Sisu:Pooled on sõlminud müügilepingu/töövõtulepingu köögimööbli müügi ja paigaldamise kohta. Tegemist on tarbijalepingugaKaupleja on seisukohal, et avaldust ei saa komisjon menetleda, sest tellimuse eest on makstud juriidilise isiku kontolt. Kaupleja seisukoha kohaselt ei ole tegemist tarbijalepinguga.Esitatu kohaselt on tellimuse esitanud tarbija. Kauplejaga on suhelnud tarbijaga. Kaupleja esitas pakkumuse tarbijale, tarbija aktseptis pakkumuse. Kaupleja esitas  arved tarbijale. Kui üks isik esitab pakkumuse ja teine selle aktsepteerib on nende isikute vahel sõlmitud leping (VÕS § 9 lg 1). Ühe lepingupoole kohustuse täitmine kolmanda isiku kontolt või rahaga ei muuda kolmandat isikut lepingupooleks. Seega on poolte vahel sõlmitud leping tarbijaleping (TKS § 1 lg 4). Kaupleja vastuväitedKaupleja vaidleb avaldusele vastu ja tugineb sellele et:-tegemist ei ole tarbijalepinguga,-tähtaega ületati, kuid see on vabandatav,-nõude summa ei ole tõendatud. Tähtaeg ja selle rikkumineTarbija on väitnud, et kaupleja rikkus tähtaega. Vastavalt kokkulepitule pidi töö valmima 12.06.2026, siis pidi toimuma mööbli paigaldus. Paigaldus lõpetati 23.06.2026, mis on 41 päeva hiljem.Kaupleja väidab tähtaja rikkumise kohta, et:„Eelkõige tuli arvestada objektil paikneva metalltoruga ning sellest tulenevalt muuta esialgset mööblilahendust.Muudetud projekt sai kliendi lõpliku kinnituse alles 09.06.2026. Seetõttu ei pea me põhjendatuks lähtuda hüvitisenõude arvutamisel üksnes esialgsest lepingulisest tähtajast 12.06.2026, jättes arvestamata projekti muutmise ja kliendipoolse lõpliku kinnitamise aja. Pärast lõpliku projekti kinnitamist ei olnud objektiivset võimalust valmistada kogu eritellimusmööblit kolme päeva jooksul.Samuti oli projekti osaks keraamiline töötasapind, mille tootmine toimus koostööpartneri Nerosteini kaudu. Pärast mööbli paigaldamist tuli teostada täpsed mõõdistused ning kooskõlastada töötasapinna tootmisjoonis. Ajavahemik 29.06–06.07 oli vajalik tehnoloogiline ja kooskõlastamise etapp ning seda ei saa käsitleda Andi Mööbel OÜ tegevusetuse või põhjendamatu viivitusena.“Kaupleja on lepingu tüüptingimused esitanud pakkumuses „Tellimus 1197/3-AK Kuupäev: 31.03.2026“. Selles sisaldub järgmine:„2.7 Tellija kinnitab, et pärast tellimuse kinnitamist ja projekti eskiisjooniste heakskiitmist on ta tutvunud projekti eskiisjoonistega ning annab nendele oma nõusoleku allkirjaga.2.8. Juhul, kui pärast tellimuse kinnitamist ja projekti eskiisjooniste heakskiitmist soovib Tellija teha mööbliprojektis muudatusi, mis mõjutavad tootmisprotsessi, lepitakse muudatuste tegemise tingimused poolte vahel täiendavalt kirjalikult kokku. Täitjal on õigus määrata muudatuste tõttu uued tarne- ja paigaldusajad, arvestades Täitja tootmis- ja paigaldusgraafikuga.3.1. Täitja annab toodangu üle ning paigaldab selle kokkulepitud tähtaja jooksul vastavalt Tellija soovile. Tellija võtab toodangu vastu pärast kokkulepitud maksete tasumist.“Eelmises punktis viidatud p 2.8 kohaselt oleks lepingu tähtaja muudatuse pidanud kokku leppima kirjalikult, seda kokku lepitud ei ole. Seega on tähtaega rikutud.Lepingu punktis 3.1 on pooled kokku leppinud, et töö tuleb teha kokkulepitud tähtaja jooksul.Arvestades töö iseloomu pidi kaupleja arvestama, et tähtaja järgimine on tarbija huvi, sest tarbija võib enda tegevuses arvestada, et köögimööbel pannakse kokku kokkulepitud ajal ning sellega hilinemine 41 päeva või selle teostamine mitmel päeval võib tarbijale tekitada kahju.Kaupleja on esitanud väite, mille sisuks on, et tähtaja rikkumine oli vabandatav. Seejuures tugineb kaupleja sellele, et kaupleja pidi arvestama köögis asuvat toru ja allhankija suutlikkust töötasapinda valmistada.Kaupleja pidanuks tarbija köögi eripäradega tutvuma nii, et jõuab töö tähtaegselt valmis. Samuti pidi kaupleja tagama, et töötasapind valmib lepingus sätestatud tähtajaks. Allhankijat kasutas kaupleja ja kaupleja vastutab, et allhankija tehtud töö oleks lepingu kohane. VÕS § 635  lg 3 alusel ei pea töövõtja lepingut täitma isiklikult, kuid allhankija kasutamine kaupleja poolt ei muuda tarbijaga sõlmitud müügilepingu ega töövõtulepingu tingimusi ega õigusta nende rikkumist.Arvestades VÕS § 103 lg 1 eeldatakse, et rikkumine ei ole vabandatav. Kaupleja esitatud asjaolud ei ole rikkumist vabandavad asjaolud. Kaupleja on lepingu tähtaega rikkunud (VÕS § 100), sellega kaasneb tarbija õigus kasutada VÕS § 101 sätestatud õiguskaitsevahendeid, sealhuilgas nõuda kahju hüvitamist ja viivist. Puuduse kõrvaldamise kohustuse rikkumineTarbija avalduses on kaupleja väidetava rikkumise kohta esitatud järgnev:„Pean oluliseks rõhutada, et vaidlus ei puuduta üksnes köögi valmimise tähtaja ületamist. Kogu kirjavahetusest nähtub, et tellimuse täitmisel esines OÜ Andi Mööbel poolt korduvalt puudulikku töökorraldust, vähest kontrolli ning ebapiisavat infovahetust. Mitmeid tehnilisi ja paigaldusega seotud küsimusi pidin tellijana ise märkama, üle kontrollima ja ettevõtja tähelepanu neile juhtima, kuigi tegemist oli professionaalse köögimööbli valmistamise ja paigaldamise teenusega. Näiteks pidin ise juhtima tähelepanu külmiku hingede lahendusele, kontrollima valitud uputatava pliidiplaadi sobivust töötasapinnaga ning tegelema radiaatori kohal asuva kapi lahendusega. Samuti pidin ise jälgima, millised kapid ja detailid olid paigaldamata või vajasid täiendavat reguleerimist. Kirjavahetusest nähtub, et mitmel korral tekkis vajalik tegevus või probleemi lahendamine alles pärast minu sellekohast pöördumist.Probleemid ei ole ka praeguseks täielikult lõppenud. Olen oma viimases pretensioonis palunud OÜ Andi Mööbel tulla paigaldatud kappe reguleerima ja puudused kõrvaldada. Ettevõtja ei ole mulle aga tänaseni pakkunud selleks konkreetset kuupäeva. Seega olen vaatamata köögi põhiosa valmimisele sunnitud jätkuvalt ise ettevõtjalt puuduste kõrvaldamist nõudma ja tööde lõpetamist korraldama.Leian, et tarbijalt ei saa professionaalse köögimööbli valmistamise ja paigaldamise teenuse puhul eeldada, et ta peab ise pidevalt kontrollima tehniliste lahenduste sobivust, avastama paigaldusprobleeme ning jälgima, kas teenusepakkuja ja tema alltöövõtjate vahel vajalikud kooskõlastused õigeaegselt toimuvad. Kirjavahetus tervikuna näitab, et oluline osa probleemide tuvastamisest ja nende lahendamise algatamisest jäi minu kui tellija kanda“.Eelmises punktis esitatud tarbija väidetele ei ole kaupleja vastuväiteid esitanud, kaupleja vaidles vastu ainult nõude summa osas. Seega võib eeldada, et esitatud asjaolud on õiged. Töö puudused esinevad ja neid ei ole kõrvaldatud. Puudused seisnevad tegemata reguleerimises.VÕS § 222 lg 42 kohaselt müüja peab asja parandama või asendama mõistliku aja jooksul alates hetkest, kui ostja teavitas müüjat asja lepingutingimustele mittevastavusest, ning tarbijalemüügi korral ilma olulise ebamugavuseta tarbijale, võttes arvesse asja laadi ja otstarvet, milleks tarbija asja vajas.VÕS § 647 lg 1 kohaselt töövõtja loetakse töövõtulepingut oluliselt rikkunuks muuhulgas siis, kui töö parandamine või uue töö tegemine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui töövõtja õigustamatult keeldub tööd parandamast või uut tööd tegemast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist.VÕS § 222 lg 5 kohaselt kui ostja nõuab õigustatult asja parandamist ja müüja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib ostja asja ise parandada või lasta seda teha ning nõuda müüjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist.Kaupleja ei ole asja puuduseid mõistliku aja jooksul kõrvaldanud. Tarbijal on sellega seoses kaupleja vastu võimalik rakendada õiguskaitsevahendina (VÕS § 101). Avalduses esitatu on kahju hüvitamise nõue (VÕS § 101 lg 1 p 3, mitte avalduses viidatud hinna alandamine.Kaupleja tugineb sellele, et tarbija ei esitanud nõude summa kohta tõendeid ega kahjusumma arvutust. Komisjon leiab, et kahju on kindlaks tehtud, kuid antud juhul on kahju täpset suurust raske kindlaks teha. Kahju suurusVÕS § 127 lg 6 kohaselt, kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, muu hulgas mittevaralise kahju tekitamise ja tulevikus tekkiva kahju korral, otsustab hüvitise suuruse kohus.Arvestades lepingu hinda ja viivituse aega on VÕS § 94 ja 113 on viivise summa 11,68 eurot.Kaupleja tegevust ja pakkumuse lk 3 arvestades oli mööbli kokkupanek kokku lepitud ühel päeval ja see pidi toimuma 12.06.2026. Paigaldustöö hind käibemaksuga on vastavalt pakkumuse lk 3 1765,36X1,24=2189,04 eurot. Arvestuslik tööpäeva pikkus on 8 tundi, seega tunnitasu on vastavalt esitatule 2189,04 :8=273,6 eurot.Köögi kasutuseelise minetust ja mitmel päeval toimunud paigaldamisega seotud kahju jääb hüvitamata, kuna selle hindamiseks puuduvad asjaolud ning tõendid.Arvestades tarbija etteheiteid ei ole tõendatud, et on vahetamist vajavaid detaile või sõlmi. Eeldatav aeg vajalike korrastustööde ja reguleerimiste tegemiseks on 2 tundi, seega on puuduste mittekõrvaldamisega seotud kahju väärtus 547,2 eurot.Kokku on tarbijale tekkinud kahju 11,68+547,2=558,88 eurot. Kaupleja on kohustust rikkunud (VÕS § 100).  Rikkumine on tarbijale tekitanud kahju (VÕS § 100, 101 lg 1 p 3, 115, 127 ja 132).Sellise kahju hüvitamine on rikutud sätte (VÕS § 222 lg 42 ; VÕS § 647 lg 1) kaitse-eesmärgi kohane. Tekkinud kahju on põhjuslikus seoses kaupleja rikkumisega. Kaupleja vastutust välistavaid ega rikkumist vabandavaid asjaolusid ei ole.

Sisu:20.01.2025 sõlmisid tarbija ja kaupleja köögimööbli valmistamise ja paigaldamise lepingu tähtajaga 15 nädalat. Tarbija kohustus kauplejale tasuma 12057.79 eurot, millest tasus 20.01.2025 ettemaksuna 2411 eurot. 30.01.2025 avaldas tarbija soovi lepingust taganeda, kuna kaupleja ei suutnud anda selgeid selgitusi köögi tehniliste lahenduste, elektrijuhtmestiku ja muude oluliste detailide kohta.  Kaupleja nõustus tagastama 1511 eurot. Tarbija nõuab ülejäänud osa ettemaksust 860 euro tagastamist. Tarbija hinnangul ei oleks 10-päevase lepingu kehtivuse aja jooksul ettevõte saanud teha midagi sellist, mis õigustaks nii suurt summat kulutustena. Kaupleja leidis, et nõue ei ole põhjendatud. Kauplejal olid tekkinud kulud lepingu täitmisega. Komisjon rahuldas avalduse. Tarbija tasus 20.01.2025 kauplejale ettemaksu summas 2411 eurot. Tarbija soovis lepingust taganeda seetõttu, et kaupleja keeldus ümber tegemast elektrilahendusi, mida oleks olnud vaja poolte poolt kokkulepitud köögimööbli paigaldamiseks. Lepingust taganemise korral oli tal õigus nimetatud summa kauplejalt tagasi saada. Kaupleja tagastas tarbijale üksnes 1511 eurot. Tarbija ei olnud lepingust taganemise ajaks saanud kauplejalt midagi sellist, mida ta oleks pidanud kauplejale tagastama. Kaupleja ei esitanud komisjonile tõendeid, et tal oleks tekkinud õigus enne lepingust taganemist saada tarbijalt hüvitist. Eeltoodust tulenevalt ei ole komisjoni hinnangul kaupleja poolt 860 euro kinnipidamine VÕS § 189 lg 1 kooskõlas, mistõttu rahuldas komisjon avalduse ning mõistab kauplejalt tarbija kasuks täiendavalt 860 eurot välja.

Sisu:Tarbijavaidluste lahendamise keel on eesti keel ka siis kui vaidlevad pooled suhtlevad omavahel teises keeles. Kaupleja vastutab köögimööbli kahjustuste eest kui ei ole tõestanud, et vigastused on tekkinud Tarbija poolsest kasutamisest. Kaupleja vastutab Tarbijale müüdud köögitehnika lepingule vastavuse eest olenemata tehnika tootjast. Kui kolmandas riigis toodetud tehnikal ei ole Eestis esindajat siis muudab see keerulisemaks Kaupleja elu, aga ei avalda mõju Tarbija õigustele. Müüdud asja lepingule mittevastavusest tuleb teada anda võimalikult kohe.