Keskkonnaamet avaldab teadaande keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 12 lõike 1¹ punkti 2 alusel.

Keskkonnaamet otsustajana teatab, et on jätnud algatamata oma 09.09.2025 otsusega nr DM-126561-34 Tarva V dolokivikarjääri keskkonnaloa taotlusele keskkonnamõju hindamise (KMH).

SKP Invest OÜ taotleb Tarva dolokivi maardlas Tarva V dolokivikarjääris luba maavara kaevandamiseks, jäätmete taaskasutamiseks ja heitvee juhtimiseks suublasse tähtajaga 30 aastat.

Tarva V dolokivikarjäär asub Pärnu maakonnas Lääneranna vallas Tarva külas riigile kuuluval katastriüksusel Varbla metskond 287 katastriüksusel tunnusega 43001:001:0212 Tarva dolokivimaardlas (registrikaardi nr 433). Kinnistu valitseja on Kliimaministeerium ja volitatud asutus on Riigimetsa Majandamise Keskus.

Tarva V dolokivikarjääri mäeeraldise pindala on 15,91 ha ja mäeeraldise teenindusmaa pindala on 18,75 ha.

KMH jäeti algatamata kuna:
1. Kavandatav tegevus ei avalda olulist mõju Natura aladele, arvestades taotleva tegevuse
asukohta ja kaugust Natura aladest;
2. Eelhindamise tulemusena selgus, et lähimate eluhooneteni ei jõua eeldatavalt ülenormatiivset
müra ega peenosakeste (PM) välisõhku lendumisest põhjustatud kontsentratsiooni tõusu;
3. Eelhindamise tulemusena selgus, et eeldatav veetaseme alanemine kaevandamise
maksimaalse ulatuse ja veetaseme alandamise juures ei mõjuta vee kättesaadavust kaevudest, kuid vajalik on kaevude fooni- ja kaevandamisaegne seire;
4. Looduslik maastik kaevandamistööde käigus hävib, kuid see on kvalitatiivselt hiljem
taastatav maa-ala korrastamisega.

Lähtuvalt eelhinnangust tuleb Tarva V dolokivikarjääri keskkonnaloa muutmisel arvestada järgmiste kõrvaltingimustega:
1. Tarva V dolokivikarjäärist vee väljapumpamiseks tuleb Varbla metskonna 287 (tunnus 43001:001:0212) või Vainu (tunnus 33403:001:0045) kinnistule rajada kas kuivenduskraav või torustik. Juhul, kui vee liikumine maaparandussüsteemi kraavides on takistatud, tuleb kraavides teostada korrastustöid (taimedest, setetest ja kopratammidest puhastamine).
2. Enne vee karjäärist väljapumpamist tuleb lasta sel settebasseinis selgineda. Settebassein(id) tuleb rajada mäeeraldise teenindusmaale. Karjäärivee settimiseks rajatud settetiik peab olema dimensioneeritud nii, et see tagaks loaga ette antud heljumi piirkonsentratsiooni väljajuhitavas vees. Settebasseini täpsemad parameetrid ja täpne kuivendamise skeem seatakse kaevandamise projekti käigus.
3. Vahetult enne Tarva V dolokivikarjääri põhjaveetaseme alandamist tuleb läbi viia võimalike mõjutatavate salvkaevude inventuur. Kui Tarva V dolokivikarjääri töötamise ajal põhjaveetaseme alandamise järgselt) ilmneb, et veetaseme ja/või -kvaliteedi muutus halvendab või muudab võimatuks olemasolevast kaevust vee tarbimise, peab Tarva V dolokivikarjääri kaevandamisloa omanik tagama sellele majapidamisele veevarustuse ning vajadusel tuleb rajada puurkaev ning vee kvaliteedi halvenemisel veepuhastusseadmed.
4. Kaevandamise ajal tuleb läbi viia kaevandamise mõjualas olevate kaevude seiret: salvkaevude (põhjavee kvantiteedi ja kvaliteedi) seiret tuleb teha karjääri töötamise ajal ja enne esmast kaevandamisega alustamist. Jaagu ja Linnamäe kinnistute salvkaevudes: võtta veeproovid (määrata põhjavee tase, temperatuur, pH, elektrijuhtivus, Fe, hägusus) ja mõõta veetaset aastas 2 korda (miinimum ja maksimum veetaseme ajal aasta enne veealust kaevandamist ja veeproovid võtta 1x aastas kaevandamise ajal). Kui majapidamised on kasutuses suvilana või ei elata enam, siis seirata mõne teise karjäärialale lähima kinnistu salvkaevu. Tulemused esitada Keskkonnaametile.
5. Karjääri valguva vee koguse vähendamiseks on paigutada karjäärisüvendi servadesse killustiku tootmisel tekkivaid sõelmeid.
6. Kui kaevude vees suureneb lõhkamise ajal ja järgselt hägusus, siis vastava kaebuse laekumisel seirata enne lõhkamist, lõhkamise ajal ja pärast lõhkamist vees hägususe muutumist.
7. Juhul kui peaks selguma, et ärajuhitava vee tõttu halveneb Vanamõisa jõe seisund, on loa andjal õigus nõuda täiendavate meetmete kasutusele võtmist, rangemate nõuete seadmist ja suublaseire tingimuste määramist.
8. Päevadel, mil vihma ei saja (va hilissügisel väga aeglase aurumise korral ja siis, kui lumi on maas), pihustada purustatavale ja sõelutavale materjalile vett. Võimaliku peenosakeste heite (tolmu) tekkimise ja levimise vähendamiseks tuleb rakendada leevendusmeetmena väljaveoteede, killustikukuhilate, laoplatside ja töötlussõlme ümbruse (purustussõelumissõlme) niisutamist.
9. Viia purustus-sorteerimissõlm esimesel võimalusel karjääri põhja ning hoida see võimalikult mäeeraldise keskel (mitte lähemal kui 50 m mäeeraldise piirist). Juhul, kui tegelik müra levik osutub prognoositust suuremaks, tuleb rajada tootmisterritooriumi piirile katendimaterjalist müratõkkevallid.
10. Lõhketöödest tulenevate võimalike häiringute vältimiseks piiratakse lõhketööde läbiviimise aega tööpäevadel ajavahemikus 9.00-17.00.
11. Kaebuste korral tuleb seirata maavõngete levikut seismograafidega, mis paigaldatakse maavõngete suhtes tundliku objekti külge või vahetus lähedusse.
12. Reostuse tekkimise vältimiseks ei tohi karjäärisisesel alal masinaid hooldada või äärmisel vajadusel teha seda selleks ette nähtud hooldusplatsil, kus peavad olema õli kogumise ja tõrje vahendid.
13. Masinate tehniliste rikete vältimiseks tuleb kasutada kaasaegset ja ohutusnõuetele vastavat tehnikat. Võimaliku keskkonnamõju minimeerimiseks tuleb jälgida ohutustehnika ja keskkonnaohutuse reegleid.
14. Õlilaikude ilmnemisel karjäärialal olevas kraavis või veesilmades tuleb võtta kasutusele vastavad meetmed reostuse tõkestamiseks ja likvideerimiseks ning alustada naftasaaduste seiramist väljalasus sagedusega 1 x nädalas kuni reostus on likvideeritud.
15. Juhul, kui mäetööde käigus tekib avarii, tuleb vajalike vahenditega (absorbent, õlipüünised) reostuse levik kiirelt ja ohutult lokaliseerida, reostatud pinnas viivitamatult eemaldada ning see üle anda vastava loaga jäätmekäitlusasutusele.
16. Juhul, kui naftasaadused satuvad siiski põhjavette, tuleb reostunud vesi välja pumbata. Juhul, kui põhjavee tase on maapinna lähedal, siis on võimalik õlifaas reostunud vee pinnalt juhtida dreenidega õlipüüdjatesse. Reostunud vesi tuleb enne loodusesse juhtimist puhastada.

Arendaja on SKP Invest OÜ (registrikood: 11476740) , kontaktandmed:
Otsustaja on Keskkonnaamet (kontaktisik Merike Rosin, e-post Merike.Rosin@keskkonnaamet.ee, telefon 5447 0092).

KMH algatamata jätmise otsusega on võimalik tutvuda eelneval kokkuleppel lähimas Keskkonnaameti kontoris (tel. 662 5999, info@keskkonnaamet.ee). Digitaalselt on dokumendid kättesaadavad keskkonnaotsuste infosüsteemist KOTKAS https://kotkas.envir.ee/, menetluse number M-126561

Keskkonnaamet avaldab teadaande keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 12 lõike 1¹ punkti 2 alusel.

Keskkonnaamet otsustajana teatab, et on jätnud algatamata oma 22.08.2024 kirjaga nr DM-127885-16 Laiavangu V liivakarjääri keskkonnaloa taotlusele keskkonnamõju hindamise (KMH).

Taotletav Laiavangu V liivakarjääri mäeeraldis paikneb Põlva maakonnas Kanepi vallas Hino külas riigiomandisse kuuluva Erastvere metskond 43 (katastritunnus 28501:003:0919; pindala 93,49 ha, maa sihtotstarve on 100% maatulundusmaa) maaüksuse metsamaal, mille valitseja on Kliimaministeerium ning volitatud asutus Riigimetsa Majandamise Keskus. Taotletava mäeeraldise pindala ja mäeeraldise teenindusmaa pindala on 9,56 ha. Kaevandatud maa korrastatakse veekoguks ja metsamaaks.

Taotletav mäeeraldis ja selle teenindusmaa hõlmavad täielikult Laiavangu kruusamaardla täiteliiva aktiivse tarbevaru plokki 22 ja plokki 23, mis paikneb ploki 22 lamamis põhjaveetasemest madalamal.

KMH jäeti algatamata tuginedes KeHJS § 3 lõike 1 punktile 1, § 6 lõike 2 punktile 2 ja lõikele 4, § 6¹ lõigetele 3 ja 5, § 9 lõikele 1, § 11 lõigetele 2, 2², 2³, 4, 8 ja 8¹, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 1 lõikele 1 ja § 3 punktile 4, keskkonnaministri 16.08.2017 määrusele nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded.

Eelhinnangu tulemusel selgus, et kavandatava tegevusega eeldatavalt olulist keskkonnamõju ei kaasne ning tekkida võivad keskkonnahäiringud on leevendatavad.

Kavandatava tegevuse erisused või keskkonnameetmed, millega arvestada taotletava tegevusloa taotluse menetlemisel:
1. Karjääris võib töötada esmaspäevast reedeni vahemikus 8.00-19.00, sh kella 17.00-19.00- ni on lubatud vaid vähese müraga tegevused. Riiklikel pühadel on töötamine keelatud.
2. Igasugused kaevandamist ettevalmistavad, praegust elupaika muutvad tööd (raadamine, väljavedu, pinnase koorimine jms) Laiavangu V liivakarjääri mäeeraldisel saavad toimuda vaid väljaspool tavalinnustiku ja kaitstavate liikide pesitsusaega ehk perioodil 16.08-14.03.
3. Transpordist ja laadimisest tingitud tolmu leviku piiramiseks tuleb karjääri teid ning
ladustatud maavara puistanguid kuival aastaajal vajadusel niisutada.

Arendaja on SKP Invest OÜ (registrikood: 11476740) , kontaktandmed: Kristjan Muts, Villa tn 50-2, Ülenurme alevik, Kambja vald, Tartu maakond
Otsustaja on Keskkonnaamet (kontaktisik Moonika Aunpuu, e-post moonika.aunpuu@keskkonnaamet.ee, telefon 5698 0504).

KMH algatamata jätmise otsusega on võimalik tutvuda tööpäeviti, eelneval etteteatamisel, lähimas Keskkonnaameti kontoris. Digitaalselt on dokumendid kättesaadavad keskkonnaotsuste infosüsteemist KOTKAS https://kotkas.envir.ee/, menetluse nr M-127885 alt.

Keskkonnaamet avaldab teadaande keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 12 lõike 1¹ punkti 2 alusel.

Keskkonnaamet otsustajana teatab, et on jätnud algatamata oma 03.07.2023 kirjaga nr DM-123729-13 Laiavangu IV liivakarjääri keskkonnaloa taotlusele keskkonnamõju hindamise (KMH).

Taotletav Laiavangu IV liivakarjääri mäeeraldis ja mäeeraldise teenindusmaa asuvad Põlva maakonnas Kanepi Vallas Erastvere külas riigile kuuluval katastriüksusel Erastvere metskond 51 (katastriüksuse tunnus 28501:003:0814; pindala 328,60 ha; sihtotstarve maatulundusmaa 100%). Taotletav Laiavangu IV liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa kattub osaliselt ka Erastvere metskond 161 kinnistuga (katastriüksuse tunnus 28501:003:0109; pindala 4,17 ha; sihtotstarve maatulundusmaa 100%). Mõlemad kinnistud kuuluvad Keskkonnaministeeriumile, volitatud asutuseks on Riigimetsa Majandamise Keskus.

Taotletava Laiavangu IV liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa pindala on 13,36 ha, sh mäeeraldise pindala 10,95 ha. Mäeeraldis hõlmab Laiavangu kruusamaardla (registrikaardi nr 723) aktiivseid tarbevaru plokke 18 (ehitusliiva aktiivne tarbevaru 47 tuh m³), 19 (ehitusliiva aktiivne tarbevaru 602 tuh m³), 20 (täiteliiva aktiivne tarbevaru 45 tuh m³) ja 21 (täiteliiva aktiivne tarbevaru 783 tuh m³) täielikult. Maavara kavandatav kasutusvaldkond on teede- ning üldehitus. Taotletav keskmine tootmismaht aastas on 75 tuh m³. Keskkonnaluba taotletakse 15 aastaks. Pärast varu ammendamist plaanitakse alale rajada tehisveekogu ja metsamaa.

SKP Invest OÜ taotleb maavara kaevandamise keskkonnaluba Laiavangu IV liivakarjääri mäeeraldisele, et varustada piirkonda kvaliteetse ehitus- ja täiteliivaga. Laiavangu IV liivakarjäärist kaevandatud materjali kasutatakse lähipiirkonna teede- ning üldehituseks.

Samuti on oluline, et taotletakse endise karjääri jääkvarude kaevandamist ning koos ülejäänud alaga plaanitakse ka endise karjääriala korrastamist.

KMH jäeti algatamata , sest eelhinnangu tulemusel selgus, et kavandatava tegevusega eeldatavalt olulist keskkonnamõju ei kaasne ning tekkida võivad keskkonnahäiringud on leevendatavad.
KMH jäeti algatamata tuginedes KeHJS § 3 lõike 1 punktile 1, § 6 lõike 2 punktile 2 ja lõikele 4, § 6¹ lõigetele 3 ja 5, § 9 lõikele 1, § 11 lõigetele 2, 2², 2³, 4, 8 ja 8¹, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 1 lõikele 1 ja § 3 punktile 4, keskkonnaministri 16.08.2017 määrusele nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded.

Arendaja on SKP Invest OÜ (registrikood: 11476740) , kontaktandmed: Villa tn 50-2, Ülenurme alevik, Kambja vald, Tartu maakond.
Otsustaja on Keskkonnaamet (kontaktisik Moonika Aunpuu, e-post moonika.aunpuu@keskkonnaamet.ee, telefon 5698 0504).

KMH algatamata jätmise otsusega on võimalik tutvuda tööpäeviti, eelneval etteteatamisel, lähimas Keskkonnaameti kontoris. Digitaalselt on dokumendid kättesaadavad keskkonnaotsuste infosüsteemist KOTKAS https://kotkas.envir.ee/, menetluse nr M-123729.