Tõenäoliselt oled teadlik, et see on tervislik ning oled kuulnud, et poes tasub valida külmpressitud extra virgin oliiviõli. Võib-olla oled kuulnud ka, et see õli ei sobi küpsetamiseks. Aga kas see on tõesti kõik, mida peaksid teadma?

Vaatame lähemalt, mida oliiviõli kohta tegelikult teadma peaks. Võta mõned minutid ja loe see lugu läbi.

Tööstuslik oliiviõli – see, mida leiad jaemüügikettidest

Kreekas kasvatatakse 80% oliivipuudest Konservolia sordist, mis on aretatud vastama tänapäeva kõrgtehnoloogilistele nõudmistele. Suurtööstustes ei kasutata enam traditsioonilist pressimist. Oliivid puhastatakse, püreestatakse ja tsentrifuugitakse, et saada kätte viimnegi tilk õli. Kogu toodang liigitatakse “extra virgin” oliiviõliks, sest traditsioonilist teise pressi ehk “virgin” õli praktiliselt enam ei tehta. Euroopa Liit on võrdustanud traditsioonilise pressimise ja tsentrifuugimise, seega on traditsioonid asendunud tehnoloogilise progressiga.

Tsentrifuugimisest järelejäänud oliivimass kasutatakse kosmeetikatööstuses või kuumutatakse jääkõli saamiseks, mida võib ka Eestis müügil leida. Kui aga poes näed uhkeid silte ja medaleid, tasub meeles pidada, et masstoodang võib olla hea oma kategoorias, kuid jääb siiski alla tõelisele käsitööle.

Õliveskid ja ehtne oliiviõli

Kreekas leidub endiselt palju väikeseid õliveskeid, kus toodetakse ehtsat oliiviõli. Nendes vesikites pressitakse oliivid ümbruskonna talunike ja perede poolt, kes toovad oma saagi veskisse. Moodsamad veski kasutavad hüdraulilisi presse, mis pigistavad oliivimassi nii kuivaks, et teise pressimise vajadus kaob ära. Seega on ka see õli külmpressitud ja neitsiõli kvaliteediga.

Eriti väärtuslik on aga traditsioonilisel viisil, kivi all pressitud oliiviõli. Protseduur viiakse läbi kaks korda, andes tulemuseks tõelise extra virgin õli. Kuigi märgistus võib viidata kvaliteedile, ei ole see alati määrav – kvaliteet sõltub palju ka sellest, kuidas ja milliste oliividega õli pressitud on.

Artiklit lugema!