Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet avaldab teadaande keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 35 lõike 6 alusel.

Tallinna Linnavolikogu teatab, et on algatanud 20. märtsi 2025 otsusega nr 22 Mäealuse tn 2a, Mäealuse tn 2b ja Mäealuse tn 2c kinnistute detailplaneeringu koostamise ja jätnud algatamata sama otsusega kõnealuse dokumendi keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH).

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on liita Mäealuse tn 2a, 2b ja 2c kinnistud ning moodustada ärimaa sihtotstarbega krunt ja määrata ehitusõigus põhimahus kuni 4-korruselise ärihoone ehitamiseks, hoonele võib kavandada aktsendina 5-korruselise osa. Lisaks antakse detailplaneeringus heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus.

KSH jäeti algatamata järgmistel põhjustel ning juhul kui detailplaneeringu koostamisel täidetakse järgmisi tingimusi:
1. detailplaneeringuga ei kavandata eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi või looduslike alade kahjustumist, sh vee, pinnase, õhu saastatust, olulist jäätmetekke või mürataseme suurenemist;
2. lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei põhjusta hoonestamata alale ärihoone ehitamine ning sihtotstarbeline kasutamine olulist keskkonnamõju. Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud on kestuselt lühiaegsed (eelkõige ehitusaegsed häiringud), nende ulatus piirneb peamiselt planeeringualaga ning avariiolukordade esinemise tõenäosus on väike, kui detailplaneeringu elluviimisel arvestatakse detailplaneeringu ja ehitusprojektide tingimusi ning õigusaktide nõudeid;
3. detailplaneeringus tehakse ettepanek muuta kehtivas Mustamäe linnaosa üldplaneeringus määratud maakasutuse juhtotstarvet (transpordimaa – suuremate tänavate maa) planeeritava maa-ala ulatuses kõrvaloleva kvartali juhtotstarbe järgi üldkasutatavate ja äriehitiste segahoonestusalaks. Tegemist ei ole linnaruumiliselt olulise mõjuga, sest ala ei ole vaja kasutada täiendavalt teede laiendamiseks ning otstarbekam on luua alale selline hoonestus, mis korrastaks linnaruumi ja looks täiendavaid rendipindasid tehnoloogiapargi ja kõrgkooli piirkonda;
4. detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu ega vara. Tegevusega ei kaasne olulist õhusaaste suurenemist ning ülenormatiivsete saastetasemete esinemist. Kuna ala jääb Tallinna strateegilise mürakaardi kohaselt kõrge müratasemega piirkonda, tuleb hinnata alal esinevat müraolukorda ning hoone projekteerimisel arvestada müra leevendusmeetmetega müra normtasemete tagamiseks siseruumides;
5. planeeringuga hõlmatud alal ega planeeringuala lähipiirkonnas ei paikne kaitstavaid loodusobjekte, Natura 2000 võrgustiku alasid ega teisi maastikuliselt ja ökoloogiliselt väärtuslikke või tundlikke alasid, mida kavandatav tegevus ala säästlikul arendamisel ja väärtustamisel võiks ebasoodsalt mõjutada. Tulenevalt Tallinna Linnavalitsuse 10. juuni 2020 määrusest nr 15 „Haljastuse inventeerimise kord“ tuleb alal läbi viia looduskaitseliste väärtuste inventuur ning tähelepanu pöörata kaitstavate rohttaimeliikide ja invasiivsete võõrtaimeliikide võimalikule esinemisele;
6. detailplaneeringu elluviimisega ei avaldata olulist mõju kõrghaljastusele, kui säilitatakse I ja II väärtusklassi ja võimalusel III väärtusklassi kõrghaljastus ning tagatakse säilitatavate puude kasvutingimused. Täiendavalt teostatakse planeeritaval alal puittaimestiku (dendroloogiline) inventeerimine vastavalt Tallinna Linnavalitsuse 10. juuni 2020 määrusele nr 15 „Haljastuse inventeerimise kord“. Likvideeritav haljastus kompenseeritakse asendusistutustega vastavalt Tallinna Linnavolikogu 11. veebruari 2021 määruse nr 2 „Raie- ja hoolduslõikusloa andmise kord“ tingimustele. Lisaks tuleb ehitusprojekti koosseisus koostada tervikliku väliruumi lahendus (sh katusehaljastus), mis peab põhinema maasikuarhitektuursel analüüsil, et tagada inimkeskne linnaruum;
7. Tallinna radooniriski kaardi kohaselt jääb ala kõrge radooniriskiga piirkonda, mistõttu tuleb kasutada hoonete ehitamisel radoonikaitse meetmeid juhindudes Eesti standardist EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ ning teha vajadusel pinnaseõhu radoonitaseme mõõtmised, et tagada hoone ruumiõhu radoonisisalduse vastavus ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 28. veebruari 2019 määruse nr 19 „Hoone ruumiõhu radoonisisalduse ja hoone tarindi ehitusmaterjalidest siseruumidesse emiteeritavast gammakiirgusest saadava efektiivdoosi viitetase“ ja keskkonnaministri 30. juuli 2018 määruse nr 28 „Tööruumide õhu radoonisisalduse viitetase, õhu radoonisisalduse mõõtmise kord ja tööandja kohustused kõrgendatud radooniriskiga töökohtadel“ nõuetele;
8. suured asfaltkattega pinnad ja katusepinnad võivad kuumalaine korral maa-alal levivaid temperatuure tõsta (võimendada), asjakohane on leevendavate meetmete rakendamine ja funktsionaalsete katusepindade (päikesepaneelid, haljaskatused vms) eelistamine;
9. detailplaneeringus tehakse hüdrogeoloogiline eksperthinnang vundamendi kaevistest väljapumbatava vee koguste ja pumpamisest tingitud põhjaveekihi alanduslehtri sügavuse ja ulatuse kohta, milles kirjeldatakse põhjavee alandusest tingitud võimalikke mõjusid naaberhoonetele ning antakse meetmeid hoonete püsivuse ja kõrghaljastuse kasvutingimuste tagamiseks;
10. alal ei ole tuvastatud jääkreostuse objekte ega olulist pinnase või vee reostust, mis seaks piiranguid kavandatavale tegevusele;
11. kuna kavandatav tegevus toimub kaugküttepiirkonnas ning arvestades energiaturul valitsevat olukorda, lahendada soojusvarustus paindliku ja efektiivse kaugkütte baasil vastavalt Tallinna Linnavolikogu 18. mai 2017 määruse nr 9 „Tallinna kaugküttepiirkonna piirid, kaugküttevõrguga liitumise ja sellest eraldumise tingimused ja kord, kaugkütte üldised kvaliteedinõuded ja võrguettevõtja arenduskohustus“ nõuetele;
12. detailplaneeringuga kavandatava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse ega inimese lõhnataju ületava ebameeldiva lõhnahäiringu teket, valgusreostust tekib valgustusest, vibratsiooni võib esineda hoonete ehitamisel. Samuti on tavapärasest suuremas koguses jäätmeteke seotud peamiselt ehitustöödega, mille käigus jäätmed käideldakse vastavalt nõuetele. Planeeritavate hoonete projekteerimisel on soovitav lähtuda energiasäästlikest lahendustest;
13. lähtudes ala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei ole ette näha detailplaneeringuga kavandatud mahus antud asukohas olulist täiendavat ebasoodsat keskkonnamõju, mis planeeringu koostamisel tingiks keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajaduse.

Strateegilise planeerimisdokumendi koostamise osapooled:
Koostamise algataja on Tallinna Linnavolikogu (aadress Vana-Viru tn 12, 15080 Tallinn; tel 694 3201; e-post infopunkt@tallinnlv.ee)
Koostamise korraldaja on Tallinna Linnaplaneerimise Amet (aadress Vabaduse väljak 7, 15198 Tallinn; Telefon 640 4375; E-post tlpa@tallinnlv.ee)
Koostaja K-Projekt Aktsiaselts (aadress Ahtri tn 6a, 10151 Tallinn; Telefon 626 4100; E-post kprojekt@kprojekt.ee)
Kehtestaja on Tallinna Linnavolikogu (aadress Vana-Viru tn 12, 15080 Tallinn; tel 694 3201; e-post infopunkt@tallinnlv.ee)

Strateegilise planeerimisdokumendi koostamise ja KSH algatamata jätmise otsusega on võimalik tutvuda Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametis Harju tn 13, esmaspäeviti kell 14-18 ja neljapäeviti kell 9-12.
Digitaalselt on dokumendid kättesaadavad Tallinna õigusaktide registrist aadressil: teele.tallinn.ee.

Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet avaldab teadaande keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 35 lõike 6 alusel.

Tallinna Linnavolikogu teatab, et on algatanud 20. märtsi 2025 otsusega nr 20 Neiuvaiba tee 6 kinnistu detailplaneeringu koostamise ja jätnud algatamata sama otsusega kõnealuse dokumendi keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH).

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on määrata elamumaa sihtotstarbega Neiuvaiba tee 6 krundile ehitusõigus ühe kuni 2 maapealse ja 1 maa-aluse korrusega üksikelamu ehitamiseks. Lisaks antakse detailplaneeringus heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus.

KSH jäeti algatamata järgmistel põhjustel ning juhul kui detailplaneeringu koostamisel täidetakse järgmisi tingimusi:
1. lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei põhjusta olemasolevate hoonete vahele üksikelamu ehitamine (rakendub looduskaitseseaduse § 38 lg 4 p 11 erand) ning sihtotstarbeline kasutamine olulist keskkonnamõju. Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud on kestuselt lühiajalised, eelkõige seotud ehitusperioodi häiringutega. Nende ulatus on piiratud peamiselt planeeringualaga ning avariiolukordade esinemise tõenäosus on väike, kui detailplaneeringu elluviimisel järgitakse nii detailplaneeringu ja ehitusprojektide tingimusi kui ka kehtivaid õigusaktide nõudeid;
2. Neiuvaiba tee 6 kinnistule juurdepääsu rajamiseks on vajalik vähendada Mähe oja ehituskeeluvööndit, mis on looduskaitseseaduse regulatsiooni tõttu võimalik ainult läbi üldplaneeringut muutva detailplaneeringu menetluse (ei rakendu ükski looduskaitseseaduse § 38 lg-s 4 nimetatud ehituskeeluvööndi erisus). Neiuvaiba tee 6 krunt piirneb kolmest küljest hoonestatud kinnistutega, läbi mille ei ole võimalik rajada Neiuvaiba tee 6 krundile juurdepääsu. Eeltoodus tulenevalt on ainus võimalus avalikult kasutatavalt Neiuvaiba teelt tagada ligipääs Neiuvaiba tee 6 krundile, mis läbib sissesõidu ulatuses Mähe oja ehituskeeluvööndit. Seetõttu tuleb lähtuvalt looduskaitseseaduse § 40 lg 4 nõudest taotleda Mähe oja ehituskeeluvööndi vähendamist;
3. detailplaneeringuga ei kavandata planeeringualal eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustumist pikas perspektiivis, sh vee, pinnase, õhu saastatust, mürataseme suurenemist või vibratsiooni;
4. planeeringuga hõlmatud alal ega planeeringuala lähipiirkonnas ei paikne kaitstavaid loodusobjekte, Natura 2000 võrgustiku alasid ega teisi maastikuliselt ja ökoloogiliselt väärtuslikke või tundlikke alasid, mida kavandatav tegevus võiks ebasoodsalt mõjutada. Lähimad väärtuslikud alad, sh Pirita loodusala jääb enam kui 100 m kaugusele. Eesti Looduse Infosüsteemi andmete alusel jäävad planeeringualast ja selle kontaktvööndist ca 300 m raadiuses välja vääriselupaigad, kaitsealused üksikobjektid ning kaitsealused loomad, taimed jt kaitsealuste elustiku/objektide kategooriad;
5. detailplaneeringu koostamise käigus viiakse läbi Tallinna Linnavalitsuse 10. juuni 2020 määruse nr 15 „Haljastuse inventeerimise kord” kohane haljastuse inventeerimine. Kuigi Neiuvaiba tee 6 kinnistul kasvavad üksikud puud ja muru, tuleb kõrghaljastuse likvideerimise vajaduse korral see kompenseerida asendusistutustega vastavalt Tallinna Linnavolikogu 11. veebruari 2021 määruse nr 2 „Raie- ja hoolduslõikusloa andmise kord“ tingimustele;
6. Neiuvaiba tee 6 kinnistul ja ca 300 m raadiuses ei ole suurõnnetuse ohuga ettevõtteid. Samuti ei asu vastavas raadiuses kultuurimälestisi, pärandkultuuri objekte, maaparandussüsteeme, põllumassiive ega ka maardlaid;
7. Neiuvaiba tee 6 kinnistu ei asu strateegiliste mürakaartide alusel märkimisväärse müratasemega piirkonnas ning seda nii lennuliikluse, maanteeliikluse, raudtee ja tänava ning tööstusmüra kontekstis;
8. Tallinna radooniriski kaardi kohaselt jääb ala kõrge radooniriskiga piirkonda, mistõttu tuleb kasutada hoonete ehitamisel radoonikaitse meetmeid juhindudes Eesti standardist EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ ning teha vajadusel pinnaseõhu radoonitaseme mõõtmised, et tagada hoone ruumiõhu radoonisisalduse vastavus ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 28. veebruari 2019 määruse nr 19 „Hoone ruumiõhu radoonisisalduse ja hoone tarindi ehitusmaterjalidest siseruumidesse emiteeritavast gammakiirgusest saadava efektiivdoosi viitetase“ ja keskkonnaministri 30. juuli 2018 määruse nr 28 „Tööruumide õhu radoonisisalduse viitetase, õhu radoonisisalduse mõõtmise kord ja tööandja kohustused kõrgendatud radooniriskiga töökohtadel“ nõuetele;
9. planeeringualal ei ole tuvastatud jääkreostuse objekte ega olulist pinnase või vee reostust, mis seaks piiranguid kavandatavale tegevusele;
10. kavandatava tegevusega ei kaasne täiendavaid ohtlikke olukordi (suurõnnetusi/katastroofe) ega ka piiriüleseid mõjusid. Seega tegevus ei lisa täiendavaid ohtusid tavapärasesse keskkonda, arvestades mh tegevuse mastaabiga;
11. lähtudes ala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei ole ette näha detailplaneeringuga kavandatud mahus antud asukohas olulist täiendavat ebasoodsat keskkonnamõju, mis planeeringu koostamisel tingiks KSH algatamise vajaduse.

Strateegilise planeerimisdokumendi koostamise osapooled:
Koostamise algataja on Tallinna Linnavolikogu (aadress Vana-Viru tn 12, 15080 Tallinn; tel 694 3201; e-post infopunkt@tallinnlv.ee)
Koostamise korraldaja on Tallinna Linnaplaneerimise Amet (aadress Vabaduse väljak 7, 15198 Tallinn; Telefon 640 4375; E-post tlpa@tallinnlv.ee)
Koostaja Ruum ja Maastik OÜ (aadress Väike-Ameerika tn 20/2-11 Tallinn 10129; Telefon 6615645; E-post info@ruumjamaastik.ee)
Kehtestaja on Tallinna Linnavolikogu (aadress Vana-Viru tn 12, 15080 Tallinn; tel 694 3201; e-post infopunkt@tallinnlv.ee)

Strateegilise planeerimisdokumendi koostamise ja KSH algatamata jätmise otsusega on võimalik tutvuda Strateegilise planeerimisdokumendi koostamise ja KSH algatamata jätmise otsusega on võimalik tutvuda Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametis Harju tn 13, esmaspäeviti kell 14-18 ja neljapäeviti kell 9-12.
Digitaalselt on dokumendid kättesaadavad Tallinna õigusaktide registrist aadressil: teele.tallinn.ee.

Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet avaldab teadaande keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 35 lõike 6 alusel.

Tallinna Linnavalitsus teatab, et on algatanud 18. veebruari 2025 korraldusega nr 137 Salve tn 5, Salve tn 7, Lauliku tn 2c ja Lauliku tn 2b ning Kitsarööpa tee T11 kinnistute detailplaneeringu koostamise ja jätnud algatamata sama korraldusega kõnealuse dokumendi keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH).

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Salve tn 5, Salve tn 7, Lauliku tn 2c ja Lauliku tn 2b kinnistute jagamine, kruntide moodustamine, maakasutuse muutmine ning ehitusõiguse määramine 1 maa-aluse ja 3-12 maapealse korrusega äri- ja eluhoonete ehitamiseks. Lisaks kavandatakse kogukonnamaja ja avalik ruum. Detailplaneeringus määratakse üldised maakasutustingimused ja juurdepääsuteede, heakorrastuse, haljastuse, parkimise ning tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus.

KSH jäeti algatamata järgmistel põhjustel ning juhul kui detailplaneeringu koostamisel täidetakse järgmisi tingimusi:
1. detailplaneeringuga ei kavandata eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi või looduslike alade kahjustumist, sh vee, pinnase, õhu saastatust, olulist jäätmetekke või mürataseme suurenemist. Planeeringuga kavandatakse lõpetada tootmis- ja laondustegevus ning arendada välja olemasoleva tootmisala asemel avatud linnaruumiga, atraktiivne ja turvaline segahoonestusala;
2. lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei põhjusta hoonestatud ja suures osas asfaltkattega kaetud alale ärihoonete ja korterelamute ehitamine ning sihtotstarbeline kasutamine olulist keskkonnamõju. Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud on kestuselt ehitusaegsed, nende ulatus piirneb peamiselt planeeringualaga ning avariiolukordade esinemise tõenäosus on väike, kui detailplaneeringu elluviimisel arvestatakse detailplaneeringu ja ehitusprojektide tingimusi ning õigusaktide nõudeid;
3. planeeringuga hõlmatud alal ega planeeringuala lähipiirkonnas ei paikne kaitstavaid loodusobjekte, Natura 2000 võrgustiku alasid ega teisi maastikuliselt ja ökoloogiliselt väärtuslikke või tundlikke alasid, mida kavandatav tegevus ala säästlikul arendamisel ja väärtustamisel võiks ebasoodsalt mõjutada. Tulenevalt Tallinna Linnavalitsuse 10. juuni 2020 määrusest nr 15 „Haljastuse inventeerimise kord“ tuleb alal läbi viia looduskaitseliste väärtuste inventuur ning tähelepanu pöörata invasiivsete võõrtaimeliikide võimalikule esinemisele;
4. detailplaneeringu elluviimisega ei avaldata olulist mõju kõrghaljastusele, kui säilitatakse väärtuslik (I ja II väärtusklassi kõrghaljastus) ja võimalusel oluline kõrghaljastus (III väärtusklassi kõrghaljastus) ning tagatakse säilitatavate puude kasvutingimused. Likvideeritav haljastus kompenseeritakse asendusistutustega vastavalt Tallinna Linnavolikogu 11. veebruari 2021 määruse nr 2 „Raie- ja hoolduslõikusloa andmise kord“ tingimustele. Alale nähakse ette terviklike haljasalade loomist ning kaasaegsed ruumilahendused, kus keskendutakse peamiselt jalakäijatele ning kergliiklejatele;
5. detailplaneeringuala asub piirkonnas, kus ajalooliselt paiknevad tööstushooned võivad põhjustada tavapärasest kõrgemat tööstusmüra. Kuigi strateegilise mürakaardi kohaselt ei jää ala kõrge müratasemega piirkonda, võib uute korterelamute ja ärihoonete ehitamine suurendada liikluskoormust ja sellega kaasnevat müra. Seetõttu tuleb läbi viia tööstusest ja liiklusest tuleneva müra modelleerimine päevase ja öise ajavahemiku kohta, koostades mürakaardid nii praeguses kui ka prognoositavas olukorras. Töö koostamisel lähtuda keskkonnaministri 16. detsembri 2016 määrusest nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“. Hoonete rajamisel tuleb arvestada piirkonna müratasemetega ning tagada ehituslike meetmetega müratasemete vastavus hoonetes sotsiaalministri 4. märtsi 2002 määrusele nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“;
6. planeeringuala pinnases ei ole tuvastatud jääkreostust ning põhjaveereostust, kuid keskkonnaportaali andmete alusel piirneb planeeritav ala jääkreostusobjektiga Lauliku tn kütuseladu (JRA0000158). Tegemist on tööstustsoonis oleva jääkreostusobjektiga, mis on olemasoleva informatsiooni kohaselt likvideeritud. Sellest tulenevalt teostada keskkonnaseisundi ülevaade ning viia läbi pinnase ja põhjavee reostusuuring. Reostuse tuvastamisel tuleb lähtuda keskkonnaministri 28. juuni 2019 määrusest nr 26 „Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases” ning võimalik reostus likvideerida enne ehitustööde algust nõuetekohaselt;
7. Nõmme linnaosa üldplaneeringu alusel asub planeeringuala kaugkütte arengualal, seega arvestades energiaturul valitsevat olukorda, lahendada soojusvarustus paindliku ja efektiivse kaugkütte baasil vastavalt Tallinna Linnavolikogu 18. mai 2017 määruse nr 9 „Tallinna kaugküttepiirkonna piirid, kaugküttevõrguga liitumise ja sellest eraldumise tingimused ja kord, kaugkütte üldised kvaliteedinõuded ja võrguettevõtja arenduskohustus“ nõuetele;
8. Keskkonnaministri 30. juuli 2018 määruse nr 28 „Tööruumide õhu radoonisisalduse viitetase, õhu radoonisisalduse mõõtmise kord ja tööandja kohustused kõrgendatud radooniriskiga töökohtadel“ lisa kohaselt liigitub Tallinn kõrgendatud radooniriskiga maa-alade loetellu, mistõttu tuleb hoonete projekteerimisel lähtuda ning hoonete ehitamisel kasutada radoonikaitse meetmeid, juhindudes Eesti standardist EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ ning teha vajadusel pinnaseõhu radoonitaseme mõõtmised, et tagada hoone ruumiõhu radoonisisalduse vastavus ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 28. veebruari 2019 määruse nr 19 „Hoone ruumiõhu radoonisisalduse ja hoone tarindi ehitusmaterjalidest siseruumidesse emiteeritavast gammakiirgusest saadava efektiivdoosi viitetase“ nõuetele;
9. sademevee käitlemisel tuleb lähtuda Tallinna Linnavolikogu 19. juuni 2012 otsusega nr 18 kinnitatud "Tallinna sademevee strateegia aastani 2030" seisukohtadest. Sademevee kanalisatsioonivõrku juhtimise vähendamiseks tuleks võimalikult suur osa sademeveest immutada pinnasesse. Planeeringualal tuleb läbi viia geoloogiline uuring, et selgitada, kas geoloogilised tingimused vastavad veeseaduses ja keskkonnaministri 8. novembri 2019 määruse nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“ § 7 lõikes 3 toodud nõuetele, et sademevett oleks võimlaik pinnasesse immutada;
10. ehitustegevusest võib kaudsemat mõju naaberhoonetele ja haljastusele kaasneda ka põhjaveekihi alandusest vundamendikaevisest vee väljapumpamise tõttu, kui hoonetele rajatakse maa-alust parkimiskorrust. Selle vältimiseks tuleb detailplaneeringu koostamise käigus teha hüdrogeoloogiline eksperthinnang, et selgitada vundamendikaevistest väljapumbatavad vee kogused ning pumpamisest tingitud põhjaveekihi alanduslehtri sügavus ja ulatus, samuti kaevisest väljapumbatava vee ärajuhtimise võimalused. Kui ehitustegevuse käigus on plaanis põhjavett täiendada, ümber juhtida või tagasi juhtida rakendub tegevusele veeloa kohustus tulenevalt veeseadusest;
11. kultuurimälestiste registri andmetel jääb planeeritavast alast ca 40 m kaugusele kinnismälestis Peeter Suure Merekindluse raudtee vedurite ringdepoo (reg nr 8810). Kinnismälestisele kaitsevööndit kehtestatud ei ole kuid arvestades kavandatava tegevuse iseloomu ja paiknemist kultuuriväärtuste suhtes, ei ole põhjust eeldada kultuurimälestistele ning pärandkultuuri objektidele olulist ebasoodsat mõju.

Strateegilise planeerimisdokumendi koostamise osapooled:
Koostamise algataja on Tallinna Linnavalitsus (aadress Vabaduse väljak 7, 15199 Tallinn; tel 640 4141; e-post lvpost@tallinnlv.ee)
Koostamise korraldaja on Tallinna Linnaplaneerimise Amet (aadress Vabaduse väljak 7, 15198 Tallinn; Telefon 640 4375; E-post tlpa@tallinnlv.ee)
Koostaja Ruum ja Maastik OÜ (aadress Väike-Ameerika tn 20/2-11, 10129, Tallinn; Telefon 6615645; E-post info@ruumjamaastik.ee)
Kehtestaja on Tallinna Linnavalitsus (aadress Vabaduse väljak 7, 15199 Tallinn; tel 640 4141; e-post lvpost@tallinnlv.ee)

Strateegilise planeerimisdokumendi koostamise ja KSH algatamata jätmise otsusega on võimalik tutvuda Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametis Harju tn 13, esmaspäeviti kell 14-18 ja neljapäeviti kell 9-12.
Digitaalselt on dokumendid kättesaadavad Tallinna õigusaktide registrist aadressil: teele.tallinn.ee.

Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet avaldab teadaande keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 35 lõike 6 alusel.

Tallinna Linnavolikogu teatab, et on algatanud 14. novembri 2024 otsusega nr 150 Kakumäe ranna detailplaneeringu koostamise ja jätnud algatamata sama otsusega kõnealuse dokumendi keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH).

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kavandada munitsipaalomandis olevale Räime tn 52 kinnistule randa ja kogukonda teenindavad hooned ja rajatised.

KSH jäeti algatamata järgmistel põhjustel ning juhul kui detailplaneeringu koostamisel täidetakse järgmisi tingimusi:
1. detailplaneeringuga ei kavandata eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi või looduslike alade kahjustumist, sh vee, pinnase, õhu saastatust, olulist jäätmetekke või mürataseme suurenemist. Planeeringuga kavandatakse senise rekreatiivse ranna ala ajakohastamist, rajades ja rekonstrueerides ehitisi, mis hakkaksid teenindama supelranda ja rannakülastajaid. Kavandatava tegevuse tulemusel ei muutuks ka senine maakasutusfunktsioon ning maastikuilme;
2. lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei põhjusta täna juba kasutuses oleva ranna ala ajakohastamine ning sihtotstarbeline kasutamine antud asukohas olulist keskkonnamõju. Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud on kestuselt ehitusaegsed, nende ulatus piirneb peamiselt planeeringualaga ning avariiolukordade esinemise tõenäosus on väike, kui detailplaneeringu elluviimisel arvestatakse detailplaneeringu ja ehitusprojektide tingimusi ning õigusaktide nõudeid;
3. detailplaneeringu ala piirneb Läänemerega, kus ranna ehituskeeluvööndi laiuseks tiheasustusalal on 50 meetrit (looduskaitseseadus § 38 lg 1 p 3, edaspidi LKS). Ranna metsamaal metsaseaduse § 3 lõike 2 tähenduses ulatub ehituskeeluvöönd ranna piiranguvööndi piirini (LKS § 38 lg 2). Ehituskeeluvööndis on uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud (LKS § 38 lg 3), välja arvatud sama paragrahvi lõigetes 4-6 toodud erandite korral. Käesoleva detailplaneeringuga ehituskeeluvööndisse kavandatavate ehitiste ja rajatiste puhul LKS toodud erandid ei kohaldu, ning tuleb taotleda ehituskeeluvööndi vähendamist. Eeldused ranna kaitse eesmärkide ohustamise osas teadaolevalt puuduvad;
4. planeeringualal ega ümbruskonnas ei ole kaitsealasid, Natura 2000 alasid ega ka vääriselupaiku. Räime tn 52 kinnistul levib uimastav varesputk (Chaerophyllum temulum), mis on II kaitsekategooria taimeliik, kuid kavandatavast ehitustegevusest jääb levikuala siiski välja. Kuna detailplaneeringu menetluse käigus täpsustuvad pumptrack'i raja asukoht, jalgrattaparklad ja võib lisanduda sõidukite parkimiskohti, siis tuleb jälgida, et need ei kattuks uimastava varesputke leiukohtadega;
5. kuna ranniku-sanglepiku puhul on tegemist võrdlemisi vähelevinud kooslusega ja see on paljudele liikidele oluliseks elupaigaks, siis loobutakse pumptrack'i kavandamisest koosluse äärealale ja liidetakse moodustatava Kakumäe metsa kaitsealaga kogu ranniku-sanglepik. Kui planeerimistegevuse käigus jälgitakse, et sanglepikuga piirnevatel aladel ei muudeta olemasolevat veerežiimi, st põhjaveetaset, siis ei kaasne arendustegevusega olulist mõju planeeringuala kõrghaljastusele;
6. detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta inimese tervist, heaolu ega vara ning ei põhjusta eeldatavasti olulist mõju elanikkonnale. Rannaga seotud rekreatsiooniala on piisavalt kaugel ümbruskonna elamupiirkondadest, mistõttu ei ole üle linnaliselt kasutatava puhkeala uuendamisest / kasutamisest ette näha olulisi häiringuid kohapealsetele elanikele, kuivõrd ka parkimise ja ühistranspordi korraldust on võimalik piirkonnas laiemalt adaptiivselt juhtida;
7. hoonete ehitamisel tuleb kasutada radoonikaitse meetmeid, juhindudes Eesti standardist EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ ning teha vajadusel pinnaseõhu radoonitaseme mõõtmised, et tagada hoone ruumiõhu radoonisisalduse vastavus ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 28. veebruari 2019 määruse nr 19 „Hoone ruumiõhu radoonisisalduse ja hoone tarindi ehitusmaterjalidest siseruumidesse emiteeritavast gammakiirgusest saadava efektiivdoosi viitetase“ nõuetele, kuna Tallinna radooniriski kaardi kohaselt jääb ala kõrge radooniriskiga piirkonda;
8. detailplaneeringuga hõlmatav ala ei seondu kultuuripärandiga, pärandkultuuri objektide, maardlate, maaparandussüsteemide ega ka ohtlike käitistega või nende ohualadega;
9. detailplaneeringul puudub piiriülene mõju ja lähtuvalt kavandatava tegevuse iseloomust ning läbi viidud uuringutest ka oluline strateegiline mõju omavalitsuse territooriumi mastaape silmas pidades.

Strateegilise planeerimisdokumendi koostamise osapooled:
Koostamise algataja on Tallinna Linnavolikogu (aadress Vana-Viru tn 12, 15080 Tallinn; tel 694 3245, e-post infopunkt@tallinnlv.ee).
Koostamise korraldaja on Tallinna Linnaplaneerimise Amet (aadress Vabaduse väljak 7, 15199 Tallinn; tel 640 4375, e-post tlpa@tallinnlv.ee).
Koostaja Haabersti Linnaosa Valitsus (aadress Ehitajate tee 109A, 13514 Tallinn); tel 640 4800, e-post haabersti@tallinnlv.ee).
Kehtestaja on Tallinna Linnavolikogu (aadress Vana-Viru tn 12, 15080 Tallinn; tel 694 3245, e-post infopunkt@tallinnlv.ee).

Strateegilise planeerimisdokumendi koostamise ja KSH algatamata jätmise otsusega on võimalik tutvuda Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametis Harju tn 13, esmaspäeviti kell 14-18 ja neljapäeviti kell 9-12.
Digitaalselt on dokumendid kättesaadavad Tallinna õigusaktide registrist aadressil: teele.tallinn.ee/.

Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet avaldab teadaande keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 35 lõike 6 alusel.

Tallinna Linnavalitsus teatab, et on algatanud 5. novembri 2024 korraldusega nr 990 Valge tn 4d ja 4e kinnistute ning lähiala detailplaneeringu koostamise ja jätnud algatamata sama korraldusega kõnealuse dokumendi keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH).

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on moodustada 50% äri- ja 50% sotsiaalmaa sihtotstarbega Valge tn 4d kinnistust ja elamumaa sihtotstarbega Valge tn 4e kinnistust kokku seitse krunti: kaks ühiskondlike ehitiste sihtotstarbega krunti, millele määrata ehitusõigus kuni 4 maapealse ja 1 maa-aluse korrusega ühiskondlike hoonete ehitamiseks; üks äri- ja elamumaa sihtotstarbega krunt, millele määrata ehitusõigus kuni 4 maapealse ja 1 maa-aluse korrusega äripindadega korterelamute ehitamiseks ning üks üldkasutatava maa ja kolm transpordimaa sihtotstarbega krunti. Lisaks antakse detailplaneeringus heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus.

KSH jäeti algatamata järgmistel põhjustel ning juhul kui detailplaneeringu koostamisel täidetakse järgmisi
tingimusi:
1. lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei põhjusta vähese kõrghaljastusega ja hoonestamata alale elu-, äri- ja/või ühiskondlike ehitiste ehitamine ning sihtotstarbeline kasutamine olulist keskkonnamõju. Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud on kestuselt lühiaegsed (eelkõige ehitusaegsed häiringud), nende ulatus piirneb peamiselt planeeringualaga ning avariiolukordade esinemise tõenäosus on väike, kui detailplaneeringu elluviimisel arvestatakse detailplaneeringu ja ehitusprojektide tingimusi ning õigusaktide nõudeid;
2. detailplaneeringuga ei kavandata planeeringualal eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustumist pikas perspektiivis, sh vee, pinnase, õhu saastatust, mürataseme suurenemist või vibratsiooni. Läheduses on olemas kõik piirkonna arenguks ja eluks vajalik infrastruktuur;
3. detailplaneeringuga hõlmataval alal ei paikne teadaolevalt kaitstavaid loodusobjekte, Natura 2000 võrgustiku alasid ega teisi maastikuliselt ja ökoloogiliselt väärtuslikke või tundlikke alasid, mida planeeringuga kavandatav tegevus võib mõjutada;
4. detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta pärandkultuuriobjekte ega kultuurimälestisi, inimese tervist, heaolu ega vara ning ei põhjusta eeldatavasti olulist mõju elanikkonnale. Detailplaneeringu algatamisettepanek on kooskõlas Tallinna Linnavolikogu 21. oktoobri 2010 otsusega nr 238 kehtestatud Lasnamäe elamualade üldplaneeringuga ning arvestab Tallinna arengustrateegias „Tallinn 2035“ toodud strateegiliste sihtidega ning ruumilise arengu põhimõtetega;
5. detailplaneeringu elluviimisega ei avaldata olulist mõju kõrghaljastusele, kui tehakse Tallinna Linnavalitsuse 10. juuni 2020 määruse nr 15 „Haljastuse inventeerimise kord” kohane haljastuse inventeerimine, säilitatakse väärtuslik (tagatakse I ja II väärtusklassi) ja võimalusel oluline (III väärtusklassi) kõrghaljastus ning tagatakse säilitatavate puude kasvutingimused ja üldplaneeringu kohane haljastuse osakaal. Likvideeritav haljastus tuleb kompenseerida asendusistutustega vastavalt Tallinna Linnavolikogu 11. veebruari 2021 määruse nr 2 „Raie- ja hoolduslõikusloa andmise kord“ tingimustele;
6. kuna Tallinna strateegilise mürakaardi kohaselt piirneb ala kõrge müratasemega Laagna teega, siis on vajalik liiklusest tuleneva müra modelleerimine päevase ja öise ajavahemiku kohta koos mürakaartidega nii hetkel kui ka prognoositava liiklussageduse põhjal. Töö koostamisel lähtuda keskkonnaministri 16. detsembri 2016 määrusest nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ ning arvestada keskkonnaministri 3. oktoobri 2016 määrusega nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“. Müra modelleerimisega selgitatakse autoliiklusest tulenev müratase, mille põhjal selgitatakse elupindade võimalikkus ja nende sobivamad asukohad ning kavandatakse konkreetsed müraleevendusmeetmed lähtuvalt standardist EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“. Töö valmimisel edastada see Terviseametile hinnangu andmiseks. Hoones tuleb tagada müra vastavus sotsiaalministri 4. märtsi 2002 määrusega nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ kehtestatud normtasemetele;
7. hoonete ehitamisel tuleb kasutada radoonikaitse meetmeid, juhindudes Eesti standardist EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ ning teha vajadusel pinnaseõhu radoonitaseme mõõtmised, et tagada hoone ruumiõhu radoonisisalduse vastavus ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 28. veebruari 2019 määruse nr 19 „Hoone ruumiõhu radoonisisalduse ja hoone tarindi ehitusmaterjalidest siseruumidesse emiteeritavast gammakiirgusest saadava efektiivdoosi viitetase“ nõuetele, kuna Tallinna radooniriski kaardi kohaselt jääb ala kõrge radooniriskiga piirkonda;
8. planeeringuala jääb kaitsmata põhjaveega alale ehk põhjavee looduslik kaitstus maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes praktiliselt puudub. Kui ehitamise käigus järgitakse tavapäraseid töökorralduslikke meetmeid, head ehitustava ja õigusaktides toodud nõudeid, ei ole põhjust eeldada, et kavandatava tegevusega kaasneks olulist negatiivset mõju pinna- ja põhjavee kvaliteedile;
9. kuna kavandatav tegevus toimub kaugküttepiirkonnas ning arvestades energiaturul valitsevat olukorda, lahendada soojusvarustus paindliku ja efektiivse kaugkütte baasil vastavalt Tallinna Linnavolikogu 18. mai 2017 määruse nr 9 „Tallinna kaugküttepiirkonna piirid, kaugküttevõrguga liitumise ja sellest eraldumise tingimused ja kord, kaugkütte üldised kvaliteedinõuded ja võrguettevõtja arenduskohustus“ nõuetele;
10. kuigi planeeringualal ei ole tuvastatud jääkreostuse objekte ega olulist pinnase või vee reostust, mis seaks piiranguid kavandatavale tegevusele, tuleb teha alal keskkonnaseisundi hinnang (ülevaatus);
11. kavandatav tegevus ei oma piiriülest mõju, kuid ehitustegevusega kaasnev mõju võib kumuleeruda teiste samas piirkonnas toimuvate samalaadsete tegevustega.

Strateegilise planeerimisdokumendi koostamise osapooled:
Koostamise algataja on Tallinna Linnavalitsus (aadress Vabaduse väljak 7, 15199 Tallinn; tel 640 4141; e-post lvpost@tallinnlv.ee).
Koostamise korraldaja on Tallinna Linnaplaneerimise Amet (aadress Vabaduse väljak 7, 15199 Tallinn; tel 640 4375, e-post tlpa@tallinnlv.ee).
Koostaja K-Projekt Aktsiaselts (aadress Ahtri tn 6a, 10151 Tallinn); tel 626 4100, e-post kprojekt@kprojekt.ee).
Kehtestaja on Tallinna Linnavalitsus (aadress Vabaduse väljak 7, 15199 Tallinn; tel 640 4141; e-post lvpost@tallinnlv.ee).

Strateegilise planeerimisdokumendi koostamise ja KSH algatamata jätmise otsusega on võimalik tutvuda Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametis Harju tn 13, esmaspäeviti kell 14-18 ja neljapäeviti kell 9-12.
Digitaalselt on dokumendid kättesaadavad Tallinna õigusaktide registrist aadressil: teele.tallinn.ee.

Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet avaldab teadaande keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 35 lõike 6 alusel.

Tallinna Linnavolikogu teatab, et on algatanud 22. augusti 2024 otsusega nr 105 Bekkeri sadamaala detailplaneeringu koostamise ja jätnud algatamata sama otsusega kõnealuse dokumendi keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH).

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Bekkeri sadamaalal lõpetada tootmis-, transpordi- ja laondustegevus ning kavandada alale segafunktsiooniga kvartal, mis koosneb elamumaa, ärimaa, ühiskondlike ehitiste maa, üldkasutatava maa, transpordimaa ja tootmismaa kruntidest. Elamumaa ning ärimaa ja ühiskondlike hoonete maa osakaal jaotub võrdses osas. Alale määratakse ehitusõigus valdavalt 2-7-korruseliste äri-, sotsiaal- ja eluhoonete ning piirkonna maamärgina ühe 14-korruselise hoone ehitamiseks. Lisaks antakse detailplaneeringus heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus.

KSH jäeti algatamata järgmistel põhjustel ning juhul kui detailplaneeringu koostamisel täidetakse järgmisi tingimusi:
1. detailplaneeringuga ei kavandata eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi või looduslike alade kahjustumist, sh vee, pinnase, õhu saastatust, olulist jäätmetekke või mürataseme suurenemist. Planeeringuga kavandatakse lõpetada tootmis- ja laondustegevus Bekkeri sadamaalal ning arendada välja olemasoleva tootmisala asemel avatud mereäärega, atraktiivne ja turvaline segahoonestusala;
2. lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei põhjusta hoonestatud ja suures osas asfaltkattega kaetud alale äri-, sotsiaal- ja eluhoonete ehitamine ning sihtotstarbeline kasutamine olulist keskkonnamõju. Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud on kestuselt lühiaegsed (eelkõige ehitusaegsed häiringud), nende ulatus piirneb peamiselt planeeringualaga ning avariiolukordade esinemise tõenäosus on väike, kui detailplaneeringu elluviimisel arvestatakse detailplaneeringu ja ehitusprojektide tingimusi ning õigusaktide nõudeid;
3. kehtiva Tallinna üldplaneeringu kohaselt on planeeritava ala maakasutuse juhtotstarbed kaubasadama-, tööstusettevõtete ja riigikaitseline ala. Eeltoodust tulenevalt on detailplaneeringu lahendus kehtivat Tallinna üldplaneeringut muutev. Kuid koostamisel oleva Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu tööversioonis on määratud planeeritava ala maakasutuse juhtotstarbeks segahoonestusala, mille elamuarendus on seotud taristuinvesteeringutega. Seega detailplaneeringu lahendus vastab koostamisel olevale Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringule;
4. detailplaneeringuga soovitakse rajada ehitisi ranna ehituskeeluvööndisse. Tulenevalt ala ajaloolisest kasutamisest sadamana on inimmõju ranna ehituskeeluvööndi ulatuses ka praegu ning puuduvad looduskooslused, mida tuleks ehituskeeluvööndi ulatuses kaitsta. Seega pole põhjust eeldada kavandatava tegevusega kaasnevat olulist negatiivset mõju ranna ja kalda kaitse eesmärkidele. Ehituskeeluvööndisse hoonete ja rajatiste planeerimise puhul tuleb lähtuda looduskaitseseadusest ning ehituskeeluvööndi vähendamine võib toimuda Keskkonnaameti nõusolekul (looduskaitseseadus § 40 lg 3);
5. planeeringualal ega lähialal ei paikne kaitstavate liikide elu- või kasvukohti, Natura 2000 võrgustiku alasid ega teisi maastikuliselt ja ökoloogiliselt väärtuslikke või tundlikke alasid ning looduslikke iseärasusi, mida planeeringuga kavandatav tegevus võib mõjutada. Lindude vigastuste ja surmade vähendamiseks vältida suurte klaaspindade planeerimist või muuta need lindudele nähtavaks;
6. planeeringulahenduses on kavandatud ehitada üsna suures ulatuses üks maa-alune parkimiskorrus. Parkimiskorruse ehitamisel võib kaudsemat mõju naaberaladele kaasneda põhjaveekihi alandusest vundamendikaevisest vee väljapumpamise tõttu. Selle vältimiseks tuleb detailplaneeringu koostamise käigus anda hüdrogeoloogiline eksperthinnang, et selgitada vundamendikaevisest väljapumbatava vee kogused ning pumpamisest tingitud põhjaveekihi alanduslehtri sügavus ja ulatus, samuti kaevisest väljapumbatava vee ärajuhtimise võimalused;
7. Meeruse sadamaala detailplaneeringu koostamise käigus viiakse läbi keskkonnamõju strateegiline hindamine, mis arvestab ka teisi piirkonnas menetletavaid detailplaneeringuid ja projekte (sh Bekkeri sadama kai nr 6 ehitus). Muuhulgas hinnatakse detailplaneeringutega kavandatavate tegevuste koosmõju ning käsitletakse kahjulike mõjude leevendamise võimalusi;
8. detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta kultuuripärandit (Bekkeri laevatehase mehaanika- ja turbiinitsehh, laevaehitustsehh ja slipp), kui arvestatakse kehtivate piirangutega ning tagatakse kultuurimälestiste säilitamine vastavalt OÜ T-Linnaprojekt koostatud muinsuskaitse eritingimustele;
9. detailplaneeringu elluviimisega ei avaldata olulist mõju kõrghaljastusele, sest alal praktiliselt haljastus puudub. Detailplaneeringuga on kavas vähendada kõvakattega pindade osakaalu, suurendada kõrghaljastuse osakaalu, luua uusi rohealasid, puhke- ja rekreatsioonialasid. Avaliku ruumi kujundamisel kasutatakse veega seotud objekte (tiigid, purskkaevud) ja alternatiivseid sademeveesüsteeme. Projekteerimistöödesse kaasatakse volitatud maastikuarhitekt tase 7 kutsetunnistust omav maastikuarhitekt. Eeltoodud meetmete rakendamine aitab kaasa ka soojussaarte efekti vähenemisele planeeringualal;
10. detailplaneeringualal on varasemalt tuvastatud jääkreostus, kuid lähtudes reostusuuringute aruannetest võib järeldada, et Bekkeri sadamaala ei ole tervikuna ja süsteemselt uuritud ega puhastatud. Samuti on varasemates reostusuuringutes eeldatud, et vaadeldav ala jääb kasutusele tööstusmaana. Kuid alale kavandatavad hooned eeldavad, et ohtlike ainete sisaldus pinnases vastaks elamumaa piirarvudele vastavalt keskkonnaministri 28. juuni 2019 määrusele nr 26 „Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases“. Seetõttu tuleb enne ehitustegevust selgitada kogu detailplaneeringuala ulatuses jääkreostuse maht ja ulatus nii pinnases, maapinnalähedases põhjavees kui ka akvatooriumi põhjasetetes. Reostusuuring ja uuringu lähteülesanne tellida selleks vastavat pädevust omava ettevõtte poolt, arvestades piirkonnas tehtud geoloogiliste ja keskkonnauuringutega. Lähteülesanne tuleb kooskõlastada Tallinna Strateegiakeskuse ringmajanduse osakonnaga (jaatmed@tallinnlv.ee). Seejärel koostada jääkreostuse likvideerimise projekt ning kui reostus likvideeritakse alalt enne ehitustööde algust nõuetekohaselt, ei kaasne planeeringu elluviimisel reostusest olulist mõju keskkonnale ega inimese tervisele;
11. vastavalt Tallinna radooniriski ja Harjumaa pinnase radooniriski kaartidele on Kopli poolsaarel normaalse radoonisisaldusega pinnas. Eesti Geoloogiateenistuse koostatud Eesti pinnase radooniriski kaardi kohaselt on piirkonna pinnases kõrge või väga kõrge radooni sisaldus. Seetõttu tuleb kasutada hoonete projekteerimisel radoonikaitse meetmeid juhindudes Eesti standardist EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ ning teha vajadusel pinnaseõhu radoonitaseme mõõtmised, et tagada hoone ruumiõhu radoonisisalduse vastavus ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 28. veebruari 2019 määruse nr 19 „Hoone ruumiõhu radoonisisalduse ja hoone tarindi ehitusmaterjalidest siseruumidesse emiteeritavast gammakiirgusest saadava efektiivdoosi viitetase“ nõuetele;
12. detailplaneeringuala asub piirkonnas, kus on ajalooliselt asunud nii sadamad kui tööstushooned. Seetõttu võib piirkonnas esineda võrreldes tavapärase linnaruumiga enam tööstusmüra. Vastavalt koostatavale Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringule võib eeldada, et perspektiivis Kopli lahe äärsete segahoonestusalade väljaarendamisel piirkonna tööstusmüra tase väheneb. Kuid piirkonna elamute välja ehitamise eelduseks on BLRT Grupp AS tegevusest leviva mürahäiringu leevendamist arvestav planeerimine. Seetõttu tuleb koostada sadama tegevusest, tööstusest ja liiklusest tuleneva müra modelleerimine päevase ja öise ajavahemiku kohta koos mürakaartidega, nii hetkel kui ka prognoositavas olukorras. Töö koostamisel lähtuda keskkonnaministri 16. detsembri 2016 määrusest nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“. Hoonete rajamisel tuleb arvestada piirkonna müratasemetega ning tagada ehituslike meetmetega müratasemete vastavus hoonetes sotsiaalministri 4. märtsi 2002 määrusele nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“;
13. planeeritav ala kavandatakse piirkondliku linnakeskuse alana, kus elanike igapäevategevused ja -teenused on tagatud 15-minutilise jalgsi käigu kaugusel. Planeeringu elluviimisel on seatud prioriteediks piirkonna teenindamiseks ja ühenduste tagamiseks rajada planeeritavat ala läbiv muust liiklusest eraldatud ühistranspordi koridor (tramm) ning ala ühendamine piirkonna rattateede võrguga. Antud lahendus suunab elanikke vähem kasutama autosid ning soosib kasutama aktiivseid liikumisviise ning erinevaid liikumisvahendeid. Seega planeeringulahendus aitab Tallinna arengustrateegia 2035 ja Tallinna rattastrateegia 2018-2027 visioone ellu viia;
14. kavandatava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulisel määral loodusvarade kasutamist. Rannapromenaadi ja slipi rajamiseks tuleb uputada merre tahkeid materjale, kuid detailplaneeringu etapis ei ole teada, millises mahus tahkeid aineid merre uputatakse. Juhul kui uputatav kogus on 5–100 m3, tuleb taotleda veekeskkonnariskiga tegevuse registreeringut ning veeluba, kui uputatav kogus on üle 100 m3. Alates mahust 10 000 m3 tuleb läbi viia keskkonnamõju hindamine. Seega keskkonnamõju olulisust tuleb hinnata ehitusloa või keskkonnaloa menetluse raames, kui on koostatud konkreetsemad ehitusprojektid ning teada vajamineva uputatava pinnase mahud;
15. detailplaneeringuga kavandatava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse ega lõhna teket, valgusreostust tekib valgustusest, vibratsiooni võib esineda hoonete ehitamisel. Samuti on tavapärasest suuremas koguses jäätmeteke seotud peamiselt ehitustöödega, mille käigus jäätmed käideldakse vastavalt nõuetele. Planeeritavate hoonete projekteerimisel on soovitav lähtuda energiasäästlikest lahendustest.

Strateegilise planeerimisdokumendi koostamise osapooled:
Koostamise algataja on Tallinna Linnavolikogu (aadress Vana-Viru tn 12, 15080 Tallinn; tel 694 3245, e-post infopunkt@tallinnlv.ee).
Koostamise korraldaja on Tallinna Linnaplaneerimise Amet (aadress Vabaduse väljak 7, 15199 Tallinn; tel 640 4375, e-post tlpa@tallinnlv.ee).
Koostaja K-Projekt Aktsiaselts (aadress Ahtri tn 6a, 10151 Tallinn); tel 626 4100, e-post kprojekt@kprojekt.ee).
Kehtestaja on Tallinna Linnavolikogu (aadress Vana-Viru tn 12, 15080 Tallinn; tel 694 3245, e-post infopunkt@tallinnlv.ee).

Strateegilise planeerimisdokumendi koostamise ja KSH algatamata jätmise otsusega on võimalik tutvuda Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametis Harju tn 13, esmaspäeviti kell 14-18 ja neljapäeviti kell 9-12.
Digitaalselt on dokumendid kättesaadavad Tallinna õigusaktide registrist aadressil: teele.tallinn.ee.

Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet avaldab teadaande keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 35 lõike 6 alusel.

Tallinna Linnavalitsus teatab, et on algatanud 13. detsembri 2023 korraldusega nr 1128 Sikupilli tn 19a, 19b, 21 ja 21a kinnistute ning lähiala detailplaneeringu koostamise ja jätnud algatamata sama korraldusega kõnealuse dokumendi keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH).

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on moodustada tootmismaa sihtotstarbega Sikupilli tn 19a, 19b, 21 ja 21a kinnistutest kokku kolm elamu- ja ärimaa sihtotstarbega krunti, millele määrata ehitusõigus 2 kuni 5 maapealse ja 1 maa-aluse korrusega äripindadega korterelamute ehitamiseks. Lisaks planeeritakse transpordimaa sihtotstarbega krundid Sikupilli tänava pikenduse ja uue kvartalisisese tänava rajamiseks kaasates tootmismaa sihtotstarbega Pallasti tn 28, 28a ja 28b kinnistute osad, elamumaa sihtotstarbega Tuha tn 1a ja Tuha tn 1b kinnistute osad ja Sikupilli tänava maa-ala. Lisaks antakse detailplaneeringus heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus.

KSH jäeti algatamata järgmistel põhjustel ning juhul kui detailplaneeringu koostamisel täidetakse järgmisi tingimusi:
1. detailplaneeringuga ei kavandata eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi või looduslike alade kahjustumist, sh vee, pinnase, õhu saastatust, olulist jäätmetekke või mürataseme suurenemist. Planeeringuga kavandatakse korterelamute ehitamist alale, mis on praegu kasutuses asfalteeritud parkimisplatsina;
2. lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei põhjusta korterelamute ehitamine ning sihtotstarbeline kasutamine antud asukohas olulist keskkonnamõju. Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud on kestuselt ehitusaegsed, nende ulatus piirneb peamiselt planeeringualaga ning avariiolukordade esinemise tõenäosus on väike, kui detailplaneeringu elluviimisel arvestatakse detailplaneeringu ja ehitusprojektide tingimusi ning õigusaktide nõudeid;
3. Lasnamäel Sikupilli tänava ääres asuval planeeringualal ega lähialal ei paikne kultuuriväärtusi, kaitstavaid loodusobjekte, Natura 2000 võrgustiku alasid ega teisi maastikuliselt ja ökoloogiliselt väärtuslikke või tundlikke alasid, mida planeeringuga kavandatav tegevus võib mõjutada;
4. detailplaneeringu elluviimisega ei avaldata olulist mõju kõrghaljastusele, sest alal puudub haljastus ning detailplaneeringuga nähakse alale ette kõrghaljastuse rajamine, sh tänavahaljastus;
5. detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta inimese tervist, heaolu ega vara ning ei põhjusta eeldatavasti olulist mõju elanikkonnale. Uute korterelamute ehitamine suurendab mõnevõrra planeeringuala piirkonna liikluskoormust ning sellega kaasnevat müra ja õhusaastet, kuid eeldatavasti ei ole tegemist olulise keskkonnamõjuga;
6. Tallinna radooniriski kaardi kohaselt jääb ala kõrge radooniriskiga piirkonda, mistõttu tuleb kasutada hoonete ehitamisel radoonikaitse meetmeid juhindudes Eesti standardist EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ ning teha vajadusel pinnaseõhu radoonitaseme mõõtmised, et tagada hoone ruumiõhu radoonisisalduse vastavus ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 28. veebruari 2019 määruse nr 19 „Hoone ruumiõhu radoonisisalduse ja hoone tarindi ehitusmaterjalidest siseruumidesse emiteeritavast gammakiirgusest saadava efektiivdoosi viitetase“ nõuetele;
7. planeeringualal selgitatakse keskkonnaseisundi hinnanguga varem toimunud tegevustest tulenevate võimalike keskkonnaohtlike objektide ja jääkreostuse olemasolu. Kui selgub, et pinnas on reostunud, tuleb lähtuda keskkonnaministri 28. juuni 2019 määrusest nr 26 „Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases” ning reostusuuriguga ja pinnase reostusanalüüsidega määrata reostuse maht ja ulatus. Kui võimalik reostus likvideeritakse enne ehitustööde algust nõuetekohaselt, ei kaasne planeeringu elluviimisel olulist mõju keskkonnale ega inimese tervisele;
8. detailplaneeringuga kavandatava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse ega lõhna teket, valgusreostust tekib valgustusest, vibratsiooni võib esineda hoonete ehitamisel. Samuti on tavapärasest suuremas koguses jäätmeteke seotud peamiselt ehitustöödega, mille käigus jäätmed käideldakse vastavalt nõuetele. Planeeritavate hoonete projekteerimisel on soovitav lähtuda energiasäästlikest lahendustest.

Strateegilise planeerimisdokumendi koostamise osapooled:
Koostamise algataja on Tallinna Linnavalitsus (aadress Vabaduse väljak 7, 15199 Tallinn; tel 640 4141; e-post lvpost@tallinnlv.ee).
Koostamise korraldaja on Tallinna Linnaplaneerimise Amet (aadress Vabaduse väljak 7, 15199 Tallinn; tel 640 4375, e-post tlpa@tallinnlv.ee).
Koostaja K-Projekt Aktsiaselts (aadress Ahtri tn 6a, 10151 Tallinn); tel 626 4100, e-post kprojekt@kprojekt.ee).
Kehtestaja on Tallinna Linnavalitsus (aadress Vabaduse väljak 7, 15199 Tallinn; tel 640 4141; e-post lvpost@tallinnlv.ee).

Strateegilise planeerimisdokumendi koostamise ja KSH algatamata jätmise otsusega on võimalik tutvuda Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametis Harju tn 13, esmaspäeviti kell 14-18 ja neljapäeviti kell 9-12.
Digitaalselt on dokumendid kättesaadavad Tallinna õigusaktide registrist aadressil: teele.tallinn.ee.

Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet avaldab teadaande keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 35 lõike 6 alusel.

Tallinna Linnavalitsus teatab, et on algatanud 13. detsembri 2023 korraldusega nr 1127 Paldiski mnt 223 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu koostamise ja jätnud algatamata sama korraldusega kõnealuse dokumendi keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH).

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Paldiski mnt 223, 223a ja 223b elamumaa sihtotstarbega kruntide liitmine ning alale ehitusõiguse määramine kuni viie osaliselt kuni 7-korruselise korterelamu ehitamiseks. Lisaks määratakse üldised maakasutustingimused ja heakorrastuse, haljastuse, parkimise ning tehnovõrkudega varustamise põhimõttelised lahendused.

KSH jäeti algatamata järgmistel põhjustel ning juhul kui detailplaneeringu koostamisel täidetakse järgmisi tingimusi:
1. lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei põhjusta osaliselt hoonestatud ja haljastatud alale korterelamute ehitamine ning sihtotstarbeline kasutamine olulist keskkonnamõju. Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud on kestuselt lühiaegsed (eelkõige ehitusaegsed häiringud), nende ulatus piirneb peamiselt planeeringualaga ning avariiolukordade esinemise tõenäosus on väike, kui detailplaneeringu elluviimisel arvestatakse detailplaneeringu ja ehitusprojektide tingimusi ning õigusaktide nõudeid;
2. detailplaneeringuga ei kavandata planeeringualal eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustumist pikas perspektiivis, sh vee, pinnase, õhu saastatust, mürataseme suurenemist või vibratsiooni. Läheduses on olemas kõik piirkonna arenguks ja eluks vajalik infrastruktuur;
3. detailplaneeringuga hõlmataval alal ja planeeringuala vahetus läheduses ei paikne teadaolevalt kaitstavaid loodusobjekte, Natura 2000 võrgustiku alasid ega teisi maastikuliselt ja ökoloogiliselt väärtuslikke või tundlikke alasid, mida planeeringuga kavandatav tegevus võib mõjutada;
4. detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta kultuuriväärtusi, inimese tervist, heaolu ega vara ning ei põhjusta eeldatavasti olulist mõju elanikkonnale. Kuna detailplaneeringu lahendus on kooskõlas Tallinna Linnavolikogu 20. aprilli 2017 otsusega nr 40 kehtestatud Haabersti linnaosa üldplaneeringuga ning arvestab Tallinna arengustrateegias „Tallinn 2035“ toodud strateegiliste sihtidega ning ruumilse arengu põhimõtetega;
5. kuna Tallinna strateegilise mürakaardi kohaselt piirneb ala kõrge müratasemega Paldiski maanteega, siis on vajalik liiklusest tuleneva müra modelleerimise läbiviimine, juhindudes seejuures keskkonnaministri 16. detsembri 2016 määruse nr 71 "Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid" lisas 1 sätestatud II mürakategooria liiklusmüra sihtväärtustest. Müra modelleerimisega (arvestades lähipiirkonnas toimuvate arendustega) selgitatakse autoliiklusest tulenev müratase, mille põhjal selgitatakse elupindadele kõige sobivamad asukohad ning kavandadakse konkreetsed müraleevendusmeetmed, millest hoonete projekteerimisel juhinduda. Hoones tuleb tagada müra vastavus sotsiaalministri 4. märtsi 2002 määrusega nr 42 "Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid" kehtestatud normtasemetele;
6. detailplaneeringu elluviimisega ei avaldata olulist mõju kõrghaljastusele, kui säilitatakse väärtuslik (tagatakse I ja II väärtusklassi) ja võimalusel oluline (III väärtusklassi) kõrghaljastus ning tagatakse säilitatavate puude kasvutingimused ja üldplaneeringu kohane haljastuse osakaal. Likvideeritav haljastus kompenseeritakse asendusistutustega vastavalt Tallinna Linnavolikogu 11. veebruari 2021 määruse nr 2 „Raie- ja hoolduslõikusloa andmise kord“ tingimustele;
7. hoonete ehitamisel tuleb kasutada radoonikaitse meetmeid, juhindudes Eesti standardist EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ ning teha vajadusel pinnaseõhu radoonitaseme mõõtmised, et tagada hoone ruumiõhu radoonisisalduse vastavus ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 28. veebruari 2019 määruse nr 19 „Hoone ruumiõhu radoonisisalduse ja hoone tarindi ehitusmaterjalidest siseruumidesse emiteeritavast gammakiirgusest saadava efektiivdoosi viitetase“ nõuetele, kuna planeeritav ala jääb Tallinna radooniriski kaardi kohaselt kõrge radooniriskiga piirkonda;
8. kavandatava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse ega lõhna teket, valgusreostus tekib valgustusest. Tavapärasest suuremas koguses jäätmeteke on seotud peamiselt ehitustöödega, mille käigus tuleb jäätmed käidelda vastavalt Tallinna Linnavolikogu 9. märtsi 2023 määruse nr 3 „Tallinna jäätmehoolduseeskiri“ nõuetele;
9. planeeringuala jääb suhteliselt kaitstud põhjaveega alale. Kavandatav tegevus võib läbi hoonestuse ja kommunikatsioonide rajamise mõjutada piirkonna hüdrogeoloogilisi tingimusi, kuid see ei ole eeldatavalt olulise mõjuga kui kommunikatsioonide rajamisel järgitakse õigusaktides toodud nõudeid;
10. planeeringuala pinnas ei ole reostunud varasema inimtegevuse tõttu;
11. kavandav tegevus ei oma piiriülest mõju, kuid ehitustegevusega kaasnev mõju võib kumuleeruda teiste samas piirkonnas toimuvate samalaadsete tegevustega.

Strateegilise planeerimisdokumendi koostamise osapooled:
Koostamise algataja on Tallinna Linnavalitsus (aadress Vabaduse väljak 7, 15199 Tallinn; tel 640 4141; e-post lvpost@tallinnlv.ee).
Koostamise korraldaja on Tallinna Linnaplaneerimise Amet (aadress Vabaduse väljak 7, 15199 Tallinn; tel 640 4375, e-post tlpa@tallinnlv.ee).
Koostaja K-Projekt Aktsiaselts (aadress Ahtri tn 6a, 10151 Tallinn); tel 626 4100, e-post kprojekt@kprojekt.ee).
Kehtestaja on Tallinna Linnavalitsus (aadress Vabaduse väljak 7, 15199 Tallinn; tel 640 4141; e-post lvpost@tallinnlv.ee).

Strateegilise planeerimisdokumendi koostamise ja KSH algatamata jätmise otsusega on võimalik tutvuda Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametis Harju tn 13, esmaspäeviti kell 14-18 ja neljapäeviti kell 9-12.
Digitaalselt on dokumendid kättesaadavad Tallinna õigusaktide registrist aadressil: teele.tallinn.ee.

Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet avaldab teadaande keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 35 lõike 6 alusel.

Tallinna Linnavalitsus teatab, et on algatanud 14. mai 2024 korraldusega nr 478 Suur-Sõjamäe tn 4 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu koostamise ja jätnud algatamata sama korraldusega kõnealuse dokumendi keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH).

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on ärimaa sihtotstarbega Suur-Sõjamäe tn 4 kinnistule olemasoleva kaubanduskeskuse ümberehitamiseks ja laiendamiseks ning Tartu maantee ja Suur-Sõjamäe tänava ristmiku vahetusse lähedusse uue hoonestuse kavandamiseks ehitusõiguse määramine kokku kuni viie kuni 12 maapealse ja 3 maa-aluse korrusega ärihoone ehitamiseks. Samuti on detailplaneeringuga ette nähtud planeeritava ala idapoolsele osale multifunktsionaalse pargiala (Euroopa pargi) kavandamine. Detailplaneeringus antakse lisaks heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus.

KSH jäeti algatamata järgmistel põhjustel ning juhul kui detailplaneeringu koostamisel täidetakse järgmisi tingimusi:
1. detailplaneeringuga ei kavandata eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi oluline kahjustumine. Tegemist on olemasoleva ning üldplaneeringuga kooskõlas oleva kaubanduskeskuse laiendamisega ja avamisega perspektiivse Euroopa pargi poole ning Tartu maantee ja Suur-Sõjamäe tänava ristmiku vahetusse lähedusse ärihoonete kavandamisega. Planeeringuala on täna suures osas kasutusel lahtise parklana. Naabruses on olemas kõik ehituseks vajalikud kommunikatsioonid. Keskkonnahäiringuid, mis kaasnevad igasuguse ehitamisega, saab lugeda tavalisteks ja leevendatavateks;
2. lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei põhjusta olemasoleva kaubanduskeskuse laiendamine ja uute ärihoonete kavandamine ning nende sihtotstarbeline kasutamine olulist keskkonnamõju. Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud on valdavalt ehitusaegsed, nende ulatus piirneb peamiselt planeeringualaga ning avariiolukordade ja õnnetuste esinemise tõenäosus on väike, kui detailplaneeringu elluviimisel arvestatakse detailplaneeringu ja ehitusprojektide tingimusi ning õigusaktide nõudeid;
3. planeeringualal ei paikne kultuurimälestisi, ökoloogiliselt tundlikke alasid, kaitsealasid ega Natura 2000 võrgustiku alasid, mida planeeringuga kavandatav tegevus võib mõjutada;
4. kavandatav tegevus ei kahjusta inimese tervist, heaolu ega vara, kui arvestatakse keskkonnakaitseliste tingimustega;
5. planeeringu elluviimine ja kaubanduskeskuse laiendamine suurendab piirkonna liikluskoormust ning sellega kaasnevat müra ja õhusaastet. Kuna aga kõikide ühistranspordi liikide kättesaadavus piirkonnas on hea, ei koorma olemasoleva kaubanduskeskuse laiendamisega kaasnev liiklus oluliselt linna teisi tänavaid. Lisanduv parkimiskohtade arv ei ole võrreldes olemasolevaga märkimisväärne ning tänane kaubanduskeskuse esine parkimisala asendatakse maa-aluse parklaga. Planeeringus tuleb müra modelleerimisega selgitada auto-, lennu-, trammi- ja rongiliiklusest tulenevad müratasemed olemasolevate ja rajatavate hoonete fassaadidel, kavandatud Euroopa väljakul ja kergliiklejate alal ning määrata konkreetsed müraleevendusmeetmed, millest hoonete projekteerimisel juhinduda. Mürauuringu valmimisel edastada see Terviseametile hinnangu andmiseks;
6. detailplaneeringu elluviimisega ei avaldata olulist mõju kõrghaljastusele, sest kõrghaljastuse osakaal on planeeringualal väike ning detailplaneeringuga nähakse kõrghaljastuse osakaalu suurenemist ning tervikliku kergliiklusala väliruumi lahenduse loomist kaasates maastikuarhitekti;
7. Tallinna radooniriski kaardi kohaselt jääb ala kõrge radooniriskiga piirkonda, mistõttu tuleb hoonete projekteerimisel lähtuda ning hoonete ehitamisel kasutada radoonikaitse meetmeid, juhindudes Eesti standardist EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ ning ehitusprojekti koostamise käigus viia läbi pinnaseõhu radoonitaseme mõõtmised, et määrata asjakohased leevendavad meetmed ja tagada hoone ruumiõhu radoonisisalduse vastavus ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 28. veebruari 2019 määruse nr 19 „Hoone ruumiõhu radoonisisalduse ja hoone tarindi ehitusmaterjalidest siseruumidesse emiteeritavast gammakiirgusest saadava efektiivdoosi viitetase“ nõuetele;
8. detailplaneeringuga kavandatava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse ega lõhna teket, valgusreostus tekib valgustusest, vibratsioon tekib maa-aluse süvendi rajamisel ja hoonete ehitamisel. Samuti on tavapärasest suuremas koguses jäätmeteke seotud peamiselt ehitustöödega, mille käigus jäätmed käideldakse vastavalt nõuetele. Planeeritavate hoonete projekteerimisel on soovitav lähtuda energiasäästlikest lahendustest.

Strateegilise planeerimisdokumendi koostamise osapooled:
Koostamise algataja on Tallinna Linnavalitsus (aadress Vabaduse väljak 7, 15199 Tallinn; tel 640 4141; e-post lvpost@tallinnlv.ee).
Koostamise korraldaja on on Tallinna Linnaplaneerimise Amet (aadress Vabaduse väljak 7, 15199 Tallinn; tel 640 4375, e-post tlpa@tallinnlv.ee).
Koostaja Esplan OÜ (aadress Veskiposti tn 2/1, Tallinn, 10138); tel 660 0750, e-post info@esplan.ee).
Kehtestaja on Tallinna Linnavalitsus (aadress Vabaduse väljak 7, 15199 Tallinn; tel 640 4141; e-post lvpost@tallinnlv.ee).

Strateegilise planeerimisdokumendi koostamise ja KSH algatamata jätmise otsusega on võimalik tutvuda KSH algatamise otsusega on võimalik tutvuda Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametis Harju tn 13, esmaspäeviti kell 14-18 ja neljapäeviti kell 9-12.
Digitaalselt on dokumendid kättesaadavad Tallinna õigusaktide registrist aadressil: teele.tallinn.ee.

Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet avaldab teadaande keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 35 lõike 6 alusel.

Tallinna Linnavalitsus teatab, et on algatanud 11. juuni 2024 korraldusega nr 571 Lammi tn 6 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu koostamise ja jätnud algatamata sama korraldusega kõnealuse dokumendi keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH).

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Lammi tn 6 kinnistu jagamine kolmeks elamu- ja ärimaa ning üheks transpordimaa sihtotstarbega krundiks. Lisaks on kavandatud planeeringuala lääneosas tänava pikendus, mis jätkub Lammi tänavast mere poole kergliiklusteena. Detailplaneeringuga määratakse üldised maakasutustingimused, heakorrastuse, haljastuse, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus.

KSH jäeti algatamata järgmistel põhjustel ning juhul kui detailplaneeringu koostamisel täidetakse järgmisi tingimusi:
1. detailplaneeringuga ei kavandata eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi või looduslike alade kahjustumist, sh vee, pinnase, õhu saastatust, olulist jäätmetekke või mürataseme suurenemist. Planeeringuga kavandatakse korterelamute ehitamist tühermaale kuhu on varasemalt ladustatud lund ning veetud täitepinnast, mis muuhulgas sisaldas nii olme- kui ka ehitusjäätmeid;
2. lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei põhjusta korterelamute ehitamine ning sihtotstarbeline kasutamine antud asukohas olulist keskkonnamõju. Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud on kestuselt ehitusaegsed, nende ulatus piirneb peamiselt planeeringualaga ning avariiolukordade esinemise tõenäosus on väike, kui detailplaneeringu elluviimisel arvestatakse detailplaneeringu ja ehitusprojektide tingimusi ning õigusaktide nõudeid;
3. detailplaneeringuga hõlmataval ala ega selle vahetus kontaktvööndis ei paikne kultuuriväärtusi, olulisi Euroopa Liidu või riiklikke looduskaitselisi objekte, Natura 2000 võrgustiku alasid ega teisi maastikuliselt ja ökoloogiliselt väärtuslikke või tundlikke alasid, mida planeeringuga kavandatav tegevus võib mõjutada. Kuid kvartalit ümbritseb läänest, põhjast ja idast projekteeritav, kohaliku omavalitsuse poolt kavandatud, Merimetsa kaitseala (EELIS kood - 1881994448) laiendus;
4. detailplaneeringu ala kattub III kategooria kaitsealuste kimalasliikide leiukohtadega. Looduskaitseseaduse § 48 lg 4 kohaselt III kategooria kaitsealuste liikide elupaikades rakendub isendi kaitse ning kaitsealuse loomaliigi isendi tahtlik surmamine on keelatud. Seega tuleb ehitustegevuse käigus jälgida, et alal ei oleks kimalaste pesasid;
5. detailplaneringualal ega vahetus ümbruskonnas ei ole pärandkultuuri objekte, maaparandussüsteeme, maardlaid ega ka ohtlikke käitiseid või nende ohualasid;
6. paikkonna mullastik on tehnogeenne ehk pigem mitte looduslik, seega ala on tehniliselt sobiv vastavasisulise arendustegevuse elluviimiseks ning ökosüsteemi lokaalne häirimine ei põhjusta tegevuse ümbruskonnas pöördumatuid muutusi. Samuti ei avaldata olulist mõju kõrghaljastusele, sest valdaval osal alast kõrghaljastus puudub kuid detailplaneeringuga nähakse alale ette kõrghaljastuse rajamine (haljastuse osakaal on vähemalt 40%), lisaks tänavahaljastus ja katusehaljastus;
7. detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta inimese tervist, heaolu ega vara ning ei põhjusta eeldatavasti olulist mõju elanikkonnale kui planeeringualal keskkonnaseisundi hinnanguga prognoositakse jääkreostuse esinemise võimalikkus pinnases. Kui selgub, et pinnas on reostunud, tuleb lähtuda keskkonnaministri 28. juuni 2019 määrusest nr 26 „Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases” ning reostusuuringuga ja pinnase reostusanalüüsidega määrata reostuse maht ja ulatus. Võimalik reostus likvideerida enne ehitustööde algust nõuetekohaselt;
8. planeeritav ala ei asu strateegiliste mürakaartide alusel märkimisväärse müratasemega piirkonnas ning seda nii lennuliikluse, maanteeliikluse, raudtee kui ka tööstusmüra kontekstis. Uute korterelamute ehitamine võib suurendada mõnevõrra piirkonna liikluskoormust ning sellega kaasnevat müra ja õhusaastet. Seetõttu tuleb detailplaneeringu koostamise käigus hinnata kavandatava tegevusega kaasnevat liikluse intensiivsuse suurenemist ning alal kujunevat müraolukorda. Mürauuringu koostamisel tuleb arvestada keskkonnaministri 3. oktoobri 2016 määrusega nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“ ning detailplaneeringu ala välisõhus levivad liiklusmüra tasemed ei tohi ületada keskkonnaministri 16. detsembri 2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid" lisas 1 toodud liiklusmüra normtasemeid. Mürauuringu valmimisel edastada see Terviseametile hinnangu andmiseks;
9. Tallinna radooniriski kaardi kohaselt jääb ala kõrge radooniriskiga piirkonda, mistõttu tuleb kasutada hoonete ehitamisel radoonikaitse meetmeid juhindudes Eesti standardist EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ ning teha vajadusel pinnaseõhu radoonitaseme mõõtmised, et tagada hoone ruumiõhu radoonisisalduse vastavus ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 28. veebruari 2019 määruse nr 19 „Hoone ruumiõhu radoonisisalduse ja hoone tarindi ehitusmaterjalidest siseruumidesse emiteeritavast gammakiirgusest saadava efektiivdoosi viitetase“ nõuetele. Kuna radoon ei ole pinnases ühtlaselt jaotunud siis uuringu koostamisel edastada see Terviseametile ülevaatamiseks;
10. detailplaneeringuga kavandatava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse ega lõhna teket, valgusreostust tekib valgustusest, vibratsiooni võib esineda hoonete ehitamisel. Samuti on tavapärasest suuremas koguses jäätmeteke seotud peamiselt ehitustöödega, mille käigus jäätmed käideldakse vastavalt nõuetele. Planeeritavate hoonete projekteerimisel on soovitav lähtuda energiasäästlikest lahendustest.

Strateegilise planeerimisdokumendi koostamise osapooled:
Koostamise algataja on Tallinna Linnavalitsus (aadress Vabaduse väljak 7, 15199 Tallinn; tel 640 4141; e-post lvpost@tallinnlv.ee).
Koostamise korraldaja on Tallinna Linnaplaneerimise Amet (aadress Vabaduse väljak 7, 15199 Tallinn; tel 640 4375, e-post tlpa@tallinnlv.ee).
Koostaja K-Projekt Aktsiaselts (aadress Ahtri tn 6a, 10151 Tallinn); tel 626 4100, e-post kprojekt@kprojekt.ee).
Kehtestaja on Tallinna Linnavalitsus (aadress Vabaduse väljak 7, 15199 Tallinn; tel 640 4141; e-post lvpost@tallinnlv.ee).

Strateegilise planeerimisdokumendi koostamise ja KSH algatamata jätmise otsusega on võimalik tutvuda KSH algatamise otsusega on võimalik tutvuda Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametis Harju tn 13, esmaspäeviti kell 14-18 ja neljapäeviti kell 9-12.
Digitaalselt on dokumendid kättesaadavad Tallinna õigusaktide registrist aadressil: teele.tallinn.ee.

Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet avaldab teadaande keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 35 lõike 6 alusel.

Tallinna Linnavalitsus teatab, et on algatanud 18. oktoobri 2023 korraldusega nr 918 Narva mnt 172 kinnistu detailplaneeringu koostamise ja jätnud algatamata sama korraldusega kõnealuse dokumendi keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH).

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on moodustada ärimaa sihtotstarbega kinnistust kaks elamumaa sihtotstarbega ning üks äri- ja elamumaa sihtotstarbega krunt ning määrata moodustatavatele kruntidele ehitusõigus kuni 7 maapealse ja 2 maa-aluse korrusega korterelamute ning äriruumidega korterelamute ehitamiseks. Lisaks moodustatakse detailplaneeringus kolm transpordimaa sihtotstarbega krunti, sh üks krunt transpordimaa sihtotstarbega Narva mnt 174h kinnistul asuva olemasoleva tänava laiendamiseks, ning antakse heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus.

KSH jäeti algatamata järgmistel põhjustel ning juhul kui detailplaneeringu koostamisel täidetakse järgmisi tingimusi:
1. detailplaneeringuga ei kavandata eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustumist, sh vee, pinnase, õhu saastatust, olulist jäätmetekke või mürataseme suurenemist;
2. lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei põhjusta hoonestamata alale korterelamute ja äripindadega korterelamute ehitamine ning sihtotstarbeline kasutamine olulist keskkonnamõju. Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud on kestuselt lühiaegsed (eelkõige ehitusaegsed häiringud), nende ulatus piirneb peamiselt planeeringualaga ning avariiolukordade esinemise tõenäosus on väike, kui detailplaneeringu elluviimisel arvestatakse detailplaneeringu ja ehitusprojektide tingimusi ning õigusaktide nõudeid;
3. detailplaneering on kooskõlas Lasnamäe elamualade üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbega (korterelamute ala, ettevõtlusala kõrvalotstarbega);
4. Lasnamäe linnaosas Narva mnt ja Priisle tee vahel asuval planeeringualal ei paikne teadaolevalt kaitstavaid loodusobjekte, Natura 2000 võrgustiku alasid ega teisi maastikuliselt ja ökoloogiliselt väärtuslikke või tundlikke alasid, mida planeeringuga kavandatav tegevus võib mõjutada. Planeeringualal tehakse looduskaitseliste väärtuste inventuur, milles tuleb tähelepanu pöörata kaitstavate rohttaimeliikide ja invasiivsete võõrtaimeliikide võimalikule esinemisele. Samuti tuleb planeeringulahenduses arvestada, et lindude kokkupõrgete vältimiseks hoonetega peab kasutama lahendusi, mis muudavad klaasi lindudele nähtavaks või mitte kavandada suuri klaaspindu. Planeeringuala naabruses, teisel pool Narva maanteed asub Pirita jõeoru maastikukaitseala (ühtlasi Natura 2000 võrgustiku loodusala), mida mõjutab laiemalt linnalisest keskkonnast tingitud külastussurve. Planeeringu elluviimise järel võib külastuskoormus mõnevõrra kasvada, kuid kavandatav tegevus ei mõjuta ebasoodsalt Natura ala kaitse-eesmärke ega Natura ala terviklikkust;
5. detailplaneeringu elluviimisega ei avaldata olulist mõju kõrghaljastusele, kui säilitatakse väärtuslik ja võimalusel oluline kõrghaljastus ning tagatakse säilitatavate puude kasvutingimused. Likvideeritav haljastus kompenseeritakse asendusistutustega vastavalt Tallinna Linnavolikogu 11. veebruari 2021 määruse nr 2 „Raie- ja hoolduslõikusloa andmise kord“ tingimustele. Alale nähakse ette uut kõrghaljastust, sh haljastatud puhkealad mänguväljakutega;
6. detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta kultuuriväärtusi, inimese tervist, heaolu ega vara ning ei põhjusta eeldatavasti olulist mõju elanikkonnale;
7. kuna Tallinna strateegilise mürakaardi kohaselt jääb ala kõrge müratasemega piirkonda ning uute hoonete rajamine võib suurendada planeeringuala piirkonna liikluskoormust ning sellega kaasnevat müra ja õhusaastet, siis seetõttu on vajalik läbi viia liiklusest tuleneva müra mõõtmine (veendumaks, et müratasemed ei ületa lubatud normtasemeid) ja modelleerimine (ka perspektiivses olukorras), juhindudes seejuures keskkonnaministri 16. detsembri 2016 määrusest nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid" lisas 1 sätestatud liiklusmüra normtasemeid. Müra modelleerimisega selgitatakse laiemal alal autoliiklusest tulenev müratase, mille põhjal selgitatakse elupindadele kõige sobivamad asukohad ning kavandatakse konkreetsed müraleevendusmeetmed, millest hoonete projekteerimisel juhinduda. Hoones tuleb tagada müra vastavus sotsiaalministri 4. märtsi 2002 määrusega nr 42 "Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid" kehtestatud normtasemetele. Vajadusel rakendada müravastaseid meetmeid lähtudes muuhulgas EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“ ning hoone projekteerimisse kaasata müraekspert;
8. Tallinna radooniriski kaardi kohaselt jääb ala kõrge radooniohuga piirkonda, mistõttu tuleb kasutada hoonete ehitamisel radoonikaitse meetmeid, juhindudes Eesti standardist EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ või teha projekteerimisel pinnase radoonitaseme mõõtmised, et veenduda pinnase ohutuses. Kõrge radooniriski tuvastamisel kasutada asjakohaseid radoonikaitse meetmeid;
9. planeeringualal ei esine tõenäoliselt jääkreostust;
10. jäätmekäitlus nii ehitusperioodil kui hoonete kasutamisel peab vastama Tallinna jäätmehoolduseeskirja nõuetele.

Strateegilise planeerimisdokumendi koostamise osapooled:
Koostamise algataja on Tallinna Linnavalitsus (aadress Vabaduse väljak 7, 15199 Tallinn; tel 640 4141; e-post lvpost@tallinnlv.ee).
Koostamise korraldaja on Tallinna Linnaplaneerimise Amet (aadress Vabaduse väljak 7, 15199 Tallinn; tel 640 4375, e-post tlpa@tallinnlv.ee).
Koostaja K-Projekt Aktsiaselts (aadress Ahtri tn 6a, 10151 Tallinn); tel 626 4100, e-post kprojekt@kprojekt.ee).
Kehtestaja on Tallinna Linnavalitsus (aadress Vabaduse väljak 7, 15199 Tallinn; tel 640 4141; e-post lvpost@tallinnlv.ee).

Strateegilise planeerimisdokumendi koostamise ja KSH algatamata jätmise otsusega on võimalik tutvuda Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametis Harju tn 13, esmaspäeviti kell 14-18 ja neljapäeviti kell 9-12.
Digitaalselt on dokumendid kättesaadavad Tallinna õigusaktide registrist aadressil: teele.tallinn.ee.

Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet avaldab teadaande keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 35 lõike 6 alusel.

Tallinna Linnavalitsus teatab, et on algatanud 20. novembri 2023 korraldusega nr 828 Lennujaama loode piirkonna detailplaneeringu koostamise ja jätnud algatamata sama korraldusega kõnealuse dokumendi keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH).

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Tartu mnt 95, Tartu mnt 97a ja Lennujaama tee 13 kinnistutest ning osaliselt Lennujaama tee 4 // 6 // 10 // Sepise tn 2 // 2a // 4 // Tartu mnt 101 // 103 // Valukoja tn 32 // Väike-Sõjamäe tn 1a // 2 // 12 // 12a // 18a // 22b kinnistust moodustada ärimaa, äri- ja transpordimaa, transpordimaa ja ühiskondlike ehitiste maa sihtotstarbega krundid ning määrata ärimaa sihtotstarbega kruntidele ehitusõigus kuni kümne maapealse ja kahe maa-aluse korrusega ärihoonete ehitamiseks ning äri- ja transpordimaa sihtotstarbega kruntidele ehitusõigus kuni kümne maapealse ja kahe maa-aluse korrusega ärihoonete ja lennujaamahoonete (sh uus peasissepääsu hoone ja terminalihoone laiendus) ehitamiseks. Samuti on detailplaneeringuga ette nähtud uue kergliiklustee ning täiendava kõrghaljastuse rajamiseks Lennujaama tänavamaa laiendamine, lennujaama uue peasissepääsu hoone ette avaliku väljaku kavandamine ning Euroopa väljaku suunal lineaarpargi ja kergliiklustee koridori planeerimine. Lisaks antakse detailplaneeringus heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus.

KSH jäeti algatamata järgmistel põhjustel ning juhul kui detailplaneeringu koostamisel täidetakse järgmisi tingimusi:
1. detailplaneeringuga ei kavandata eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi oluline kahjustumine. Kavandamisel on uue ärikeskuse ja lennujaamahoonete ehitamine alale, kus ehitamine on üldplaneeringuga lubatud. Planeeringuala on täna suures osas kasutusel lahtise parklana. Naabruses on olemas kõik ehituseks vajalikud kommunikatsioonid. Keskkonnahäiringuid, mis kaasnevad igasuguse ehitamisega, saab lugeda tavalisteks ja leevendatavateks;
2. lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei põhjusta uute ärihoonete ja lennujaamahoonete rajamine ning sihtotstarbeline kasutamine olulist keskkonnamõju. Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud on valdavalt ehitusaegsed, nende ulatus piirneb peamiselt planeeringualaga ning avariiolukordade ja õnnetuste esinemise tõenäosus on väike, kui detailplaneeringu elluviimisel arvestatakse detailplaneeringu ja ehitusprojektide tingimusi ning õigusaktide nõudeid;
3. planeeringualal ei paikne kultuurimälestisi, ökoloogiliselt tundlikke alasid, kaitsealasid ega Natura 2000 võrgustiku alasid, mida planeeringuga kavandatav tegevus võib mõjutada;
4. kavandatav tegevus ei kahjusta inimese tervist, heaolu ega vara, kui arvestatakse keskkonnakaitseliste tingimustega. Planeeringu elluviimine ja uue hoonestuse rajamine suurendab piirkonna liikluskoormust ning sellega kaasnevat müra ja õhusaastet. Kuna kõikide ühistranspordi liikide kättesaadavus piirkonnas on hea, ei koorma uue ärikeskusega kaasnev liiklus oluliselt linna teisi tänavaid. Tänane parkla ärikeskuse alal asendatakse lennujaama ette rajatava maa-aluse parklaga. Planeeringus tuleb müra modelleerimisega selgitada auto-, lennu-, trammi- ja rongiliiklusest tulenevad müratasemed olemasolevate ja rajatavate hoonete fassaadidel ja kavandatud õuealal ning konkreetsed müraleevendusmeetmed, millest hoonete projekteerimisel juhinduda;
5. detailplaneeringuga kavandatava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse ega lõhna teket, vibratsiooni võib esineda ehitamisel. Samuti on tavapärasest suuremas koguses jäätmeteke seotud peamiselt ehitustöödega, mille käigus jäätmed käideldakse vastavalt nõuetele;
6. haljastuse osakaal planeeringualal kavandatakse pindalaliselt suurem, kui see on täna. Hoonestuse projekteerimisel on soovitav lähtuda energiasäästlikest lahendustest.

Strateegilise planeerimisdokumendi koostamise osapooled:
Koostamise algataja on Tallinna Linnavalitsus (aadress Vabaduse väljak 7, 15199 Tallinn; tel 640 4141; e-post lvpost@tallinnlv.ee).
Koostamise korraldaja on Tallinna Linnaplaneerimise Amet (aadress Vabaduse väljak 7, 15199 Tallinn; tel 640 4375, e-post tlpa@tallinnlv.ee).
Koostaja K-Projekt Aktsiaselts (aadress Ahtri tn 6a, 10151 Tallinn); tel 626 4100, e-post kprojekt@kprojekt.ee).
Kehtestaja on Tallinna Linnavalitsus (aadress Vabaduse väljak 7, 15199 Tallinn; tel 640 4141; e-post lvpost@tallinnlv.ee).

Strateegilise planeerimisdokumendi koostamise ja KSH algatamata jätmise otsusega on võimalik tutvuda Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametis Harju tn 13, esmaspäeviti kell 14-18 ja neljapäeviti kell 9-12.
Digitaalselt on dokumendid kättesaadavad Tallinna õigusaktide registrist aadressil: teele.tallinn.ee.

Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet avaldab teadaande keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 35 lõike 6 alusel.

Tallinna Linnavalitsus teatab, et on algatanud 13. augusti 2024 korraldusega nr 705 Pirita terviseradade tehnovõrkude detailplaneeringu koostamise ja jätnud algatamata sama korraldusega kõnealuse dokumendi keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH).

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on määrata planeeritavate veetorude, elektrikaablite ja muude tehniliste rajatiste asukohad, et kavandada Pirita Spordikeskuse suusaradadele lumetootmiseks vajalik tehniline taristu. Planeeringu alas paikneva Pirita jõe kalda ehituskeeluvööndi vähendamise vajadus selgub detailplaneeringu koostamisel.

KSH jäeti algatamata järgmistel põhjustel:
1. kavandatava tegevuse tulemusena ei ületata tegevuskoha keskkonnataluvust, sellel puudub oluline kumulatiivne mõju, see ei sea ohtu inimese tervist ja heaolu, kultuuripärandit ega vara;
2. kavandatava tegevuse tulemusena ei muutu senine maakasutusfunktsioon ega ka maastikuilme;
3. detailplaneeringuga hõlmatava ala sees teostatavad tegevused (lumetootmise taristu paigaldamine) ei muuda piirkonna mullastiku ja pinnase ning neist sõltuvate ökosüsteemide olustikku ega ei kutsu esile täiendavaid muutusi senises keskkonnas;
4. läbi viidud Natura 2000 eelhindamise tulemusena ei mõjuta kavandatav tegevus ebasoodsalt Natura 2000 ala - Pirita loodusala (Eesti looduse infosüsteemi kood RAH0000039) kaitse-eesmärke ega Natura ala terviklikkust;
5. kavandatav tegevus ei oma täiendavaid negatiivseid mõjusid paikkonna õhule ja kliimale. Pigem on arendus suunatud pikaajaliste ressursside kokku hoidmisele (st lume liigutamiseks rajale ei vajataks enam tehnikat sellisel määral, mis on hetkel kasutuses), mis kaudselt toetab positiivselt ka laiemaid kliimaeesmärke;
6. detailplaneeringul puudub piiriülene mõju ja lähtuvalt kavandatava tegevuse iseloomust ning läbi viidud uuringutest ka oluline strateegiline mõju omavalitsuse territooriumi mastaape silmas pidades.

Strateegilise planeerimisdokumendi koostamise osapooled:
Koostamise algataja on Tallinna Linnavalitsus (aadress Vabaduse väljak 7, 15199 Tallinn; tel 640 4141; e-post lvpost@tallinnlv.ee).
Koostamise korraldaja on Tallinna Linnaplaneerimise Amet (aadress Vabaduse väljak 7, 15199 Tallinn; tel 640 4375, e-post tlpa@tallinnlv.ee).
Koostaja Tallinna Kultuuri- ja Spordiamet (aadress Juhkentali tn 12 Tallinn Harjumaa 10132; tel 640 4585, e-post kultuursport@tallinnlv.ee).
Kehtestaja on Tallinna Linnavalitsus (aadress Vabaduse väljak 7, 15199 Tallinn; tel 640 4141; e-post lvpost@tallinnlv.ee).

Strateegilise planeerimisdokumendi koostamise ja KSH algatamata jätmise otsusega on võimalik tutvuda KSH algatamise otsusega on võimalik tutvuda Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametis Harju tn 13, esmaspäeviti kell 14-18 ja neljapäeviti kell 9-12.
Digitaalselt on dokumendid kättesaadavad Tallinna õigusaktide registrist aadressil: teele.tallinn.ee.

Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet avaldab teadaande keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 35 lõike 6 alusel.

Tallinna Linnavalitsus teatab, et on algatanud 13. augusti 2024 korraldusega nr 704 Astangu tn 76 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu koostamise ja jätnud algatamata sama korraldusega kõnealuse dokumendi keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH).

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on määrata Astangu tn 76 sihtotstarbeta krundile äri- ja elamumaa sihtotstarve, krundi kasutamise tingimused ja ehitusõigus kuni 3 maapealse ning 1 maa-aluse korrusega äripindadega korterelamute (sh erineva tüpoloogiaga elamute) ehitamiseks. Lisaks määratakse üldised maakasutustingimused ja heakorrastuse, haljastuse, parkimise ning tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus.

KSH jäeti algatamata järgmistel põhjustel ning juhul kui detailplaneeringu koostamisel täidetakse järgmisi tingimusi:
1. lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei põhjusta hoonestamata, kuid inimetegevusest mõjutatud alale korterelamute ja äripindadega korterelamute ehitamine ning sihtotstarbeline kasutamine olulist keskkonnamõju. Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud on kestuselt lühiaegsed (eelkõige ehitusaegsed häiringud), nende ulatus piirneb peamiselt planeeringualaga ning avariiolukordade esinemise tõenäosus on väike, kui detailplaneeringu elluviimisel arvestatakse detailplaneeringu ja ehitusprojektide tingimusi ning õigusaktide nõudeid;
2. detailplaneeringuga ei kavandata planeeringualal eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustumist pikas perspektiivis, sh vee, pinnase, õhu saastatust, mürataseme suurenemist või vibratsiooni. Läheduses on olemas kõik piirkonna arenguks ja eluks vajalik infrastruktuur;
3. detailplaneeringu elluviimisega ei avaldata olulist mõju kõrghaljastusele, lähtuvalt ala kohta koostatud Tallinna Linnavalitsuse 10. juuni 2020 määruse nr 15 „Haljastuse inventeerimise kord” kohasele haljastuse inventeerimisele. Kaitsealuseid taimeliike planeeringualal ei leitud, väärtuslik ja oluline kõrghaljastus säilitatakse (üldplaneeringu kohane rohekoridor nihutatakse) ning tagatakse säilitatavate puude kasvutingimused. Likvideeritav haljastus kompenseeritakse asendusistutustega vastavalt Tallinna Linnavolikogu 11. veebruari 2021 määruse nr 2 „Raie- ja hoolduslõikusloa andmise kord“ tingimustele;
4. planeeringualast lõuna-edela suunda jääb potentsiaalselt oluline linnaline loodusreservuaar, mille osas Tallinna Linnavalitsus algatas 15. juuni 2022 korraldusega nr 569 „Astangu-Mäeküla looduskoosluste kohaliku kaitse alla võtmise“ menetluse. Kuna planeeringuala võib tulevikus piirneda Astangu-Mäeküla kaitsealaga (PLO1001482) tuleb detailplaneeringu koostamisel arvestada loodava kaitseala väärustega;
5. planeeringuala looduslikud iseärasused on olnud piisavalt soodsad, et võimaldada alal ja selle ümbruskonnas sigida III kategooria kaitsealustel kimalaste liikidel ning kuklastel. Kuklaste pesa ei ole EELIS registrisse küll kandena registreeritud. Kuid looduskaitseseaduse § 48 lg 4 kohaselt III kategooria kaitsealuste liikide elupaikades rakendub isendi kaitse ning kaitsealuse loomaliigi isendi tahtlik surmamine on keelatud. Seega tuleb ehitustegevuse käigus jälgida, et alal ei oleks kimalaste pesasid ning taotleda kuklaste ümberasustamist enne ehitustegevuse alustamist. Kui detailplaneeringu lahenduse väljatöötamisel, haljastusprojekti ja väliruumi lahenduse koostamisel kaasatakse volitatud maastikuarhitekt tase 7 kutsetunnistust omav maastikuarhitekt ning arvestatakse tolmeldajatele täiendavate toitumisalade ja talvitusmistingimuste säilitamise/loomisega siis ei tohiks kaasneda olulist negatiivset mõju kaitsealustele liikidele;
6. KSH eelhinnangu koostamise käigus kogutud teabe põhjal saab välja tuua, et kaitstavaid loodusobjekte, Natura 2000 võrgustiku alasid, pärandkultuuriobjekte, kultuurimälestisi ega ka muinsuskaitsealasid detailplaneeringualal või selle eeldatavas mõjutsoonis ei asu;
7.detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta inimese tervist, heaolu ega vara ning ei põhjusta eeldatavasti olulist mõju elanikkonnale kui planeeringualal keskkonnaseisundi hinnanguga prognoositakse jääkreostuse esinemise võimalikkus pinnases. Kui selgub, et pinnas on reostunud, tuleb lähtuda keskkonnaministri 28. juuni 2019 määrusest nr 26 „Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases” ning reostusuuringuga ja pinnase reostusanalüüsidega määrata reostuse maht ja ulatus. Võimalik reostus likvideerida enne ehitustööde algust nõuetekohaselt;
8. planeeritav ala ei asu strateegiliste mürakaartide alusel märkimisväärse müratasemega piirkonnas ning tegevusega ei kaasne olulist õhusaaste suurenemist ning ülenormatiivsete saastetasemete esinemist. Uute korterelamute ehitamine võib mõnevõrra suurendada piirkonna liikluskoormust ning sellega kaasnevat mürataset. Seetõttu tuleb detailplaneeringu koostamise käigus hinnata kavandatava tegevusega kaasnevat liikluse intensiivsuse suurenemist ning alal kujunevat müraolukorda. Mürauuringu koostamisel tuleb arvestada keskkonnaministri 3. oktoobri 2016 määrusega nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“ ning detailplaneeringu ala välisõhus levivad liiklusmüra tasemed ei tohi ületada keskkonnaministri 16. detsembri 2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid" lisas 1 toodud liiklusmüra normtasemeid;
9. Tallinna radooniriski kaardi kohaselt jääb ala kõrge radooniriskiga piirkonda, mistõttu tuleb kasutada hoonete ehitamisel radoonikaitse meetmeid juhindudes Eesti standardist EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ ning teha vajadusel pinnaseõhu radoonitaseme mõõtmised, et tagada hoone ruumiõhu radoonisisalduse vastavus ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 28. veebruari 2019 määruse nr 19 „Hoone ruumiõhu radoonisisalduse ja hoone tarindi ehitusmaterjalidest siseruumidesse emiteeritavast gammakiirgusest saadava efektiivdoosi viitetase“ nõuetele;
10. kuna kavandatav tegevus toimub kaugküttepiirkonnas ning arvestades energiaturul valitsevat olukorda, lahendada soojusvarustus paindliku ja efektiivse kaugkütte baasil vastavalt Tallinna Linnavolikogu 18. mai 2017 määruse nr 9 „Tallinna kaugküttepiirkonna piirid, kaugküttevõrguga liitumise ja sellest eraldumise tingimused ja kord, kaugkütte üldised kvaliteedinõuded ja võrguettevõtja arenduskohustus“ nõuetele;
11. detailplaneeringuga kavandatava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse ega lõhna teket, valgusreostust tekib valgustusest, vibratsiooni võib esineda hoonete ehitamisel. Samuti on tavapärasest suuremas koguses jäätmeteke seotud peamiselt ehitustöödega, mille käigus jäätmed käideldakse vastavalt nõuetele. Planeeritavate hoonete projekteerimisel on soovitav lähtuda energiasäästlikest lahendustest;
12. lähtudes ala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei ole ette näha detailplaneeringuga kavandatud mahus antud asukohas olulist täiendavat ebasoodsat keskkonnamõju, mis planeeringu koostamisel tingiks KSH algatamise vajaduse.

Strateegilise planeerimisdokumendi koostamise osapooled:
Koostamise algataja on Tallinna Linnavalitsus (aadress Vabaduse väljak 7, 15199 Tallinn; tel 640 4141; e-post lvpost@tallinnlv.ee).
Koostamise korraldaja on Tallinna Linnaplaneerimise Amet (aadress Vabaduse väljak 7, 15199 Tallinn; tel 640 4375, e-post tlpa@tallinnlv.ee).
Koostaja RUUM JA MAASTIK OÜ (aadress Väike-Ameerika tn 20/2-11 Tallinn Harjumaa 10129; tel 661 5645, e-post info@ruumjamaastik.ee).
Kehtestaja on Tallinna Linnavalitsus (aadress Vabaduse väljak 7, 15199 Tallinn; tel 640 4141; e-post lvpost@tallinnlv.ee).

Strateegilise planeerimisdokumendi koostamise ja KSH algatamata jätmise otsusega on võimalik tutvuda Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametis Harju tn 13, esmaspäeviti kell 14-18 ja neljapäeviti kell 9-12.
Digitaalselt on dokumendid kättesaadavad Tallinna õigusaktide registrist aadressil: teele.tallinn.ee.

Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet avaldab teadaande keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 35 lõike 6 alusel.

Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet teatab, et on algatanud Tallinna Linnavolikogu 30.05.2024 otsusega nr 91 Paldiski mnt 108 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH).

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Paldiski mnt 108 ärimaa sihtotstarbega kinnistu sihtotstarbe muutmine äri- ja elamumaaks ning ehitusõiguse määramine 1-22 korruseliste äriruumidega korterelamute ehitamiseks ning määrata üldised maakasutustingimused, heakorrastuse, haljastuse, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus.
Haabersti linnaosas asuva planeeritava maa-ala suurus on 2,03 ha.

KSH algatati kuna KeHJS § 33 lg 1 kohaselt tuleb keskkonnamõju strateegiline hindamine algatada, kui kavandatav tegevus on eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga.

Tallinna Linnavolikogu 16. aprilli 2009 otsusega nr 77 kehtestatud teemaplaneeringu „Kõrghoonete paiknemine Tallinnas“ ja selle KSH kohaselt on kõrghooned linnakeskkonnas olulise keskkonnamõjuga objektid ning nende mõju ulatuse täpsemaks määramiseks on vajalik läbi viia KSH igale kõrghoone ehitamiseks koostatavale detailplaneeringule, mis pärast teemaplaneeringu kehtestamist menetlusse võetakse.

Detailplaneeringuga kavandatakse kuni 22-korruselise kõrghoone rajamist, mille rajamise tulemusena suureneb niigi tiheda liiklusega Haabersti liiklussõlme piirkonnas liikluskoormus veelgi, mõjutades oluliselt turvalisust ja liikluskorraldust. Liikluse kasvuga kaasnev suurenev müratase ja õhusaaste avaldavad negatiivset mõju nii planeeringualale, kontaktvööndile kui kogu linnakeskkonnale. Kavandatava hoonestuse kahe või enama maa-aluse korruse rajamisel võib avalduda negatiivne mõju põhjavee alanduslehtri tekkimisel, mis võib mõjutada kõrvalhoonete püsivust ja kõrghaljastuse kasvutingimusi. Koosmõjus kontaktvööndis olevate ja kavandatavate arendustega võib detailplaneeringu elluviimisel kaasneda oluline kumulatiivne mõju.

Strateegilise planeerimisdokumendi koostamise osapooled:
Koostamise algataja on Tallinna Linnavolikogu (registrikood: 75015031) aadress Vana-Viru 12, 15080 Tallinn; tel 6943 201, e-post infopunkt@tallinnlv.ee
Koostamise korraldaja on Tallinna Linnaplaneerimise Amet (registrikood: 75023823) aadress Vabaduse väljak 7, 15199 Tallinn; tel 640 4375, e-post tlpa@tallinnlv.ee
Koostaja K-Projekt Aktsiaselts (registrikood: 12203754) aadress Ahtri tn 6a, 10151 Tallinn; tel 626 4100, e-post kprojekt@kprojekt.ee
Kehtestaja on Tallinna Linnavolikogu (registrikood: 75015031) aadress Vana-Viru 12, 15080 Tallinn; tel 6943 201, e-post infopunkt@tallinnlv.ee

Strateegilise planeerimisdokumendi koostamise ja KSH algatamise otsusega on võimalik tutvuda Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametis, Harju tn 13, esmaspäeviti kella 14–18 ja neljapäeviti kella 9–12 ning Tallinna õigusaktide registris aadressil https://teele.tallinn.ee.
 

Keskkonnaamet avaldab teadaande keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 12 lõike 1¹ punkti 2 alusel.

Keskkonnaamet otsustajana teatab, et on jätnud algatamata oma 04.06.2024 kirjaga nr DM-128321-4 keskkonnamõju hindamise (KMH).

Veekeskkonnariskiga tegevuse registreeringu raames kavandas Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet Aegna sadama (Tagamaa tee 1, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond, kü 78401:120:0011) kai äärse ala süvendamist ja süvenduspinnase kaadamist Paljassaare kaadamisalale mahus kuni 70,26 m³.

KMH jäeti algatamata kuna eelhinnangu tulemusel selgus, et kavandatav tegevus ei avaldada ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustikku kuuluva Paljassaare linnuala ja Aegna saare loodusala kaitse eesmärkidele ega Aegna maastikukaitseala kaitse eesmärkidele.

Arendaja on Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet (registrikood: 75014913) , kontaktandmed: Mündi tn 2, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond.
Otsustaja on Keskkonnaamet (kontaktisik Kai Ginter, e-post info@keskkonnaamet.ee, telefon 5699 4373).

KMH algatamata jätmise otsusega on võimalik tutvuda kokkuleppel Keskkonnaametis, digitaalselt on dokumendid kättesaadavad keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS (https://kotkas.envir.ee/), sisestades dokumendi nr DM-128321-4.

Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet avaldab teadaande keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 18 lõike 4 alusel.

Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet teatab, et on tunnistanud nõuetele vastavaks ameti juhataja 02.04.2024 käskkirjaga nr T-9-1/24/16 Seewaldi valgala sademevee kollektori keskkonnamõju hindamise (KMH) programmi.

Keskkonnamõju hindamine algatati Seewaldi valgala uue kollektori ehitusprojekti koostamisele, eesmärgiga viia valgala kanalisatsioonisüsteem lahkvoolseks ning leida ühtne projektlahendus Seewaldi kollektori ning Mustjõe ja Pelgulinna valgalade sademevee puhastamiseks ja juhtimiseks Kopli lahte.

Kavandatav sademevee kollektor asub Harju maakonnas Tallinna linna territooriumil, PõhjaTallinna ja Haabersti linnaosas ning hõlmab Paldiski mnt - Endla tn - Mustamäe tee ristmiku ja mere vahelist lõiku. Projektiga kavandatakse rajada uus kollektor (DN1400), settebassein ja ülepumpla ning äravoolukraav. Seoses uue kollektori rajamisega tuleb lahendada reoveekanalisatsioon Hipodroomi kvartalist kuni Mustamäe tee 4 kinnistul paikneva ühisvoolse kollektorini. Kavandatav sademevee kanalisatsioon koosneb isevoolsetest suuremõõdulistest torustikest, sademevee ülepumplast, äravoolu kraavist ning puhastusrajatisest enne eesvoolu, milleks on Kopli laht.

KMH eesmärgiks on selgitada välja Seewaldi kollektori rajamisega kaasnevad võimalikud mõjud looduskeskkonnale, merre suunatava sademevee reostuskoormus, sademevee puhastamise võimalused ja võimalikud mõjud lahevee, sh Stroomi supluskoha vee, kvaliteedile, et vältida suublaks oleva Kopli lahe seisundi halvendamist.

Otsustaja on Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet (kontaktisik Kai Künnis-Beres, e-post kommunaal@tallinnlv.ee, telefon +372 645 7191).
Arendaja on Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet (registrikood: 75014913) aadress: Mündi 2, 15197 Tallinn; kommunaal@tallinnlv.ee, telefon +372 645 7191
KMH programmi koostaja on OÜ Hendrikson & Ko aadress: Raekoja plats 8, 51004 Tartu; hendrikson@hendrikson.ee, telefon +372 7409 800

KMH programmi ja selle nõuetele vastavaks tunnistamise otsusega on võimalik tutvuda Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametis, Tallinn, Harju tn 13, III. korrus. Digitaalselt on dokumendid kättesaadavad https://www.tallinn.ee/et/kaasamine/seewaldi

Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet avaldab teadaande keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 12 lõike 1¹ punkti 2 alusel.

Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet otsustajana teatab, et on jätnud algatamata ameti juhataja 23.01.2023 käskkirjaga nr T-9-1/24/3 Punane tn 68a kinnistule kavandatava Lasnamäe ringmajanduskeskuse eskiisprojekti keskkonnamõju hindamise (KMH).

Kavandatav ringmajanduskeskus on uue põlvkonna jäätmejaam, mille eesmärk on koguda kodumajapidamisest pärinevaid jäätmeid, suunata need tagasi ringlusesse ning ühtlasi täita kohaliku kogukonnakeskuse ülesannet ehk ringmajanduskeskuse eesmärk on tõsta kogukonna teadlikkust jäätmete kogumise, käitlemise ja taaskasutamise osas. Kavandatav ringmajanduskeskus jaguneb komeks tsooniks - poolavallik ladude, töökodade ja kontorite osa; avalik õppeklasside, kohviku ja ringpoe osa ning jäätmehall. Hoone väliterritooriumil on kavas luua haridusliku sisuga püsivaid ja ajutisi ekspositsioone.

KMH jäeti algatamata Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lg 2 p 11 ja 22, § 11 lg 2 prim 2, 2 prim 3, 4 ja 8, Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust, täpsustatud loetelu” § 10 p 1, Tallinna linnavolikogu 16. mai 2019 määruse nr 9 „Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti põhimäärus“ § 6 lg 1 p 56, § 8 lg 2 p 2 alusel ning arvestades Terviseameti 28. novembri 2023 kirjas nr 9.3-4/23/7812-2, Keskkonnaameti 6. detsembri 2023 kirjas nr 6-3/23/22793-2 ja Maa-ameti 18. jaanuari 2024 kirjas nr 6-3/24/607-2 toodud seisukohti.

Arendaja on Tallinna Strateegiakeskus (registrikood: 75023817) , kontaktandmed: Vabaduse väljak 7, 15199 Tallinn; tel 640 4218, e-post strateegiakeskus@tallinnlv.ee.
Otsustaja on keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkuse osas Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet (kontaktisik Kärt Talimaa-Eelmaa, e-post kommunaal@tallinnlv.ee, telefon 645 7191).

KMH algatamata jätmise otsusega on võimalik tutvuda Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametis, Harju 13, III. korrus. Digitaalselt on dokumendid kättesaadavad Tallinna Linna õigusaktide registrist aadressil: https://teele.tallinn.ee/documents/134040/view#metadata