olulisel määral soojuse, kiirguse, lõhna ega vibratsiooni teket. Valgustuse negatiivset mõju tuleb vähendada valgustuse suunamisega selliselt, et see ei häiriks liiklejaid teedel, tänavatel ega läheduses asuvaid ettevõtteid ja piirkonna elanikke. Kasutada tuleb nn tarka valgustust ja kindlasti suunatud valgustust.
8. detailplaneeringu alal ega selle lähiümbruses ei paikne Natura 2000 võrgustiku alasid ega esine looduskaitseseaduse §4 lg 1 mõistes kaitstavaid loodusobjekte, mida planeeringuga kavandatav tegevus võib mõjutada.
9. ajaloo-, kultuuri- või arheoloogilise väärtusega aladele ja/või kaitsealustele objektidele tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud on eeldatavalt väikesed, nende ulatus piirneb peamiselt planeeringualaga, juhul kui detailplaneeringus nähakse ette kinnismälestise kaitsevööndi eesmärk. Mälestist ümbritseva kaitsevööndi eesmärk on tagada mälestise säilimine ajalooliselt välja kujunenud maastikustruktuuris ja mälestist väärindavas keskkonnas, vältida mälestist ja ümbritsevat keskkonda kahjustavaid tegevusi. Tagada kinnismälestisele ligipääs, säilimine ning mälestiselt avanevate algupäraste vaadete säilimise.
10. planeeritaval alal kavandatud tegevus ei põhjusta olulist negatiivset ruumilist mõju, kui ehitiste projekteerimisel, ehitamisel ja kasutamisel järgitakse õigusaktidega kehtestatud nõudeid.
11. planeeringu koostamisel tuleb arvestada Terviseameti, Keskkonnaameti, Põllumajandus- ja toiduameti, Muinsuskaitseameti ja Transpordiameti poolt tehtud märkustega ja ettepanekutega.

Strateegilise planeerimisdokumendi koostamise osapooled:
Koostamise algataja on Kiili Vallavalitsus.
Koostamise korraldaja on Kiili Vallavalitsus.
Koostaja Kiili Vallavalitsus.
Kehtestaja on Kiili Vallavalitsus.

Strateegilise planeerimisdokumendi koostamise ja KSH algatamata jätmise otsusega on võimalik tutvuda tööpäevadel Kiili Vallavalitsuses (Nabala tee 2a, Kiili alev, keskkonnanõunik Margit Kuulmann, tel 679 0278 või info tel 679 0260)

Kiili Vallavalitsus avaldab teadaande keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 35 lõike 6 alusel.

Kiili Vallavalitsus teatab, et on algatanud 14. märtsi 2023 Kiili Vallavalitsuse korraldusega nr 97 Lähtse külas Niidi tee 1 ja Niidi tee 3 detailplaneeringu koostamise ja jätnud algatamata 14. märts 2023 Kiili Vallavalitsuse korraldusega nr 97 "Lähtse külas Niidi tee 1 ja Niidi tee 3 detailplaneeringu koostamise " kõnealuse dokumendi keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH).

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Lähtse külas Niidi tee 1 (30401:003:0644) ja Niidi tee 3 (30401:003:0660) kinnistute jagamine ja moodustatud kruntidele ehitusõiguse määramine. Täpsem maa-ala lahendus antakse kinnistute osale, mis jääb väljaspoole turbamaardla osa. Turbamaardla alale elamute planeerimine pole lubatud, jääb maatulundusmaa sihtotstarve ja ette näha kui piirkonda teenindav rekreatsiooni ala. Detailplaneeringuga moodustatakse 23 üksikelamu krunti (krundi min suurus 2000 m2). Lisaks elamumaadele moodustatakse ka planeeringuala teenindavatele teedele mõeldud transpordimaade kinnistud ja üldkasutatavate alade kinnistud. Üksikelamu krundile tohib ehitada ühe kuni kahekorruselise elamu kõrgusega kuni 9,0 m ja ühe ühekorruselise abihoone kõrgusega kuni 4,5 m ning üksikelamukrundi suurim ehitisealune pind kuni 300 m2. Kõikide elamute parkimisvajadused tuleb lahendada elamukrundi piires. Planeeritavast alast vähemalt 15% peab moodustama avalikult kasutatav sotsiaalmaa (% arvestatakse alast millele moodustatakse täpsem lahendus, ilma turbamaardla alata). Transpordimaa kuhu planeeritakse sõidu- ja kõnniteed min laius peab olema 16,0 m (planeeritavate sõiduteede laius ca 5 m ja kõnniteede min laius 2 m). Lisaks eelnevale lahendatakse planeeringuala heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimine ja tehnovõrkudega varustamine. Planeeringulahenduse koostamisse peab olema kaasatud teedeehituse ala spetsialist, maaparanduse või veemajanduse ala spetsialist ja maastikuarhitekt. Turbamaardla alal (eskiislahenduses pos 30) tuleb esitada piirkonda teenindava rekreatsiooni ala lahendus.

KSH jäeti algatamata järgmistel põhjustel:
1. detailplaneeringuga ei kavandata eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi olulist kahjustamist, sh vee, pinnase ja õhu saastatust, olulist jäätmeteket, mürataseme ja vibratsiooni suurenemist. Juhul, kui Kiili vallale ei eraldata lähiaastatel juurde põhjavee ressurssi, ei ole eeldatavalt võimalik planeeritud mahus detailplaneeringut kehtestada;
2. lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei põhjusta kavandatavas mahus ehitiste rajamine ning sihtotstarbeline kasutamine antud asukohas olulist negatiivset keskkonnamõju. Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud (va põhjavee kasutus) on eeldatavalt suhteliselt väikesed, nende ulatus piirneb peamiselt planeeringualaga, kui detailplaneeringus nähakse ette alale uue kuivendussüsteemi projekteerimine ja selle välja ehitamine enne elamutele ehituslubade väljastamist;
3. avariiolukordade esinemise tõenäosus on väike, kui detailplaneeringu elluviimisel järgitakse detailplaneeringuga esitatud tingimusi ja õigusaktidega kehtestatud nõudeid;
4. detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei põhjusta looduskeskkonna vastupanuvõime ega loodusvarade taastumisvõime ületamist, sest planeeringu elluviimisega ei kaasne olulist negatiivset mõju ümbritsevale looduskeskkonnale. Planeeringus tuleb tegevused kavandada selliselt, et oleks tagatud Maapõueseadusest lähtuvate nõuete täitmine;
5. detailplaneeringu alal ega selle lähiümbruses ei paikne Natura 2000 võrgustiku alasid ega esine looduskaitseseaduse §4 lg 1 mõistes kaitstavaid loodusobjekte, mida planeeringuga kavandatav tegevus võib mõjutada;
6. ajaloo-, kultuuri- või arheoloogilise väärtusega aladele ja/või kaitsealustele objektidele eeldatavalt kauguse tõttu oluline negatiivne mõju puudub;
7. detailplaneeringu alal ja selle lähiümbruses ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust ning alal ei ole varasemalt toimunud tootmist ega muud keskkonnaohtlikku tegevust;
8. kavandatava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse ega lõhna teket, vähest valgusreostust tekib valgustusest. Valgustuse negatiivset mõju saab vähendada valgustuse suunamisega elamualade poole ja ei tohi suunata alt üles (taeva poole). Vibratsiooni võib esineda ehitustegevuse käigus, samuti on tavapärasest suuremas koguses jäätmeteke seotud peamiselt ehitustöödega;
9. keskkonnalubade vajadust tuleb kaaluda detailplaneeringu koostamise käigus;
10. planeeritaval alal asuva kinnisasja maakasutuse sihtotstarvete muutmine ei põhjusta olulist negatiivset ruumilist mõju, kui ehitiste projekteerimisel, ehitamisel ja kasutamisel järgitakse kehtestatud nõudeid;
11. Planeeringu koostamisel tuleb arvestada Terviseameti poolt tehtud märkustega ja ettepanekutega.

Strateegilise planeerimisdokumendi koostamise osapooled:
Koostamise algataja on Kiili Vallavalitsus.
Koostamise korraldaja on Kiili Vallavalitsus.
Koostaja Guru Projekt OÜ (Tatari tn 28-1, 10116 Tallinn, tel 644 4414, e-post info@guruprojekt.ee).
Kehtestaja on Kiili Vallavalitsus.

Strateegilise planeerimisdokumendi koostamise ja KSH algatamata jätmise otsusega on võimalik tutvuda tööpäeviti Kiili Vallavalitsususes (Nabala tee 2a, Kiili alev 75401, telefon 6790260, e-post info@kiilivald.ee). Digitaalselt on dokument kättesaadav dokumendiregistrist.

Kiili Vallavalitsus avaldab teadaande keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 35 lõike 6 alusel.

Kiili Vallavalitsus teatab, et on algatanud 18. jaanuari 2023 Kiili Vallavalitsuse korraldusega nr 9 Kiili alevis Suur-Pindle ja Väike-Pindle detailplaneeringu koostamise ja jätnud algatamata 18.01.2023 Kiili Vallavalitsuse korraldusega nr 9 Kiili alevis Suur-Pindle ja Väike-Pindle detailplaneering kõnealuse dokumendi keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH).

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Kiili alevis Suur-Pindle (30501:001:0432) ja Väike-Pindle (30501:001:0433) kinnistute jagamine ja ehitusõiguse määramine ning sellega koos heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise lahendamine. Detailplaneeringuga moodustatakse alale 14 paariselamu (min suurus 3000 m2), 16 üksikelamu krunt (min suurus 2000 m2) ja 1 ühiskondlike ehitiste krunt (min suurus 11000 m2) ning 3 transpordimaa krunt ja 2 üldkasutatava maa sihtotstarbega krunt. Paariselamu krundile tohib ehitada ühe kuni kahekorruselise elamu kõrgusega kuni 9,0 m ja kaks abihoonet kõrgusega kuni 4,5 m ning paariselamukrundi suurim ehitisealune pind on kuni 400 m2. Üksikelamu krundile tohib ehitada ühe kuni kahekorruselise elamu kõrgusega kuni 9,0 m ja ühe abihoone kõrgusega kuni 4,5 m ning üksikelamukrundi suurim ehitisealune pind on kuni 300 m2. Ühiskondlike ehitiste krundile antakse ehitusõigus kuue hoone ehitamiseks (hoonete korruselisus kuni 2, kõrgus kuni 9,0 m, kokku ehitisealune pind kuni 2500 m2). Kõik elamute parkimisvajadused tuleb lahendada krundi piires. Juurdepääs planeeritavale alale on ette nähtud Pindle teelt, Tormi ja Vikerkaare tänavatelt. Elamukvartalite siseselt on planeeritud üks transpordimaa krunt. Teised transpordimaa krundid on ette nähtud Pindle tee laienduseks ja 11157 Sausti-Kiili tee kergliiklustee tarbeks. Transpordimaa laiuseks on planeerida vähemalt 16 meetrit (Pindle tee kinnistu laius vähemalt 22,0 m), kuhu planeerida kõik tehnovõrgud, asfaltkattega sõidutee (teekatte laius vähemalt 5,0 m) ja asfaltkattega kõnnitee (teekatte laius vähemalt 2,0 m). Planeeringu elluviimise käigus tuleb laiendada ja asfalteerida ka Pindle tee kuni Vikerkaare, Tormi ja Pilve kinnistute detailplaneeringu alani (DP0201, teekatte laiuseks min 6,0 m) koos kergliiklusteega (teekatte laius vähemalt 3,0 m). Pindle tee laienduse eesmärk on tagada Pindle tee terviklikkus kogu Pindle tee ulatuses. Maaparandussüsteemidega alade maakasutuse muutmisel tuleb läbi töötada kogu kuivendusvõrgu uus lahendus. Sama kehtib teede ehitamisel ja rekonstrueerimisel. Planeeringulahenduse koostamisse peab olema kaasatud teedeehituse ala spetsialist, maaparanduse või veemajanduse ala spetsialist ja maastikuarhitekt. Käesolev detailplaneering ei sisalda Kiili valla üldplaneeringu muutmise ettepanekut.

KSH jäeti algatamata järgmistel põhjustel:
1. detailplaneeringuga ei kavandata eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi olulist kahjustamist, sh vee, pinnase, õhu saastatust, olulist jäätmeteket, mürataseme ja vibratsiooni suurenemist;
2. lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei põhjusta kavandatavas mahus ehitiste rajamine ning sihtotstarbeline kasutamine antud asukohas olulist negatiivset keskkonnamõju. Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud on eeldatavalt suhteliselt väikesed, nende ulatus piirneb peamiselt planeeringualaga, kui detailplaneeringus nähakse ette alale uue kuivendussüsteemi projekteerimine ja selle välja ehitamine enne elamutele ehituslubade väljastamist;
3. avariiolukordade esinemise tõenäosus on väike, kui detailplaneeringu elluviimisel järgitakse detailplaneeringuga esitatud tingimusi ja õigusaktidega kehtestatud nõudeid;
4. detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei põhjusta looduskeskkonna vastupanuvõime ega loodusvarade taastumisvõime ületamist, sest planeeringu elluviimisega ei kaasne olulist negatiivset mõju ümbritsevale looduskeskkonnale;
5. detailplaneeringu alal ega selle lähiümbruses ei paikne Natura 2000 võrgustiku alasid ega esine looduskaitseseaduse §4 lg 1 mõistes kaitstavaid loodusobjekte, mida planeeringuga kavandatav tegevus võib mõjutada;
6. ajaloo-, kultuuri- või arheoloogilise väärtusega aladele ja/või kaitsealustele objektidele eeldatavalt kauguse tõttu oluline negatiivne mõju puudub;
7. detailplaneeringu alal ja selle lähiümbruses ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust ning alal ei ole varasemalt toimunud tootmist ega muud keskkonnaohtlikku tegevust;
8. kavandatava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse ega lõhna teket, vähest valgusreostust tekib valgustusest. Valgustuse negatiivset mõju saab vähendada valgustuse suunamisega elamualade poole (rohealast eemale). Vibratsiooni võib esineda ehitustegevuse käigus, samuti on tavapärasest suuremas koguses jäätmeteke seotud peamiselt ehitustöödega;
9. keskkonnalubade vajadust tuleb kaaluda detailplaneeringu koostamise käigus;
10. planeeritaval alal asuva kinnisasja maakasutuse sihtotstarvete muutmine ei põhjusta olulist negatiivset ruumilist mõju, kui ehitiste projekteerimisel, ehitamisel ja kasutamisel järgitakse kehtestatud nõudeid;
11. Planeeringu koostamisel tuleb arvestada Terviseameti, ja Keskkonnaameti poolt tehtud märkustega ja ettepanekutega.

Strateegilise planeerimisdokumendi koostamise osapooled:
Koostamise algataja on Kiili Vallavalitsus.
Koostamise korraldaja on Kiili Vallavalitsus.
Koostaja on Optimal Projekt OÜ (Keemia tn 4, 10616 Tallinn, e-post arno@opt.ee; tel 56983389).
Kehtestaja on Kiili Vallavalitsus.

Strateegilise planeerimisdokumendi koostamise ja KSH algatamata jätmise otsusega on võimalik tutvuda tööpäeviti Kiili Vallavalitsuses keskkonnanõunik Margit Kuulmann, tel 679 0278 või info tel 679 0260.

Kiili Vallavalitsus avaldab teadaande keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 35 lõike 6 alusel.

Kiili Vallavalitsus teatab, et on algatanud 18. jaanuari 2023 Kiili Vallavalitsuse korraldusega nr 10 Kiili alevis Vaska maaüksuse detailplaneeringu koostamise koostamise ja jätnud algatamata 18.01.2023 Kiili Vallavalitsuse korraldusega nr 10 Kiili alevis Vaska maaüksuse detailplaneering kõnealuse dokumendi keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH).

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Kiili alevis Vaska katastriüksuste (30401:001:2481) jagamine ja moodustatud kruntidele ehitusõiguse määramine. Detailplaneeringuga määratakse lahendus Vaska kinnistu osale, mis asub Kiili alevi keskuse ja üldplaneeringus määratud rohevõrgustiku vahel (ca 10 ha suurune ala Vaska katastriüksusest), ülejäänud ala suhtes Detailplaneering lahendust ei määra ja säilib praegune olukord. Rohevõrgustiku vähendamine pole lubatud. Detailplaneeringuga on kavas moodustada 5 ridaelamu krunti (krundi min suurus 6400 m2), 5 paariselamu krunti (krundi min suurus 3000 m2), 17 üksikelamu krunti (krundi min suurus 2000 m2). Kokku kuni 47 elamuühikut. Lisaks planeeringuala teenindavatele teedele mõeldud transpordimaade kinnistud. Lõplik detailplaneeringu lahendus leitakse detailplaneeringu menetluse käigus, muu hulgas koostöös avalikkusega. Ridaelamu krundile tohib ehitada ühe kuni kahekorruselise ridaelamu kõrgusega kuni 9,0 m (abihooned pole lubatud), maksimaalne korterite arv ühes ridaelamus on 4 ning ridaelamukrundi koormusindeks peab olema suurem kui 800 m2/korter. Ridaelamute puhul arvestada minimaalselt 2 parkimiskohta 1 korteri kohta. Paariselamu krundile tohib ehitada ühe kuni kahekorruselise elamu kõrgusega kuni 9,0 m ja kaks ühekorruselist abihoonet kõrgusega kuni 4,5 m ning paariselamukrundi suurim ehitisealune pind kuni 400 m2. Üksikelamu krundile tohib ehitada ühe kuni kahekorruselise elamu kõrgusega kuni 9,0 m ja ühe ühekorruselise abihoone kõrgusega kuni 4,5 m ning üksikelamukrundi suurim ehitisealune pind kuni 300 m2. Kõikide elamute parkimisvajadused tuleb lahendada elamukrundi piires. Planeeritavast alast vähemalt 15% peab moodustama avalikult kasutatav sotsiaalmaa (% arvestatakse alast millele moodustatakse täpsem lahendus). Transpordimaa kuhu planeeritakse sõidu- ja kõnniteed min laius peab olema 16,0 m (planeeritavate sõiduteede katete min laius 5 m ja kõnniteede katete min laius 2 m). Planeeringu elluviimise käigus tuleb lisaks välja ehitada ka Lootuse tänav T1 kinnistule (30401:001:2405) planeeritud kõnnitee alates lasteaia jalgväravast kuni Kooli tänav T3//Vaikuse tänav T1 kinnistuni (30401:001:1383). Lisaks eelnevale lahendatakse planeeringuala heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimine ja tehnovõrkudega varustamine. Kiili alevis Vaska maaüksuse detailplaneeringu eskiislahenduse joonis on esitatud algatamise korralduse lisas nr 3 ja seletuskiri lisas nr 4. Vaska katastriüksuse detailplaneeringu eskiislahenduse joonisel on krundid positsioonidega 37 ja 38 reserveeritud Kiili alevi terviserajale, mille täpsem lahendus antakse hilisema planeerimismenetluse või projekteerimise käigus. Planeeringulahenduse koostamisse peab olema kaasatud: diplomeeritud teedeinsener (tase 7), diplomeeritud hüdrotehnikainsener (tase 7) ja diplomeeritud maastikuarhitekt (tase 7).

KSH jäeti algatamata järgmistel põhjustel:
1. detailplaneeringuga ei kavandata eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi olulist kahjustamist, sh vee, pinnase ja õhu saastatust, olulist jäätmeteket, mürataseme ning vibratsiooni suurenemist;
2. lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei põhjusta kavandatavas mahus ehitiste rajamine ning sihtotstarbeline kasutamine antud asukohas olulist negatiivset keskkonnamõju. Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud on eeldatavalt suhteliselt väikesed. Keskkonnatingimustega arvestamine on eeldatavalt võimalik planeerimisseaduse § 126 kohaselt planeeringumenetluse käigus;
3. avariiolukordade esinemise tõenäosus on väike, kui detailplaneeringu elluviimisel järgitakse detailplaneeringuga esitatud tingimusi ja õigusaktidega kehtestatud nõudeid;
4. detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei põhjusta looduskeskkonna vastupanuvõime ega loodusvarade taastumisvõime ületamist, sest planeeringu elluviimisega ei kaasne olulist negatiivset mõju ümbritsevale looduskeskkonnale.
5. detailplaneeringu alal ega selle lähiümbruses ei paikne Natura 2000 võrgustiku alasid ega esine looduskaitseseaduse §4 lg 1 mõistes kaitstavaid loodusobjekte, mida planeeringuga kavandatav tegevus võib mõjutada;
6. ajaloo-, kultuuri- või arheoloogilise väärtusega aladele ja/või kaitsealustele objektidele eeldatavalt kauguse tõttu oluline negatiivne mõju puudub;
7. detailplaneeringu alal ja selle lähiümbruses ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust ning alal ei ole varasemalt toimunud tootmist ega muud keskkonnaohtlikku tegevust;
8. kavandatava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse ega lõhna teket, mõningast valgusreostust tekib valgustusest. Valgustuse negatiivset mõju rohekoridorile saab vähendada valgustuse suunamisega elamualade poole (rohekoridorist eemale). Vibratsiooni võib esineda ehitustegevuse käigus, samuti on tavapärasest suuremas koguses jäätmeteke seotud peamiselt ehitustöödega;
9. kavandatav tegevus ei kahjusta inimese tervist, heaolu, vara;
10. keskkonnalubade vajadust tuleb kaaluda detailplaneeringu koostamise käigus;
11. planeeritaval alal asuva kinnisasja maakasutuse sihtotstarvete muutmine ei põhjusta olulist negatiivset ruumilist mõju, kui ehitiste projekteerimisel, ehitamisel ja kasutamisel järgitakse õigusaktidega kehtestatud nõudeid ja head tava;
12. planeeringu koostamisel tuleb arvestada Terviseameti poolt tehtud märkustega ja ettepanekutega.

Strateegilise planeerimisdokumendi koostamise osapooled:
Koostamise algataja on Kiili Vallavalitsus.
Koostamise korraldaja on Kiili Vallavalitsus.
Koostaja Casa planeeringud OÜ (Liivalaia 29-57, 10118 Tallinn, tel 5072826, e-post casa@casa.ee).
Kehtestaja on Kiili Vallavalitsus.

Strateegilise planeerimisdokumendi koostamise ja KSH algatamata jätmise otsusega on võimalik tutvuda tööpäevadel Kiili Vallavalitsuses keskkonnanõunik Margit Kuulmann, tel 679 0278 või tel 679 0260.

Kiili Vallavalitsus avaldab teadaande keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 35 lõike 6 alusel.

Kiili Vallavalitsus teatab, et on algatanud 06. detsembri 2022 Kiili Vallavalitsuse korraldusega nr 574 Kiili alevis Jussinuka detailplaneeringu koostamise ja jätnud algatamata 06.12.2022 Kiili Vallavalitsuse korraldusega nr 574 Kiili alevi Jussinuka kõnealuse dokumendi keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH).

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Kiili alevis Jussinuka katastriüksuste jagamine neljaks äri- ja tootmismaa (ärimaa sihtotstarve vähemalt 70%) sihtotstarbega krundiks ja moodustatud kruntidele ehitusõiguse määramine. Moodustatavatele kruntidele tohib ehitada kaks kuni kahekorruselise hoone kõrgusega kuni 9,0 m. Pos. 2 ehitusõigus tankla ehitamiseks. Parkimisvajadused tuleb lahendada krundi piires. Ligipääsu planeerimisel arvestada Priidu (DP0207) detailplaneeringu lahendust. Hoonete eskiislahendus kooskõlastada, enne ehitusloa taotlemist, vallaarhitektiga. Äri- ja tootmishoonest Kurna-Tuhala tee poole on lubatud parklate ja haljasalade rajamine, detailplaneeringus näha ette tingimused nende rajamiseks. Materjalide ladustamine ja hoidmine pole sellel alal lubatud. Materjalide ladustamine ja hoidmine, sh varjualused peavad jääma hoonete taha, so läänepoolsele alale. Planeeritud äritegevus peab olema suunatud ümbritsevale elukeskkonna teenindamiseks (nt kauplus, kohvik, juuksur jne). Kergliikluse lahenduse puhul arvestada Priidu ja Vikerkaare, Tormi ja Pilve kinnistute (DP0201) detailplaneeringuga. Peab olema tagatud ligipääs Vikerkaare, Tormi ja Pilve kinnistute detailplaneeringuga rajatavatele elamutele. Lisaks lahendatakse planeeringuala heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimine ja tehnovõrkudega varustamine. Käesolev detailplaneering ei sisalda Kiili valla üldplaneeringu muutmise ettepanekut.

KSH jäeti algatamata järgmistel põhjustel:
1. lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei põhjusta planeeringus kavandatud mahus ehitiste rajamine olulist negatiivset keskkonnamõju. Kruntidel toimuvaid tegevusi tuleb planeerida selliselt, et tegevustega kaasnevad võimalikud mõjud (eelkõige müra, õhusaaste, vibratsioon) on väikesed ja nende ulatus piirneb peamiselt planeeringualaga. Lubatud ei ole Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus § 6 lg 1 nimetatud tegevused. Keskkonnatingimustega arvestamine on eeldatavalt võimalik planeerimisseaduse § 126 kohaselt planeeringumenetluse käigus;
2. detailplaneeringu algatamise staadiumis ei ole täpselt teada alal edaspidi toimuma hakkavad tegevused, mistõttu ei saa hinnata detailsemalt tegevustega kaasnevaid tagajärgi. Planeeringuga on lubatud alale sellised tegevused, mis olulisi negatiivseid mõjusid ei põhjusta või näha ette negatiivsete mõjude vähendamiseks piisavad leevendusmeetmed. Õigusaktidega kooskõlas toimuvate tegevuste korral ei põhjusta detailplaneeringuga kavandatu piirkonnas looduskeskkonna vastupanuvõime ega loodusvarade taastumisvõime ületamist.
3. avariiolukordade esinemise tõenäosus on väike, kui detailplaneeringu elluviimisel järgitakse detailplaneeringuga esitatud tingimusi ja õigusaktidega kehtestatud nõudeid.
4. keskkonnalubade vajadust tuleb analüüsida tegevuslubade (ehituslubade) menetlemise käigus. Koos ehitusloa taotlusega tuleb vallavalitsusele esitada rajatavasse ehitisse planeeritud tootmise tehnoloogiline kirjeldus selliselt, et oleks võimalik kaaluda keskkonnamõju hindamise vajadust.
5. detailplaneeringu alal ja selle lähiümbruses ei ole tuvastatud jääkreostust ning alal ei ole varasemalt toimunud keskkonnaohtlikku tootmist ega muud keskkonnaohtlikku tegevust, mis põhjustaksid kavandatavale tegevusele (sh ehitustegevusele) piiranguid.
6. tegevusi tuleb alale planeerida selliselt, et ei kaasneks olulisel määral soojuse, kiirguse, lõhna ega vibratsiooni teket. Valgustuse negatiivset mõju tuleb vähendada valgustuse suunamisega selliselt, et see ei häiriks liiklejaid teedel, tänavatel ega läheduses asuvaid ettevõtteid ja piirkonna elanikke. Kasutada tuleb nn tarka valgustust ja kindlasti suunatud valgustust.
7. detailplaneeringu alal ega selle lähiümbruses ei paikne Natura 2000 võrgustiku alasid ega esine looduskaitseseaduse §4 lg 1 mõistes kaitstavaid loodusobjekte, mida planeeringuga kavandatav tegevus võib mõjutada;
8. ajaloo-, kultuuri- või arheoloogilise väärtusega aladele ja/või kaitsealustele objektidele eeldatavalt kauguse tõttu oluline negatiivne mõju puudub.
9. planeeritaval alal kavandatud tegevus ei põhjusta olulist negatiivset ruumilist mõju, kui ehitiste projekteerimisel, ehitamisel ja kasutamisel järgitakse õigusaktidega kehtestatud nõudeid. Planeeringu koostamisel tuleb arvestada Terviseameti, Keskkonnaameti, Põllumajandus- ja toiduameti poolt tehtud märkustega ja ettepanekutega. Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu koostaja on Kiili Vallavalitsus

Strateegilise planeerimisdokumendi koostamise osapooled:
Koostamise algataja on Kiili Vallavalitsus.
Koostamise korraldaja on Kiili Vallavalitsus.
Koostaja Optimal Projekt OÜ (Keemia tn 4, 10616 Tallinn, e-post arno@opt.ee; tel 56983389).
Kehtestaja on Kiili Vallavalitsus.

Strateegilise planeerimisdokumendi koostamise ja KSH algatamata jätmise otsusega on võimalik tutvuda tööpäevadel Kiili Vallavalitsuses (Nabala tee 2a, Kiili alev, 679 0260).

Kiili Vallavalitsus avaldab teadaande keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 35 lõike 6 alusel.

Kiili Vallavalitsus teatab, et on algatanud 16. detsembri 2021 Kiili Vallavolikogu otsusega nr 46 Luige alevikus Viljandi mnt 109 (Meie toidupood) detailplaneeringu koostamise ja jätnud algatamata 16. detsembri 2021 Kiili Vallavolikogu otsusega nr 46 "Luige alevikus Viljandi mnt 109 (Meie toidupood) detailplaneeringu algatamine" kõnealuse dokumendi keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH).

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Luige alevikus endise Viljandi mnt 109 kinnistu (nüüd Viljandi mnt 113, 30501:001:0397 ja Meremehe tn 2a, 30501:001:0398) jagamine ja ehitusõiguse määramine ning sellega koos heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise lahendamine. Detailplaneeringuga moodustatakse detailplaneeringu alale 2 krunti: 1 ärimaa krunt ja 1 maatulundusmaa krunt. Ärimaa krundile tohib ehitada ühe kuni kahekorruselise ärihoone (kaupluse) kõrgusega kuni 9,0m ja krundi suurim ehitisealune pind kuni 900m2 (ehitistealuse pinna moodustavad kõik krundil olevate ehitusloa kohustuslike hoonete, ehitusloa kohustust mitteomavate ehitiste ehitisealuste pindade summa). Parkimisvajadused tuleb lahendada moodustatava krundi piires. Planeeringu koostamise käigus tuleb lahendada ligipääs alates 15 Tallinn-Rapla-Türi tee ristilt.

KSH jäeti algatamata järgmistel põhjustel:
1. detailplaneeringuga ei kavandata eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi olulist kahjustamist, sh pinnase ja õhu saastumist, olulist jäätmeteket, mürataseme ja vibratsiooni olulist suurenemist. Detailplaneeringus tuleb käsitleda 15 Tallinn-Rapla-Türi teelt lähtuvat müra ja õhusaaste suurust ning ulatust, samuti Männiku karjäärist ja harjutusväljakult lähtuvaid negatiivseid mõjusid. Planeeringuga tuleb anda selline lahendus, et eelpool nimetatud objektidelt lähtuvad negatiivsed mõjud (sh kumulatiivsed) ei ületaks õigusaktidega kehtestatud norme. Vajadusel näha ette piisavad leevendusmeetmed. Samuti näha ette meetmed, et planeeritud tegevustega ei kaasneks olulist negatiivset mõju naabritele;
2. planeeringu koostamisel tuleb arvestada Terviseameti ja Kaitseministeeriumi poolt esitatud nõuete ja märkustega;
3. keskkonnalubade vajadust tuleb kaaluda detailplaneeringu koostamise käigus;
4. lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei põhjusta ehitiste rajamine ning sihtotstarbeline kasutamine olulist negatiivset keskkonnamõju. Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud on eeldatavalt väikesed, nende ulatus piirneb peamiselt planeeringualaga. Avariiolukordade esinemise tõenäosus on väike, kui detailplaneeringu elluviimisel järgitakse detailplaneeringuga esitatud tingimusi ja õigusaktidega kehtestatud nõudeid;
5. õigusaktidega kooskõlas toimuvate tegevuste korral ei põhjusta detailplaneeringuga kavandatu piirkonnas looduskeskkonna vastupanuvõime ega loodusvarade taastumisvõime ületamist;
6. detailplaneeringu alal ega selle lähiümbruses ei paikne Natura 2000 võrgustiku alasid ega esine looduskaitseseaduse §4 lg 1 mõistes kaitstavaid loodusobjekte, mida planeeringuga kavandatav tegevus võib mõjutada;
7. kavandatav tegevus ei kahjusta eeldatavalt inimese tervist, heaolu, vara;
8. detailplaneeringu alal ja selle lähiümbruses ei ole tuvastatud jääkreostust ning alal ei ole varasemalt toimunud keskkonnaohtlikku tootmist ega muud keskkonnaohtlikku tegevust;
9. kavandatava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse ega lõhna teket, vähest valgusreostust tekib valgustusest. Valguse mõju tuleb vähendada valgustuse suunamisega selliselt, et see ei põhjustaks häiringuid teedel liiklejatele ja naaberkatastriüksustele. Vibratsiooni võib esineda ehitustegevuse käigus, samuti on tavapärasest suuremas koguses jäätmeteke seotud peamiselt ehitustöödega;
10. keskkonnatingimustega arvestamine on eeldatavalt võimalik planeerimisseaduse § 126 kohaselt planeeringumenetluse käigus;
11. ajaloo-, kultuuri- või arheoloogilise väärtusega aladele ja/või kaitsealustele objektidele eeldatavalt kauguse tõttu oluline negatiivne mõju puudub;
12. planeeritaval alal kavandatud tegevus ei põhjusta olulist negatiivset ruumilist mõju, kui ehitiste projekteerimisel, ehitamisel ja kasutamisel järgitakse õigusaktidega kehtestatud nõudeid.

Strateegilise planeerimisdokumendi koostamise osapooled:
Koostamise algataja on Kiili Vallavolikogu.
Koostamise korraldaja on Kiili Vallavalitsus.
Koostaja OÜ Hendrikson & Ko (Maakri tn 29, 10145 Tallinn, e-post ingrid@hendrikson.ee; tel 6177694). Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu koostaja on Kiili Vallavalitsus.
Kehtestaja on Kiili Vallavolikogu.

Strateegilise planeerimisdokumendi koostamise ja KSH algatamata jätmise otsusega on võimalik tutvuda tööpäevadel Kiili Vallavalitsuses (Nabala tee 2a, Kiili alev, keskkonnanõunik Siiri Treimann, tel 679 0278 või info 679 0260).

Kiili Vallavalitsus avaldab teadaande keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 35 lõike 6 alusel.

Kiili Vallavalitsus teatab, et on algatanud 19. oktoobri 2021 Kiili Vallavalitsuse korraldusega nr 473 Kiili alevis Kurna tee 25 ja Kurna tee 27 detailplaneeringu koostamise ja jätnud algatamata 19. oktoobri 2021 Kiili Vallavalitsuse korraldusega nr 473 Kiili alevis Kurna tee 25 ja Kurna tee 27 detailplaneeringu kõnealuse dokumendi keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH).

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Kiili alevis Kurna tee 25 (kt 30401:001:2418) ja Kurna tee 27 (kt 30401:001:2421) kinnistute liitmine ja ehitusõiguse määramine ning sellega koos heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise lahendamine. Detailplaneeringuga moodustatakse detailplaneeringu alale 1 tootmis- (75%) ja ärimaa (25%) krunt. Moodustatavale krundile tohib ehitada ühe kuni kahekorruselise hoone kõrgusega kuni 12,0m ja kaks abihoonet kõrgusega kuni 5,0m ning krundi ehitisealune pind kokku kuni 4700m2 (ehitistealuse pinna moodustavad kõik krundil olevate ehitusloa kohustuslike hoonete, ehitusloa kohustust mitteomavate ehitiste ehitisealuste pindade summa). Parkimisvajadused tuleb lahendada krundi piires. Käesolev detailplaneering ei sisalda Kiili valla üldplaneeringu muutmise ettepanekut.

KSH jäeti algatamata järgmistel põhjustel:
1. lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei põhjusta planeeringus kavandatud mahus ehitiste rajamine olulist negatiivset keskkonnamõju. Tegevusi tuleb planeerida selliselt, et tegevustega kaasnevad võimalikud mõjud (eelkõige müra, õhusaaste, vibratsioon jäätmete teke) on väikesed ja nende ulatus piirneb peamiselt planeeringualaga.
2. detailplaneeringu algatamise staadiumis ei ole täpselt teada alal edaspidi toimuma hakkavad tegevused, mistõttu ei saa hinnata detailsemalt tegevustega kaasnevaid tagajärgi. Planeeringuga tuleb näha ette alale sellised tegevused, mis olulisi negatiivseid mõjusid ei põhjusta, st ei kuulu keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lg 1 minetatud tegevuste loetellu. Negatiivsete mõjude vähendamiseks näha ette piisavad leevendusmeetmed. Õigusaktidega kooskõlas toimuvate tegevuste korral ei põhjusta detailplaneeringuga kavandatu piirkonnas looduskeskkonna vastupanuvõime ega loodusvarade taastumisvõime ületamist.
3. avariiolukordade esinemise tõenäosus on väike, kui detailplaneeringu elluviimisel järgitakse detailplaneeringuga esitatud tingimusi ja õigusaktidega kehtestatud nõudeid.
4. keskkonnalubade vajadust tuleb analüüsida detailplaneeringu menetlemise käigus. Koos ehitusloa taotlusega tuleb vallavalitsusele esitada rajatavasse ehitisse planeeritud tootmise, tegevuse tehnoloogiline kirjeldus selliselt, et oleks võimalik kaaluda keskkonnamõju hindamise vajadust.
5. detailplaneeringu alal ega selle lähiümbruses ei paikne Natura 2000 võrgustiku alasid ega esine looduskaitseseaduse §4 lg 1 mõistes kaitstavaid loodusobjekte, mida planeeringuga kavandatav tegevus võib mõjutada.
6. detailplaneeringu alal ja selle lähiümbruses ei ole registreeritud jääkreostust ega mõnda keskkonnaohtlikku tegevust, mis põhjustaks kavandatavale tegevusele (sh ehitustegevusele) piiranguid.
7. tegevusi tuleb alale planeerida selliselt, et ei kaasneks olulisel määral soojuse, kiirguse ega lõhna teket. Valgustuse negatiivset mõju tuleb vähendada valgustuse suunamisega selliselt, et see ei häiriks liiklejaid teedel, tänavatel ega läheduses asuvaid ettevõtteid ja piirkonna elanikke. Lisaks ei tohi valgustus olla suunatud ülespoole (taevasse).
8. keskkonnatingimustega arvestamine on eeldatavalt võimalik planeerimisseaduse § 126 kohaselt planeeringumenetluse käigus.
9. ajaloo-, kultuuri- või arheoloogilise väärtusega aladele ja/või kaitsealustele objektidele eeldatavalt kauguse tõttu oluline negatiivne mõju puudub.
10. planeeringu koostamisel tuleb arvestada Terviseameti ettepanekute ja märkustega.

Strateegilise planeerimisdokumendi koostamise osapooled:
Koostamise algataja on Kiili Vallavalitsus.
Koostamise korraldaja on Kiili Vallavalitsus.
Koostaja on Ehitusprojekt osaühing (Pärnu mnt 388 /Salve 2a, Tallinn, 11612, e-post heidi@esprojekt.ee).
Kehtestaja on Kiili Vallavalitsus.

Strateegilise planeerimisdokumendi koostamise ja KSH algatamata jätmise otsusega on võimalik tutvuda tööpäevadel Kiili Vallavalitsuses (Nabala tee 2a, Kiili alev, keskkonnanõunik Siiri Treimann, tel 679 0278 või info 679 0260).

Kiili Vallavalitsus avaldab teadaande keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 35 lõike 6 alusel.

Kiili Vallavalitsus teatab, et on algatanud 03. augusti 2021 Kiili Vallavalitsuse korraldusega nr 327 Kiili alevis Ristiku 37 detailplaneeringu koostamise ja jätnud algatamata 03. augusti 2021 Kiili Vallavalitsuse korraldusega nr 327 Kiili alevis Ristiku 37 detailplaneeringu koostamise kõnealuse dokumendi keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH).

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Kiili alevis Ristiku tn 37 kinnistu jagamine ja uutele kruntidele ehitusõiguse määramine ning sellega koos heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise lahendamine. Detailplaneeringuga moodustatakse planeeringualale 30 üksikelamu krunti (minimaalne krundi suurus on 2000 m2) ja 1 transpordimaa krunt ning 4 üldkasutatava maa sihtotstarbega krunti (üldkasutatava maa osakaal planeeringualast peab olema vähemalt 15%). Üksikelamu krundile tohib ehitada ühe kuni kahekorruselise elamu kõrgusega kuni 9,0 m ja ühe abihoone kõrgusega kuni 4,5 m ning üksikelamukrundi suurim ehitisealune pind on kuni 300 m2. Parkimisvajadused tuleb lahendada krundi piires. Ligipääs alale on Ristiku tänavalt, mis on osaliselt haaratud planeeringualasse. Planeeringu elluviimise käigus laiendatakse ja asfalteeritakse planeeringuala ulatuses ka Ristiku tn (teekatte laiuseks min 5 m) ja rajatakse 2 m laiune kergliiklustee.

KSH jäeti algatamata järgmistel põhjustel:
1. detailplaneeringuga ei kavandata eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi olulist kahjustamist, sh vee, pinnase, õhu saastatust, olulist jäätmeteket, mürataseme ja vibratsiooni suurenemist;
2. lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei põhjusta kavandatavas mahus ehitiste rajamine ning sihtotstarbeline kasutamine antud asukohas olulist negatiivset keskkonnamõju. Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud on eeldatavalt suhteliselt väikesed, nende ulatus piirneb peamiselt planeeringualaga, kui detailplaneeringus nähakse ette alale uue kuivendussüsteemi projekteerimine ja selle välja ehitamine enne elamutele ehituslubade väljastamist;
3. avariiolukordade esinemise tõenäosus on väike, kui detailplaneeringu elluviimisel järgitakse detailplaneeringuga esitatud tingimusi ja õigusaktidega kehtestatud nõudeid;
4. detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei põhjusta looduskeskkonna vastupanuvõime ega loodusvarade taastumisvõime ületamist, sest planeeringu elluviimisega ei kaasne olulist negatiivset mõju ümbritsevale looduskeskkonnale. Planeeringus tuleb tegevused kavandada selliselt, et oleks tagatud Maapõueseadusest lähtuvate nõuete täitmine;
5. detailplaneeringu alal ega selle lähiümbruses ei paikne Natura 2000 võrgustiku alasid ega esine looduskaitseseaduse §4 lg 1 mõistes kaitstavaid loodusobjekte, mida planeeringuga kavandatav tegevus võib mõjutada;
6. ajaloo-, kultuuri- või arheoloogilise väärtusega aladele ja/või kaitsealustele objektidele eeldatavalt kauguse tõttu oluline negatiivne mõju puudub;
7. detailplaneeringu alal ja selle lähiümbruses ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust ning alal ei ole varasemalt toimunud tootmist ega muud keskkonnaohtlikku tegevust;
8. kavandatava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse ega lõhna teket, vähest valgusreostust tekib valgustusest. Valgustuse negatiivset mõju rohekoridorile saab vähendada valgustuse suunamisega elamualade poole (rohekoridorist eemale). Vibratsiooni võib esineda ehitustegevuse käigus, samuti on tavapärasest suuremas koguses jäätmeteke seotud peamiselt ehitustöödega;
9. keskkonnalubade vajadust tuleb kaaluda detailplaneeringu koostamise käigus;
10. planeeritaval alal asuva kinnisasja maakasutuse sihtotstarvete muutmine ei põhjusta olulist negatiivset ruumilist mõju, kui ehitiste projekteerimisel, ehitamisel ja kasutamisel järgitakse kehtestatud nõudeid;
11. planeeringu koostamisel tuleb arvestada Terviseameti poolt tehtud märkustega ja ettepanekutega.

Strateegilise planeerimisdokumendi koostamise osapooled:
Koostamise algataja on Kiili Vallavalitsus.
Koostamise korraldaja on Kiili Vallavalitsus.
Koostaja Optimal Projekt OÜ (Keemia tn 4, 10616 Tallinn, e-post arno@opt.ee; tel 5698 3389).
Kehtestaja on Kiili Vallavalitsus.

Strateegilise planeerimisdokumendi koostamise ja KSH algatamata jätmise otsusega on võimalik tutvuda tööpäevadel Kiili Vallavalitsuses (Nabala tee 2a, Kiili alev, keskkonnanõunik Siiri Treimann, tel 679 0278 või info 679 0260).

Kiili Vallavalitsus avaldab teadaande keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 35 lõike 6 alusel.

Kiili Vallavalitsus teatab, et on algatanud 01.07.2008 korraldusega nr 279 „Priidu kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamine” detailplaneeringu koostamise ja jätnud algatamata 22.06.2021 korraldusega nr 268 „Keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamine, Vaela küla Priidu kinnistu ja lähiala detailplaneering” kõnealuse dokumendi keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH).

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks oli Vaela külas Priidu (30401:001:0846) kinnistu planeeritava maa-ala tootmis- ja ärimaa kruntideks jaotamine, moodustatavatele kruntidele ehitusõiguse seadmine ning heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsu teede, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise lahendamine. 2010. aastal (23.11.2010 otsus nr 629) võeti detailplaneering vastu. Tänaseks on arendaja soovid muutunud ja uuendatud menetlusega muudetakse vastuvõetud detailplaneeringut. Uuest detailplaneeringust selgub, et “Käesoleva detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on jagada Vaela külas Priidu katastriüksus tootmis- ja ärimaa kruntideks, määrata moodustatavatele kruntidele ehitusõiguse ulatus kuni 3- korruseliste äri- ja tootmishoonete ehitamiseks. Samuti lahendatakse juurdepääsude, liikluskorralduse, tehnovõrkudega varustamine ja haljastus. Detailplaneeringu alasse on osaliselt liidetud Jussinuka (30401:001:0471) kinnistu, parema juurdepääsu tagamiseks kõrvalmaanteelt 11115 Kurna-Tuhala tee.”

KSH jäeti algatamata järgmistel põhjustel:
1. Lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei põhjusta planeeringus kavandatud mahus ehitiste rajamine olulist negatiivset keskkonnamõju. Kruntidel toimuvaid tegevusi tuleb planeerida selliselt, et tegevustega kaasnevad võimalikud mõjud (eelkõige müra, õhusaaste, vibratsioon) on väikesed ja nende ulatus piirneb peamiselt planeeringualaga. Lubatud ei ole Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus § 6 lg 1 nimetatud tegevused. Keskkonnatingimustega arvestamine on eeldatavalt võimalik planeerimisseaduse § 126 kohaselt planeeringumenetluse käigus.
2. Detailplaneeringu algatamise staadiumis ei ole täpselt teada alal edaspidi toimuma hakkavad tootmistegevused, mistõttu ei saa hinnata detailsemalt tegevustega kaasnevaid tagajärgi. Planeeringuga on lubatud alale sellised tegevused, mis olulisi negatiivseid mõjusid ei põhjusta või näha ette negatiivsete mõjude vähendamiseks piisavad leevendusmeetmed. Õigusaktidega kooskõlas toimuvate tegevuste korral ei põhjusta detailplaneeringuga kavandatu piirkonnas looduskeskkonna vastupanuvõime ega loodusvarade taastumisvõime ületamist.
3. Avariiolukordade esinemise tõenäosus on väike, kui detailplaneeringu elluviimisel järgitakse detailplaneeringuga esitatud tingimusi ja õigusaktidega kehtestatud nõudeid.
4. Keskkonnalubade vajadust tuleb analüüsida tegevuslubade (ehituslubade) menetlemise planeeritud tootmise tehnoloogiline kirjeldus selliselt, et oleks võimalik kaaluda õigusaktidega ettenähtud keskkonnamõju hindamise vajadust.
5. Detailplaneeringu alal ja selle lähiümbruses ei ole tuvastatud jääkreostust ning alal ei ole varasemalt toimunud keskkonnaohtlikku tootmist ega muud keskkonnaohtlikku tegevust, mis põhjustaksid kavandatavale tegevusele (sh ehitustegevusele) piiranguid.
6. Tegevusi tuleb alale planeerida selliselt, et ei kaasneks olulisel määral soojuse, kiirguse, lõhna ega vibratsiooni teket. Valgustuse negatiivset mõju tuleb vähendada valgustuse suunamisega selliselt, et see ei häiriks liiklejaid teedel, tänavatel ega läheduses asuvaid ettevõtteid ja piirkonna elanikke.
7. Detailplaneeringu alal ega selle lähiümbruses ei paikne Natura 2000 võrgustiku alasid ega esine looduskaitseseaduse §4 lg 1 mõistes kaitstavaid loodusobjekte, mida planeeringuga kavandatav tegevus võib mõjutada.
8. Ajaloo-, kultuuri- või arheoloogilise väärtusega aladele ja/või kaitsealustele objektidele eeldatavalt kauguse tõttu oluline negatiivne mõju puudub.
9. Planeeritaval alal kavandatud tegevus ei põhjusta olulist negatiivset ruumilist mõju, kui ehitiste projekteerimisel, ehitamisel ja kasutamisel järgitakse õigusaktidega kehtestatud nõudeid.
10. Planeeringu koostamisel tuleb arvestada Terviseameti poolt tehtud märkustega ja ettepanekutega.

Strateegilise planeerimisdokumendi koostamise osapooled:
Koostamise algataja on Kiili Vallavalitsus.
Koostamise korraldaja on Kiili Vallavalitsus.
Koostaja Optimal Projekt OÜ (registrikood 11213515, aadress: Keemia tn 4, 10616 Tallinn).
Kehtestaja on Kiili Vallavolikogu.

Strateegilise planeerimisdokumendi koostamise ja KSH algatamata jätmise otsusega on võimalik tutvuda tööpäevadel ja tööajal Kiili vallavalitsuses (Kiili alev, Nabala tee 2a, tel 6790260) ja Kiili valla elektroonilises dokumendiregistris.

Kiili Vallavalitsus avaldab teadaande keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 35 lõike 6 alusel.

Kiili Vallavalitsus teatab, et on algatanud 22. juuni 2021 Kiili Vallavalitsuse korraldusega nr 264 "Kiili alevis Uue-Aasa detailplaneeringu koostamise algatamine" koostamise ja jätnud algatamata 22. juuni 2021 Kiili Vallavalitsuse korraldusega nr 264 "Kiili alevis Uue-Aasa detailplaneeringu koostamise algatamine" kõnealuse dokumendi keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH).

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Vaela külas Tominga ja Saare kruntidele ehitusõiguse määramine ning heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise lahendamine. Olemasolevate kinnistute ümberkruntimise teel moodustatakse kaks 100% ärimaa krunti. Pos 1 määrakse ehitusõigus spordikompleksi ja veekeskuse ehitamiseks, mis on lubatud hoonestada ühe põhihoonega (4 korruseline ja kõrgusega kuni 24m) ja ühe abihoonega (1 korruseline ja kõrgusega kuni 5m), kokku maksimaalse ehitisealuse pindalaga kuni 15000m². Pos 2 määrakse ehitusõigus ärihoone (toitlustus, büroo, tankla jne) ehitamiseks, mis on lubatud hoonestada ühe põhihoonega (3 korruseline ja kõrgusega kuni 12m), kokku maksimaalse ehitisealuse pindalaga kuni 1600m². Käesolev detailplaneering ei sisalda Kiili valla üldplaneeringu muutmise ettepanekut.

KSH jäeti algatamata järgmistel põhjustel:
1. lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei põhjusta planeeringus kavandatud mahus ehitiste rajamine olulist negatiivset keskkonnamõju. Kruntidel toimuvaid tegevusi tuleb planeerida selliselt, et tegevustega kaasnevad võimalikud negatiivsed mõjud on väikesed ja nende ulatus piirneb peamiselt planeeringualaga.
2. keskkonnatingimustega arvestamine on eeldatavalt võimalik planeerimisseaduse § 126 kohaselt planeeringumenetluse käigus;
3. planeeringus tuleb kajastada Kurna- Tuhala teelt ja Vaela teelt lähtuvaid mõjusid (müra, õhusaaste, vibratsioon), nende suurust, ulatust.
4. planeeringuga tuleb näha ette alale tegevused selliselt, et olulisi negatiivseid mõjusid ei põhjustata. Vajadusel näha ette negatiivsete mõjude vähendamiseks piisavad leevendusmeetmed. Õigusaktidega kooskõlas toimuvate tegevuste korral ei põhjusta detailplaneeringuga kavandatu piirkonnas looduskeskkonna vastupanuvõime ega loodusvarade taastumisvõime ületamist.
5. avariiolukordade esinemise tõenäosus on väike, kui detailplaneeringu elluviimisel järgitakse detailplaneeringuga esitatud tingimusi ja õigusaktidega kehtestatud nõudeid.
6. detailplaneeringus tuleb kajastada meetmeid ohutuse tagamiseks Maksima logistikakeskusest lähtuda võivate negatiivsete mõjude (näit. avariide) korral.
7. keskkonnalubade vajadust tuleb analüüsida detailplaneeringu menetlemise käigus.
8. detailplaneeringu alal ja selle lähiümbruses ei ole tuvastatud jääkreostust ning alal ei ole varasemalt toimunud keskkonnaohtlikku tootmist ega muud keskkonnaohtlikku tegevust, mis põhjustaksid kavandatavale tegevusele (sh ehitustegevusele) piiranguid.
9. tegevusi tuleb alale planeerida selliselt, et ei kaasneks olulisel määral soojuse, kiirguse, lõhna ega vibratsiooni teket. Valgustuse negatiivset (valgusreostust) mõju tuleb vähendada valgustuse suunamisega nn targa teniliste lahenduste kasutamisega selliselt, et valgustus ei häiriks liiklejaid teedel, tänavatel ega piirkonna elanikke. Valgustuse suunamine ülespoole (nn taevasse) ei ole lubatud.
10. detailplaneeringu alal ega selle lähiümbruses ei paikne Natura 2000 võrgustiku alasid ega esine looduskaitseseaduse §4 lg 1 mõistes kaitstavaid loodusobjekte, mida planeeringuga kavandatav tegevus võib mõjutada;
11. ajaloo-, kultuuri- või arheoloogilise väärtusega aladele ja/või kaitsealustele objektidele eeldatavalt kauguse tõttu oluline negatiivne mõju puudub.
12. planeeritaval alal kavandatud tegevused ei põhjusta olulist negatiivset ruumilist mõju, kui ehitiste projekteerimisel, ehitamisel ja kasutamisel järgitakse õigusaktidega kehtestatud nõudeid.
13. planeeringu koostamisel tuleb arvestada Terviseameti poolt esitatud märkustega ja ettepanekutega.

Strateegilise planeerimisdokumendi koostamise osapooled:
Koostamise algataja on Kiili Vallavalitsus.
Koostamise korraldaja on Kiili Vallavalitsus.
Koostaja on K-Projekt aktsiaselts (Harju maakond, Tallinn, Ahtri 6a, 10151, e-post kprojekt@kprojekt.ee).
Kehtestaja on Kiili Vallavalitsus.

Strateegilise planeerimisdokumendi koostamise ja KSH algatamata jätmise otsusega on võimalik tutvuda tööpäevadel Kiili Vallavalitsuses (Nabala tee 2a, Kiili alev, keskkonnanõunik Siiri Treimann, tel 679 0278 või info 679 0260).

Kiili Vallavalitsus avaldab teadaande keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 35 lõike 6 alusel.

Kiili Vallavalitsus teatab, et on algatanud 09.12.2008 korraldusega nr 465 „Ilba III kinnistu osa detailplaneeringu koostamise algatamine” detailplaneeringu koostamise ja jätnud algatamata Kiili Vallvalitsuse 08.06.2021.a korraldusega nr 80 „Keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamine Ilba III kinnistu osa detailplaneering” kõnealuse dokumendi keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH).

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Vaela külas Ilba III (30401:001:0334) kinnistu planeeritava maa-ala tootmis- ja ärimaa kruntideks jaotamine, moodustatavatele kruntidele ehitusõiguse seadmine ning heakorra, haljastuse, juurdepääsu teede, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise lahendamine.

KSH jäeti algatamata järgmistel põhjustel:
1. lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei põhjusta planeeringus kavandatud mahus ehitiste rajamine olulist negatiivset keskkonnamõju. Kruntidel toimuvaid tegevusi tuleb planeerida selliselt, et tegevustega kaasnevad võimalikud mõjud (eelkõige müra, õhusaaste, vibratsioon) on väikesed ja nende ulatus piirneb peamiselt planeeringualaga. Lubatud ei ole Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus § 6 lg 1 nimetatud tegevused. Keskkonnatingimustega arvestamine on eeldatavalt võimalik planeerimisseaduse § 126 kohaselt planeeringumenetluse käigus;
2. detailplaneeringu algatamise staadiumis ei ole täpselt teada alal edaspidi toimuma hakkavad tootmistegevused, mistõttu ei saa hinnata detailsemalt tegevustega kaasnevaid tagajärgi. Planeeringuga on lubatud alale sellised tegevused, mis olulisi negatiivseid mõjusid ei põhjusta või näha ette negatiivsete mõjude vähendamiseks piisavad leevendusmeetmed. Õigusaktidega kooskõlas toimuvate tegevuste korral ei põhjusta detailplaneeringuga kavandatu piirkonnas looduskeskkonna vastupanuvõime ega loodusvarade taastumisvõime ületamist.
3. avariiolukordade esinemise tõenäosus on väike, kui detailplaneeringu elluviimisel järgitakse detailplaneeringuga esitatud tingimusi ja õigusaktidega kehtestatud nõudeid.
4. keskkonnalubade vajadust tuleb analüüsida tegevuslubade (ehituslubade) menetlemise käigus. Koos ehitusloa taotlusega tuleb vallavalitsusele esitada rajatavasse ehitisse planeeritud tootmise tehnoloogiline kirjeldus selliselt, et oleks võimalik kaaluda keskkonnamõju hindamise vajadust.
5. detailplaneeringu alal ja selle lähiümbruses ei ole tuvastatud jääkreostust ning alal ei ole varasemalt toimunud keskkonnaohtlikku tootmist ega muud keskkonnaohtlikku tegevust, mis põhjustaksid kavandatavale tegevusele (sh ehitustegevusele) piiranguid.
6. tegevusi tuleb alale planeerida selliselt, et ei kaasneks olulisel määral soojuse, kiirguse, lõhna ega vibratsiooni teket. Valgustuse negatiivset mõju tuleb vähendada valgustuse suunamisega selliselt, et see ei häiriks liiklejaid teedel, tänavatel ega läheduses asuvaid ettevõtteid ja piirkonna elanikke.
7. detailplaneeringu alal ega selle lähiümbruses ei paikne Natura 2000 võrgustiku alasid ega esine looduskaitseseaduse §4 lg 1 mõistes kaitstavaid loodusobjekte, mida planeeringuga kavandatav tegevus võib mõjutada;
8. ajaloo-, kultuuri- või arheoloogilise väärtusega aladele ja/või kaitsealustele objektidele eeldatavalt kauguse tõttu oluline negatiivne mõju puudub.
9. planeeritaval alal kavandatud tegevus ei põhjusta olulist negatiivset ruumilist mõju, kui ehitiste projekteerimisel, ehitamisel ja kasutamisel järgitakse õigusaktidega kehtestatud nõudeid.
10. Planeeringu koostamisel tuleb arvestada Terviseameti, Keskkonnaameti, Põllumajandus- ja Toiduameti poolt tehtud märkustega ja ettepanekutega.

Strateegilise planeerimisdokumendi koostamise osapooled:
Koostamise algataja on Kiili Vallavalitsus.
Koostamise korraldaja on Kiili Vallavalitsus.
Koostaja Optimal Projekt OÜ (registrikood 11213515, aadress: Keemia tn 4, 10616 Tallinn).
Kehtestaja on Kiili Vallavolikogu.

Strateegilise planeerimisdokumendi koostamise ja KSH algatamata jätmise otsusega on võimalik tutvuda tööpäevadel ja tööajal Kiili vallavalitsuses (Kiili alev, Nabala tee 2a, tel 6790260) ja Kiili valla elektroonilises dokumendiregistris.

Kiili Vallavalitsus avaldab teadaande keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 35 lõike 6 alusel.

Kiili Vallavalitsus teatab, et on algatanud 13. aprilli 2021 korraldusega nr 126 Kiili alevis Kurna tee 16 ja Kurna tee 16a detailplaneeringu koostamise ja jätnud algatamata 13.04.2021 korraldusega nr 126 Kiili alevis Kurna tee 16 ja Kurna tee 16a detailplaneering kõnealuse dokumendi keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH).

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Kiili alevis Kurna tee 16 ja Kurna tee 16a kruntidele ehitusõiguse määramine ning heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise lahendamine. Kurna tee 16 krunti on lubatud hoonestada ühe põhihoonega (2 korruseline ja kõrgusega kuni 12m) ja ühe abihoonega (1 korruseline ja kõrgusega kuni 5m), kokku maksimaalse ehitisealuse pindalaga 2000m². Kurna tee 16a krunti on lubatud hoonestada ühe põhihoonega (2 korruseline ja kõrgusega kuni 12m) ja ühe abihoonega (1 korruseline ja kõrgusega kuni 5m), kokku maksimaalse ehitisealuse pindalaga 3000m².
Käesolev detailplaneering ei sisalda Kiili valla üldplaneeringu muutmise ettepanekut.

KSH jäeti algatamata järgmistel põhjustel:
1. lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei põhjusta planeeringus kavandatud mahus ehitiste rajamine olulist negatiivset keskkonnamõju. Kruntidel toimuvaid tegevusi tuleb planeerida selliselt, et tegevustega kaasnevad võimalikud mõjud (eelkõige müra, õhusaaste, vibratsioon) on väikesed ja nende ulatus piirneb planeeringualaga;
2. detailplaneeringu algatamise staadiumis ei ole täpselt teada alal edaspidi toimuma hakkavad tootmistegevused, mistõttu ei saa hinnata detailsemalt tegevustega kaasnevaid tagajärgi. Planeeringuga tuleb ette näha alale sellised tegevused, mis olulisi negatiivseid mõjusid ei põhjusta või näha ette negatiivsete mõjude vähendamiseks piisavad leevendusmeetmed. Õigusaktidega kooskõlas toimuvate tegevuste korral ei põhjusta detailplaneeringuga kavandatu piirkonnas looduskeskkonna vastupanuvõime ega loodusvarade taastumisvõime ületamist;
3. avariiolukordade esinemise tõenäosus on väike, kui detailplaneeringu elluviimisel järgitakse detailplaneeringuga esitatud tingimusi ja õigusaktidega kehtestatud nõudeid;
4. keskkonnalubade vajadust tuleb analüüsida detailplaneeringu menetlemise käigus. Koos ehitusloa taotlusega tuleb vallavalitsusele esitada rajatavasse ehitisse planeeritud tootmise tehnoloogiline kirjeldus selliselt, et oleks võimalik kaaluda keskkonnamõju hindamise vajadust;
5. detailplaneeringu alal ega selle lähiümbruses ei paikne Natura 2000 võrgustiku alasid ega esine looduskaitseseaduse §4 lg 1 mõistes kaitstavaid loodusobjekte, mida planeeringuga kavandatav tegevus võib mõjutada;
6. detailplaneeringu alal ja selle lähiümbruses ei ole registreeritud jääkreostust ega mõnda keskkonnaohtlikku tegevust, mis põhjustaks kavandatavale tegevusele (sh ehitustegevusele) piiranguid;
7. tegevusi tuleb alale planeerida selliselt, et ei kaasneks olulisel määral soojuse, kiirguse ega lõhna teket. Valgustuse negatiivset mõju tuleb vähendada valgustuse suunamisega selliselt, et see ei häiriks liiklejaid teedel, tänavatel ega läheduses asuvaid ettevõtteid ning piirkonna elanikke;
8. keskkonnatingimustega arvestamine on eeldatavalt võimalik planeerimisseaduse §126 kohaselt planeeringumenetluse käigus;
9. ajaloo-, kultuuri- või arheoloogilise väärtusega aladele ja/või kaitsealustele objektidele eeldatavalt kauguse tõttu oluline negatiivne mõju puudub;
10. kavandatud tegevusele KSH mittealgatamise osas küsiti Keskkonnaameti ja Terviseameti seisukohti. Keskkonnaamet (kiri 22.03.2021 nr 6-2/21/4828-2) on seisukohal, et algatavata detailplaneeringuga ei ole eeldada olulise keskkonnamõju ilmnemist keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse§ 22 mõistes ning KSH algatamine ei ole eeldatavalt vajalik. Seisukoht on antud Keskkonnaameti pädevusse jäävas osas. Terviseamet (kiri 22.03.2021 nr 9.3-1/21/2837-2) ei esita vastuväiteid KSH algatamata jätmise osas;
11. Detailplaneeringu koostamiset tuleb arvestada Terviseameti poolt tehtud märkustega.

Strateegilise planeerimisdokumendi koostamise osapooled:
Koostamise algataja on Kiili Vallavalitsus.
Koostamise korraldaja on kiili Vallavalitsus
Koostaja Kiili Vallavalitsus.
Kehtestaja on Kiili Vallavalitsus.

Strateegilise planeerimisdokumendi koostamise ja KSH algatamata jätmise otsusega on võimalik tutvuda tööpäevadel Kiili Vallavalitsuses (Nabala tee 2a, Kiili alev, keskkonnanõunik Siiri Treimann, tel 679 0278 või info 679 0260).

Kiili Vallavalitsus avaldab teadaande keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 35 lõike 6 alusel.

Kiili Vallavalitsus teatab, et on algatanud Kiili Vallavalitsuse 19.06.2020 korraldusega nr 206 Vaela külas Kangru tee 5 detailplaneeringu koostamise ja jätnud algatamata Kiili Vallavalitsuse 19.06.2020 korraldusega nr 206 „ Vaela külas Kangru tee 5 detailplaneeringu koostamise algatamine“ kõnealuse dokumendi keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH).

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Kangru tee 5 katastriüksuste jagamine 3 100% ärimaa sihtotstarbega krundiks ja 1 100% transpordimaa krundiks ning moodustatud kruntidele ehitusõiguse määramine. Kavandatavatele kruntidele määratakse ehitusõiguse kokku kuni kolme (Pos1: 1 hoone, kuni 2 korrust, kõrgus kuni 11m; Pos2 ja pos3: 1 hoone, kuni 2 korrust, kõrgus kuni 9m) kaubandus-, teenindus- ja büroohoonete püstitamiseks ja koos sellega heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsutee, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise lahendamine ning keskkonnatingimuste seadmine planeeringus kavandatu elluviimiseks. Käesolev detailplaneering ei sisalda Kiili valla üldplaneeringu muutmise ettepanekut.

KSH jäeti algatamata järgmistel põhjustel:
1. lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei põhjusta planeeringus kavandatud mahus ehitiste rajamine olulist negatiivset keskkonnamõju. Kruntidel toimuvaid tegevusi tuleb planeerida selliselt, et tegevustega kaasnevad võimalikud mõjud (eelkõige müra, õhusaaste, vibratsioon, valgushäiring) on väikesed ja nende ulatus piirneb peamiselt planeeringualaga.
2. keskkonnatingimustega arvestamine on eeldatavalt võimalik planeerimisseaduse § 126 kohaselt planeeringumenetluse käigus.
3. detailplaneeringu algatamise staadiumis ei ole täpselt teada alal edaspidi toimuma hakkavad kaubandus- ja teenindushoonetes toimuvad tegevused, mistõttu ei saa hinnata detailsemalt tegevustega kaasnevaid tagajärgi. Planeeringuga tuleb näha ette alale sellised tegevused, mis olulisi negatiivseid mõjusid ei põhjusta või näha ette negatiivsete mõjude vähendamiseks piisavad leevendusmeetmed. Õigusaktidega kooskõlas toimuvate tegevuste korral ei põhjusta detailplaneeringuga kavandatu piirkonnas looduskeskkonna vastupanuvõime ega loodusvarade taastumisvõime ületamist.
4. avariiolukordade esinemise tõenäosus on väike, kui detailplaneeringu elluviimisel järgitakse detailplaneeringuga esitatud tingimusi ja õigusaktidega kehtestatud nõudeid.
5. keskkonnalubade vajadust tuleb analüüsida detailplaneeringu menetlemise käigus. Koos ehitusloa taotlusega tuleb vallavalitsusele esitada rajatavasse ehitisse planeeritud tegevuste kirjeldus selliselt, et oleks võimalik kaaluda keskkonnamõju hindamise vajadust.
6. detailplaneeringu alal ja selle lähiümbruses ei ole tuvastatud jääkreostust ning alal ei ole varasemalt toimunud keskkonnaohtlikku tootmist ega muud keskkonnaohtlikku tegevust, mis põhjustaksid kavandatavale tegevusele (sh ehitustegevusele) piiranguid.
7. tegevusi tuleb alale planeerida selliselt, et ei kaasneks olulisel määral soojuse, kiirguse, lõhna ega vibratsiooni teket. Valgustuse negatiivset mõju (valgusreostust) tuleb vähendada valgustuse suunamisega selliselt, et see ei häiriks liiklejaid teedel, tänavatel ega läheduses asuvaid ettevõtteid ja piirkonna elanikke.
8. detailplaneeringu alal ega selle lähiümbruses ei paikne Natura 2000 võrgustiku alasid ega esine looduskaitseseaduse §4 lg 1 mõistes kaitstavaid loodusobjekte, mida planeeringuga kavandatav tegevus võib mõjutada.
9. ajaloo-, kultuuri- või arheoloogilise väärtusega aladele ja/või kaitsealustele objektidele eeldatavalt kauguse tõttu oluline negatiivne mõju puudub.
10. planeeritaval alal kavandatud tegevus ei põhjusta olulist negatiivset ruumilist mõju, kui ehitiste projekteerimisel, ehitamisel ja kasutamisel järgitakse õigusaktidega kehtestatud nõudeid.
11. planeeringu koostamisel tuleb arvestada Terviseameti poolt tehtud märkustega ja ettepanekutega.
12. Keskkonnaameti ja Teviseameti hinnangul ei kaasne eeldatavalt algatatava detailplaneeringuga olulist keskkonnamõju KeHJS § 2 2 mõistes ning KSH algatamine ei ole vajalik.

Strateegilise planeerimisdokumendi koostamise osapooled:
Koostamise algataja on Kiili Vallavalitsus.
Koostamise korraldaja on Kiili Vallavalitsus.
Koostaja on OÜ RE Plan (Pallasti tn 34c-72 Tallinn 11416, tel +372 51995509, replan.info@gmail.com).
Kehtestaja on Kiili Vallavalitsus.

Strateegilise planeerimisdokumendi koostamise ja KSH algatamata jätmise otsusega on võimalik tutvuda tööpäevadel Kiili Vallavalitsuses (Nabala tee 2a, Kiili alev, keskkonnanõunik Siiri Treimann, tel 679 0278 või info 679 0260).

Kiili Vallavalitsus avaldab teadaande keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 35 lõike 6 alusel.

Kiili Vallavalitsus teatab, et on algatanud 16.04.2020 Kiili Vallavalitsuse korraldusega nr 10 Vaela külas Saare maaüksuse detailplaneeringu koostamise ja jätnud algatamata Kiili Vallavalitsuse 16.04.2020 korraldusega nr 10 Vaela külas Saare maaüksuse detailplaneeringu koostamise algatamine kõnealuse dokumendi keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH).

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Saare katastriüksuste jagamine transpordimaa sihtotstarbega ja ühiskondlike ehitiste sihtotstarbega kruntideks ning moodustatud kruntidele ehitusõiguse määramine. Kavandatavale ühiskondlike ehitiste sihtotstarbega krundile määratakse ehitusõiguse kokku kuni 6 hoone püstitamiseks. Lubatud on ehitada kuni kahekorruselised lasteaia hooned kõrgusega kuni 9,0m ja abihooned kõrgusega kuni 4,5m (ehitisealune pind kokku kuni 5000m2). Lisaks planeeritakse pargi ja reisi parkla vähemalt 7-le masinale ja jalgratastele. Detailplaneeringuga lahendatakse heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsutee, parkimise ja tehnovõrkudega varustamine ning keskkonnatingimuste seadmine planeeringus kavandatu elluviimiseks. Käesolev detailplaneering sisaldab Kiili valla üldplaneeringu muutmise ettepanekut.

KSH jäeti algatamata järgmistel põhjustel:
1. lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei põhjusta planeeringus kavandatud mahus ehitiste rajamine olulist negatiivset keskkonnamõju. Kruntidel toimuvaid tegevusi tuleb planeerida selliselt, et tegevustega kaasnevad võimalikud mõjud on väikesed ja nende ulatus piirneb peamiselt planeeringualaga.
2. keskkonnatingimustega arvestamine on eeldatavalt võimalik planeerimisseaduse § 126 kohaselt planeeringumenetluse käigus;
3. planeeringus tuleb kajastada Kurna-Tuhala teelt ja Kurna teelt lähtuvaid mõjusid (müra, õhusaaste, vibratsioon), nende suurust ning ulatust.
4. planeeringuga tuleb näha ette alale tegevused selliselt, et olulisi negatiivseid mõjusid ei põhjustata. Vajadusel näha ette negatiivsete mõjude vähendamiseks piisavad leevendusmeetmed. Õigusaktidega kooskõlas toimuvate tegevuste korral ei põhjusta detailplaneeringuga kavandatu piirkonnas looduskeskkonna vastupanuvõime ega loodusvarade taastumisvõime ületamist.
5. avariiolukordade esinemise tõenäosus on väike, kui detailplaneeringu elluviimisel järgitakse detailplaneeringuga esitatud tingimusi ja õigusaktidega kehtestatud nõudeid.
6. detailplaneeringus tuleb kajastada meetmeid ohutuse tagamiseks Maksima logistikakeskusest lähtuda võivate negatiivsete mõjude (näit. avariide) korral.
7. keskkonnalubade vajadust tuleb analüüsida detailplaneeringu menetlemise käigus.
8. detailplaneeringu alal ja selle lähiümbruses ei ole tuvastatud jääkreostust ning alal ei ole varasemalt toimunud keskkonnaohtlikku tootmist ega muud keskkonnaohtlikku tegevust, mis põhjustaksid kavandatavale tegevusele (sh ehitustegevusele) piiranguid.
9. tegevusi tuleb alale planeerida selliselt, et ei kaasneks olulisel määral soojuse, kiirguse, lõhna ega vibratsiooni teket. Valgustuse negatiivset (valgusreostust) mõju tuleb vähendada valgustuse suunamisega selliselt, et see ei häiriks liiklejaid teedel, tänavatel ega piirkonna elanikke.
10. detailplaneeringu alal ega selle lähiümbruses ei paikne Natura 2000 võrgustiku alasid ega esine looduskaitseseaduse §4 lg 1 mõistes kaitstavaid loodusobjekte, mida planeeringuga kavandatav tegevus võib mõjutada.
11. ajaloo-, kultuuri- või arheoloogilise väärtusega aladele ja_või kaitsealustele objektidele eeldatavalt kauguse tõttu oluline negatiivne mõju puudub.
12. planeeritaval alal kavandatud tegevused ei põhjusta olulist negatiivset ruumilist mõju, kui ehitiste projekteerimisel, ehitamisel ja kasutamisel järgitakse õigusaktidega kehtestatud nõudeid.
13. planeeringu koostamisel tuleb arvestada Terviseameti poolt esitatud märkustega ja ettepanekutega.

Strateegilise planeerimisdokumendi koostamise osapooled:
Koostamise algataja on Kiili Vallavolikogu.
Koostamise korraldaja on Kiili Vallavalitsus.
Koostaja t pole algatamise hetkeks määratud.
Kehtestaja on Kiili Vallavolikogu.

Strateegilise planeerimisdokumendi koostamise ja KSH algatamata jätmise otsusega on võimalik tutvuda tööpäevadel Kiili Vallavalitsuses (Nabala tee 2a, Kiili alev, keskkonnanõunik Siiri Treimann, tel 679 0278 või info 679 0260).

Kiili Vallavalitsus avaldab teadaande keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 35 lõike 6 alusel.

Kiili Vallavalitsus teatab, et on algatanud Kiili Vallvalitsuse 02.07.2002.a korraldusega nr 306 Tammetalu Ettevõtted detailplaneeringu koostamise ja jätnud algatamata Kiili Vallvalitsuse 03.03.2020.a korraldusega nr 80 „Keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamine, Luige alevikus Kirsi, Sarapuu, Männimetsa maaüksuste detailplaneering” kõnealuse dokumendi keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH).

Planeeringu koostamise eesmärgiks on väljakujunenud infrastruktuuriga piirkonda planeerida keskkonnasõbraliku tehnoloogiaga, keskkonda mittehäirivate väikeettevõtete ja heakorrastatud elamuala; kavandatavatele kruntidele piiride määramine; maa kasutamise sihtotstarvete ja ehitusõiguse ulatuse määramine; juurdepääsutee, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise lahendamine, heakorrastuse, haljastuse, keskkonnatingimuste seadmine planeeringus kavandatu elluviimiseks.

KSH jäeti algatamata 1. lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei põhjusta planeeringus kavandatud mahus ehitiste rajamine olulist negatiivset keskkonnamõju. Kruntidel toimuvaid tegevusi tuleb planeerida selliselt, et tegevustega kaasnevad võimalikud mõjud (eelkõige müra, õhusaaste, vibratsioon) on väikesed ja nende ulatus piirneb peamiselt oma krundiga. Planeeringu lahenduse saab anda selliselt, et kavandatav tegevus ei kahjusta eeldatavalt inimese tervist, heaolu, vara.
2. detailplaneeringu menetlemise staadiumis ei ole täpselt teada alal edaspidi toimuma hakkavad tootmis- ja äritegevused, mistõttu ei saa hinnata detailsemalt tegevustega kaasnevaid tagajärgi. Planeeringuga tuleb näha ette alale sellised tegevused, mis olulisi negatiivseid mõjusid ei põhjusta või näha ette negatiivsete mõjude vähendamiseks piisavad leevendusmeetmed.
3. tootmishoonetele tuleb vallavalitsusele esitada koos ehitusloa taotlusega rajatavasse ehitisse planeeritud tootmise tehnoloogiline kirjeldus selliselt, et oleks võimalik kaaluda keskkonnamõju hindamise vajadust.
4. valgustuse negatiivset mõju tuleb vähendada valgustuse suunamisega ja tema tööaja reguleerimisega selliselt, et see ei põhjustaks valgusreostust, ei häiriks piirkonna elanikke, liiklejaid teedel- tänavatel.
5. detailplaneeringus tuleb käsitleda 15 Tallinn-Rapla-Türi teelt ja Tallinna ringteelt lähtuvaid mõjusid (suurust, ulatust). Planeeringuga tuleb anda selline lahendus, et eelpool nimetatud rajatistelt lähtuvad negatiivsed mõjud (sh kumulatiivsed) ei ületaks õigusaktidega kehtestatud norme. Vajadusel tuleb näha ette piisavad leevendusmeetmed.
6. keskkonnalubade vajadust tuleb analüüsida detailplaneeringu menetlemise käigus.
7. avariiolukordade esinemise tõenäosus on väike, kui detailplaneeringu elluviimisel järgitakse detailplaneeringuga esitatud tingimusi ja õigusaktidega kehtestatud nõudeid.
8. keskkonnatingimustega arvestamine on eeldatavalt võimalik planeerimisseaduse § 126 kohaselt planeeringumenetluse käigus. Õigusaktidega kooskõlas toimuvate tegevuste korral ei põhjusta detailplaneeringuga kavandatu piirkonnas looduskeskkonna vastupanuvõime ega loodusvarade taastumisvõime ületamist.
9. detailplaneeringu alal ega selle lähiümbruses ei paikne Natura 2000 võrgustiku alasid ega esine looduskaitseseaduse §4 lg 1 mõistes kaitstavaid loodusobjekte, mida planeeringuga kavandatav tegevus võib mõjutada.
10. detailplaneeringu alal ja selle lähiümbruses ei ole registreeritud jääkreostust ega mõnda keskkonnaohtlikku tegevust, mis põhjustaks kavandatavale tegevusele (sh ehitustegevusele) piiranguid.
11. kinnisasja igakordsel omanikul on kohustus taluda avalikes huvides toimuva riigikaitselise tegevuse tõttu tekkivaid ja kinnisasjale levivaid keskkonnahäiringuid, sealhulgas müra, põrutusi, vibratsiooni, suitsu jms.
12. ajaloo-, kultuuri- või arheoloogilise väärtusega aladele ja/või kaitsealustele objektidele eeldatavalt kauguse tõttu oluline negatiivne mõju puudub.
13. planeeritaval alal kavandatud tegevus ei põhjusta olulist negatiivset ruumilist mõju, kui ehitiste projekteerimisel, ehitamisel ja kasutamisel järgitakse kehtestatud nõudeid.

Strateegilise planeerimisdokumendi koostamise osapooled:
Koostamise algataja on Kiili Vallavalitsus.
Koostamise korraldaja on Kiili Vallavalitsus.
Koostaja Arhitektuuribüroo Akos OÜ (aadress: Paldiski mnt 25, Tallinn 10612, tel 661 2246, e-post: anu@akos.ee).
Kehtestaja on Kiili Vallavolikogu.

Strateegilise planeerimisdokumendi koostamise ja KSH algatamata jätmise otsusega on võimalik tutvuda tööpäevadel ja tööajal Kiili Vallavalitsuses ( Nabala tee 2a, Kiili alev, tel 679 0260) ja Kiili valla elektroonilises dokumendiregistris.

Kiili Vallavalitsus avaldab teadaande keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 35 lõike 6 alusel.

Kiili Vallavalitsus teatab, et on algatanud Kiili Vallavalitsuse 21.01.2020 korraldusega nr 26 „Vaela külas Kangru tee 2 detailplaneeringu koostamise algatamine“ detailplaneeringu koostamise ja jätnud algatamata Kiili Vallavalitsuse 21.01.2020 korraldusega nr 26 „Vaela külas Kangru tee 2 detailplaneeringu koostamise algatamine“ kõnealuse dokumendi keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH).

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Kangru tee 2 katastriüksuste jagamine kaheks äri ja/või tootmismaa sihtotstarbega krundiks ja moodustatud kruntidele ehitusõiguse määramine. Kavandatavatele kruntidele määratakse ehitusõigus kokku kuni kuue (ühele krundile kuni 3 hoonet, kuni 4 korrust, kõrgus kuni 16m) tootmis- ja/või büroohoone püstitamiseks ja koos sellega heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsutee, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise lahendamine ning keskkonnatingimuste seadmine planeeringus kavandatu elluviimiseks. Käesolev detailplaneering ei sisalda Kiili valla üldplaneeringu muutmise ettepanekut.

KSH jäeti algatamata järgmistel põhjustel:
1. lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei põhjusta planeeringus kavandatud mahus ehitiste rajamine olulist negatiivset keskkonnamõju. Kruntidel toimuvaid tegevusi tuleb planeerida selliselt, et tegevustega kaasnevad võimalikud mõjud (eelkõige müra, õhusaaste, vibratsioon) on väikesed ja nende ulatus piirneb peamiselt planeeringualaga.
2. keskkonnatingimustega arvestamine on eeldatavalt võimalik planeerimisseaduse § 126 kohaselt planeeringumenetluse käigus;
3. detailplaneeringu algatamise staadiumis ei ole täpselt teada alal edaspidi toimuma hakkavad tootmistegevused, mistõttu ei saa hinnata detailsemalt tegevustega kaasnevaid tagajärgi. Planeeringuga tuleb näha ette alale sellised tegevused, mis olulisi negatiivseid mõjusid ei põhjusta või näha ette negatiivsete mõjude vähendamiseks piisavad leevendusmeetmed. Õigusaktidega kooskõlas toimuvate tegevuste korral ei põhjusta detailplaneeringuga kavandatu piirkonnas looduskeskkonna vastupanuvõime ega loodusvarade taastumisvõime ületamist.
4. avariiolukordade esinemise tõenäosus on väike, kui detailplaneeringu elluviimisel järgitakse detailplaneeringuga esitatud tingimusi ja õigusaktidega kehtestatud nõudeid.
5. keskkonnalubade vajadust tuleb analüüsida detailplaneeringu menetlemise käigus. Koos ehitusloa taotlusega tuleb vallavalitsusele esitada rajatavasse ehitisse planeeritud tootmise tehnoloogiline kirjeldus selliselt, et oleks võimalik kaaluda keskkonnamõju hindamise vajadust.
6. detailplaneeringu alal ja selle lähiümbruses ei ole tuvastatud jääkreostust ning alal ei ole varasemalt toimunud keskkonnaohtlikku tootmist ega muud keskkonnaohtlikku tegevust, mis põhjustaksid kavandatavale tegevusele (sh ehitustegevusele) piiranguid.
7. tegevusi tuleb alale planeerida selliselt, et ei kaasneks olulisel määral soojuse, kiirguse, lõhna ega vibratsiooni teket. Valgustuse negatiivset (vähendada valgusreostust) mõju tuleb vähendada valgustuse suunamisega selliselt, et see ei häiriks liiklejaid teedel, tänavatel ega läheduses asuvaid ettevõtteid ja piirkonna elanikke.
8. detailplaneeringu alal ega selle lähiümbruses ei paikne Natura 2000 võrgustiku alasid ega esine looduskaitseseaduse §4 lg 1 mõistes kaitstavaid loodusobjekte, mida planeeringuga kavandatav tegevus võib mõjutada;
9. ajaloo-, kultuuri- või arheoloogilise väärtusega aladele ja/või kaitsealustele objektidele eeldatavalt kauguse tõttu oluline negatiivne mõju puudub.
10. planeeritaval alal kavandatud tegevus ei põhjusta olulist negatiivset ruumilist mõju, kui ehitiste projekteerimisel, ehitamisel ja kasutamisel järgitakse õigusaktidega kehtestatud nõudeid.
11. planeeringu koostamisel tuleb arvestada Terviseameti (kiri 23.12.2019 nr 9.3-1/19/6968-2) ja Keskkonnaameti (kiri 18.12.2019 nr 6-5/19/245-2) poolt tehtud märkustega ja ettepanekutega.

Strateegilise planeerimisdokumendi koostamise osapooled:
Koostamise algataja on Kiili Vallavalitsus.
Koostamise korraldaja on Kiili Vallavalitsus.
Koostaja Detailplaneeringu koostaja on K-Projekt Aktsiaselts (Ahtri tn 6a, Tallinn 10151, tel +372 626 4100, kprojekt@kprojekt.ee). Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu koostaja on Kiili Vallavalitsus.
Kehtestaja on Kiili Vallavalitsus.

Strateegilise planeerimisdokumendi koostamise ja KSH algatamata jätmise otsusega on võimalik tutvuda tööpäevadel Kiili Vallavalitsuses (Nabala tee 2a, Kiili alev, keskkonnanõunik Siiri Treimann, tel 679 0278 või info 679 0260).