Sisu:Pooled on sõlminud voodrilaudade müügilepingu. Osa laudadest oli ebakvaliteetne ja kaupleja on selle asendanud. Tarbija väitel tuleb asendada ka ülejäänud kaup/osa sellest.Tarbija on asunud saadud laudu kasutama. Osa väidetavalt puudustega laudadest on tarbija pidanud kasutatavaks ja need seina paigaldanud.Tulenevalt esitatust sai tarbija lauad  31.07.2024. 17.10.2024 esitas tarbija pretensiooni ja väitis, et saadu ei vasta nõuetele. Vastavalt VÕS § 218 lg 2 tarbijalemüügi puhul vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis ilmneb kahe aasta jooksul alates asja ostjale üleandmisest.  Vastavalt VÕS § 218 lg 22 tarbijalemüügi puhul eeldatakse, et ühe aasta jooksul alates asja ostjale üleandmisest ilmnenud lepingutingimustele mittevastavus oli olemas asja üleandmise ajal, kui selline eeldus ei ole vastuolus asja või puuduse olemusega. Vastavalt VÕS § 220 lg 1 ostja peab teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Tarbijalemüügi puhul peab tarbija teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale kahe kuu jooksul pärast seda, kui ta sai mittevastavusest teada. Vaidluste kohtueelsel lahendamisel rakendub analoogia korras tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 4 ja 230 sätestatu, et menetlus toimub poolte esitatu alusel ja pooled peavad enda esitatud asjaolud, millele teine pool vastu vaidleb, tõendama. Tarbija nõuab puudusega laudade asendamist ja kahju hüvitamist. Tõendid selle kohta, kas puudusega kaup on asendatud või mitte ja selle kohta, kui palju puudusega kaupa jäi asendamata on ebaselged.  Ei ole võimalik kindlaks teha, kas tarbija esitatud fotodel fikseeritud puudused on laudadel, mis on kaupleja poolt asendatud või laudadel, mida ei asendatud või on puudused laudadel, mis toodi puudusega kauba asendamiseks. Teiseks on esitatud fotode alusel tarbija väidetavalt puudusega laudu vastu võtnud ja kasutama asunud. Esitatud fotodel on kujutatud puudusega laudu, mis on seina paigaldatud. Sellest järeldub, et tarbija on puudustega lauad vastu võtnud. Esitatud tõendite alusel ei ole selge, kui suur osa tarbija valduses olevast kaubast ei vasta tarbija hinnangul nõuetele. Tarbija esitatud tõend laudade kvaliteedi mittevastavuse kohta käsitleb kauba üldist kvaliteeti. Samuti ei ole arvamuse andja teadmised, kogemused ega asjatundlikkus tõendist nähtav. Kui tarbija on seisukohal, et kogu saadud kaup ei vastanud kokkulepitud kvaliteedinõudele, oleks olnud võimalik kas kaup tagastada või alandada kauba hinda, kui tarbija kauba vastu võttis ja seda kasutama asus. Esitatu põhjal on tarbija asja puudusest kauplejat teavitanud hilinenult. Kahe kuu jooksul pärast laudade valduse saamist pidanuks tarbija vähemalt kontrollima saadu nõuetele vastavust. Kahju hüvitamise nõue, mis puudutab tellingute üürimisega seotud kahju, ei ole selge. Kui tarbija avastas, et kaup on puudusega, oli võimalik kauplejaga sõlmitud müügileping üles öelda või nõuda kauba asendamist. Kui kaupleja keeldus puudusega kaupa asendamast olnuks kohane leping üles öelda ja kasutada nõuetekohast lauamaterjali. Selline lahendus olnuks olukorda arvestades mõistlikum. Tellingute üürikulu hüvitamise nõue on tarbija poolt põhistamata, arvestades VÕS § 127 sätestatud kahju hüvitamise eeldusi, asjaolusid arvestades sõltus olukord, kus planeeritud tööd ei saanud teha ja ei tehtud kavandatud aja jooksul, arvestataval määral tarbija otsustustest. Asjade mõistlikuma korralduse puhul ei oleks olukorda, kus tööd ei saanud teha, tekkinud. Esitatud lepingu täitmise nõue (VÕS § 101 lg 1 p 1) ei ole tõendatud. Kahju hüvitamise nõude (VÕS § 101 lg 1 p 3) rahuldamise aluseid avaldaja esitatu põhjal ei esine (VÕS § 100, 101, 127).